Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju , millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal...
ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile...
Okastel esinevad ka vaigukäigud. 2) sukulentide lehed neil on sammaskude hästi paju ja sellel on omadus koguda vett ja toitaineid. 3) veetaimede lehed neil puuduvad õhulõhed ja gaasivahetus on arenenud difusiooni teel. Vars. Vars ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Ta kannab lehti, õisi ja vilju . Varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise. Ta võib olla ka varuainete kogunemiskohaks. Vars sirutub valguse poole ja loob sellega lehtedele soodsamad tingimused fotosünteesiks. Rohttaimede klorofülli sisaldavad varred osalevad samuti fotosünteesis. Vart ümbritseb...
Ühiskond peab looma soodsaid võimalusi laste sünnitamiseks võib olla siis muutub midagi. Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem - II Arenenud riikides on esile tõusnud seoses meditsiiniabi ja sotsiaalpoliitika arenemisega suur vanurite osakaal. Selline rahvastiku püramiidi ebaproportsionaalsus võib tekitada mitmeid ühiskondlikke probleeme. Traditsiooniliselt on austatud vanemaid inimesi, kes on elukogenumad ja kelle töö vilju me praegu tajume. Kuid olukord ei ole enam nii must- valge kui minevikus, tööealiste osatähtsus rahvastikust aina väheneb ja töölised peavad aina enam pensionäre üleval pidama. Samas ei ole helge ka praeguste tööliste ja tulevaste pensionäride elu, sest peamiselt arenenud riikides, kus on rahvastiku vananemine kõige suurem probleem on enamasti negatiivne või nõrgalt positiivne iive. Seega praegustele töölistele pensioni teenijaid vähe. Samas...
koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest. Kujult on 4 vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 815 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades, Brasiilias ja LääneIndia saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses, naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata, nagu võilillel, maranal, murakal, kortslehel ) sorte ja hübriide. Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega...
Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari....
Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Selles erakordses kasvukohas kasvab kuut liiki baobabe. Puud on kohanenud spetsiaalselt Madagaskari kliimaga: nad imevad vihmaperioodil end vett täis, elades sellest varust ülejäänud 8 kuud kuni uute vihmadeni. Nagu teisigi Madagaskari piirkondi, ohustab inimasustuse laienemine ka baobabimetsa. Seda protsessi on aga eriti raske peatada. Puud elavad sadu aastaid ega vilju mitte igal aastal. Põuaperioodi pikenemine võib hävitada kogu aastase järelkasvu. Probleeme tekitavad ka loomad: näiteks elab suur hüppurrott väga väikesel alal Lääne-Madagaskaril, toitudes baobabi noortest taimedest. Looduskaitsjad seisavad seal silmitsi keerulise probleemiga, soovides küll istutada baobabimetsi, kuid teisalt kaitsta ka suurt hüppurrotti. Saare lõunaosas asub väike Berenty kaitseala, kus hiigelsuurte tamarindipuude vahel lendlevad ühed maailma suurimad nahkhiired...
Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner....
Suurim võimalik kõrguseerinevus jõe ja niisutatava maa vahel oli väiksem kolmest meetrist, veetõstmise kiirus kahest liitrist sekundis. Rooma valitsemisajal tulid samal otstarbel kasutusele ratastega seadeldised, mida nimetati noriateks. Aednikel ja viinamäetöölistel oli mitmed spetsiaalseid tööriistu. Sükamooripuu, mille vilju , puitu ja varjuandvust on väärtustatud juba iidsetest aegadest, vajas erikohtlemist. Nimelt said egiptlased koos tolle suurepärase puuga kaasa sellel parasiteerivad herilased. Teofrastuse (371-286 e. m. a.) järgi ei saa egiptuse sükamooripuu vili valmis enne, kui need kahjurid on raudkaabitsatega hävitatud. Peale seda valmib vili nelja päevaga. Viina- ja viljapuude puhastamiseks oli vaja massiivseid nugasid. Rooma perioodil varustati need võimalusel raudteradega. Üldiselt püüti Rooma...
Puutüvest kinnihoidmiseks on koaaladel tugevad teravate küünistega haardkäpad. Ronides tõmbavad nad oma tagajalgu järele väikeste hüpetega. Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju , putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Vanad loomad söövad ainult mõnd liiki eukalüpti lehti, mis muudavad nad uimaseks ja aeglaseks. Seepärast on koaalasid ka loomaaedades väga raske pidada. Küttimise ja elupaikade ahenemise tõttu kahaneb koaalade arvukus kiiresti, ta on võetud piirkondliku kaitse alla. Vombat Karupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe,...
