"vilju" - 729 õppematerjali

ARUTLUS-ajalugu

ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile...

KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL

Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tavaliselt 10-200g. Sorte jaotatakse magusateks ja kibedateks. Paprika kuulub kaheiduleheliste klassi. KABATSOKK ehk suvikõrvits.Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Kuulub kõrvitsaliste perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7-

PUUVILJAD

kuivatatult väga dekoratiivne oma oranzhide laternataoliste õietuppede tõttu. Füüsalise vili on paljuseemneline mari (sisaldab kuni 500 väikest seemet), mis meenutab tomati vilja, kuid on kaetud nahkja kotiga- õietupega. Olenevalt sordist sisaldab vili 6-8% kuivainet, kuni 4% sukrut, 25-30 mg% C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju, sest need on füsioloogiliselt valminud. Esimesed öökülmad parandavad viljade maitset. Maasikafüüsalist nimetatakse ka rosinafüüsaliseks, kuna ta viljad sobivad väga hästi kuivatamiseks. Maasikafüüsalise viljad on magusamad, maasika maitsega ja lõhnaga. Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning

Kuidas kurke kasvatada

Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel. Kurgid sobivad hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse, sest nendes on suur veesisaldus ja vähe kaloreid

Keskkonnaõpetus alushariduses

Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koos vaadatakse lasteaia õuel asuvaid erinevaid puid ja nende vilju.

Vars

Vars Vars on keskne taimeorgan, sest ta seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.Ta ühendab juuri,lehti ja õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.

Maapirn, Baklažaan, Paprika

Ülevalminud viljade sisu on pruunikas, kuivavõitu ja olekult urbselt käsnjas. Lõunamaa asukana pelgab ka Baklazaani vili liigjahedust. Temperatuur paar pügalat üle nulli on baklazaanile liiga jahe ning kooreosa muutub inetult pruuniplekiliseks. Ka Baklazaan koorimisse saab mitmeti suhtuda. Vanematel ja suurematel viljadel soovitatakse koor eemaldada, sest selle aluskihti on sordist sõltuvalt sageli koondunud mõrkjamaitselised ained. Seevastu noori vilju tarvitatakse sageli koos kaunivärvuselise kooreosaga. Juba lahtilõigatud baklazaani pind tumeneb õhuhapniku toimel suhteliselt kiiresti. Selle vältimiseks soovitatakse lõikepindu piserdada sidrunimahlaga. Paprika 3 Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu

Veinid

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega

Eksootilised puuviljad

Kogu vilja pehme olek, suured pehmed laigud ning vilja raputamisel kuulduv loksumine (kokkutõmbunud kivi on viljaliha küljest lahti) kuulutavad vilja üleküpsemist ja söömiskõlbmatuks muutumist. Säilitamine Küpsed avokaadod säilivad külmkapi puuviljasahtlis kuni 10 päeva. Toored avokaadod valmivad kinnises paberkotis toatemperatuuril 2­3 päevaga. Protsessi kiirendab kotti pandud õun või banaan ja isegi banaanikoor, mis eraldavad küpsemist soodustavat etüleeni. Poolitatud vilju, mille lõikepind on allapoole keeratud saab säilitada kergelt happelises vees (1 l vee kohta 4 sl sidrunimahla) kuni 5 päeva; tükeldatud viljaliha võib sellises lahuses hoida kuni 3 tundi. Kasutamine · Avokaadot kiidetakse, kui väga tervislikku ja dieetroogadesse sobivat eksootilist vilja. Õlirohkus (kuni 30% kaalust) teebki avokaadost rohevõi. · Avokaadot võib süüa lihtsalt niisama.

Kõrvitsa uurimistöö

Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus  -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini

Oliivipuu

Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E- vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka

Tomat ehk Pomme da amore

Mihkel Kritsmann 8a Loovtöö TomatehkPommedˇamore Loovtöö eesmärk • Ma Valisin teemaks tomati uurimise ja kasvatamise. • Eesmärk oli saada teada kust tomatid pärit on, ajalugu, tunnused ja kasvamise protsess. • Objektiks valisin tomato liigi Azteek. • Kasvamise protsessis tegin video. Tomati ajalugu • Tomat on pärit Lõuna-Ameerikast, Peruust. • Euroopase tõid tomati 16 sajandil Hispaanlased. • Algul kasutati tomatid ilutaimena, sest vilju peeti mürgiseks. • Alles 18. sajandil hakkati tomatid kasutama toiduks. • Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania kasutasid tomatid toiduks esimesena ning nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. • Itaalia, Prantsusmaal ja Hispaania on ka Euroopa suurimad tomatikasvatajad • Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tomat tänapäeval • Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas • Põhja-Euroopa kliimas kasvatatakse  peamiselt

Eksootilised Puuviljad

Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C- vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse neeru- ja põiekivide ning põie- ja kusejuhapõletiku raviks. Marju süüakse kollatõve korral. Välispidiselt tarvitatakse marjatõmmist kompresside tegemiseks liigesepõletiku puhul. Kuuma tõmmisega suu loputamine aitab hambavalu korral. 4

Referaat "Köögiviljad"

kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Toiteväärtus Paprika on kõrge dieetilise väärtusega ja väga vitamiinirikas köögivili. C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses. Tarvitamine Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks

SÕNALIIGID

SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu  Etteütlus.  Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine.  Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil.  vöödiline (missugune?)  kass (kes?)  nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal.

Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks: ettekanne

2013 a.  Pärismaised puud-põõsad söögiks Harilik kadakas Marikäbisid kasutatakse kokanduses. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadaka- marjadest taar ja kali ning kadakaõlu.  Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju.  Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 7­10 mm ja läbimõõt 10­15 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena.  Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. Sisaldab sorbitooli.  Harilik sarapuu

Referaat Tomat

TOMAT Peruust Euroopasse tõid tomati 16.sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18.sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik

Kõrvits

Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks.

Bioloogia eksami küsimused ja vastused

abil levivaid vilju/seemneid. (86-87) Viljad ja seemned levivad tuulega, loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad. Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed. Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised. Viljad või seemned võivad olla õlirikkad. Osad taimed haakuvad ka loomale karvkattesse. 12.Milleks inimene kasutab vilju ja seemneid? (88-89) Seemneid: toiduks ja toiduõliks ja maitsetaimedeks. Vilju : toiduks ja toiduõliks 13.Mis on paljasseemnetaim? Paljasseemnetaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid paljasseemnetaimi(106,108) Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljalt käbisoomuste vahel. Meil kasvavad paljasseemnetaimed on mänd ja kuusk. Paljasseemnetaimel ei ole lehti, marju ega vilju. Neil on ainult okkad ka käbid, mille vahel kasvavad seemned

Referaat "Puuviljad"

sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka. Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia. Papaiast tehakse komme, moosi, mahla jm, teda kasutatakse isegi energiajookides. Kuidas valida? Papaiasid on eri suuruse ja kujuga, kuid ostes kehtivad kõigile ühed reeglid. Eelistada tuleks vilju, mis muutuvad rohelisest kollaseks, sest see näitab, et vili on peaaegu küpsenud. Võib ka juhtuda, et müügil on suuremas osas rohelised viljad, kuid sellest ei tasuks ennast heidutada lasta. Nimelt küpsevad veidi rohekad papaiad toatemperatuuril, eriti siis, kui panna need paberkotti ja lasta veidike seista. Vajutades näpuga koore peale, peaks pealispind natuke alla vajuma. Papaia on üle küpsenud, kui koor on liiga pehme või viljast eraldub lääget hõngu

Kaktused toidulaual

eluolus- täpselt nii, nagu meil on Eestis on oma kodumaistel taimedel. Paljud kaktused, kes olid väga tähtsad tarbetaimedena, olid samal ajal ka religoosse tähendusega ning sageli kasutati neid veel ravimtaidena, nii et kindlat piiri nende kasutusalade vahele tõmmata ei saa. Järgnevalt mõnede toiduks sobivate liikide tutvustus. Suureviljaline viigikaktus(Opuntia ficus-indica) Selle liigi vilju kastutatakse toiduks üle maailma ning aretatud on palju, sealhulgas ka partenokarpseid ehk seemneteta sorte. Enamasti on viljad rohkemal või vähemal määral astelde ja glohhiididega, ent leidub ka ilma nendeta sorte. Erinevate sortide viljad võivad olla oranzikaskollased, punased või rohelised; viljaliha võib, kuid ei tarvitse olla koorega sama tooni. Üle maailma on populaarsed eelkõige oranzikaskollase viljalihaga sordid, nagu 'Amrilla huesona'

Kurgisordid

I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki  Iseviljuv hübriidsort.  Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele.  Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega.  Sobib hästi marineerimiseks.  Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni.  Avamaale istutatakse juuni alguses.  Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones.  Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt  Siledakooreline, varajane.  Väga saagikas taim.  Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri.  Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale.  Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake.  Kasvatatakse kui üheaastaseid taimi.

