Budism Kuna ma olen Kristliku Nelipühi kiriku kasvatusega, kus kõik on ilus, armas ja rõõmus, siis valisin Budismi, millest lähemalt rääkida. Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama. Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse. Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas as...
teadmatus (rumalus). Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada). Budalased ise nimetavad end ka dharma järgijateks või ka virgumisele viiva õpetuse järgijateks. Ammu enne protsessilise maailmapildi välja kujuneeist tänapäeva füüsikas või filosoofias oldi budismis arusaamisel, et eksistentsi juhttunnuseks on protsessiline kulg, muutuvus, üleminek ühest olekuvormist teise. Kõik tekkinu areneb, muutub ja kaob kunagi. Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks. Budistlikes suutrates on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu sünd, kasvamine, iseseisva elu
suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, positiivsete esilekutsumine. 7. Õige ärksus teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendatus viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine. Pühakoda Klooster Budismi sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Mandala Mediteerimisobjekt; Tavaliselt kujutab mandala budismis mikrokosmose ja makrokosmose ühtsust ning nende jõudude eri tasandite sümboolseid vastavusi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele rattakeskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises
ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid.
1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sangha need, kes usuvad Buddat 6petus maailmast Loka (maailma k6iksus) haarab enda alla inimese elu kuni surmani ja kosmoseni. Kosmos tohutu galaktikasysteem kus on h2sti palju erinevaid galaktikaid, k6ik yhinevad kokku yhiseks metagalaktikaks Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit 1) soovide maailm siia kuuluvad pooljumalad e. devad, p6rguolendid. 2) k2ttesaamatu tasand siia kuuluvad k6rgemad devad kes kehastavad inimese omadusi (nt kurjus) 3) vormitu, kujutu tasand puhas tajumine Inimese osa budismis. Inimene kujutab endast mikrokosmost e. v2ikest maailmamudelit. In. on v2ga raske end tundma 6ppida ehk mediteerida.
Zoroastrism - Zarathustra, Avesta Judaism – Toora (Viis Moosese raamatut) Kristlus – Vana ja Uus Testament Islam - Koraan 9. Püha kogemus, selle vormid ja astmed Müstika (kr ta mystika salapärased asjad) – ühenduses olemine Jumalaga Katarsis (kr katharsis puhastumine) Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi):
Jumal / isik / nähtus Selgitus Brahma Hinduismi üks kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab loojat. Visnu Samuti üks hinduismi kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab hävitajat. Siva Ka hinduismi üks kolmest tähsamast jumalast, nimi tähendab kõike taastavat jõudu. Budd(h)a Buddha (563-483 e.Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr
Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu (1). 3. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates (1).
[1] [6] 8 Karma Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas oskamatud ehk halvad või osluslikud ehk head. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.[1] [7] 9 BUDISTLIK ELUVIIS Kloostritradisioonid ja koolkonnad Buddha nägemuses edasisest arenguteest oli kesksel kohal kerjusmunkade- ja nunnade organisatsioon, mis oma olemusega pidi väljendama kõigi inimeste jaoks põhjaliku muutumise vajadust. Seda organisatsiooni nimetatakse sangha'ks. [1]
Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib dzainismi pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religiooniks Indias. Samas ei ole dzainismi järgijate arv kunagi olnud suur
5. Kuidas on seostatav esimene suure riigi teke Induse ja Gangese tasandikul budismi kujunemisega? Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke Asoka tegevus III saj eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi ning hakkas seda maailmas kuulutama. Nii pani Asoka Induse tsivilisatsiooni ajal aluse budismi levikule väljaspool Indiat. 6. Milliseid varasemaid brahmanistlikke ja hinduistlikke uskumusi on budismis edasi arendatud? Mis on hüljatud? Budismis ei pööratud enam rõhku kastierinevusele ning ei tunnistatud veedade ega braahmanite autoriteeti. Samas usuti, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused ja nende vältimiseks peab loobuma inimlikest ihadest.
· Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja. Hinduismi ja budismi võrdlus Jumalad: · Hinduismis brahman (vägi) jaguneb Brahmaks, Brahma omakorda Visnuks ja Sivaks. · Budismis pole jumalaid, sest Buddha oli inimene, kuid tänapäeval on Buddha erinevaid külgi jumalikustatud. Usutakse: · Hinduismis usutakse: sansaarasse (ümbersündi), karmasse ja moksat. · Budismis usutakse: sansaarasse, karma seaduseid ja nirvaanat (sama mis moksa). Hinduism on rahvuslik usund. Budism on ülemaailmne teadusvool. Buddha elu · Siddharta Gautama (566-486 eKr) sündis Indias valitseja pojana. · Isale ennustati, et Siddhartast saab munk.
merikarp - Buddha õpilased ja järgijad kasutavad seda märguandeks munkade ühisele kogunemisele. Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust. Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, mis tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel ,tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina. · Dharma (sanskriti k 'seadmus', 'õpetus') on India usundite keskne mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjade ja sündmuste sisemiselt omane tõeline reaalsus,
Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige
keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga,
keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga,
Šuudrade seisusesse kuuluvad sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kolme kõrgemasse seisusesse kuulusid aarjalased, kes olid nahavärvilt heledamad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Väljaspool seisusi asetsevad “puutumatud”. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine.
maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm. Kuna ka budismis, nagu hinduismiski on palju erinevaid koolkondi, siis on erinevad ka käsitlused surmast ja elust pärast seda. Valdav enamus budiste pooldab hinduistidele sarnast käsitlust, mille kohaselt toimub lõputu taassünniahel ja eksisteerib karmaseadus. Seega ei sõltu inimese elu ei jumalatest ega saatusest ega millestki muust, kui tema enda headest ja halbadest tegudest, mille vilju ta tunda saab. Iga inimese vaim teeb ise omale saatuse, just sellise, mida ta väärt on ja seab oma teele
Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Buddha ütleb, et kõike juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub
Kaheksaosalise Tee esimene pool esindab vahetut vaimset taipamist ja kogemust ning ülejäänud tee esindab kogu meie olemuse muutust, kõikide selle külgede, kõikide selle kõrguste ja sügavuste muutumisest vastavalt esialgsele taipamisele ja kogemusele. 1. Õige arusaam. 2. Õige tee. 3. Õige kõne. 4. Õige tegutsemine. 5. Õige eluviis. 6. Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. 8. Õige keskendatus. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Sakjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus
Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. sajandil eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine.
püsimatud tänu sellele on võimalik kõrvaldada kõik meeleplekid ning jõuda virgumisse. Budistid usuvad karmasse ehk teo ja tagajärje üldisele seadusele (tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline). Usutakse, et inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 1.2.1. Tripitaka Tripitaka on budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad Buddha Õpetusi ("Sutrapitaka"); Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju ("Vinajapitaka") ja Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku Õpetuse ja eeskirjade kohta ("Abhidharmapitaka"). Hiljem võeti budistlikesse pühakirjadesse ka Hiina ja Jaapani vaimulike kirjutised 1.3
seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine.