Kuna ka budismis, nagu hinduismiski on palju erinevaid koolkondi, siis on erinevad ka käsitlused surmast ja elust pärast seda. Valdav enamus budiste pooldab hinduistidele sarnast käsitlust, mille kohaselt toimub lõputu taassünniahel ja eksisteerib karmaseadus. Seega ei sõltu inimese elu ei jumalatest ega saatusest ega millestki muust, kui tema enda headest ja halbadest tegudest, mille vilju ta tunda saab. Iga inimese vaim teeb ise omale saatuse, just sellise, mida ta väärt on ja seab oma teele raskusi, mis on vajalikud tema edaspidiseks arenguks ehk karma parandamiseks ja lõppeesmärgina nirvanasse jõudmiseks. Nirvaana on täielik õndsus, maistest soovidest lõplik lahtiütlemine, loobumine kõigest. Veel üks erinevus hinduismist on see, et ei eksisteeri surematut vaimu. Inimene koosneb viiest algosast: füüsiline keha, aistingud,...
Valged väikesed õied arenevad otse tüvest - kauliflooria. Pisi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus võib ulatuda 30 cm-ni, läbimõõt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane või oranz. Valge või punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja õli (nn. kakaovõi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini....
Gn 7:1 7:5 4. Gn 7:16b 7:24 5. Gn 8:20 8:22 6. Gn 8:25 16-13a 3. Ülesehituse analüüs Gn 2 A Seitsmes päev 1. Jumal puhkab oma tegudest 2. Jumal õnnistab seitsmendat päeva B Eedeni aiad 1. Sissejuhatus: Jumal kastab maa 2. Eedeni aia rajamine C Jehoova Jumal ja Aadam 1. Keeld süüa hea ja kurja tundmise puu vilju 2. Loomad ja linnud 3. Eeva loomine 4. Lõpp; Kokkuvõte: Mees ja naine 4. 5. Babüloonia loomiseepos ,,Enuma elis" on kirjutatud luulevormis. Gn loomislugu on proosatekst, ainult Gn 1:27-28 on kasutatud luuleridu. Erinev on loomine: Genesises ei selgitatud lähemalt kuidas ja millest taevas ja maa loodi; ,,Enuma elis'es toimub loomine küllaltki üksikasjalikult. Jumala loomine toimus väga korrapäraselt ja läbimõeldult (esimene päev..., teine...
Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud). Ka järgnevatel aastatel tuli ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju . Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele-...
Taevasest kuningriigist vaatas Zeus maa peale ja valitses kõike. Ta karistas kurja ning pani maksma korra. Zeus näitas oma vägevust, karistades neid, kes rahu rikkusid, ta tuletas inimestele meelde jumalate seadusi. Seni kuni inimesed seadusi austasid ja Zeusi kummardasid, kinkis ta neile eluandvat päikesepaistet ja seemnete idanemiseks vihma, ning inimesed nautisid tema üllameelsuse vilju . Selleks, et tõesti seadustest kinni peetaks ja kord püsiks, toetasid kõik jumalad Zeusi ja olid kärmed tema käske täitma. Zeusi perekond 1. Zeus peajumal; 2. Hera Zeusi naine ja õde, abielu ja naiste kaitsja; 3. Athena ainult Zeusi tütar, oda ja kiivriga tarkuse, kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; 4. Apollon Zeusi ja Leto poeg, kuldjuukseline ja lüüraga, valguse ja muusika jumal; 5. Poseidon Zeusi vend, merejumal; 6...
2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal...
Aseta üks plaat keskmisele ja teine alumisele ahjusiinile ning sule ahjuuks. Hoia plaate ahjus kergelt nahkjate tomatipoolikute saamiseks umbes 8 tundi, täiesti kuivanud viljade saamiseks aga 10 tundi Võta plaadid ahjust ja lase täielikult jahtuda. Nahkjad tomatid säilivad külmkpis kinnises, eelnevalt steriliseeritud purgis kuni 6 kuud. Täiesti kuivanud vilju võib hoida toidukapis kuni 12 kuud, aga siiski kinnises, eelnevalt steriliseeritud anumas ning otsese valguse eest varjatult Kui purki peaks tekkima võõras lõhn, on selle põhjustajaks tõenäoliselt kas hallitus või mõni bakter; tervise huvides on sellisel juhul arukas kogu purgitäis minema visata. Riski hajutamise huvides oleks arukas kasutada väiksemaid säilitusanumaid.Kuivatatud tomatite kasutamine....
Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega (see on ka imetajate rekord). Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Toitumine Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju , putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad...