Korgitamm Tony Jürisaar Juurikaru Põhikool 2010 Nimi Eesti ja Ladina keeles · Korgitamm (Quercus suber) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Quercus_suber_JPG1.jpg Levikuala maailmas Korgitamme looduslik leviala on edela-Euroopa ja loode-Aafrika Taimekirjeldus Korgitamm on keskmise suurusega puu. Korgitamme koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on taastuv loodusvara. Korgitamm on igihaljas puu. Korgitamm elab 150250 aastat. Esimest korda kogutakse korki 25 aasta vanustelt puudelt. Iga järgmise 912 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi
palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraalia) piinia (Vahemere maad) lavendliistandus (Vahemere maad) salvei (Vahemere maad) loorber (Väike-Aasia & Euroopa Vahemere maad) pistaatsia (Väike-Aasia & Vahemere äärsed alad) oleander (Lähistroppiline Aasia korgitamm (Vahemere maad, & Vahemere maad) eriti Portugal ja Hispaania) rosmariin (Vahemere maad) maasikapuu (Vahemere maad) oliivipuu (Vahemere maad) Loomastik Vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Sardiinia saarel- muflon
Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
1) Väärispuit (punane puu, eebenipuu) kasvavad valdavalt vihmametsades. (Brasiilia, Kongo). Raiutakse liikide kaupa. 2) Tarbeokaspuit (mänd, kuusk, tsuuga) kõige enam kasutatav puit. (Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi). Taastumine aeglane. 3) Väärtuslik lehtpuu (tamm, pöök) rasked, vastupidavad. Parkettide valmistamiseks. Haruldane. 4) Väheväärtuslik lehtpuu (kask, lepp, haab) Paberi- ja küttetootmispuu. 5) Erikasutusega puuliigid (korgitamm, hevea, kautsuk) puud, millel hinnatakse midagi muud. Metsamajandus Ülesanne on metsa kui ressursi taastamine (harvendusraie, istutamine, istikute rajamine) Pigem kulu tekitav Metsatööstus Puitu kui ressursi kasutada teiste toodete tootmiseks. · Need kaks peaks töötama koos! Metsa import - eksport 1. Tarbepuit. Eksport Venemaa, Kanada, Põhja-Euroopa riigid. Import Jaapan, USA, Lääne-Euroopa riigid. 2. Väärispuit
aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid Vahemereline kuiv, päikseline erodeeritud, korgitamm, muflon, vein, põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am
Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e. kanada vaher) LÄHISTROOPILINE Itaalia, Hispaania, Eukalüpt, (niisked metsad) METS USA kampripuu, 1525 korgitamm, kuupmeeter/ha küpress, oliivipuu, loorberipuu VIHMAMETS Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50 kuupmeetrit/ha Indoneesia, eebenipuu, Palju sademeid, Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I. Venemaa II. Brasiilia III. Kanada IV. USA
· Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000 · Rahvastiku tihedus: 112 in/km² · Portugal on riik LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga.
kõrrelised Vahemereline Lähis- Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, Oliiv, oleander, loorber põõsastik ja mets troopiline läänerannikul, pulstikits, känguru piinia, iilekstamm, kliimavööde korgitamm, mürt, kuis pool aastat maasikapuu, küpress, valitseb kuiv ja lavendel, rosmariin, pool aastat märg viinamarjad, tsitruselise periood
Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm, tamm,pärn, mänd, kääbuspalm. Suuremad jõed:Tajo, Duero,Ebro,Guadina. http://www.partidocastellano.org/imagftp/im17064To ledo.jpg Härjavõitlus Tähtsaim ja iseloomulikum spordiala. Igas linnas on olemas plaza del toros. Võitlus jaguneb neljaks osaks. Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8. klassi keskkooli lõpetamist, saab asuda normaalkooli.
ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
põõsastik ja mets kliimavööde läänerannikul, kuis känguru piinia, iilekstamm, põllumajandussaaduste vee- ja tuule erosioon, pool aastat valitseb korgitamm, mürt, töötlemine ja turism reostus, ülekarjatamine, kuiv ja pool aastat maasikapuu, küpress, liigasustus märg periood lavendel, rosmariin,
Vahemereline Lähis- Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, Oliiv, oleander, Tihe inimasustus, Muldade põõsastik ja troopiline läänerannikul, pulstikits, känguru loorber, piinia, põllumajandussaaduste väljakurnamine, vee- mets kliimavööde iilekstamm, korgitamm, ja tuule erosioon, kuis pool aastat mürt, maasikapuu, töötlemine ja turism valitseb kuiv ja reostus, küpress, lavendel,
jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Taimestik Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik Loomastik on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut. Lindudest on kivi-kaljukana, siniharakat, musta haugast ja veelinde, flamingot. Roomajatest leidub sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Rahvastik
Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Suuremad jõed: Tajo 1010km Ebro 928 km Guadiana 820 Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Poolsaare kõrgeim tipp on Pico de Teide (3718 m). Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, mänd ja oliivipuu. Rahvastik: Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades . Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt.
Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga
soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS: Kliimavööde: lähistroopiline(mereline) Asukoht: 30-40 laiuskraadide vahemikus. Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada.
maapinnalähedane juurestik Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12 Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas Lähistroopiline kliima Jõgedevõrk on hõre Huumusrikkad pruunmullad Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega Loomi vähe 27.12.12 Savannid 27.12.12 levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine
(15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1. NIISKED · Mandrite idaosas · Aastane juurdekasv 15-50 m³/ha · Liigirikkad, peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud (Nt. mahagon,eukalüpt, kebratso, arukaaria, loorber, kampripuu jt) 2. KUIVAD · Mandrite lääneosas arukaari · Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a säilinud okkalised põõsastikud · Üksikutes kohtades salud (loorber, pähklipuu,korgitamm, eukalüpt) · Aastane juurdekasv 1-2 m³/ha Ekvatoriaalsed vihmametsad · Mitmerindelised, liigirikkad · Aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha · Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid · Hõlmavad 6% maismaast, 85 riigis (pooled Brasiilias, Indoneesias, Kongo DV-s) · Metsi raadatakse aletamise ja väärispuidu eesmärgil BRASIILIA · Suurima lehtmetsaga ala · Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist · Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis
beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht,
looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Majandus
Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l. liigiline koosseis kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik, tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud, igihaljad taimed, hõre rohurinne. hinnang mõjutab maa kliimat oluliselt.
U) Koera –või põhjapõdrarakend jääkõrbes ja tundras Narta V) Austraalia põlisrahva poolt kasutatav V-kujuline viskeriist jahilooma tabamiseks bumeran Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17. Milliseid taimeliike leiab tundraaladel sarnaselt meie soodega?( 8) Tõmba joon alla! kuusk, rabamurakas, tupp-villpea, nulg, sookail, kanarbik, korgitamm, jõhvikas, sinikas, tulp, vaevakask, pohl 18.Millised 2 tegurit soodustavad tundraaladel soode kujunemist? A Pinnase vee äravoolu takistav savikas kivimi kiht (igikelts). B Sademete hulk ületab aurumise hulka. 19. Milliseid põllukultuure kasvatatakse rohtlaaladel? Tõmba 6 enim kasvatatavale liigile joon alla! Kartul, raps, päevalill, mais, oder, nisu, viinamari, kakaopuu, suhkrupeet, sojauba, kaer, riis
ruumiliselt killustatud, siis esineb rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. MAKJA valdavalt igihaljas Maasikapuu Kadakas Iilekstamm Puis-eerika GARIIG lisandub heitlehiseid taimi Mürt Värvitamm Salvei Oleander Lavendel Rosmariin PUUD Pistaasia Piinia Küpress KORGITAMM · Korgitammed võivad kasvada 30 m kõrguseks. · Kork (puude koore välimine, surnud rakkude kiht) võetakse maha iga 10 a. järel. · Portugalis, Hispaanias, Alzeerias. ÕLIPUU e. OLIIVIPUU Oliivipuu viljadest pressitakse toiduõli, oliive kasutatakse toiduks. 400 aastane oliivipuu.
