Tegelik hingede vabanemine toimub...lavana-soolane ookean. Kaks korda nii lai kui inimeste maa. Ookeanis elab neli hiiglaslikku sisalikku. Nende funktsioon on põhjustada tõusu ja mõõna. Kokku on ringe kaheksa tundi. Maailma keskmes Meru mägi. Dzainistide arvates mäel viis kihti. Dzainistid ei usu maailma lõplikku lõppu. Dzainistlik filosoofia haruldaselt praktiline. Dzainistlikku filosoofiat on nimetatud teaduslikuks. Dzainism usub, et universumis, kus me elame on kuus tõsiasja: jIva (elu), pudgala (mateeria), dharma, adharma, akAa, kAla Maailmakomponentidena aktiivne energia. Akaa on ruum ja kAla aeg. Ka maailma algoskesed on illusoorsed. Dzainism usub, et inimene kui niisugune on ebatäiuslik. Hing on see, mis suudab...Dzainistid usuvad, et välist saatuse mõjutajat pole olemas. Lisaks absoluutsetele kategooriatele tegutsevad maailmas üheksa tattvat: jIva (elusolemine), ajIva (aktiivselt mitteelus), puNya (pälvimus), pApa (patt), Asrava (karma voolus), bandha (seotus-
• Legendid Mahāvīrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Māra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. • Ka kosmoloogias palju sarnasusi. • Omal ajal džainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. • Sarnaselt hinduismile on ka džainismis askeedid sadhud. Küsimused ja vastused: Džainismi uskumused Jiva- hing Dsainistid järgivad oma elu seades kolme kalliskivi teed: Õige toitumine, õige usk ja õige tegu. Miks on Džainistid taimetoitlased? Vägivallatuse põhimõte Millised on Dšainistide suhtumine aega? Aeg on igavene ja vormitu. Hing on see mis meid käivitab. KONFUTSIANISM • K’ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479 • Taevas - impersonaalne jumalus • Oluline taeva tahe – tianming
hinduism). 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon tekkis inimkonna ajaloos kõige varem 100 000, hiljemalt 40 000 aastat tagasi. Kõige tähtsam arheoloogiline tunnus on laibamatus/surnu peitmine. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? Džainism tekkis 6.-7. sajand; džainismi rajaja oli Jina Mahavira. D-i põhieesmärgiks on hinge (jiva) vabastamine elu jooksul kogunenud teoviljast (karmaphala). 74. Kes on džainismis tirthankarad? Tirthankarad — õpetaja; sillaehitaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? D. jaguneb kaheks vooluks – švetambarad ja digambarad. Suuri olulisi erinevusi neil ei ole. Digambara (taevasse mähkunu) - munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti Švetambara (valgesse mähkunu) - munk, kes pooldab mungarõivaid
mõistmine, selleni jõudmine. Aatman Aatman või Atma (tm, sanskrit: ) on hinduismis ja eriti Vedanta koolkondades 'hing' või 'maailmahing', mis annab elu kõigile olendeile. Monistlikud Vedanta koolkonnad (Advaita) käsitlevad Atmanit identselt Brahmaniga ning näevad kõigi elusolendite hinge maailmahingena. Dualistlikud koolkonnad (Dvaita) eristavad universaalsel, Ülimat Atmani (Paramatma), mis on vaid osaliselt esindatud elusolendite individuaalsete hingedes (jiva). Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui ka maailmahinge. Isvara Isvara (ka Bhagavn, Paramesvara) on ülim kõikvõimas isiksustatud Jumal üldiselt. Isvara on Jumala personaalne aspekt sõltumata konkreetsest jumalusest ning tal võib olla sugu, ta võib olla nagu isa või ema või isegi nagu sõber, laps või kallim. Samkhya ja Mimamsa koolkonnad ei tunnusta Isvarat, kuid Yoga, Vaisheshika, Vedanta ja
annaabi.ee 
