toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merikotkas, kanakull põllud-niidud- kiivitaja, põldlõoke veekogude ääres- sinikael-part, hõbekajakas. Looduskaitse all olevad linnud ; jäälind, kassikakk, koolibrii, merikotkas. Linnud toituvad teistest loomadest, putukatest ja taimedest. teised loomad- kassikakk taimed- teder, kodutuvi putukad- kiivitaja Õhukotid tagavad kopsude tõhusama varustamise õhuga ja
· Kivipääsuke Ptyonoprogne · Mägipääsuke Notiochelidon · Nõgipääsuke Psalidoprocne · Pseudhirundo · Ruugepea-pääsuke Alopochelidon · Räästapääsuke Delichon · Roostepääsuke Cecropis · Suitsupääsuke Hirundo · Tachycineta · Triippääsuke Phedina · Tõmmupääsuke Neochelidon · Türkiispääsuke Progne · Valgeselg-pääsuke Cheramoeca Kaldapääsuke (Riparia riparia) on linnuliik pääsulaste sugukonnast. Eestis on kaldapääsukese arvukust hinnatud 10 000 - 20 000 paarile. 2 Räästapääsuke (Delichon urbica, sünonüüm Delichon urbicum) on linnuliik. Eestis võib kohata alamliiki Delichon urbica urbica. Välimus
Eesti punane raamat Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest. Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a täiendatud versioon. Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad: * regionaalselt välja surnud (RE); * äärmiselt ohustatud (CR); * eriti ohustatud (EN); *...
· Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi. Pöialpoiss Regulus Regulus · Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. · Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g. · Elupaigana eeslistab pöialpoiss kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline
PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb
• Saare kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest.
soomaa rahvuspark. MATSALU RAHVUSPARK- Kaitseb linde, Matsalu rahvuspark Lääne- Eestile iseloomulike poolloodusikke kooslusi (ranna ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared ) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitus ja rändepeatusalasid. 9.Kuhu ja mida tuleb teatada märgistatud linnud leidmisel? Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja aeg ning linnuliik. Palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingumusi täpsustada. 10.Kus asub Matsalu rahvuspark? Rahvuspark asub keset Lääne-Eestit. 11.Miks looduses ei tohi põhjuseta looduses lärmata ? Sest see võib häirida pesitsevaid linde. 12.Mis on igaüheõigus, keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg ? Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse
Samuti jätkub meil hundi, kopra ja ilvese küttimine. Karu küttimiseks erandit saada ei õnnestunud, sest Euroopas tervikuna on karu muutunud väga haruldaseks, mistõttu võib neid küttida ainult neis piirkondades, kus nad on tekitanud kahjustusi. Teisalt taotles Eesti, et loodusdirektiivi lisataks Eestile ainuomased liigid eesti soojumikas ja saaremaa robirohi ning et euroopa naaritsale antaks esmatähtsa liigi staatus. Eesti soov oli ka, et linnudirektiivi lisataks linnuliik kirjuhahk. Kõik need ettepanekud võeti ka arvesse. Võrreldes nn vanade Euroopa riikidega oleme õnnelikus seisus - meil on tõepoolest säilinud palju looduslikke kooslusi, esinduslikumad ongi esitatud Natura 2000 võrgustikku. Selles on suur osa Eesti pikal looduskaitsetraditsioonil. Looduskaitse on Eestis toiminud pea sajandi, seda ilma ülitäpsete loodusväärtuste asukohtade kaartideta, kusjuures sisuline teadmine loodusväärtustest on alati olemas olnud
pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu tallaga nagu kõik karulased: ta on tallalkõndija. Karvastik muutub vastavalt aastaajale. Hambad on nagu kiskjalgi. Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100280 cm, õlakõrgus umbes 90 150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Roherähn on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast. Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn on turteltuvi suurune. Tema pikkus on 30...36 cm, tiibade siruulatus 45...51 cm. Roherähn esineb suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas. Eestis on ta haruldaseks muutunud haudelind, kelle pesitsusaegset
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Laanerähn (PICOIDES TRIDACTYLUS) on Eestis üsna väiksearvuline haudelind, elutseb enamasti kuusesegametsades ja kuusikutes, harvem kuusesegustes männikutes. Pesa raiub kuuse või lehtpuu tüvesse (Renno, 1993). Metsis (TETRAO UROGALLUS) eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad Eestis rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat. Kaitsealal asub kolm metsisemänguala. Kalakotkas (PANDION HALIAETUS) I kaitsekategooria linnuliik ja on Meenikunno looduskaitseala ja linnuala kaitseväärtuseks. Vastavalt kalakotka tegevuskavale kasutab kalakotkas pesa, millelt on hea ülevaade ümbritsevast maastikust, st ta näeb kaugelt ära, kas pesa piirkonda sisenev loom on ohtlik või mitte. Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad
pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 3 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor)
konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus augur Rooma ja Etruski preester, ametnik ja ennustaja, kes uuris jumalate soove lindude lennu järgi (kas nad lendavad grupis või üksi, kas nad teevad häält, kuhu lendavad ja mis linnuliik on) auguratorium koht, kus augur ennustas augurium jumalate tahte ennustamine auspicium tulevaste sündmuste ennustamine lindude põhjal aulaeum eesriie (nt. teatril), ka selle imitatsioon (kivist, stukist vm materjalist) basiilika piklik neljakandiline löövidega hoone, algselt Rooma raekoda, ametnikeruumid, turu- ja kohtusaal, hiljem lisatud poolkaarekujuline apsiid, hiljem kujunes sellest varakristlik kirik
Paaritusele meelitajaks on emashani. Õnnestunud paarituse korral munevad emashaned viljastatud mune keskmiselt 12 päeva. Pärast paaritust hakkavad haned viljastatud mune munema hiljemalt viie päeva jooksul. Soovitatav sugupoolte vahekord: rasked tõud 1 ♂ : 3...4 ♀, kerged tõud 1 ♂ : 4...5 ♀. Põllumajanduslindude lihajõudlusnäitajate koondtabel Linnuliik Kana Vutt (eesti vutt) Kalkun ♀ ♂ Hani Part Muskuspart ♂ ♂
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude ku...
