Ma näen pimedust ja kuulen vaikust On aprill, sajab lund, ent keegi ei kurda inimene on loodud kohanema muutustega. Ta on kui kameeleon keset vihmametsa: kui vaja, vaikib, kui tahab, tõmbub endasse ja ignoreerib teiste eksisteerimist kõik on suhteline ja oleneb täielikult sellest, milliseks isiklus ise oma elu kujundab. Koerad ei näe vikerkaart. Kuid vahest seisneb probleem hoopiski selles, et nad ei taju värve nii kuis meie, inimesed? Nende jaoks pole vikerkaar oluline võib-olla näevad nad midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid: tegelikkuses on maailm täis vastamata küsimusi ja tõestamata hüpoteese. Vaikust on võimalik kuulda ja kuulata, kui vaid tahta. Sama on pimeduse nägemisega. Inimesed näevad ja haistavad sarnaselt, kuid tõlgendavad maailma erinevalt sellest tulenebki, et mõnele on maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. ...
Koban kätega seina ja leian lüliti, vajutan seda, kuid midagi ei muutu. Mu silmad hakkavad vaikselt pimedusega harjuma. Katsun seina ja tunnen kuidas käsi riivab midagi. Liigutan veel kätt üles ja alla ning saan enda haardesse midagi, mida arvan olevat ukselink. Vajutan seda alla ja uks avanebki tasakesi minu poole. Piilun ruumi, kuid seal on jälle pimedus. Astun sisse ja sulgen enda järelt ukse. Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja hakkan vasakule liikuma. Teen kiiremaid samme, kuid komistan. Püüan säilitada tasakaalu. Saan aru, et see oli trepiaste. Tahan joosta, kuid külmad kivist astmed takistavad mind. Ma kukun. Püüan kukkudes seinalt leida haaratavaid kohti, kuid kõikjal on tühjus. Kostub kolin. Ajan ennast tasakesi püsti. Tunnen enda pükstel midagi märga vesi.. Mu süda puperdab ja jalad värisevad
Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
mõtlemisega inimestel pähe tuleb. Käesolevas essees kirjutan sellest, mida arvan mina vanaaegsete meistrite tippteoste kasutamisest tänapäeval. Pean kohe ära ütlema, et kui ma poleks muusikakoolis käinud ja natukenegi rohkem muusikaliselt haritud, siis arvan, et ei paneks väga Mozarti või Bizet teoste ärakasutamist tähele. Kuna aga asi on vastupidine, siis olen üsnagi kindel, et mind häirib see, kui telekat vaadates kuulen midagi sajanditevanust, imelist, kõrvupaitavat, ja pean pettumuseks avastama, et tegu on kõigest Ajax'i reklaamiga. Lisaks on originaalne muusika moonutatud, tehtud elektrooniliselt imelikuks ja naljakaks. Mul on alati tunne, et kui ma leian või kuulen midagi väga vana, siis seda tuleb sügavalt respekteerida ja vaikuses imetleda, mitte seda kuidagi omakasupüüdlikult ja rahva püüdmiseks ära kasutada.
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult
ukslukus??? Tuleb siis välja et kellegil on meie maja võti?? Kardan kohutavalt. Kuid märkamatult on saabunud uneaeg. Lähen siis enda tuppa ja üritan magada kuid ei suuda....... Neljas Päev Hommikul ma ärkan ja tunne on kahtlane. Käin kõik toad läbi, kuid ema ei leia ega ka venda. Mõtlen et mis saab edasi?? Kuhu ma lähen?? Mida ma teen?? Kuulen uksepauku, just välisukse. Tunne on vastik. Ma kardan nii väga, et ma ei julge minna isegi piiluma mitte. Poen ruttu voodi alla. Juba kuulen enda toa uksepauku. Piilun voodi alt ja uskuge või mitte, ma näen enda ema aga ta ei ole tavaline........... ta on üleni verine!! Ma ehmun ja hoian vägisi nuttu kinni, kuni ma lihtsalt ei saa, ma purskan kõva häälega nutma. Näen kuidas ema kummardud mu poole ja siis........siis.......ma kuulen kuidas käib kõva pauk ja ema langeb maha. Nähtavale ilmub mu kallis vend Sander, ma jooksen ta sülle ja kallistan teda kõvasti-kõvasti tema mind ka.
käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu kokutama. Löön ukse talle näkku kinni ja lähen enda korterisse tagasi. Võtan külmkapist saia ja juustu ning teen endale paar võileiba. Panen teleka käima ja söön natuke. Kuulen mobiili helisemist. Otsin jope taskust mobiili. ,,Hallo?" Vastust ei tule. ,,Kes on?" küsin juba vihasemalt. ,,Volli olen. Kuule, sa minu poole viitsid tulla?" Vastan: ,,Mis seal?" Volli: ,, Ei no niisama." Mina: ,,No olgu, olen varsti seal." Panen kõne ära ja viskan mobiili diivanile. Söön võileivad lõpuni, pistan mobiili püksitaskusse ja lähen esikusse. Tõmban jope selga, kuid siis meenub, et mul pole särki seljas
Luuletuse pikkust vaadates võib esialgu arvata, et ta kevadest eriti ei hoolinud, aga keegi ei tea, kui palju tundeid ja emotsioone ta nende sõnade sisse on pannud. -1- Paju otsast patsatas lobjakuda, lepa otsast latsatas sula lunda. Hüüti õhus üleval: kuulen, kuulen Mina tulen kevade, tulen, tulen! („Tulen, tulen!“) Luuletus suvest on Liivil ilus ja rõõmus. Paremini ja täpsemini nii väheste ridadega on väga raske luuletust kirjutada. Suve vältel õitseb tuhandeid lilli erinevates variatsioonides. Kui just põuda pole, on kõikjal lopsakad taimed. Tasapisi hakkavad kasvama ja ilmet võtma mitmed marjad ja viljad. Loodus on oma õitsengu tipul.
Ma tõusen, lendlen, hõljun ma tõusen, lendlen, hõljun, eemale majadest metsadest ja põldudest. ma näen, kuidas kõik mu all muutub aina väiksemaks. ma kuulen tuule vilinat enda kõrvus, külm näpistab mu nahka. äkitselt näen heledat valgust, see pimestab mu silmi. jõuan, ma jõuan lähemale kuid samas tundub nagu seisaksin paigal, ei suuda oma keha liigutada. järsku koik muutub uduseks, ma surun oma silmad kinni. kui avan need vaikselt uuesti, näen enda ees reaalsust. ma ohkan ja liigutan, ma suudan kontrollida enda keha.
oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
Seetõttu korraldabki pea iga linn erinevaid koosolekuid ja arutlusõhtuid, kus antakse sõna just noortele. Õpilased saavad rääkida, mis neid häirib ja kuidas nemad sooviksid midagi muuta. Mida aga teha, kui noored ise ei tunne sellest huvi ja kohale tulnud inimeste hulka võib kokku lugeda ühe käe näppude peal? Noortele ühiskonnaliikmetele tuleb anda mõista, et kui midagi tahetakse, tuleks selle nimel vaeva näha. Nagu öeldakse, magavale kassile hiir suhu ei jookse. Tihtipeale kuulen, kuidas üks või teine pole rahul võimalustega, mida kool talle pakub. Kui aga tuleb arutlus, mida teha teisiti, on ideesid null. Kindlasti ei saa ma süüdistada inimesi selles, et neil puuduvad ideed. Sageli on probleemiks pigem julgus ning võidakse mõelda, et mis saab siis kui ma ütlen midagi halvasti? Äkki ei oska ma ennast piisavalt hästi väljendada? Kas see ikka on piisavalt oluline probleem, et peaksin suu lahti tegema? Vastus on jah. Kindlasti peaks suu lahti tegema
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad. Sõiduteel kihutavad autod mis tuhisevad mööda nagu tuul. Kõige kõvemat müra teevad mu arust mootorrattad, mida ei saa lihtsalt märkamata jätta. Sellist häält ei tahaks linna üldse, sest siis on tunne et see on ainuke hääl maailmas. Teisi hääli
mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!... Gay Hm, sõber, veidi värvilik, on sinu arvamine. Sa oled - veidi närvilik, vast - tohtri juurde mine! Anti-gay Küll on ilus lilleleid! Naerateleb päikserind: lilleleidja kenam neid. Lilled ise mõlemad, päiksepaistel põlevad. Hüüdvad vastu: vaatke mind! Dendrofiilia ja ekshibitsionism Hüüti õhus üleval: kuulen! Kuulen! Mina tulen, kevade, tulen, tulen! Onanism ja ekshibitsionism ...küll nad mõtlevad, kuidas vanake, valgejuuksene, seemne kukutas... Onanism Kuula, nägemata kaugel hääl on hüüdmas: Vaata nüüd, mina tulen, tulen, tulen, meil on kõigil sama püüd! Onanism Kaks koera mängisivad minuga: ma ühel silitasin lahkelt pääd ja teiselt tegin teisipidi hääd - nüüd nägin ma, mis oli ootmata. Zoofiilia Ei aidanud hammas - ja sõprade meel, kui puudus lammas, mis villa kannab
Vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid Palavik Valu Esmaabi märgised Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Koostajad J
MARGINAAL Iga algus on midagi uut, rasket või tundmatut. Algus see on see, mis justkui kustutab kõik vana, aga me teame, et see pole nii. Me elame emotsioonide ajendil, kuigi reaalsus on hoopis teine. Loodame seda, mida mitte kunagi ei juhtu. Aeg, aeg pikk sündmuste rohke rägastik. Arvatakse, et aeg muudab kõike. See on midagi, mida me jälle tahame uskuda, aga millesse me sisemas tegelikult taaskord ei usu. Aeg on see, millega tuleb kaasas käia ning maha jäämine võib lõppeda kõigile ootamatu kurva sündmusega. On kuum päev, väljas on meeletult palav. Rahvast sagib palju. Jääd seisma, jälgid ja saad aru, kui segaseks on muutunud kogu maailm su ümber. Kõik keerleb su ümber ning jälle sa tunned ennast justkui kustuva küünlana. Kuulen jälle kuidas keegi on kellegi kohta midagi halba öelnud, tunnen tunnet nagu see oleks otsekui minu pihta käinud. Kogu ühiskond on muutunud kraaksuvateks tagar...
