Otsingule "mullad" leiti 1370 faili

mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistĂ”ttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt, olenevalt erinevatest kliimaoludest, temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast. Kliimast ja veereĆŸiimist sĂ”ltuvalt vĂ”ib mullad jagada: 1. LĂ€biuhtelise veereĆŸiimiga – sademed ĂŒletavad auramise ning vĂ€hemalt korra aastas nĂ”rgub vesi pĂ”hjaveeni.
mullad

Kasutaja: mullad

Faile: 0
1
docx

Maalima mullad

Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mĂ”ju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk kĂŒlm talv, lĂŒhikese jah...

Geograafia - Keskkool
78 allalaadimist
4
docx

Geograafia 3. töö kordamiskĂŒsimused - Mullad

töö kordamiskĂŒsimused. 1. Selgita mulla tĂ€htsust. TĂ€nu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosĂŒsteemis filtrina, puhastab vett ja ka Ă”hku. Muld on asendamatu loodusvara, pĂ”llumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sĂŒmboolne tĂ€hendus ­ tĂ”i Ă”nne. 2. I...

Geograafia - Keskkool
83 allalaadimist
2
doc

Maailma mullad

Miks on tundravööndis mulla teke vĂ€ga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis pĂ”hjustab maapinna sĂŒgava lĂ€bikĂŒlmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht Ă€ra, aga alumises jÀÀb igikelts pĂŒsima. Selle tagajĂ€rjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ĂŒlessulanud osas....

Geograafia - Keskkool
33 allalaadimist
30
ppt

Mullad

Muld koosneb orgaaniliste ainete ja mineraalainete osast. Mulla koostis MULD VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla
 Tahke kiht osa mullaĂ”hk kivid huumus liiv poollagunenud...

Bioloogia -
1 allalaadimist
2
doc

Konrolltöö mullad

MULLAD ­ KT X 2010 40P NIMI: ................................................... 1. TOODUD ON KLIIMAT ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: AASTANE SADEMETE HULK 3000mm; AASTA KESMINE TÂș 21Âș. MIS TÜÜPI MURENEMINE...

Geograafia - Keskkool
11 allalaadimist
5
doc

Maailma mullad

Tundravööndi mullad Karmis polaarkliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis pĂ”hjustab maapinna sĂŒgava lĂ€bikĂŒlmumise ja igikeltsa tekke. Viimane jÀÀb isegi lĂŒhikesel suvel mulla alaossa pĂŒsima ning mullaprotsessid saavad toimuda vaid ĂŒlessulavas osas. Sulamispiir ulatub kĂ”ige sĂŒgavamale liivadel, kĂ”ige vĂ€hem sulavad ĂŒles aga turvasmullad. Kuna auramine on vĂ€ike ja igikel...

Geograafia - Keskkool
96 allalaadimist
1
doc

Erinevate kliimavööndite mullad

Mullaprotsessid toimuvad ainult ĂŒlessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sĂ”ltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaĂ”hus, siis mullateke on vĂ€ga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad LĂ€biuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. VĂ€henĂ”udlikud okaspuud tulevad toime vĂ€ikese toitainete...

Geograafia - Keskkool
78 allalaadimist
3
doc

Maailma mullad

Tundravööndi mullad Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb PĂ”hja-Ameerika ja Euraasia pĂ”hjaosas ning Gröönimaa lĂ”unarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, kĂŒlm ja vĂ€he sademeid. Lumikate on Ă”huke ja sellepĂ€rast kĂŒlmub maapind sĂŒgavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on vĂ€ike, ja aurumine on veel vĂ€iksem ja selletĂ”ttu on tundrad...

Geograafia - Keskkool
25 allalaadimist
8
doc

Mullad - eksamiks kordamine

teab, millistes keskkonnatingimustes on ĂŒlekaalus keemiline ja millistes fĂŒĂŒsikaline murenemine, teab murenemise tĂ€htsust looduses ja mĂ”ju inimtegevusele; VĂ”rreldav suurus FĂŒĂŒsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE PĂ”hjus temperatuuri kĂ”ikumine vesi...