värvulised. Kui metsa all on kusagil mõni raibe, siis aegajalt külastab ta ka seda, kuid kunagi ei teki tal otsest raipe-eelistust. Kui ikka elavat saaki vähegi liigub ja jalgu jääb (seda otseses mõttes, saaki tabab lind ja viib pessa peamiselt oma küünte abil), ei vaadata raipe poolegi. Tuuletallaja on küllalt produktiivne lind, tema kurnas on enamasti 5 muna. Poegi kasvatavad üles mõlemad vanalinnud võrdselt. Tuuletallaja on looduskaitsealune linnuliik. 11Rabapistrik Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea,
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
liiki). Tegu on äärmiselt suurte lilledega. Üks neist Rafflesia amoldii on suurima õiega lill maailmas. Õie diameeter on ligi üks meeter. Linnud Sunda saarel elab regulaarselt 770 linnuliiki. Neist peaaegu 150 on pärismaised, umbes 40 neist liikidest on ohustatud. Borneani mägede piirkond, kus elab 20 linnuliiki, on kuulutatud üheks viiest pärismaise lindude piirkonnaks (Endemic Bird Areas, EBA). Põline linnuliik Leucopsar rothschildi elab Bali saarel ning tema populatsioon langes ainult 6-le isendile 2001 aastaks. Põhjuseks eelkõige illegaalne puurlindude kaubandus. Samuti on ohustatud liikide nimekirjas Spizaetus bartelsi. Neid on umbes 300-450 liiki. Vanellus macropterus elab jõe deltades, aga seda liiki ei ole registreeritud peale 1940 aastat, nii et on suur võimalus, et nad on juba väljasurnud. Imetajad Borneo saarel on leitud 25 liiki imetajaid, mida ei eksisteeri kuskil mujal
Sinuhe läks üksi Ahet-Atonisse tagasi. Geograafiline mõiste: -Memphis (lk 467) - Linn loodi 3000 eKr vaarao Meenese poolt. Vana - kuningriigi ajal oli see ka Egiptuse pealinn. Oma parimatel aegadel oli linn Egiptuse usu, kauba ja suhtlus keskus. Memphise kaitsejumalaks nimetati Ptahi. Mõisted: -Asunik (lk 464)- seni ülesharimata maale majapidamise rajaja. -Ronk (lk 469)- Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslastesugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline. -Jõehobu (lk 469)- Jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsijõehobulaste sugukonda kuuluv suur vee-eluline imetaja -Kõrb (lk 470)- Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm XIII Raamat: Atoni kuningriik maa peal Kui Sinuhe Ahet-Atonisse jõudis oli vaarao haige, aga ta sai terveks. Teebas puhkes mäss. Sinuhe ja Thot läksid sinna
Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline Põhjatu järv. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitseala. Tahkuna poolsaarel pesitsevad I kaitsekategooria linnuliik merikotkas ja II kaitsekategooria liigid laululuik ja mudanepp, lisaks veel sookurg, täpikhuik. Järgmine peatus on Hiiumaa kõrgeima Tahkuna tuletorni juures. Tahkuna tuletorn, mis asub Hiiumaa põhjatipus, telliti Pariisist ning sai valmis 1875. aastal, monteeriti see aga nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Tahkunaga
Sealhulgas ka keskkonnaohutute tehnoloogiate rakendamisega tööstuses ja veonduses. Komisjoni juhtimisel on jõutud kokkuleppele keelustada keskkonnale eriti ohtlike toksiliste ainete DDT, DDE, DDD ning kloororgaaniliste ühendite PCB ja PCT kasutamine (Wirdheim 1992: 70-71). Selle tulemusena vähenes toksiliste ainete sisaldus merevees, kalades ja teistes mereloomades. Enne mürgiste ainete keelustamist avaldas mõju DDE, mille tõttu merikotka munade haudumine oli väga madal ja linnuliik oli lähedale väljasuremisele. Peale keelustamist täiskasvanud kotkaste mürgiste ainete sisaldus organismis kahanes ja haudumine muutus tulemuslikumaks (Wirdheim 1992: 17). Läänemere regioonis on ligi 132 saasteallikat, neist 10 Eestis. Eestis kõige enam mõjutavaks faktoriks on soojuselektrijaamade õhusaaste, linnade ja tööstusettevõtete puudulikult puhastatud heitveed ning põllumajanduslik hajureostus.