piiride rikkumine, mitteklassikalised pillid, moonutatud kõlad, elektroolilised katsetused. Kokku pandud helid, mida ei saaks nimetada muusikaks, me pole harjunud seda kuulama, aga seda see ikkagi on. Avargandismi kunst ja muusika on vägagi sarnased. Vaadates kunsti ja kuulates muusikat saavad kõik inimesed sellest erinevalt aru, eriti veel vaadates kunsti. Isiklikult nimetaksin neid veidraks, sest minu jaoks on need keeruliselt mõistetavad, ühel hetkel on tunne, et kuulen ja näen ühte asja, aga hiljem uuesti seda tehes, on mõtted muutnud ja nägemus täiesti erinev esimestes. Võiks isegi öelda,et muusika ja kunsti erinevuseks on vahend kuidas neid mõistetakse, ühte kuulatakse ja teist vaadatakse, aga lõpptulemus, see, et kõik mõstavad seda erinevalt on ikkagi sama. Avargandis on ja jääb raskesti mõisetavaks lihtiminsesele, aga kunstinikule võib see olla suurepärane teos millest ei tasu mitte mingil juhul ilma jääda. Keirit Nurmik 12a
kutsuvad MAMMAKS, mitte vanaemaks. Sa oled meie pere Kuld ja iidol igatpidi, sest meil lastelastel, kel sarved veel maha jooksmata on sinult palju õppida. Isiklikult tahaks tänada sind selle eest, et sa oled õpetanud mulle käsitööd, mida sa oled teinud varsti pool oma elust ja siiani ei tüdine ära. Veel hindan seda, et sa pole lasknud mul unustada oma kohalikku keelt Võru keelt. Seda on alati sinuga tore rääkida, sest saan palju naerda kuna vahel kuulen osasid sõnu esimest korda ja nende kõla on naljakas. Lõputud lood ja võrdlused sellest milline oli elu vanasti ja hetkel. Need lood on õpetlikud ja aitavad paremini hinnata seda, mida elati ikka läbi. Need on hetked, mis panevad mõtlema! Aitäh, et sa sel ilusal päeval meiega oled ning naudi seda päeva, sest see on sinu juubel. Jõudu ja head tervist sulle Heli, hip-hip hurrei!
siis viimane kahekordistub set setting · PEA MEELES, ET lie lying die dying tie tying KESTVAS AJAS tavaliselt ei kasutata: 1) meeletaju, psühhilist tegevust ja tundeid väljendavaid tegusõnu see, hear, know, want, love, hate, like, understand jt. N: We see a train. (Me näeme rongi.) I hear a strange noise. (Ma kuulen imelikku häält.) 2) Pidevat seisundit väljendavaid tegusõnu, näit. Seem, belong, possess, appear: N: He seems tired. (Ta tundub väsinuna.) Now this book belong to me. (Nüüd kuulub see raamat mulle.)
muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda elektri abil teha, siis ma ei pane juhtmeid veepotti lootes, et vesi nüüd tänu elektrile soojenema hakkab. Küll aga aitab see, kui ma endale elektripliidi ostan, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Veel üks tavaline elektritarbija on lamp, mis muudab elektrienergia valgusenergiaks. Ka akustikaga puutun ma pidevalt kokku. Akustikaga on seotud kõik hääled - nii need mida ma kuulen kui ka need mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Rääkimise (heli tekitamise) ja kuulmise (helile reageerimise) abil saan ma teistega suhelda ja informatsiooni jagada. Need on ainult väike osa füüsikalistest nähtsutest, mis minu igapäevaelus rolli mängivad. Tegelikkuses on neid palju rohkem ning ilma füüsikaliste nähtusteta ei ole võimalik elada, sest need esinevad kõikjal.