Leesikas e. seapohl

klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 10­25 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri.

Köögiviljad

kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED  KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS  SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK  VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN  KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I ÜHEAAS TASED KAH EAASTASED M IT M E A A S T A S E D

Troopilised puuviljad

Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. kasvab ligi 40 mangoliiki, sorte aga 1000 piires. Rikkalikus mangosortide valikus on Euroopas suurim osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna ­ või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise

Emu

Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Toitumine Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada. Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik maos olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud,

Liilialised ja ruudilised

selliseks, nagu on tekkides. Seemnete arv varieerub veelgi Liilialised on rohttaimed. rohkem. ERIOMASED TUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liilialiste hulgas on rohkesti mürgiseid Õied on hästi arenenud nektaariumiga taimi (ussilakk, maikelluke jne). Tsitruselised on taimed, kellel võib Laugud on enamasti külmakindlad, samal ajal leida õisi, tooreid vilju ja kahjuri ja haiguskindlad ning küpseid vilju. vähenõudlikud aiataimed. Perekond tsitrusele on iseloomulikud sisaldavad rohkesti Cvitamiini. näärmetäpilised lehed. Laukudel iseloomulik lõhn eeterlikest Need täpid on sekreedimahutid, mis õlidest ja kibeda maitse annavad sisaldavad aromaatseid eeterlikke glükosiidid. õlisid

Oliivipuu

2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka

Mango referaat

SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGI­JOGURITDESSERT 6 6.4 MANGO­KREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast­ mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 10­30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või  kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates  ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg  raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna­või silindrikujuline, neerule või sidrunile  sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...

Katteseemnetaimed

Enamikku taimedest tolmeldavad putukad  Vili??? • Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega • Selle sees on seemned kaitstud • Vili aitab taimel ka levida  Varred ja lehed • Juhtsooned keerukamad – moodustavad torustike süsteemi • Lehtede ehitus erineb olenevalt kasvukohast.  Meile tähtsad viljad, • õied. Kirjuta vihikusse, kuidas inimene õisi ja vilju kasutab. • Lisa mõni näide  Meile tähtsad õied ja viljad • Tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas • Peamine taimne valguallikas on liblikõieliste seemned • Suure õlisisaldusega seemnetest ja oliividest valmistatakse toiduõli • Erinevaid vilju kasutatakse toiduks nii värskelt kui töödeldult • Jookide valmistamiseks kasutatakse kakaoube, kohvipuu seemneid ja idandatud otra.

Vürtsid

Pruun kaneel on pärit Edela- Indiast. Värvus- ebaühtlane pruun. Paksus- kolm või enam millimeetrit. Kibeda maitse ja vähem aromaatsem kui Hiina kaneel. Vürtskaneel ehk kinnamon on pärit Maluku saartelt. Välispind valkjasbeez, sisepind kollakaspunane. Lõhn on teravalt vürtsikas, maitse vürtsikas ning kõrvetav.  Kardemon Pärit Indiast. Kuulub ingveriliste sugukonda. Kuulub paljudesse vürtsisegude koostistesse. Kasutatakse seemneid ning kuivatatud vilju. Sobib kohvitooteid sisaldavatesse küpsetistesse. Tugev vürts. Väikesest kogusest piisab 1kg taigna või hakkliha maitsestamiseks.  Loorber Pärineb Vahemeremaade idaosast ja Väike- Aasiast. Kasutatakse väikeseid või kuivatatud lehti ja vilju. Kuivatatud lehti tuleb säilitada kuivas ning hästi suletud nõus säilitada kuna lehed riknevad kergelt. Muskaatpähkel ja muskaatõis Muskaatpähklipuu pärineb Maluku saarelt. Keskajal väga hinnatud ning kallihinnaline