Geograafia - PÔhikool
33 allalaadimist
2
rtf

Maailma mullad

LÀhispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on vÀike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetÔttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke vÀga aeglane, sest madalas temperatuuris ja vÀheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kih...

Geograafia - Keskkool
25 allalaadimist
4
docx

Siseveed, mullad

PĂ”hjavesi ­ kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lĂ”hedes vĂ”i muudes tĂŒhimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sĂŒgavusega veehorisontides) Pinnavesi ­ maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (jĂ€rved, tiigid, jĂ”ed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja ­jĂ€rved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass ­vee juurdetuleku ja...

Geograafia - PÔhikool
15 allalaadimist
1
docx

GEOGRAAFIA: Mullad

Mulla tÀhtsus · Maaviljelus ­ saadakse toiduaineid · Veefilter ­ filtreerib sademed puhtaks pÔhjaveeks · Elukeskkond ­ mullas elavad nÀiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend ­ saab arendada pÔllumajandust · Mullastik + taimed ­ vahend kÔrbestumise vastu 2. Mulla koostises on vÔrdselt vett ja Ôhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu:...

Geograafia - Keskkool
4 allalaadimist
64
ppt

Mullad

MULD REET TUISK MÕISTED ïź MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS ïź VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL ïź TAIMEDELE KINNITUSPINNAS ïź TAIMEDELE KASVUPINNAS ïź LOODUSLIK FILTER ïź ELU...

PedosfÀÀr - Keskkool
5 allalaadimist
2
docx

PÔld ja Eesti mullad

Eesti rahvas on ĂŒle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasĂ”nad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki pĂ”lde ja talumehi. PĂ”lluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi pĂ”lde oli alepĂ”ld sellege oli nii, et alguses oli kas mets vĂ”i metsatukk sealt vĂ”eti puud maha, pĂ”letati Ă€ra ja tuhk oli vĂ€etiseks ja kui enam hea saak polnud lasti p...

Loodus Ôpetus - PÔhikool
1 allalaadimist
2
docx

Mullad

Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaĂŒhendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud vĂ”i kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille kĂ€igus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes...

Geograafia - Keskkool
4 allalaadimist
7
docx

Rohtlad parasvöötmes, kliima, mullad ja taimed

tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad , taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
7
pptx

Tundra: asend, kliima, mullad

TUNDRA Tundra Asub lĂ€hisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme Ă”humass. Esineb vaid pĂ”hjapoolkeral, kuna lĂ”unapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jÀÀkĂ”rbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti kĂŒlma ja kuiva Ă”hku. Temperatuur pĂŒsib -15 kuni -20 °C piires (piirko...

Geograafia - Keskkool
1 allalaadimist
2
docx

Mullad

6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lĂ€htekivim D-aluskivim E-vĂ€ljauhtehorisont 7.Kirjelda: lĂ€biuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ĂŒlekaaluga veereziim. LĂ€biuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ĂŒlekaaluga- kĂ”rbetes, poolkĂ”rbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kĂ”rbes, vihmametsas kirjelda, pĂ”hjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes vĂ€ljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad vĂ€heviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, pĂ”hjenda? 12. MĂ”isted: Kamardumine- mulaprotsess, mille kĂ€igus maapinna lĂ€hedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejÀÀnuste rohke kuhjumine mulla pindmises hori...

Geograafia - Keskkool
1 allalaadimist
3
doc

10.klassi konspekt muldade kohta

) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tĂ€hendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ĂŒlespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% ĂŒle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ĂŒlespoo...

Geograafia - Keskkool
28 allalaadimist
1
odt

Muldade liigid, tÀhtsus ja mÔisted

, Ă”hu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: fĂŒĂŒsikaline murenemine e rebenemine ­ teguriteks on temp kĂ”ikumine, vee kĂŒlmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kĂ”rb). Keemiline murenemine e porsumine ­ kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, sĂŒsihappegaasi ja keemiliste saaste a...

Geograafia - Keskkool
51 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !