käigus. Pärast 1582. aastat, mil Tartu langes poolakate kätte, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760. aastatel lammutati kiriku kõrged kaksiktornid, kuna need hakkasid kindlustustööde tõttu kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. On tuntud oma kaksiktornide poolest. Tänapäeval on see Tartu Ülikooli ajaloomuuseum. Tornid on külastajatele avatud.
Kujutav kunst 1. Kujutava kunsti liigid tarbekunst ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peauks 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk kirikuarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm
basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja laiem, ristvõlvisüsteemiga lagi, tornid liidetakse maja külge, nelituse kohal on torn, paksud seinad, 3 kohustuslikku torni, raskepärane, kindluse taoline, reljeefidega kaunistamine Portaal- peauks, kaunistati maal miniatuurmaal oli oluline Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega
Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumidena. Raeapteegi hoone on üks väheseid profaanehitisi, mis on säilitanud oma algse otstarbe. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat. 1422. aastal müüs keegi Johannes Malner apteegi edasi arst Hermannile. Uus omanik
Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared ● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii paksud, sest piilaritest moodustus sõrestik ● Palju vitraažaknaid ● Suur ja uhke portaal - peauks, rikkalike reljeefidega Gooti stiil ● Kesklööv külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem ● Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust ● Üks ilusaim ja suurejooneliseim - Pariisi Notre Dame katedraal Gooti stiilis Pirita klooster “Viimne reliikvia” http://youtu.be/LdSPCQiGPQQ?t=2m45s Notre Dame de Paris Võlvide liigid Silindervõlv Ristvõlv Roidvõlv Siirid Roosaken Neliksiir Kuuiksiir Keskaegne Tallinn
Teine oluline tunnus oli kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. Roosaken Neliksiir Nelik- ja kuuiksiir Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. Seda perspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Alumist saali kaunistavad fantastilised värvilised võlvid, kitsuke keerdtrepp viib ülemisele korrusele, mis tundub olevat ehitatud ainult värvilistest akendest - piilarid akende vahel on lihtsalt nii kitsad. Omapära lisab, et kirik on kahekorruseline.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Renesanss: Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha. Klassitsism: 3
erinevatel päevadel ühe tunni jooksul. Mina valisin 5 erinevat kohta: 1) Balti jaam - rongide väljumise perroonid reede 15. aprill kell 19-20 2) Kesklinn kaubamaja lõpp-peatuste R-Kioski juures pühapäev 24. aprill kell 11-12 3) Rocca al Mare keskus Kaubanduskeskuse keskel purskkaevu juures laupäev 16. aprill kell 19.45-20.45 4) Solarise keskus peauks reede 15. aprill kell 17-18 5) Vabaduse väljak Ahhaa keskuse ees treppide peal laupäev 16. aprill kell 18-19 Minu eesmärgiks oli tõestada, et elu siin väikeses Eestis on täpselt selline nagu ma olen koguaeg arvanud rahulik, rutiinne ja ilma suuremate sekeldusteta. Balti jaamas ei toimunud sellel kellaajal midagi väga huvitavat, rongid tulid ja rongid läksid
Krohvitud, pahteldatud, värvitud (heledad toonid). Sanitaarruumides viimistluseks kasutatud keraamilisi plaate. Katusekonstruktsioonid Katuse kalle 20 kraadi. Puitferm kandekonstruktsioonidel katusekivid. Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett. Aknad - Plastaknad 3-kordse selektiiv klaaspaketiga. Uksed - Metallist peauks. Garaazis sektsioontõstuks. Puit spoon imitatsiooniga siseuksed. Klaasist leiliruumi uks. Terass - Sügavimmutatud puidust. 1.4. Välisviimistlus Eluhoone välisseinad ja sokkel krohvitakse. Värv valitakse vastavalt hoonestaja soovile. Katusekatteks katusekivid. Välisuksed varustatud turvalukkudega. 1.5. Siseviimistlus Põrandad sanitaarruumides kaetud keraamilise plaadiga. Ülejäänud tubades parkett. Siseseinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud vastavalt hoonestaja soovile