Eksootilised viljad

Mango viljaliha keskel asuv kivi ehk luu on viljaliha küljes nii tugevasti kinni, et viljaliha korrapärane tükeldamine võib tekitada probleeme. Kogemustega mangosööjad soovitavad järgmist: eemaldage kõigepealt mango koor kartulikoorimisnoaga, seejärel pange vili külili lauale ning lõigake soovitud paksusega viiludeks. Kui lõikamisjärg on jõudnud kivini, jätkake viilutamist kuni teiselt poolelt, keskmist viilust aga lõigake kivi väiekse noaga välja. Leidub ka kivideta vilju, kuid enamikul on siiski kivi. Oluline Süües mangot peaks teadma, et alles 2 tunni möödudes võib tarvitada alkoholi või juua piima. Seda eirates võib tekkida kõhuvalu oht 5. Kuningkookos Pähkli sisu on pehme, toitev ja väga maitsev ning seda saab süüa otse koore seest. Pähkli sees olev vesi on magus ning selle kogus sõltub pähkli küpsusastmest, parimad on 7-8 kuud küpsenud kookosed

Ravimtaimed

Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimed Erinevates taimedes on erinevad toimeained. Seega on vaja täpselt teada, milliseid taimi milliste haiguste raviks kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib

Lišimari, Karabool, Papaia

ning süüa seal sama toitu mida kodus seega on igasuguste erinevate ja kõigile mitte nii hästi tuntavate viljade kasutamine kasulik ja populaarne kuna see meelitab kliente kellel meeldivad eksootilised viljad mida igapäevaelus ei sööda (Eestis) ning kes tahavad uusi maitseelamusi kogeda. Alati on hea teada puuviljadest mida sa serveerid või kasutad oma toitudes, see annab sulle eelise paremini kasutada ning hoida neid vilju, kuid see on ka hea silmaringi avardamiseks. 3 Tähtvili e. Karambool Indiast ja Maleesiast pärit tähtvilja 6-13 cm pikkused viljad on toorelt rohelised ja valminult sidrunkollased. viljad kasvavad madalatel puudel või põõsastel. Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või küdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline Sisaldab oblikhapet, C-

Å¡okolaad

sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt. Kakaopuud on erilised, kuna nad kannavad samal ajal erineva küpsusastmega õisi ning vilju. Kakaopuu viljad kasvavad mitte okste vaid tüve küljes. Kakaopuul võrsub aasta jooksul umbes 10 000 õit, millest vaid murdosa arenevad viljadeks. Viljastunud õiel kulub vilja väljaarenemiseks 4-6 kuud, täieliku suuruse saavutanud vilja küpsemiseks läheb veel vähemalt üks kuu. Kuigi kakaopuu viljad valmivad

ASTELPAJU

Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu suunas isegi laienevad. Põhiliselt koosnevad nad kahest suuremast soomusest. Ka on emastaime üheaastased oksad peenemad ning saledamad. Vilju kannavad loomulikult ainult emastaimed, isastaimed on ainult tolmeldajad. Kuna tolmuterade kandumine isastaimedelt emastaimedele toimub vaid tuulega ja sugupoolte üheaegsel õitsemisel, oleneb tulevane saak suurel määral õitsemise ajal valitsevast ilmastikust. Astelpaju õitseb meil tavaliselt maikuu esimeses dekaadis, jahedamate ilmade tõttu võib õitsemine lükkuda ka kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja

Referaat Puuviljad

Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised

PUUVILJAD KULINAARIAS

Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised

Süstemaatika

Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks! Süstemaatika alused Taimeriik Katteseemnetaime d keerulisema ehitusega taimed. Kõige Ühiseks tunnuseks on õite ja H viljade esinemine Õ I Paljasseemnetaimed Lihtsama ehitusega kui katteseemne- M taimeded. Õisi ja vilju ei esine, K sugulise paljunemise organiks on käbid. O N Sõnajalgtaimed Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, D vilju ega käbisid ei esine, palju- nevad eoseliselt. Sammaltaimed Väga lihtsa ehitusega eostaimed Süstemaatika alused Katteseemnetaime d Kaheidulehelised Seemnes on kaks suurt toitaineterikast idulehte, mis varustavad idanemisel idu toitainetega.