Aziru poeg. Keftiu, Aziru naine, valitseb Amoris. Aziru soov Ghazat saada. Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. Suvi Teebais kuum. Vaarao küsib Sinuhe järele. Tühja kruuse ei tohi Süüriasse müüa, ka vilja mitte. Ronk - ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline. Juudi pärimuse järgi õpetas ronk Aadamale, kuidas oma poega Aabelit matta. Seda lugu mainitakse ka Koraanis.Ronka austatakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani looderanniku indiaanlaste ja Kirde-Aasia põlisrahvaste seas jumalana. Tlingitid ja haidad ning Alaska inuitid peavad ronka loojajumalaks. Mitmete Põhja-Ameerika Loodeosa rahvaste seas on ronk trikster.(lk.148)
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...
Söögirohumaadele saabutakse enamasti varahommikul, päevaks lahkutakse päevarohumaadel. Õhtuks tullakse taas söögirohumaadele, et ööseks lennata üuhkamisaladele. Kokku peatub kevadeti Matsalus kümneid tuhandeid laglesid. Nad on siia jõudnud talvituspaikadest Madalmaades, et jätkata rändu pesitsusaladele Venemaal, Põhja-Jäämere ääres. Valgepõsk lagle on kõige arvukam, kuid kaugeltki mitte ainus linnuliik, kes Matsalust kevadeti läbi liiguvad. Märtsist maini võib suurematest lindudest näha tuhandete kaupa laululuiki, erinevaid hane - ja pardiliike. Kokku rändab siit läbi üle 100 linnuliigi. Kevadeti läbirändavate lindude koguhulk on suurem kui Eestis elavate inimeste arv, üle kahe 31 miljoni! Sügiseti kordub sama loodusime Matsalus uuesti, seekord väiksema lindude hulgaga ja vastupidises suunas.
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Looduspargi sümboliks on purpurne sultankana, kes on soti rabapüü sugulane. Pikajalgne lind on küll kiire jooksja, ent kehv lendaja. Haruldast sinaka sulestiku ja erkpunase nokaga sultankana arvatakse seal pesitsevat vaid paarikümne ringis. 176 Puust ja punaseks. Tahvel seletab muuhulgas, et saarel pesitseb ohustatud linnuliik - purpurne sultankana. Parempoolsel pildil see dekoratiivne olevus jalutabki. Deserta metsik ja puutumatu Ka Barreta nime all tuntud Deserta saarele saab Farost laevaga, sõit kestab pool tundi. Saarel asuv Santa Maria neem tähistab Portugali kõige lõunapoolsemat punkti. Suvekuudel, kui Algarve rannad on täis sagimist ja suminat, leiame Desertal ruumi ja rahu ning võimaluse avastada seda metsikut ja puutumatut loodust. Ainuke inimkätega püstitatud
suhteliselt vähetähtsad pisierinevused eri inimeste mõistete vahel. Kui näiteks võtta aluseks taldrik, hakata selle servi kõrgemaks tegema ja paluda inimestel märkida hetk, mil tulemus kausiks üle läheb, siis see piir on eri inimestel eri kohtades. Teine ja olulisem kategoriseerimise erinevuste allikas on spetsialistide võhikute omast kõrgem täpsusevajadus. Eelmise lõigu kajaka-näide paistis vähegi bioloogiat tundvale lugejale ilmselt üsna rumal, sest kajakas pole ju ometi linnuliik. Hästi sobib niisugune liigitus aga võhikule, kes ei oska kõigil neil valgetel merelindudel mingit vahet näha ja kellel tegelikult puudub selleks vajaduski. Hoolimata spetsialistide korduma kippuvast kurjustamisest sel teemal („te kasutate meie eriala termineid valesti”) ei ole mõistete arbitraarsus tegelikult kuidagi ei kahjulik ega välditav. Kõiki erialasid peensusteni tunda ei saa keegi, mis ju ometi ei takista meid igapäevatasemel võõraste alade tulemusi kasutamast ja ka neist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