VÕSAVILLEM! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA JÄNESE KÄEST VEERESIN ÄRA JA KARU KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU REBANE TERE, KAKUKE! TERE -TERE, REINUVADER! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE EEST VEERESIN ÄRA... MA EI KUULE. TULE ISTU MULLE NINA PEALE, SIIS KUULEN PAREMINI! KAKUKE HÜPPASKI REBASELE PEA PEALE AGA KAVAL REBANE NEELAS KAKUKESE ALLA
Essee- Kas eesti keelel on üldse tulevikku? Milline on eesti keele tulevik? Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge. Seega nad arvavad, et pole kaugel see aeg, kus eesti keelt kõnelevad vaid üksikud inimesed, nad karvavad, et keel sureb peatselt välja. Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga
elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et riigikogu liikmete palgad on liiga suured ja õpetajate ning arstide omad väikesed. Leian, et paljude arstide töö on raske ja võiks olla tasustatum. Kui ka näiteks tuletõrjujate palgad oleksid suuremad, siis teeksid nad oma tööd parema meelega. Riik kus tahan elada võiks olla kaunis ja mägine. Kuna armastan sõita talvel
Kairit Tuhkaneniga teevad koostööd veel kaks noortneidu Krisse ja Larissa. Tüdrukud on kindlalt selle poolt, et igas esinemises peab olema peale laulu ka tantsu, mis ilustab kogu etteastet. Niki on laulnud oma kontsertitel peamiselt hoogsate rütmidega lugusid, et publik ei peaks tundma igavust ning võiks ka ise tantsuplatsil jalgakeerutada. Minu isiklik arvusm Nikist on igati positiivne, sest ta on inimene, kes teeb seda, mis talle meeldib ja peamine see tuleb tal südamest. Iga kord, kui kuulen raadiost tema laulu keeran ma selle valjemaks, sest tema hääl on võluv, diktsioon selge ja sõnad mõtlemapanevad. Omaltpoolt soovin Nikile jõudu edasi minna, et võiksin ka edaspidi nautida tema tehtud muusikat. Samuti loodan, et tulevikus avaneb mul võimalus külastada mõnda tema kontserdi ning näha inimest, kes on mulle muljet avaldanud, mitte läbi telekaekraani vaid silmast silma.
"..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta üksteist, siis kes seda teeb
proprtsioonist väljas. See võis olla ka tahtlik, et välja tuua tantsija õrnust, kuid oleksin näitust rohkem nautinud, kui kehad oleksid õigesti maalitud. Ma väga loodan, et Laura Arpo esiknäituse töödele järgneb veel palju ilusaid maale. Usun, et kui ma jäin juba esimese näitusega väga rahule, siis mulle meeldiks ka tema järgmiseid näitusi külastada. Laura Arpo on veel väga noor ning seega on tal suur võimalus oma väikeseid vigu parandada ja aina paremaks muutuda. Loodan, et kuulen temast kunagi kui väga professionaalsest kunstnikust ja saan käia vaatamas tema näitusi, kus on loodetavasti siis juba palju rohkem kauneid maale.
kahe imetoreda lapsega. Minu elus on olnud palju erinevaid perioode ning olen tõesti õnnelik, et olen tänasel päeval sellises punktis, kus mul on kodu ja oma väike pere, kes on minu jaoks asendamatu ja vastupidi. Kõige tähtsam on tervis. Terved inimesed ei oska seda kahjuks hinnata ja kiputakse iga pisiasja puhul hädaldama, kuigi võiks mõelda, kuidas saavad igapäevaselt hakkama kurdid, pimedad ja muude erivajadustega inimesed? Mina olen õnnelik, et näen, kuulen, mu käed ja jalad on terved ning saan vajadusel ka teisi inimesi aidata. Olulisel kohal minu elus on sõbrad ja sõprus. Mul ei ole küll nende jaoks pere kõrvalt palju aega, kuid südames mõtlen neile tihti ning õnneks on tänapäeval olemas Facebook ja muud suhtluskanalid, mille kaudu nendega kerge vaevaga ühenduses olla. Olen üle seitsme aasta taas koolipingis. See otsus sündis üsna raskelt, kuna peale nii pikka pausi ja väikeste laste kõrvalt ei ole kerge end taas õppima sundida