nüüd pääseb õhk majas jälle liikuma. Kuigi ilus valge stukkdekoor on kannatada saanud ja hallitab paljudes kohtades. Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor. Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid. Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal. 6 Kokkuvõte Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus. Läbi ajaloo on oma panuse nii restaureerimises kui ka üldises korrashoius andnud paljud erinevad omanikud alates hoone
Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tegi mõned freskod Sixtuse kabelis.Skulptor. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) oli kuulus maalikunstnik, skulptor ja kullassepp. Tegutses ainult pronksikunsti alal.Oma skulptuurides näita lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust.Lõi Florence katedraali baptisteeriumi uksed(uksereljeefid), parimaks tööks baptisteeriumi peauks, Michelangelo nimetas seda Paradiisiukseks, selles pääseb uus kunstiline maailmavaade võidule.Reljeefide peamine tähtsus:maaliline käsitlusviis täies ulatuses reljeefi üle kantud, see reljeefistiil eur kunstis valitsevaks18.saj lõpuni. G töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. 4. Kõrgrenessansi meister. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid
aeg arvutatakse kuukalendri järgi. Tavaliselt langevad lihavõtted ajavahemikku 4. aprill / 22. märts – 8. mai / 25. aprill. Lihavõtteid on Venemaal ikka peetud suure rõõmu pühaks. Lihavõtte jumalateenistus algas laupäeva öösel vastu pühapäeva. Südaööl hakkasid helisema kirikukellad ja algas ristikäik ümber kiriku. Vaimulik laulis „Kristus on surnuist üles tõusnud...“, ning avati nn kuninglik värav ehk altari peauks. See sümboliseeris paradiisiväravate avamist Kristuse poolt: teatavasti suleti need inimestele pärast Aadama ja Eeva pattulangemist. Seejärel algas hommikupalvus, mille vahetas välja pühadeliturgia. Jüripäev Jüripäevaks nimetati rahvalikus kõnepruugis päeva, mil meenutati püha Georgios Võidukandjat. Õigupoolest tähistati seda päeva kaks korda aastas: 6. mail / 23. aprillil ja 9. detsembril / 26. novembril. Traditsioonide kohaselt
krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused). Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor. /4, lk3/ Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid. Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal. /3, lk4-5/ 2.1 Ettevalmistud talveperioodiks ja esmased säilitamise tööd. Mõisa peahoone praegust seisukorda arvestades, tuleks järgida, et kõik seinaavad oleksid suletud, samas tagada ventilatsiooniavad, et toimuks õhuvahetus (igal korrusel mõlemal pool otsafassaadis ja korstnalõõrid). Tuleb teostada katuseremont või kohtparandused.
Mõisa Sisearhitektuur Hoone sisemine osa on säilinud suurtemate ümberehitusteta, on ainult restaureeritud ja ka ruumijaotus on suuremjaolt säilinud. Vasalemma mõisa arhitekt on kõigepealt paika pannud tähtsamad ruumid ( vestibüüli, kabineti, peo- ja söögisaali ), mis moodustavad esimese korruse keskse osa ja ka terve hoone kompositsioonilise keskme. Teised ruumid lisati selle ümber. Projekteerimistöö on selles mõisas toimunud ,,seest väljapoole". Hoone peauks avaneb hästivalgustatud esimesse vestibüüli, kus asub ka mõisa ainuke säilinud, taimeornamentidega ja geomeetriliste kujunditega kaetud ahi. Esimeses vestibüülis viib ka kohe kivi-keerdtrepp teisele korrusele. See keerdtrepp on säilinud mõisa-ajast, kuid seda on püütud parandada, mida võib ka sealt näha. Trepi käsipuu valmistati hiljem kooli tarvis. Esimesest vestibüülist pääses edasi nn. ,,väiksesse saali" ehk teise vestibüüli, kust edasi sai ka saali
Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared. Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatudroosaken. Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud.