Sri Lanka, ametlikult budistlik, on suures osas hinduistlik, ja kunagi seda ala puudutanud hinduismist on alles jäänud Angori templivaremed Kambodzas ja Bali religioon. 8 3. Budism Budism on maailmas suuruselt neljas usund. Budismi mõju on kõige tugevam Kagu-Idas, aga budiste on maailmas kokku hinnanguliselt 350 miljonit. Kuigi budism kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism ning neil usunditel on mitmeid ühiseid jooni, erinevad nad mitmes olulises asjas. Algupärases budismis ei ole Jumalat niisugusel kujul nagu teistes usundites. Budism tekkis Indias 2500 aastat tagasi ja praeguseks on ta üks populaarsemaid religioone maailmas. Miljonid inimesed paljudes suurtes maailma riikides on olnud inspireeritud Buddha õpetustest ja leidnud sealt vastuseid oma probleemidele, juhatusi teel rahuldustpakkuvama elu poole ja tulevikulootusi. Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja- Indias, kui noor prints Siddharta Gautama jättis oma
Kui palju neid mõlemaid on? 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brhmana (õpetlased) Ksatriya (sõdurid, valitsejad) Vaisya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Sudra (teenrid) 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid). Püha tekst Hinjaana budismis. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab
Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte
oma karmat muuta. ilmneda ka kollektiivsel tasemel. Näiteks riigid, mis toimivad kaastunnet tundmata ja tarkuseta, riigid, kus tahetakse valitseda teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma Dharmal on budismis kaks tähendust: see tähendab nii üleüldist seadust, reeglit, kohustust kui ka Buddha õpetust. Üleüldine kogu universumis kehtiv seadmus tähendab inimese jaoks kohustust eelmiste elude tagajärgedele alluda ja halbadest tegudest hoiduda. Iga inimese dharma on tema kohustus, varasemast pärinevate arvete tasumine. Kedagi või midagi ei saa süüdistada selles, millised me praegu oleme ja millistes oludes elame, kuna oleme selle ,,väja teeninud". Dukkha Dukkha on kannatus, ahistus
Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud · bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias; · hubilgaan - Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik; · tulku: Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses budistlik munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus"ja
kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri
SOLIPSISM Mis see on? Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. “Kui solipsist sureb, läheb kõik koos temaga” -David Foster Wallace “ SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVED...
sufi müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie mufti islami seadusetundja; sariaadi tõlgendaja messias halastaja; päästja; lunastaja; võitu; salvitu; lunastaja ja halastaja, kes toob Jumala riigi; kreeka keeles Kristus; kristlastele juba ilmunud, Jeesuse näol rabi koguduse eeskõneleja judaismis; eespalvetaja munk jumalale pühendunud meessoost isik; tõotuste kaudu seotud orduga; ei ole vaid kristluses, vaid ka budismis nunn jumalale pühendunud naissoost isik; üldreeglina saanud pühitsuse; andnud tõotuse ja on organisatsiooni liige; dharma õpetus, seadus; kohustus; budismis; dharma ratas on kaheksaosaline tee toora juutide pühakiri; kujunes Paabeli vangipõlve ja Pärsia ülemvõimu ajal lõplikult; osa Tanachist ehk Vanast Testamendist; 15 Moosese raamat; kõige olulisem talmud judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr; koostatud rabide poolt;
Budism Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis...
loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us. -prohvetite tähtsus. Prohvet ettekuulutaja B veedausundid (hinduism, budism) universumite ja olendite olemine on tsükliline Veeda vanimad pühakirjad Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd C teised suured usundid (nt hiinlaste taoism või jaapanlaste sintoism) Rituaal usuline toiming, kultuse osa Kultus usundi jumalateenistuse vorm Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us. tekkinud keele- ja rahvuspiirkonnas, siia kuuluvad hõimuusundid Misjon usundi levitamine muu-usuliste seas B. Rajatud usundid tekkinud individuaalse rajaja ümber: budism, islam ja kristlus. C. Teistlikke us. jaotatakse: 1) polüteistliteks e
Budismi õpetus ja eluviis Budismi jagunemine Hinajaana koolkond Mahajaana koolkond Puhta maa koolkond Zen-budismi koolkond Buddha Tähendus: virgunu- täieliku vabaduse, tarkuse, mõistmise ja energia seisund. Buddha: Siddhartha Guatama, kes pühendas suurema osa enda elust virgumisele ning kes hakkas virgununa ka teisi õpetama. Referaadi tulemus Sain referaadi käigus budismi kohta teada, et budism ei tunnista kõikvõimast absoluutset Jumalat, ei räägi maailma loomisest/tekkimisest ning inimhinge olemasolust. Budism keerleb põhiliselt ümber sinu ja su arengu ümber. Elu jooksul üritatakse lahti saada kõikidest ihadest, et mitte taassündida ja seeläbi kannatusi kogeda. Budismi eluviis Põhimõte: Inimene sünnib lugematuid kordi ümber ning sellega kaasnevad paratamatult kannatused, püüeldakse virgumise poole Selleks, et jõuda virgumiseni tuleb läbida tee, mis jaotatakse kolme eta...
teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri
Terviseõpetuse põhisisu on vastuse otsimine küsimusele, kuidas olla terve. Tervis hõlmab balance of hing, keha ja vaim. 2) haigust? Tervise probleem on vahetult seotud küsimusega inimese kohast ja eesmärgist selles maailmas. Haigus on ka seotud Karma-ga. 3) kannatusi? Kui inimene on haige, ta otsustab valu kannatada. Sest see aitab säilitada meeleselgus. 4) surma? Surm tähendab, et hing lahkub keha. Hing omab keha, aga keha ei oma hingu. B. Kuidas mõistetakse budismis 1) tervist? Buddhist näeb tervis nägu ta koosneb uskudest, suhtedest ja praaktikast, mida seotud keha- vaimudega. 2) haigust? Haigusi ei saa välti. 3) kannatusi? Budism keskendub kannatuste leevendamisele selleks säilitada meeleselgus. 4) surma? Budismi õpetused näitavad meile teed, kuidas me saame jääda meelt ja ei kaota pärast surma.
Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma, pali kamma) ja teovilja (skr karmaphala, pali vpaka) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine
Usk, lootus, armastus Eluraskustes aitab meid edasi usk. Usk toetub lootusele. Lootust kannab armastus. Paulus on öelnud: "Usk, lootus, armastus, aga suurim neist on armastus!" Kuid mis on tänapäeva inimese jaoks neist kolmest kõige tähtsam? Tavaliselt usub inimene ennekõike iseendasse, oma lähedastesse ja sõpradesse. Usub inimestesse, kellest ta arvab, et neile võib rasketel hetkedel toetuda.Usk meist palju võimsamate jõudude toimimisse ja abisse on tugev siis, kui me teame, miks ja millesse me usume. Usutakse sellesse, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tegelik. On olemas ka religioosne usk, see on usk mõnda Jumalassa. Sellisel juhul usutakse mingisugust teatavat olendit. Tavaliselt usutakse sellepärast, et oleks kergem mõista. Uskuda on lihtne, kaheldes võib segadusse sattuda. Lootus on see milles inimesed nii kindlad pole kui usus. Lootus on omamoodi igatsus. Öeldakse, et...
Afganistaanis, Algeerias, Bangladeshis, Cameronis, Egiptuses, Etioopias, Indoneesias, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveitis, Liibüas, Malaisias, Marokos, Nigeerias, Pakistanis, Palestiinas, Qataris, Saudi-Araabias, Singapuris, Somaalias, Lõuna-Aafrikas, Srilankal, Sudaanis, Süürias, Ugandas, Jeemenis ja paljudes teistes riikides. Mõndades riikides on see aga lubatud vaid tavade alusel. Religioon: Budistid ei ole otseselt polügaamia poolt vaid pigem taluvad seda. Budismis pole abielu püha, see on puhtalt ilmalik asi ja mungad ei osale selles. Seega ei kaasne ka polügaamiaga mingit usulist karistust. Kuni 1935 aastani oli polügüünia seaduslikult tunnustatud ka Tais. Burmas esines samuti polügüüniat. See on tänaseni seadusega tunnustatud, kuid ei esine enam kuigi tihti, kuna pole enam ühiskonnas nii vastuvõetav. Polügaamiat praktiseeriti ka paljused antiiksetes Hindu ühiskondades. Üks näide polügaamiast vanas Hindus esines polüandria näol
Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega
Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine ·...
