Ettevõtlusvorme on meil mitmeid, nagu nt Osaühing, FIE, Aktsiaselts, Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühistu. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ning osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale
ettepanek] ei eita, et spontaansus ja loovus on vaid funktsiooni ja tuletise libiido või sotsiaalmajanduslik motiiv. 2. Armastus ja vastastikune jagamine on võimas, asendamatu tööpõhimõtte gruppide protsessised. Seetõttu on hädavajalik, et meil on usku oma ligimese kavatsusse, usku, mis ületab pelgalt sõnakuulelikkusest tulenevat füüsilise või juriidilist suunitlust. 3. Kõnealustele põhimõtetele rajatud ülimalt dünaamiline kogukond saab olla rajatud vaid kasutatdes uusimaid tehnoloogiaid/võtteid. 1925. aastal siirdus J.L. Moreno New Yorki. Selleks ajaks oli ta pannud aluse uutele meetoditele: grupiteraapiale, sotsiomeetriale, psühhodraamale. Tema edasine elu on nende meetodite täiendamine, edasiarendamine, rakendamine ning teadusmaailmale tutvustamine. 1930. aastatel töötas J.L
taimekahjustajate tõrjeks kasutada lubatud ainete loetelu ning kasutamise tingimusi; Milline karistus neid selle eest ootab? · § 29. Põllumajandussaaduse ja -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumine (1) Põllumajandussaaduse ja -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumise eest või põllumajandussaaduse ja -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise eest isiku poolt, kellel ei ole sellekohast õigust, karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 40 000 krooni · § 30. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumine (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 32. Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemise ja turustamise nõuete rikkumine (1) Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemise või turustamise nõuete rikkumise eest juriidilist isikut karistatakse
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla
3) Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest. Esimene stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad ja need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad prktilisse koosseisu. B) analüüsitakse niisuguseid asjolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut, kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel.Kõikide nende asjaolude kindlaks tegemine toimub juriidiliste tõendite abil. Teine stadium – õigusnormi valik ja analüüs. (lk 87).. üldiselt üksikule – otsitakse välja vastavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs
Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA.
a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor.
Piraatkoopiaga Kui süüdlasele on Piraatkoopiaga Rahatrahviga kuni 300 kauplemine sama teo eest kauplemine trahviühikut (AutÕS § kohaldatud 811 lg 1). Trahviühik on väärteokaristust rahatrahvi baassumma, karistatakse juriidilist mille suurus on 60 isikut rahalise krooni (KarS § 47 lg 1). karistusega 50 000 Politseiprefektuur või kuni 250 000 000 kohus konfiskeerib kroonini (KarS § 224 väärteo toimepanemise lg 2)
Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris.
õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. 8. Teovõime. Milline tähendus on teovõimel õigussuhtes? Teovõime on lahutatav õigusvõimest ainult tsiviilõigussuhtes, kuna seal on mõnede subjektide suhete iseloom selline, et nad võivad kuuluda ühele isikule, aga teostada võivad teised isikud ja seega saab õigusvõime omistada isikule, kellel pole teovõimet. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine.
täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; · minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse;
sellega nõue kanda end äriregistrisse. Osaühing (OÜ) Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks. Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada et , osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni . Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud äriregistrisse. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
1.2 Juriidilise isiku asutamine Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellel peab olema nimi, mille järgi saab seda eristada teistest isikutest. Siia alla ei kuulu riik ja kohaliku omavalitsuse üksused. On olemas Äriregister ja Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register. Juriidilise isiku asutamine tähendab nende toimingute tegemist, mis eelnevad sellele, kui juriidilist isikut saab lugeda asutatuks ehk olemasolevaks. Äriühingud loetakse asutatuks Äriregistrisse kandmise momendist. Selle registri kohta käivad normid tulenevad äriseadustikust. MTÜ ja SA loetakse asutatuks Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Seda reguleerib MTÜS. Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem. Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest
õigusliku juriidilise isiku asutamine. 1 JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
lõpetamine ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine. 3 1. JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
Täitke tabel. Mandri-Euroopa kohtusüsteem Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse
Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena.
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.
kolmandale isikule. 5. Võlatunnistusest tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlusi ei õnnestu lahendada [päevade arv] päevade jooksul Poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 6. Võlatunnistus on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks (1) eksemplar. Võlausaldaja: Võlgnik:
Õigusnormi rakendusprotsess: Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest. Esimene stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad ja need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad prktilisse koosseisu. B) analüüsitakse niisuguseid asjolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut, kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel.Kõikide nende asjaolude kindlaks tegemine toimub juriidiliste tõendite abil. Teine stadium – õigusnormi valik ja analüüs. (lk 87).. üldiselt üksikule – otsitakse välja vastavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs
[esemete kirjeldused] (seisukord: [eseme seisukord]) [esemete kirjeldused] (seisukord: [eseme seisukord]) [vajadusel täiendada] 5. Üleandmisel on fikseeritud järgmised kommunaalteenuste mõõturite näidud: [kommunaalteenuse nimi]: [kommunaalteenuse näit] [kommunaalteenuse nimi]: [kommunaalteenuse näit] [vajadusel täiendada] 6. Akt on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahel (2) lehel ning kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Rendileandjale ja teine Rentnikule. Rendileandja: Rentnik:
1. ÕIGUSPÄRANE KÄITUMINE JA ÕIGUSRIKKUMINE. ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS. (7.2 -7.5) Lk 93-100 Õiguspärane käitumine õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel
ühingud 31. Õigussubjektsus. on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest). 32. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õiguvõime on tiigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.Tsiviilõiguslik võime tekib inimesel sünniga või isegi enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saades. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omadanda
üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib Äriseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks täisühingu kohta käivaid nõudeid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis.