2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega. Jõuludeks olid ehitustööd valdavas osas lõpetatud. 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. 2007 Avati külastusteks kiriku torn, mille kellaruumist avaneb suurepärane vaade Tartu ajaloolisele südalinnale. Kirik 1794. aastal Tartu Jaani kiriku interjöör 1901. aastal Vaade kirikule Vaade peaukse suunas Peauks Joonis vaatega Tartu Jaani kiriku kooriosale. Allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik 2) http://www.postimees.ee/1559749/uhe-kiriku-lugu-tartu-jaani-kirik-olevi-kirik 3) http://www.jaanikirik.ee/ 4) http://www.postimees.ee/1484279/jaani-kirikule-polnud-keskajal-euroopas-vordset 5) http://www.sirp.ee/archive/2001/23.03.01/Kunst/kunst1-6.html
Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev
abihoone, mille tõttu hävisid paarkümmend kirikupinki ja 17. sajandist pärit kirikuõpetaja riidekapp. Muhu Katariina kiriku välisarhitetuuri iseloomustab stiilirangus ja proportsioonide monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahe kõrge kuplitaolise domikaalvõlviga pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam ristvõlviga kooriruum. Kiriku peauks on lääneseinas ja külguks eeskoja ning omapärase väikese raidportaaliga lõunaseinas. Käärkamber puudub. Järgides muidu Saare - Lääne piiskopkonnale omast üldskeemi, on siin omalaadsena lisatud koori idaküljele väiksem eenduv kandiline lõpmik - aedikula, mille eeskujud pärinevad tsistertslaste kloostrikirikutest ning mida on kasutatud üksnes veel Hiiumaal Pühalepas. Hoone kolmeastmelisus annab selle välisilmele kauni ehitusliku kompositsioonirütmi. Ainsateks
tornikiiver. Amiens´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. VAATA LK 114-115 Gooti ajal oli ka klaasvitraazi õitseaeg. Linnaehituses: · Majad lihtsad, vähe kaunistusi · Talajupp (kraami ülesvinnamiseks) · Korrused ebaühtlastel kõrgustel · Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud) · Tänavad olid kitsad ja mitte kõige puhtamad · Linnakindlustused · Aknad väikesed · Peauks teravkaarne · Terav, kõrge viilkatus · Majad tihedalt üksteise kõrval · Linna ümber sageli müür Gooti maalikunst Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses. Renessanss 14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi
on muutunud väga haruldaseks. Nokkloom Nokkloom on ürgimetaja. Ta on tumepruun ainupiluliste seltsi kuuluv ja poolveelise eluviisiga. Nokkloom tunneb ennast vees väga hästi ja on hea ujuja. Ta nokkloomlaste sugukonna ainus liik. Nokkloom elutseb jõgede kaldaurgudes Kagu-Austraalias ja Tasmaanias. Nokklooma urud paiknevad jõe kaldajärsakus ja tavaliselt puujuurte all. Urgude kogupikkus on kuni 30 meetrit. Nokkloomadel on kahte liiki urge: pesitsusurg ja puhkeurg. Uru peauks on jõe kaldal ja lisaks on urgu ka sissepääs jõest. Pesitsusurg on puhkeurust palju pikem ja kui tiine emane siseneb, suleb ta selle üleujutuse kaitseks mudaga. See on hea ka sooja hoidmiseks ja sissetungija vältimiseks. Nokkloom on kaetud tiheda karusnahaga, mille pärast seda liiki eelmisel sajandil palju kütiti. Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad
tropaion trofeerelvadega ehitud post, millega tähistati võitu või otsustava lahingu paika tsistern veemahuti tugurium puitbarakk linnas tumulus mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik, mida võis raamistada kiviümbris; peamiselt etruskitel valetudinarium haigla (hospidal) Rooma castrumis vallum Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall, mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav) valva regia peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae lavaehitise külgtiivad Rooma teatris vestibulum sissepääsuruum Rooma elamus veterinarium hobuste tall Rooma castrumis vicus küla Rooma castrumi külje all, kus leidsid peavarju erruläinud sõjamehed, kus asusid mõned adminhooned ja termid vigiles (lad