kõlasarnasuse järgi ja teistest keeltest. Näiteks võib tuua ,,vandel", mis on tuletatud sõnast ,,elevandiluu". Teiseks näiteks on ,,teavitama" ja ,,teave/teabe", mis on tuletatud murdekeelsest sõnast ,,täävitama". Türgi keelest on Ain Kaalep laenanud sõna ,,seder" ehk rannakarbikesed ja galeegi keelest ,,hõber" ehk puutumatu, neitsilik. Sõnalaene on Kaalep kasutanud peamiselt luuletõlgetes. Pronkssõdur räägib Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel, või krimmitatareid, rahvaid neid aeg-ajalt ka tigedat mõna, kes tunda võitjate võimu ise pidades vaikima. Lõpuks nüüd aga võtan ometi sõna. said nii, et naiste-lastega koos pidid astuma Siberi-rongi Ma midagi isiklikku ei tea minu mundriga meeste käsu all. ju tuntud kujur Roosist, Üksjagu läks muidugi kongi, kuid küllap vähemalt selge pilt
*Langeb üks täht, hele täht. Ma pigistan silmad tugevasti kinni ja soovin! Soovin et kõik oleks nii nagu oli varem!... *Me sosistame iga õhtu endale valesid lootes, et hommikuks on need tõeks saanud... *Halvim viis igatseda inimest, on olla temaga koos ja m]ista, et ta ei saa kunagi Sinu omaks, kuigi oled teinud kõik!... *Kui sa midagi väga tahad, lase sel minna. Kui see tuleb tagasi su juurde, on see sinu. Kui ei tule, pole see kunagi sinu olnudki... Tunnen, kuidas mu elu lõppeb, kui hüüan Sulle hüvasti kuulen, kuidas pisarad lendavad kildudeks, kui viha alistub mu sees Tea! Ma ei vihka Sind - olen endiselt armunud armunud Sinu vigadesse, Sinu hinge - Sinusse - igavesti! ******************************************************************* Love of my life, my soulmate You're my best friend Part of me like breathing Now half of me is left I don't know anything at all Who am I to say you love me I don't know anything at all & w...
kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kõnet näitsid lained kohisevat -- on pelgupaiga leidnud sääl. õnnelaulu kuulsin kõigis ma. Täna jälle kuulen nende hääli -- Kas ema südant tunned sa? õnn on läinud, pisarad on jäänud! Nii õrn nii kindel, muutmata! Pärn veel haljas; lilled, õitsete; Ta sinu rõõmust rõõmu näeb ojalained voolavad veel ruttu -- su õnnetusest osa saab. minu valust räägivad nad juttu ja su valest, kadund armuke. Eesti muld ja eesti süda Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma,
Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastest? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb Rahva põleva viha rooste. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastet? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida kuulnud olen
elektrijuhtme otsas katkilöödud pirn. Ukse kõrval seisab vildakas ja mõranenud kraanikauss. Tunnen ära tumerohelise, nüüdseks juba kulunud tabureti ning istun sellele. Tean, et keegi on siin hiljaaegu viibinud – maas vedelevad suitsukonid, vettinud tekid ning tühjad odekolonnipudelid. Järsku tunnen, kuidas toas haiseb. Vänge lõhn, mida immitseb hallitavast seinast, prügist ning pooleldi põlenud elutoast, teeb mu südame pahaks. Kuid ma ei jõua sellele enam mõelda, sest kuulen autokummide vilinat ja seejärel venekeelset karjumist. Tunnen, et olen kaitstud, kuid kauaks, seda ma enam ei tea.
koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos. Klassikaline muusika sobib sellisesse reklaami, mis on maitsekas ja stiilselt tehtud. Muusika peab sinna sobima ja kõlama sellisena nagu ta loodud on. Päriselt sellist muusikat kuulates kusagil ooperimajas, kus on muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kõlab muusika hoopis teisiti ja annab mõnusa elamuse. Klassikalise muusika katkeid kuulen igapäevaelus ka telefonihelinates. Vastupidiselt reklaamides kõlavale muusikale mind see nii väga ei häiri. Ma ei ole selle vastu kui inimene paneb telefonihelinaks oma lemmikmeloodia. See näitab ka tihti inimese muusikalisi eelistusi. Ise olen kuulnud telefonihelinana Chopini, Mozarti ja Beethoveni muusikat. Mina oma telefonihelinas klassikalist muusikat ei kasuta. Tahan, et helin oleks neutraalne. Inimesed, kes kasutavad klassikalist muusikat telefonihelinana ei pruugi teada loo autorit.
Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle
Närvis, väga närvis olen ma olnud ja olen. Te kutsuksite mind hulluks aga seda ma ei ole. Ma kuulen kõike nii taevast kui ka põrgust. Ma olen nii palju põrgust kuulnud. Te kutsuksite mind hulluks aga kas te ka arvaksite nii kui kuulete kui rahulikult ma teile selle loo räägin. Ma ei tea kuidas see idee mulle tuli aga ta ei lahkunud enam. Teate ma armastasin seda vana meest. Aga ta silm. Tal oli üks jääsinine silm nagu kiskjal. Ma ei saanud seda silma peast, nii et ma otsustasin sellest täiesti lahti saada. Ma ei olnud kunagi vanameest paremini kohelnud kui nädal enne ta surma.
mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad. Kompleksi tähendus on tänapäeval muutunud, näiteks kui mina kuulen kuskil, et kellelgi on mingid kompleksid olen ma mõistnud, et tal on midagi viga. Aga alles nüüd saan ma aru, et see on vale. Kolmandaks on persona, see on Mina mask. Kanname teiste inimeste ees, kui inimene seda maski pidevalt kannab võib ta samastuda personaga. Väidetakse, et need inimesed ei saa oma Minaga enam hakkama. Samas võib inimesel olla ka mitu mask, näiteks noorel üks mask on koolis õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas
Minu lemmik muusikas Ma pole eriti suur muusika fänn, nii palju kui kodus või autos raadiost kuulen laulude ja artiste nimesid, nii palju ka tean. Samas, mõned artistid mulle lihtsalt meeldivad, kuna nende lauludes on kindel meloodia või rütm, mis jääb kergesti meelde. Enamasti on need noorte ja uustulnukite laulud. Mõned aastad tagasi sai maailmakuulsaks noor Norra DJ Alan Walker (20) ja tema laulud meeldivad mulle eriti. Alan Olav Walker on kahe kodakondsusega noorhärra, kuna tema ema on norralanna ja isa inglane. Ta sündis 1997 aastal Inglismaal ja nad kolisid perega
/ Lahkeil silmil seisab / haljal orasel, / Liigub liblikate / Siidtiibadel - / Kevade, kevade / Jälle tuli tagasi!". Lihtsalt ühel hetkel märkame, kuidas mõned lilled on juba õitsema hakanud ja lumigi täielikult sulanud. Järsku on puud lehtes, ilm soe ning suvi saabumas. Samal teemal on ka Juhan Liivi luuletus "Tulen, tulen!". "Paju otsast patsatas / lobjakuda, / lepa otsast latsatas / sula lunda. / Hüüti õhus üleval: / kuulen, kuulen! / Mina tulen kevade - / tulen, tulen!" Temagi räägib siin sellest, et kõik tuleb nii ruttu, nagu kevad teataks oma tulekust ja oleks järgmisel hetkel juba kohal. Seoses kevade saabumisega on Koidulal ka üks luuletus pealkirjaga "Kevade and". "Noor pehme õhk mull' kõrvu kostis: / "Oh tule, laps, kuis seista sündis / Su nukral meelel luku all! / Noor kevade on jälle tulnud, / Hulk õisi sulle kaasa toonud, / Tall' läki vastu õhinal
kui vangid, tõbised nad näivad. Koirohust lõhnab võõras leib. Ja teame, kui aeg meid hindab, saab õigustuse iga viiv... Kes oleks veel nii uhked, kindlad, nii lihtsad nagu meie siin. Taas läheneb mälestustunde neid. Ma näen, ma kuulen, ma tunnen teid: nii seda, kelt hing lahkus koduteel, nii teist, kes võõral maal viibi veel. Las mäletavad siis nemadki mind, las palvetavad, et pääseks mu hing. Neid nimepidi küll hüüaksin veel kõik pühitud mälust on jäänud vaid keel. Kui siin maal mõeldaks kunagi mul ausammast rajada,
Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina.
jääda. Välja mõtles vanaisa siis sellise asja, et küsib vanaemalt, kas too ikka tõi toast kingid, et nad ju leppisid kokku, et see kohustus jääb õrnema soo esindajatele. Vanaema jäi kohe uskuma ka, et tema mureks olid vanavanaisale mõeldud kingid, sest kippus pidevalt taolisi asju unustama. Loomulikult valitsesid veneaegset autot pinged, kuid sellest saadi kiiresti üle. Kolm on kohtuseadus, seda sõnan pidevalt ning kuulen ka teistelt kaaskodanikelt. Niisiis, kolmandana juhtuski neil jälle üks õnnetuselaadne juhtum. Neil nimelt läks autokumm katki. Kõik jällegi paanitsesid ääretult. Ajakadu oli väga suur. Ka vanavanemad Viljandis olevat närveerinud pisut. Kuid polnud hullu, vanaisa vahetas selle katkise kummikogumiku uue tagavararehvi vastu ära ja asi korras. Lõppude lõpuks jõudsid nad Viljandisse kohale ka. Seal vabandasid endi hilinemise pärast.
Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei suuda, järve pimedus hirmutab mind, mind valdab tunne nagu iga hetk kargab veest välja mõni koletis, igaksjuhuks kontrollin seljatagust, kuid asjata. Tühjus. Minu jaoks pole siin maailmas enam midagi peale pingi, millel istun, järve ja iseenda
keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parema meelega õpin ma laua taga istudes. See ei ole küll mugav, aga nii on parem kirjutada. Kusagil diivani peal istudes kannatab käekiri ja võib juhtuda, et sa ei saa ise ka oma käekirjast aru. Oma tähelepanu üritan ma koondada õppimisele. Aga alati see ei õnnestu. Tahtmatu tähelepanuna kuulen ma häirivaid helisid, näiteks kassi kräunumine, telefoni helin või mingi muu heli. Kassi kräunumine on väga vali ja see tõsiselt segab, kui kass juhuslikult ei maga või teises toas ei ole. Minu tähelepanu püsivus õppimisel on üsna väike. Tavaliselt teen kodutöid maksimaalselt 15 minutit ja siis juba tähelepanu hajub. Hakkan mõtlema millelegi muule. Tegelen natuke aega (max 5min) millegi muuga ja siis hakkan jälle õppima. Üritan õppida ainete kaupa
natukenegi. Sa ei tea kunangi, kui suurt kasu võib see sulle tuua, milliseid ideid see võib sulle anda jne. Kui mina mõtlesin nende samadele küsimustele päevast päeva, siis ühel päeval hakkasin tegelema rohkem nende asjadega, milles ma osav olin või mis mind köitis. Ma võtan näite enda peal. Mind hakkasid huvitama maavärinad. Ma otsisin informatsiooni nende kohta ja ma satun eufooriasse, kui kuulen neist. Enam ei möödu päevagi, mil ma ei loe maavärinate kohta. Samas mulle on väiksest peale meeldinud loodus. See on andnud suure tõuke mu tulevikule ja kelleks tahan ma saada ma tean seda. Tänapäeval on aga järjest vähem inimesi, kes tegelikult teavad, mida nad õppima lähevad ja kelleks saavad. Ma usun, et kui inimene soovib midagi väga, siis ta võib selle ka saavutada. Tuleb näha palju vaeva, seada kõrgeid eesmärke, kuid just need viivadki elus edasi ja ka kaugele.
See on põhjustatud reisimisvõimaluste suurenemisest, inimeste uudishimust, ka Internet on eri kultuuride laialdasemat levimist palju mõjutanud. Kultuur on tegevus, mis käib meie ümber. Kui ema keedab mulle hommikul mannaputru, on see osa meie pere kultuurist, mitte eriti mainimisväärt asi, kuid siiski. Koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtis kultuuri osa. Suvistel muusikafestivalidel käies osalen suurel kultuurisündmusel. Välismaal käies tunnen, näen ja kuulen täiesti uuest kultuurist. Tundmatusse kultuurikeskkonda sattumine ilma väikese ettevalmistuseta võib olla sama jahmatav, kui selg ees jääkülma vette kukkumine. Reisides nt. Prantsusmaale võiks olla valmis massilisteks põsemusideks ja kummaliseks toiduks, sest mitte teades võõra kultuuri eripärasid, võib võõras riigis viibides paljugi ebameeldivat ja piinlikku juhtuda. Muidugi ei eeldata, et reisi sihtmärgiks oleva riigi kõiki kombeid ja tavasid
poolt on luuletuses kirjeldatud laululindu ööbikut, teiselt poolt võin tõmmata võrdusmärgi eestimaa ja ööbiku vahel. Ülistab ööbikud, aga seda võib võtta ka Eestimaa ülistamisena.Igatsus meeleolu. 4. Motiiviks oli siis igatsus eesti vastu , varem oli armastus eesti vastu. ,,Igatsus"- .....iga mu pilveke sinises taevas Kõneleb kodumaa päikese teed, Kus aga laineke rajakest kaevas, Kuulen ma kohavat Eestimaa veed. ... 5. Tema ennast salgav isamaa, kodu,rahva,emakeele,eesti armastus. Isamaa armastuse luulesse on pandud kustumatu armastuse tunne.koidula luuletused on eeststirahva kultuuripärandisse kuuluv looming, ja tema luulet lugedes tekib tugevam rahvus tunne. 6. ,,Emasüda" seda õpetatakse koolides. ,,Eesti muld ja eesti süda"- ansambel Ruja poolt esitatud. ,,Mu isamaa on minu arm!"- eestikeele tundidest. Eva-Maria Männik 11M
teaksid kuidas ma vajan sind.Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtle sinule. Kaon tihti kui mind ei vajata,kuid olen olemas hetkel,mil sul kedagi ei ole. Veel üks päev ilma sinu kallistuseta ja ma lämbun,sest ainult sina aitad mul hingata. Sinuga tunnen midagi suurt,sinuga tunnen,et ei vajagi muud. Ei möödu hetkegi mu päevas mil meelest sinu naeratus mul kaoks ja ehk need rohekad-sinised silmad näevad! Sa oled tõesti kallis minu jaoks.Istun ja mõtlen,mida sina mõtled.Sa ei vasta. Kuulen vaid vaikust, mis rebib mul hinge seest.Kardan,et olen üksi..kardan,et suren üksi...et keegi ei tule ja keegi ei hooli. Kardan magama jääda, aga samas on liiga õudne olla ärkvel,sest ma ei saa hakkama iseenda mõtetega.Su juurde praegu lendaks,sest tunnen sinust puudust. Sind kõvasti embaks. Sa ei tunne minu valu ega näe mu pisaraid,sest sulle pole antud seda näha! Kas sa ei karda, et ühel päeval kaob su käest see, mida sa halvasti hoidsid?
Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodus. Loodushääled ongi justkui valmis muusikateosed, ehk meloodiad mida inimhääl suudab viisi pidamisel edasi anda või sellest inspiratsiooni saades uusi teoseid luua. Iga heli on minu jaoks noot või noodid noodireal. Pole vahet kas selle noodi paneb kõrvus kõmisema tehniline liikumine või kellegi hääl, alati on võimalus, et sellest saab ühe inspiratsiooni algus või hoopis maailma ajaloo enim kuulatud lugu
Sandra Kask Türi Ühisgümnaasium 10 R Lugupeetud õpetajad ning klassikaaslased! Tule taevas appi, millest ma teile rääkima peaks? Tule taevas appi, mis hääletooni ma kasutama peaksin, tule taevas appi, mida ma siin ees üldse teen? Pidevalt ma kuulen vingumist, kritiseerimist ning enda alahindamist teiste poolt, et kui raske on elu, mida küll järgmisena ette võtta ning milleks senine elu üldse välja kujuneb. Mina isiklikult arvan, et ei ole see asi nii hull midagi. Elu tuleb elada üks päev korraga, siis ei saa ka midagi valesti minna ning on võimalus ennast alati parandada. Kuid nii paratamatu, kui see ka poleks, inimesed ei muutu väga ning ikka ja jälle leiame me endil kõrvus kumisemas fraasi: TULE TAEVAS APPI!
Kuna mina olen väga emotsioonilik, siis mul on nii kahju mõelda, et iga päev kui keegi läheb kooli hakatakse teda mõnitama ja kiusama ja koju minnes on ta väga õnnetu ja ta ei taha sinna tagasi minna aga ta peab, sest ta ei saa kooli pooleli jätta mingisuguse tüübi pärast kes teda kiusab. Ja niimoodi igapäev, ma ise ei kujutaks ettegi kui ma peaksin kooli minema ja esimese asjana kui ma ukse juurde jõuan ei kuule ma tervitusi mis on mulle suunatud kuulen ma mingisugust jama. Kui ma käisin 5. klassis, siis Ave kiusas mind ma ei tea mille pärast aga mu ema ütles, et tavaliselt kiusavad lapsed sellepärast kuna on kadedad millegi üle mida neil endal ei ole. Ja kuna tal ei ole hakkab ta halvustama, et see on kole jne. Ja ma pole seda siia maani teada saanud, mis teda sundis niimoodi tegema. Ma tõesti loodan, et mingi päev lõppeb see asi ära kuna keegi ei viitsi sellega tegeleda. Juba praegu on loodud igasuguseid organisatsioone mina
õppima ning vahepeal tuleb trennigi jõuda. Saan enda arvates lõpuks puhata siis, kui väsinuna voodisse maandun, aga tegelikult teen ma ka magades tööd. Oma elu ühest päevast saan ma juba teada, et ilma füüsikata ei oleks mitte miski võimalik. Kuid selle päeva jooksul mõjutab füüsika mind veel rohkemgi. Näiteks kõik tajutavad ja ka nähtavad objektid minu ümber on ainelised objektid, aga ma puutun kokku ka väljaliste objektidega, näiteks erinevad hääled, mida ma igal pool kuulen. Lisaks sellele lähen ma kooli ja koolist koju, selle käigus ma liigun, aga ma ei saa näiteks mitte mingil juhul liikuda oma absoluutkiirusega, sest alati on ainelise objekti puhul võimalik kiiremini liikuda isegi siis, kui ma ise arvan, et see pole võimalik. Füüsika ongi osa minust, tegelikult kõigist inimestest. Ma saan nüüd veel kindlamalt väita, et füüsika on vajalik ja meie eludes tähtsal kohal, isegi siis, kui me sellele igapäevaselt ei mõtle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