Vaipa puhastatakse kaks korda (ristipidiste töökäikudega), pikanarmalisi vaipu kolm korda. Nii saab eemaldada enamuse mustusest. Lahtist nähtavat mustust saab eemaldada ka vaibapühkijaga. Kõik plekid tuleks eemaldada kohe. Ettevaatust tugevatoimeliste puhastusainetega need võivad rikkuda vaipkatte värvi või tekstuuri Korkkatted Kork on looduslik materjal, mida saadakse Hispaanias ja Portugalis kasvavatelt korgitammedelt. Korgitamm peab kasvama 25-aastaseks, et seda esimest korda koorida saaks. Sellest koorest veel korki ei tehta. 9 Aastat hiljem kooritakse puu uuesti ja alles siis saab koorest korgiplaate valmistada. Korgipuu koor peenestatakse, segatakse vaiguga, kuumutatakse ja pressitakse. Plaadipõhjas voib olla PVC-d ja täiteaineid sisaldav kiht. Tänapäeval pannakse korgiplaatidele peale, alla, ja külgedele PVC- kaitse. Sellist põrandat puhastada ka niiskete puhastusviisidega
aasta ringi pehme kliimaga. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab 10 % kogu maa pindalast. · Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Mänd · Pärn "Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga kaitseala. Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks
suhkrupeet) Vahemereli Suvel valitseb troopiline ja talvel Keemiline murenemine. Muflon, kvoll, pulstikits, Oliiv, oleander, loorber, Tihe,põllumajandus ne parasvöötme õhumass. Levib Levinud pruunmullad, mis on känguru, lambad. piinia, iilekstamm, korgitamm, saaduste töötlemine põõsastik ja vahemereline taimkate. Soe ja kuiv huumusrikkad. mürt, maasikapuu, küpress, ja turism. Kuivadel mets suvi ja mahe talv sademetega. lavendel, rosmariin, mäenõlvadel
1. november – pühakute päev (Ognissanti) 8. detsember – Püha Neitsi Maarja päev 25. detsember – jõulupüha 26. detsember – Püha Stefanose päev 6 Riigi majanduslik olukord Itaalias on peamisteks majandusharudeks tööstus, põllumajandus ning teenindus. Põllumajanduse algharudeks taime- ning loomakasvatus. Taimekasvatus: viinamarjad, õlipuud, teraviljad, puuviljad, korgitamm. Loomakasvatus: lambad, kitsed. Toiduainetööstuses tegeletakse veinide, oliivõli, kuivatatud ning konserveeritud aed- ja köögiviljade valmistamisega. Teenindus: puhkemajanduse ja turismi arendamine. Selle eeldused: soe kliima, päikesepaisteline suvi ja soe merevesi, liiva- ja kruusarannad, ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, palju on rajatud hotelle ning kuurorte. Suur osa rahvastikust töötab puhkemajanduses. Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem
mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sosalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Inimtegevus
1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsahooldamise ja metsakaitsemisega. Tegeleb Valgustusraiega,lageraie.metsatöötlemine. Metsatüübid :Laanemets,tihe kuusemets+sõnajalad ja jänesekapsas. Nõmmemetsad- Männid,Samblikud Palumets-Seened,pohl(palukas,palumari),jõhvikas,kuremari Salumets-Kasvavad kõik puud,kõige liigirikkam. Metsamajanduse põhinõue Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga. Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest. Maaparandustööd.
ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud. Erikasutusega puuliigid (korgitamm, oliivipuu), keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust;
tavaliselt seinal või siis veini pudeli korgina, kuid see on ka hea materjal põranda jaoks. Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidus Vahemere metsadest. Puid ei võeta maha, vaid lihtsalt võetakse puult koor maha, mis kasvab tagasi ja teeb sellest ideaalse taastuva ressurssi. Korgitamme kasvatajad teavad, et esimestel kordadel maha võetud koor ei ole veel saavutanud täiskvaliteeti, kuid edaspidi on puult oodata tõeliselt väärtuslikku saaki. Koore eemaldamiseks peab korgitamm olema vähemalt 25-aastane ja omama ümbermõõtu vähemalt 60 cm. Iga järgmise 9–12 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgitamme eluiga on 150-250 aastat. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi. Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. Kork kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht. Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest
Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Õhu temperatuurid Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°..
Põhjaosas on ka segatud metsad. Lõunaosas kasvavad enamikus igahaljad metsad kivi- ja korgipuudest, ning tamme- ja männametsad.[16] 3.3.1.1. Peamised puuligid 21 Domineerivad või rikkalikult esinevad kodumaised liigid: jaanileivapuu, sanglepp, iilekstamm, värvitamm, portugali tamm, pürenee tamm, harilik tamm, kastanipuu, magus kirsipuu, ahtalehine saar, harilik maasikapuu, harilik mürt, merimänd, kivimänd, harilik pakspuu, korgitamm ja sookask.[17] Laialt või rikkalikult levinud mittekodumaised liigid: must mänd, ebatsüüga, eukalüpt, kanada pappel ja punane tamm.[17] Ohustatud liigid: teravalehine iileks, jugapuu, harilik mänd, portugali lorberikirsipuu, andaluusia tamm ja portose rodendron.[17] Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu 3.3.2. Kasutusalad Portugali peamised metsade ja määratud puuliikide kasutusalad on metsatööstus
Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde,
greip; sidrun; mägilambad (muflonid); Taluvad suvist kuivust (põuda); Austraaliast känguru, kvoll, igihaljad; nahkjad lehed, osad pulstikkits; Lõuna-Ameerikast moondunud asteldeks; pekaarid; Põhja-Ameerikast vöötorav; loorber; korgitamm; oleander; lavender; küpress; piinia; Liibanoni seeder; aaloe; strelitzia; proteas; eukalüpt; pudelpuu; Ülekarjatamine põhjustab erosiooni; metsade raiumine; hävivad loomade elupaigad; õhusaaste tiheda asustuse tõttu; suvine kuumus takistab põllu harimist; kohati joogivee nappus; maavärina- ja vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus.
• Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Kuivad lähistroopilised metsad Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike pruunmullad Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm, piiniad (Vahemere maad), eukalüpt ( Austraalia) Madal tootlikkus 1 – 2m3 /ha Keskkonnakaitseline ja erosiooniohtu vähendav, eriotstarbeline puit: kork, loorber Niisked lähistroopilised metsad Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid )
looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki
Lähisekvatoriaa Tiikpuu, Boliivia, III Metsandus Territoriaalv Majandusveed Avaookean lne akaatsia Brasiilia Mets – taastuv maavara, kuid väga aeglaselt eed Lähistroopiline Korgitamm, Kreeka, Metsamaade suurus ≠ metsamaade % 3- 12 kuni 200 miili Avaookean küpress Itaalia, Milles seisneb metsade tähtsus? meremiili territ.vetest Tšiili Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) rannikust edasi Parasvöötme Pöök, tamm Saksamaa •Ökoloogiline (loomade/taimede
Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn ja mänd Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a. Oliivipuu rohkesti rasva (kuni 70%) sisaldavatest viljadest- oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli. Oliiviõli kasutatakse peamiselt: toiduõlina, meditsiinis ja kosmeetikas.
Lissabonis piirkonnas on enam levinud rasketööstus. Nagu terase tootmine, masina- ja autotööstus, keemiatoodete- ja tsemendi tootmine. Toodetakse ka elektoonikaseadmeid. Seal asub ka maailmas üks tuntumaid laevaehitusi Lizhnave. Sadamas asub ka riigi suurim nafatatöötlemise tehas. Põhja piirkonnas toodetakse, aga tekstiili, jalatsid, mööbel, veini ja toiduaineid. 5.5. Metsandus See on oluline majandus valdkond Portugalis. Tähtsamad puud on mänd ja korgitamm, mida aastas toodetakse rohkem, kui ültse maailmas. Eukalüpti, mida imporditakse Austraaliast, on peamine tooraine tselluloosi tootmiseks. 6. Teenindus Haridus Portugalis on riiklikuid koole, aga ka erakoole. Viiased on viimaste aastate jooksul jõuliselt arenenud.Keskharidus on mõeldud kõigile ja see kestab 9 aastat. Väga väike protsent lõpetajatest läheb õppima edasi ülikooli. Kõrgharidust võib saada ülikoolis või polütehnikumis
Ülejäänud maaPilt 9 Metsaga kaetud alad, metsamassiivide paiknemine Allikas: http://www.fao.org/forestry/country/en/prt/ 9.1.Levinud puud Portugali kogu pindalast umbes 38% on kaetud metsaga. Levinud on okasmetsad. Metsaala on veel jagatud kaheks eraldi piirkonnaks. Esimene piirkond koosneb istutaud alast, kus levinumad puud on meremänd ja eukalüpt ja teine piirkond koosneb iilekstammest ja korgitamme puudest. Peale nende leidub puuliike nagu sanglepp, portugali tamm, münt, kastanipuu, korgitamm, sookask, must mänd, ebatsüüga ja kanada pappel. Põhiliselt kasutatakse puitu tselluloosi, paberi ja korkide valmistamiseks, kui ka metsatööstuses ja ehituses. 9.2.Import ja eksport Kogu vajadusi riigi puiduvarud ei rahulda. Lisaks on vaja sisse importida paberit, mööblit, muid puitesemeid ja tekstiili ning puitumaterjale üleüldiselt (palke, latte) ehitusmaterjalideks ja ka majapidamise otstarvetel.
veinidele. Korgid Vilets kork on veini vaenlane. Metall- ja plastkorke on mugav kasutada, kuid omaduste poolest jäävad nad looduslikust korgist kaugele maha. Kaks esimest sulevad pudeli peaaegu hermeetiliselt. Teatud jookidel on seevajalikm kuid vein vajab hingavat korki, see on tema küpsemise eeldus. Sulgeda vein õhukindlalt tähendab peatada elava mateeria areng. Tammekork on kerge, elastne ning tema kvaliteet ei muutu temperatuuri vaheldumisel. Korgitamm, nagu ka oliivipuu, on vana kultuurpuu. Ta kasvab Vahemere-äärsetes maades. Suurim tammekorgi tootja on Portugal (50% üldtoodangust). Korgi pikkus on sama tähtis nagu kvaliteet. Kui kork on lühike, hingab vein intensiivsemalt. Sellised korgid on mõeldud lihtveinidele. Kuid pika arenemisajaga vein väsib liiga tugevalt hingamisel. Säärasel juhul vein ei küps, vaid vananeb kiirelt. Sellepärast korgitakse pika arenemisajaga veinid vähemalt 5 cm pikkuse korgiga. VEINIDE SÄILITAMINE
-EKVATORIAALNE VIHMAMETS -> Kongo DV, Brasiilia, Indoneesia -> palmid, mahagon -> kiire juurdekasv, suur liigirikkus -PARASVÖÖTME LEHT- JA SEGAMETS -> Hiina, Poola, USA, Tsehhi, Saksamaa-> tamm, vaher, pöök -> keskmine juurdekasv, liigiliselt mitmekesine -PARASVÖÖTME OKASMETS -> Soome, Venemaa -> (eba)tsuuga, mänd, kuusk -> tähtis tarbepuit, madal juurdekasv, hõre -LÄHISTROOPILINE VAHEMERELINE METS -> Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia -> küpress, korgitamm, viigipuu -> väike juurdekasv, keskkonnakaitseline *kõrged puud ja liaanid 79. Metsade mõõtmis- ja hindamisviis METSAPINDALA - h/km2 METSASUS - % PUIDUVARU - m3 või tihumeeter METSADE AASTANE JUURDEKASV - m2/h 80. METSAD -> REGIOONID -> METSKONNAD -> KVARTALID 81. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid nähtusi? -pidevad metsatulekahjud [alepõllundus] (Kagu-Aasia, Indoneesia); -happevihmad (Jaapan, Saksamaa, USA kirdeosa)
üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km²
iseloomustus Ekvatoriaalsed Indoneesia, Brasiilia, Palmiliigid, 50m3/ha , valikraie, vihmametsad Peruu, Boliivia. mahagon. väheväärtuslik puu Lähisekvatoriaalse Tansaania, Nigeeria, Eebenipuu, akaatsia. Väike liigiline kooss. d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad kuivad Austraalia, Vahemeri lehtpuud. *1-2m3/ha Parasvöötme leht ja Hiina, Lõuna-Korea, Kask, tamm, vaher, Leht(5-10) Sega(2-3) segametsad Leedu, Saksamaa pöök, tiikpuu Okas mitmekesisus Parasvöötme Kanada, Venemaa, Kuusk, mänd, nulg, 1-2, vähe liike,
Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas.
(Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra.
Siia kuuluvad kanada, torkav, engelmanni ja serbia kuusk, amuuri korgipuu, harilik elupuu jt. sireliliigid ja enamik pajuliike. 3. Suhteliselt (mõõdukad) külmakindlad liigid- taluvad temp. langust -15 kuni -25 kraadini.. Siia kuuluvad euroopa ja kaukaasia nulg, harilik jugapuu, harilik pöök, kreeka ja must pähklipuu jt. 4. Külmahellad (soojalembesed) liigid- taluvad temp. langust -10 kuni -15 kraadini. Siia kuuluvad euroopa kastanipuu, korgitamm, sekvoia jt. 5. Väga soojalembesed liigid- taluvad ainult lühiaegset temp. langust kuni -10 kraadini, mõned liigid ei talu isegi temp langust alla 0 kraadi. (Laas 1967: 26) Puittaimede elus on väga olulise tähtsusega nende võime hästi taluda madalat temp. ja teisi talvel esinevadi ebasoodsaid tingimusi. Siiski esineb paljudel liikidel külmakahjustusi. Külmapoolt surmatud taimeosad mustuvad, lehed kaotavad turgori ja hukkuvad
Metsi pole küll peaaegu üldse alles jäänud, künkaid ja madalamaid eelmägesid katab tihe igihaljas põõsastik, kus leidub ka üksikuid madalaid puid. Taimed on kohastunud suvise kuivusega. (21) Vahemereline taimkate koosneb peamiselt kõvalehelistest puudest ja põõsastest ning mugul- ja sibultaimedest. Põõsastel on enamasti lehed väikesed ja nahkjad, pidurdades lehepinna kaudu aurumist. Kuna kliima on niiske kasvavad siin loorber, korgitamm, iilekstamm jm. (22 lk 134-136) Lõuna-Euroopa jõed on veevaesed, suvel väga madalad, talvel suurvesi. Alpidest algavad jõed on aga eriti suurelangulised ning toituvad peamiselt liustike sulaveest. Suurvesi on suvel. Oma kiire voolu poolest kasutatakse Alpides jõgesid energiaallikana. (5 lk 636) Põllumajanduses tegeldakse peamiselt taimekasvatusega. Teraviljadest kasvatatakse otra, maisi ja nisu, võimaluse korral ka riisi. Seal, kus niiskust on
Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Pärn · Mänd Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: · Jaanuaris + 8°... + 10° C · Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: · + 10°...+ 12° C · + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: · 350- 500 mm aastas.
annaabi.ee 