Hetkel on neist säilinud ainult 28. Need ehitised on Norra kõige olulisem panus maailma arhitektuuriajalukku. Püstpalkkirikuid on mitut tüüpi. Kõige lihtsamatel on ainult üks lööv ja väike altariesine ning nende katus toetub seintele. Mõnel kirikul on lisaks keskel viilkatust toetav kõrge post. Kõige suurematel ja keerukamatel on keskel postidele toetuv ülaruum, mida ümbritseb madalam galerii. Puust peauks on tihti kaunistatud keerukate ornametnikerdustega. Tragitsiooniline lafting ehk palkkonstruktsioon koosneb üksteise peale asetatud palkidest, mis horisontaalselt kinnitatuna moodustavad massiivsed seinad. Püstpalktehnika puhul aga toetub ehitis vertikaalsetest postidest koosnevale sõrestikule. Sõrestik kaetakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. Tuntumad Norra püstpalkkirikud (Starkirke) on : Urnes (UNESCO kultuuripärandi
Põhiliselt on loss kahekorruseline, kuid osaliselt kolme- ja koguni neljakorruseline. Rahvajutu järgi olnud lossis selle valmimise ajal 99 tuba. Hilisemad ümberehitused ja rekonstrueerimised on seda arvu muutnud. Praegu arvatakse kõigi korruste ruume kokku 149. Ruumide kogupindala on üle 2500 m², hoone maht aga 18 300 m³. Katuste katmiseks kulus 1500 m² plekki. Suure saali põrandapindala on ligi 300 m², söögisaalil 125 m². Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Esimesel korrusel paikneb suur saal.
Ukseavade peal on võlvkaar või karniisid. Korstnad on saledad ja elegantsed, kombekalt augustatud, valgeks värvitud või ehitatud tellistest, mis on laotud kaunistavasse mustrisse ja kroonitud palli, nõelja torniga, vaasiga või mingisuguse ornamendiga nagu näiteks piik või vikat. Madeira ja Assoorid Madeiras on traditsioonilistel mägielamutel õlgkatus kahe katuseräästaga, mis laskuvad otse maapinnani, seega kattes kogu maja. Maja esiküljel olev peauks on kahe väikese akna poolt piiratud ning vahel on kolmas aken peaukse kohal. Kõik need avaused on seina asetatud värviliste raamistustega. Majad Assooridel on sarnased Algarves asuvate majadega, pakkudes meenutusi saarte esimestest asukatest. Kuid Püha Vaimu Impeeriumid (Impérios) on eredavärvilised algupärased ehitised, stiililt sarnased kabelitele, millel on suured aknad ja mida kasutatakse Püha Vaimu kummardamiseks kasutatavate esemete majutamiseks
Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784 valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Ka valgmikku liigendava azuursed vanikud. Hoone täitis mitmeid funktsioone, mistõttu põhiplaan, erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonist, on kokku surutud ja komplitseeritud. Võlvitud keldrikorrusel, sammuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse
Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp
ajastust · nooruslik, poisieas Taavet võitis Koljati tänu oma kavalusele, hiljem sai temast Jumdama ja Iisreali kuningas · Guttamelata ratsamonument edsi antud loomutruu ja suurejoonelisena · Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi
[15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud vabaplaneeringulisse terrassidega parki, mille relieef langeb järve suunas. [1] Hoone välisfassaadi vaadates võib välja tuua selgeid renessansiajastule iseloomulikke
Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandwich-paneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Hoone tulepüsivusklass on TP1 ning põlemiskoormus vastavalt ET-2 0109-0306 alla 600MJ/m2. Hoone projekteeritud tööeaks on klass D (50a, ET-1 0113-0189). Ehitise kavandatava tööea tagamise eelduseks on: projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö teostamise nõudeid ning ehitustegevust on nõutekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud.
Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538 m2, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandvitspaneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Antud töö käsitleb hoone ehitustöid mullatöödest kuni kasutusloa saamiseni. Betooni tööde kohta tehakse tehnoloogiline kaart Ehitustööde kohta koostatakse koondkalenderplaan. Ehitusplatsi üldplaan on abiks ehitajale ehitustööde planeerimisel. Hoone vaade on näidatud joonisel 1. Joonis 1. Vaade läänepoolt
Sissekäigu juurest kahele poole oli istutatud kaks rida valgeid roosipõõsaid, kasvatati ka nartsisse, nelke ja mitmesuguseid ravimtaimi. Aia keskel oli kraaviga ümbritsetud lehtla, rohtaeda viis suur krambi ja kolme hingega värav. Mõisaaias kasvatati eriti naerist, kapsaid ja humalaid (õlle valmistamiseks), ürdi- ja viljapuuaed oli üksikutes aedades. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Mõisaparkidel oli kindel kompositsioon. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Eemalt sarnanes 17. sajandi mõis mõneti Eesti külale, nagu ka enne öeldud. Kõrged õlg-, roog-, kisklaud- või mätaskatusega hooned ehitati sinna, kus selleks olid olemas sobivad looduslikud tingimused - jõgede ja järvede äärde, väikesele kõrgendikule
Kirikutorn ja uksekaar on orgininaalid. Kaks kõrvalkabelit, XVII sajandi puunikerdustega altar ja barokne orel on hilisemad lisandused kirikule, mida tuntakse ka Igreja de Santa Maria de Faro nime all. Igreja Matriz de São Clemente on sulam mitmest stiilist. Ehitati see XIV sajandil endise Loulé mosee asemele ja seniajani pakub vaatepilti kellatorn, mis on kohandatud originaalsest moslemi minaretist, samas kui peauks on üks väheseid näiteis gooti arhitektuurist selles regoonis. 114 Vana Sé Catedral de Silves on ehitatud XIII sajandil. atedraali põrandal on Ladina risti kuju. Kõige tähelepanuväärsemad vaatamisväärsused on punasest liivakivist kujutised, olm kabelit ja võlvitud laed, mis on kaunistatud Avisi dünastia vappidega.
Vahel jälgis ta mõne tubli kivikamaka lendu ja kui see hästi märki läks, röögatas ta: «Hoo!» Hulgused ei kaotanud veel julgust. Juba paarikümnel korral oli paks uks, mille kallale sajad inimesed raskele tammepuust müürilõhkujale hoogu andes tormasid, võpatanud. Uksetiivad praksusid, nikerdused lendasid tükkideks, uksehinged hüplesid iga tõuke ajal, lauad tulid lahti, puuosad pihunesid raudraamikantide vahel. Quasimodo õnneks oli uksel rohkem rauda kui puud. Ta tundis, et peauks all hakkab juba järele andma. Kuigi ta midagi ei kuulnud, ometi põras iga hoop nii kiriku võlvistikus kui ka temas ühtviisi vastu. Ta nägi all võiduhimulisi ja märatsevaid hulguseid rusikaid hämara fassaadi poole tõstvat. Ta kahetses, et tal ega mustlastüdrukul tiibu polnud, nagu öökullidel, kes parvedena ta pea kohal lendu tõusid. Kivirahest ei piisanud ründajate tagasitõrjumiseks. Sel äreval silmapilgul märkas ta veidi allpool balustraadi, kust ta hulguseid materdas, kaht
advokaadinaise kohta, välja arvatud mõned harvad kokkuhoidlikkusehood, mis Porthosele alati ebakohastena tundusid, lootis ta ikkagi eest leida maja, kus elatakse jõukalt. Siiski valdasid musketäri ukse juures mõningad kahtlused -- sissekäik korterisse ei olnud meelitav: pime ja haisev esik, halvasti valgustatud trepikoda trellitatud akendega, mille kaudu naaberõuest vaevaliselt tungis sisse valgus; teisel korrusel madal suurte naeltega rautatud uks nagu Grand-Chätelet' peauks. Porthos koputas. Pikk kahvatu suure näole langeva juuksetukaga kirjutaja avas' ukse ja tervitas inimese ilmega, kes on sunnitud austama teise pikkust, mis kehastab 355 jõudu, sõjaväemundrit, mis kehastab seisust, ja õitsvat ilmet, mis kehastab harjumust hästi elada. Teine kirjutaja, kasvult lühem, esimese selja taga; kolmas kirjutaja, kasvult pikem, teise selja taga; kaheteistkümne-aastane jooksupoiss kolmanda selja taga.
annaabi.ee 