Kohv

Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi sooja.Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. Kohvipuu vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. Kohvipuu kasvab 5-8 meetri kõrguseks, kuid istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube.  TOP 10 1. Brasiilia 2. Columbia 3. Indoneesia 4. Vietnam 5. Mehhiko 6. Etioopia 7. India 8. Guatelmala 9

VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION

kaugele maha. Valida mahlased postakad viljad, mille pind on kahjustuste ja pigistamisjälgeteta, kuna soojas ruumis arenevad neist lühikese aja jooksul tumedad laigud. Säilitamine Poolküpset virsikut säilitada, peab hoiukoha temperatuur olema väga madal, +1 - +2°C. Kuna virsik eritab ohtrasti etüleeni, siis ei peaks tema läheduses olema selle gaasi mõjul kiiresti närtsivaid ja kollaseks muutuvaid vilju nagu lillkapsas ja porgand. Toas paberkotti pandult valmib kõva virsik päeva-paariga. Küpseid virsikuid ei saa kuigi kaua säilitada. Kasutamine Küpsusaste on tähtis. Viljad võivad tunduda kõvad, kuid koor peab vajutamisel veidi järele andma. Virsikud on käsitlemisele väga tundlikud. Roosakasoranz küps virsik on nii isuäratav, et enamasti süüakse teda lihtsalt puuviljana. Karvane koor irdub vilja küljest hõlpsasti, kui kasta vilja 30 sekundiks keeva ning seejärel

Maitsetaimed

sulgja lehestikuga taim. Peene vaolise varrega, eest kaitstud idaneb 2- 3 nädalat. Külvisügavuseks salatites, riisi-ja kasvab kuni 60cm kõrguseks 20-60cm. Alumised kasvupaika. piisab1-1,5cm. Vajadusel munaroogade, liha sulglõhised lehed kuivavad varakult. Lehed on Eelistab harvendatakse. Seemned valmivad lisandina. Kuivatatud vilju terava lõhnaga, mida on kirjeldatud kui kergemat ebaühtlaset alates augusti lõpust ja peab laskma enne sidrunikoore ja salvei vahepealset, paljudele kuivapoolset kipuvad varisema. Koduaias peaks tarvitamist 2 kuud ebameeldiv. Vili kerajas, kuni 5mm läbimõõduga, mulda. Suht korjama valikuliselt ja laskma järelvalmida, et

ANANASS

ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja.  Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini.  Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ananassi avastas Columbus, kui ta Ameerika avastas,

Okaspuud

Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas)

Mis oli alguses?

kooli, töö, peo, pulma, matuse algus jne. Kuna pealkiri ei täpsustanud millise algusega on tegemist, defineerin ma seda usulise ja teadusliku teooria abil, alustades eelolevast. Usulisi teooriaid algusest on tohutu hulk, kuid Aadama ja Eeva lugu piiblist on vast kõige levinum. Selle loo alusel lõi jumal kõige esimesena põrmust Aadama ning seejärel ta küljeluust naise nimega Eeva. Nad elasid Eedeni aias, kus oli tohutu hulk viljapuid ning kõige keskel hea ja kurja puu, mille vilju Jumal keelas söömast. Kõikidest loomadest kavalaim madu ütles Eevale, et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te jumala sarnaseks. Ja see tegi Eeva silmadele himu. Loomulikult Eeva ja Aadam maitsesid neid ning seetõttu aeti nad paradiisist maale, kus nad iseseisvalt hakkama pidid saama. See aga kirjeldab meie elu algust sel planeedil, mida ei tohiks pidada universumi tekkeks ega ka kõige alguseks, aga samas on piibel siiski

Ravimtaimede uurimustöö

Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Erinevates taimedes on erinevad toimeained. Seega on vaja täpselt teada, milliseid taimi milliste haiguste raviks kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine: Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt: Pungad: Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist

Näsiniin

12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus · Surm saabub hingamishäirete tõttu Rahvapärased nimetused · Metssirel · Surmalill Kasutusalad · Ravimina ­ koort ja vilju · Teaduslikus meditsiinis · Vanasti ­ Pesti koortega koduloomi ­ Pandi naha alla puust pind, et pääseda sõjaväest  Küsimused · Kuidas asetsevad õied ja marjad? · Kuidas kasutati näsiniint vanasti? · Miks kutsutakse näsiniint sumalilleks?

Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon)

Puisniit

Puisniit Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm Saaremaa puisniitude muld on lubjarikas. Lääne ­ Eestis aga happelised. Mullad on viljakad ja niisked....

Taimede mitmekesisus

Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käb...