kostitamisega. Kõige lihtsam puudza seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. Kastisüsteem - hindu religiooni ainulaadne joon, on karma ja samsara loomulik tulemus. Kast on ühiskonnaklass. Hinduismi järgi sünnivad inimesed mingisse kindlasse kasti vastavalt möödunud eludes sooritatud tegudele. Neli põhilist klassi on: preestrid; valitsejad; kaupmehed ja talupojad; ning töölised ja teenrid. Sinna kasti, kuhu inimene sünnib, jääb ta kogu eluks. Karma - on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Moksa - Siva - on üks kolmest hinduismi jumalast, mis moodustavad jumaliku kolmiku
halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi
peakorterid Ameerikas, Euroopas, Kesk-Aasias, Aafrikas, Jaapanis ning Aasias ja Ookeaanias. Ettevõtte algne nimetus oli Seikikōgaku kenkyūsho, mis esitles esimest Jaapani kaamera prototüüpi, millel oli lameda põhjaga katik. 1947. aastal muudeti nimi Canon Camera Co., Inc. ja 1969 lühendati nime Canon Inc. (*Co.-Company *Inc.-Incorporation). Nimetus Canon tuleb Budist bodhisatva Guan Yin-i nimest (Jaapani keeles Kannon) (*bodhisattva – isik budismis, kes tajub, tunnetab ja mõistab maailma helisid ja hääli). Precision Optical Instruments Laboratory e. eesti keeles Täpsete Optiliste Instrumentide Laboratoorium asutati Jaapanis 1937. aastal 4 inimese poolt: Takeshi Mitarai, Goro Yoshida, Saburo Uchida ning Takeo Maeda. Selle loomise alguses polnud ettevõttel vahendeid, et toota oma optilist klaasi, niiet otsustati teha koostööd teise ettevõttega, mille nimi tänapäeval on Nikon Corporation. Esimese kaamera prototüübi
sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioonide arv The Drake Equation: N = R × f p × ne × f l × f i × f c × L ·Maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks kasutatakse Drake'i võrrandit. Frank Drake oli ka esimene, kes püüdis 1960 aastal lähimatelt tähtedelt raadiosignaale vastu võtta, asutades hiljem ka SETI.
JAAPANI RELIGIOONID A.Allik 9.05.2014 Hinged võivad minna puude sisse, neid saab ka sinna ajada tuleb teha nööridest ring ümber vms. Hingede usk on olnud Jaapanis kõige kaugem. Peetakse ka hingete päeva, tuuakse ohvreid, et vanavanemad ei tuleks kummitama. KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai ...
meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis. Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda 3 sõnadest sügavamale. Lisaks on nende meditatiivseteks tegevusteks nt vibulaskmine, teetseremoonia ja lilleseadmine. Kloostrid ja templid Kloostrites elavad üldiselt mungad, aga need on ka avatud külalistele eriti usuliste pühade ajal. Mahajaanas ehk laia pääsemise tee budismi kuuluvad budistid sanghasse- esimesse
21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma - teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (tman) ühinemine maailmavaimuga (brhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? Tõlkes ''kolmikkorv''
mardusena või tondina. Egiptuse mütoloogias koosnes inimhing seitsmest osast: ren, sekhem, akh, ba, ka, sheut ja sekhu. Ren tähendas nime,sekhem oli inimese energia, jõud ja valgus.Akh-säraja.Ba- hing,iseloom.Ka-elujõud.Sheut-vari.Sekhu-inimese jäänused,füüsiline keha. Egiptlased pidasid akhi, bad ja kad hinge surematuteks osadeks. Judaismis ja muinasegiptuses oli arvamus, et hing ja keha kuuluvad kokku, keha hävitamisel oleks hävinud ka hing. Hinduismis ja budismis arvati, et keha põletamine kiirendab hinge vabanemist. Muistsete eestlaste arvates vabanes hing kehast ja sai taevasse vaid peale põletusmatust. Arvati, et surnut mattes jäi tema hing maa-aluste vaimude võimusesse. Hing usuti olevat mitte ainult elusolenditel,vaid ka loodusel - puul,kivil,metsal jne. Hing koosneb omakorda kolmest erinevast osast: 1 MÕISTUS sinu intellekt ja osa millega sa arutledning mõtled.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