juhtida mitte ainult kauplusi, vaid ka vabrikuid ja mis tahes tööstusi ning sedaviisi ei jäta mingit tähelepanuväärset kohta enam kapitalistidele Briti ühistegevuse alused Ühistegevuse eesmärgiks on nende järgi olemasoleva sotsiaalse ja majandusliku korra põhjalik muutmine. Peamiseks vahendiks loetakse seejuures ühistut Ühistegevuse puhul ei oodata riigilt muud kui tegevusvabadust ja mittevahelesegamist. Samuti ei soovita riigilt ei materiaalset ega ka juriidilist toetust ning ka maa ja muud tootmisvahendid peavad jääma eraomandisse Tänan kuulamast !
Dokumendi nr Dokumendi nimetus 4. Puudused töös ja vaegtööd Kõrvaldamise Nr Tööde loetelu Puuduse või vaegtöö kirjeldus tähtaeg 1 2 3 Käesolev akt on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles [eksemplaride arv] võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Töövõtja: _____________________________ _____________________________
Hea usu põhimõte · Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku esindamine · Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. · Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
Kalapüügiseadus Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres egaoma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette.Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuabta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile eiole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Rikkumised Kalapüügivahend Kalapüügikoht Keelatud on müüa või osta harrastuspüügi käigus püütud kala Isikuttõendav dokument Karistus Füüsilist isikut karistatakse kuni 300 trahviühikuga Juriidilist isikut kuni 3200 euro suuruse trahviga Millistes tingimustes võiks härra Ahven kala püüda ? Peab olema kalapüügiluba 100 konksuline õngejada Kala tuleks kas...
See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama. Ka osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Antud äriühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida. Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Sveitsis. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta
siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal. 3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne?
mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus
Piraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini. Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil. Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust
mõnes osariigis määratakse kohtunikud ametisse kohalike võimuesindajate poolt, teistes on kohtunikud valitud rahva poolt. USA’s on Inglismaalt pärit tavapõhine kohtumõistmine ehk vandekohus, kus on 13 liikmeline kolleegium ja kohtunik. Vandekohtu põhimõte on läheneda inimese taustale mitte seadustele. 13 täisteovõimelist inimest valitakse vaba käeliselt, kuid võetakse välja kodanikud, kes on narkomaanid või kriminaalselt karistatud. See, et inimestel ei ole juriidilist õpet, tähendab rohkem inimlikku lähenemist. Tavaõiguslikus kohtusüsteemis on oluline kelle advokaadi sõna peale jääb ning kuidas nad suudavad mängida tunnistajapingis olevate inimeste tunnetega, mis viivad nad murdepunktini. Kaitsjad tahavad saavutada sellega vandekohtu liikmete poolehoidu, mis loomulikult tähendab ka võitu. Sellisel kohtusüsteemil on ka positiivseid külgi. Rooma õigusel on kohtunik, kes otsustab kõike
*Y soovis Zlt osta erinevate pindade puhastusseadmeid.Kuna need olid kallid ja Y soovis tasuda nende eest ositi,siis sõlmiti omavahel kirjalik dokument, mille pealkirjaks oli leping.Lepingusse kirjutati, et Y on õigus nimetatud seadmeid vallata ja kasutada ja kohustus selle eest ettenähtud tasu maksta ning tasu ositi maksmise graafik. Lepingu sõmimise hetkest sai Y Zlt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata. Millise lepingu liigiga võis Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul olla tegemist ja kas nimetatud sisuga leping oli leping, mille sõlmimist soovis Y ka tegelikult ? *Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenukset kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja ö...
eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga liitunud riikide kogemuste põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Valitsus on hinnatõusu vähendamiseks kehtestanud täpsed hindade ümberarvutamise reeglid. Lisaks peavad kõik jaekaupmehed hinnad avaldama nii kroonides, kui ka eurodes juba pool aastat enne ja peale euro kasutusele võttu. Kui neid kahte reeglit ei järgita, võib juriidilist isikut karistada kuni 30 000 kroonise rahatrahviga. Lisaks paljud ettevõtted on liitunud ausa hinnastamise leppega, mis tähendab, et kõik hinnad arvestatakse ümber ametlikku kurssi. Euro tulekuga kiireneb majanduskasv. Lisaks vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele, mis tähendab seda, et reisides riiki, kus on kasutusel euro, ei pea enam raha vahetama suure kursiga, sellega ise kahjumit saades. Kõik maksud, toetused ja riigilõivud ümardatakse
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning ettevõtmistega Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja ...
Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järelandmisi. Konsensus ehk üksmeelne kokkulepe tähendab, et otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumistteatud olukorras. Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 2. RIIK- MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB Õigusriik tomib vaid, siis kui seadused on avalikud, see tähendab igaühele kättesaadavad.
Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks
eluaastast ja lõpeb surmaga) Jaguneb kaheks: · Täielik teovõime alates 18. eluaastast ja lõpeb surmaga (täisealised) · Piiratud teovõime alaealised -18. eluaastani või täisealistel isikutel, kes on nõrgamõistuslikud või vaimuhaiged või muu psüühikahäirega kestvalt! (See tähendab, ei saa aru oma tegudest või ei suuda juhtida oma käitumist). Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (algab 14. eluaastast ja lõpeb surmaga). Õigusnorm subjekt Subjektiivne õigus õigustatud isik - riik Posit. e. objek. õigus õigust. isik kohust. isik Juriidiline kohustus Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustatud käitumise määr.
Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigitatakse: 1. Totalitaarne. 2. Õigusriik. Riigi tunnused Rahvas, territoorium, suveräänsus RAHVAS’ Riigi rahvas- kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele v rassilistele iseärasustele. Rahvus- ühine keel, ajalugu,kultuur,religioon. Multinatsionaalsed riigid-paljurahvuselised riigid. Riik peab arvestama ka vähemusega. Eestis sätestab riigi ja inimeste vahelist juriidilist sidet –põhiseadus, kodakondsuse seadus Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud Riigivõimu teostavad hääleõiguslikud kodanikud. TERRITOORIUM Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim riigi territooriumiks. Territoriaalprintsiip- ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist. Piir on tähtis. Riigi territoorium on masimaa,siseveed, territoriaalveed, õhuruum SUVERÄÄNSUS
teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 7. Lepingu jõustumine 7.1. Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 8. Lõppsätted 8.1. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Laenuandjale ja teine Laenusaajale. Laenuandja: Laenusaaja:
võimalik saada selgust teda huvitavas õiguslikku tähtsust omavas küsimuses. Asja valdaja kui AEN võlasuhte kohustatud subjekt võib olla üksnes asja otsene valdaja (AÕS § 33 lg 1), kuid mitte kaudne valdaja (AÕS §33 lg 2) või valduse teenija (AÕS § 33 lg 3). Kui asi on juriidilise isiku juhtorgani liikme faktilise võimu all ning asjal on seos juriidilise isiku tegevusega, siis loetakse asja valdajaks juriidilist isikut (vt TsÜS § 31 lg 5). VÕS §1015 sätestab dokumendiga tutvumise erisused. Selleks, et saaks nõuda teise isiku valduses oleva dokumendi ettenäitamist, peab nõutav dokument olema koostatud ettenäitamist taotleva isiku huvides või kajastama tema ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu. VÕS § 1005 mõttest tulenevalt peaks olema õigus nõuda ette näidata dokumenti ka üksnes VÕS §-s 1015 nimetatud eelduste kontrollimiseks.
Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 7. Lepingu jõustumine 7.1. Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 8. Lõppsätted 8.1. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Laenuandjale ja teine Laenusaajale. Laenuandja: Laenusaaja: Esindaja_________________ Nimi: ___________________ Email___________________ Email:___________________ Allkiri__________________ Allkiri:___________________
karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. 1. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).
st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle
§ 12 ütleb, et füüsilise isiku õigus- ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust, antud juhul siis Belgia õigust. 4. Juriidiline isik on asutatud Soomes. Juriidiline isik teeb tehingu Eestis. Millise riigi õiguse järgi määratakse kindlaks selle juriidilise isiku õigusvõime? § 14 alusel kohaldatakse juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Kui aga juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestist või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse talle hoopis Eesti õigust. 5. Kui välisriigi õigus on vastuolus Eesti avaliku korraga, millise riigi õigust siis kohaldatakse? §7 ütleb, et Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. 6
Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis. Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri
7.3 Lepingus osaliselt või täielikult reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige võlaõigusseaduses sätestatust. 7.4 Lepingu täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad Pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel _____________kohtus. 7.5 Leping on vormistatud 2 (kahes) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe. Poolte andmed: Kasutusse andja Kasutaja _____________/nimi/ _______________/nimi/ ______________/reg.kood, isikukood/ ________________/reg.kood, isikukood/ ________________/asukoht, elukoht/ _______________/asukoht, elukoht/ Tel Tel
AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on lahenduse õiguslik põhjendus koos võimalike alternatiivide esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad. Lahenduses tuleb oma seisukohti teoreetiliselt põhjendada, jäädes kaasuse põhiküsimuste piiridesse (nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
