Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujune...
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail. ...
JÕUTÕSTMINE Jõutõstmine Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: Kükkimine Lamades surumine Jõutõmme Kükk Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kan...
Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maaparandustöid,
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? SISSEJUHATUS Inimese elutegevus nõuab mitmesuguste loodusnähtuste kasutamist. Üks neist aladest on mitmesuguste energiate kasutamine. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992
Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas.
Maade jagamine: Riia piiskop sai 2/3 vallutatud aladest. Mõõgavendade ordu sai 1/3 vallutatud aladest. Lääneaadli teke: Maaisandad rajasid linnuseid .Linnustes elasid rüütlid läänimehed. 13. sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg ajalt, et määrarud andmeid vastu võtta. 13. sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund: Suurem osa kohalikust rahvast kuulus talupojaseisusesse. Vallutaja tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust jaõigust pärilikule maakasutuseke
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4
USA oli Iisraeli toetajaks, kuid ta soovis saada liitlasi ka Araabia maade hulgast. Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit varustasid oma liitlasi relvastusega (tankid, soomukid, suurtükid, lennukid). Nende eesmärk oli ka katsetada oma sõjatehnika võimsust. Sõjas osalevatel armeedel oli tehniliselt üsna samaväärne relvastus, kuid Araabia maadel oli sõjameeste arvuline ülekaal. 1967. aastal toimunud Kuuepäevase sõja käigus, vallutasid Iisraeli väed endale Egiptuse aladest Siinai poolsaare ning Süüria aladest üle poole Golani kõrgendikust. Egiptuse ja Süüria eesmärgiks oli nüüd need alad enda valdusesse tagasi saada. Koalitsiooniriigid tegid ootamatu rünnaku Iisraelile ning sellega algaski Yom Kippuri sõda. Egiptus ja Süüria kooskõlastasid oma pealetungi. Samal ajal kui Egiptuse väed ületasid kolme päevaga Suessi kanalit, alustas Süüria pealetungi Golani kõrgendikel. Kindlustati end ning oodeti vasturünnakut.
sellega lõppes ka teinemaailmasõda. Teisemaailmasõja lõpu aasta oli kirev. Saksamaa kaotas ära kõik Poolalt okupeeritud alad. Punaarmee ja lääneliitlase tungisid Saksamaa territooriumile. Riikide pealetungile Saksamaal põhjustas Hitleri enesetapu kaks päeva hiljem Berliin kapituleerus. 1945 aastal toimus ka Jaapani purustamine. Sel aastal toimusid ka erinevad konverentsid, üldjuhul käis seal jutt Saksamaast ja tema aladest. 8. Mõisted: Koalitsioon- on erakondade ajutine liit. Okupatsioon- on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine Metsavendlus- olid Eestis, Lätis ja Leedu võidelnud vabadusvõitlejad kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest
Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks.
Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks.
Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa suunal. umbes 2000 aasta eest asus linnamäel kohalike eestlaste lühiajaline, vaid ajuti
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud,
sõjajärgsed piirid. Neid kokkuleppeid nimetatakse Versaise süsteemiks. Võttis osa 27 riiki, Nõukogude Venemaad konverentsile ei kutsutud. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. 20. Versailles`rahu ja selle tingimused- saksamaa ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas 1 maailmasõja. Versailles`rahu- Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uud poliitiline süsteem. Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, kaotas kõik meretagused alad, kehtestati saksamaa relvajõudude ülempiir, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide
Sõjameesti ülekaal oli vastastel ning vastaste sõjamehed olid välja õppinud sõjamehed. Sidemed maakondadega olid nõrgad 8. Millist ala hakati kutsuma Vana-Liivimaaks? Riia ja seal lähedal. 1. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust Eesti alale? 2. Miks pidi Vana-Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ordu tegema maade jagamisel järelandmisi? Sest neil oli Riia piiskopiga kokkulepe, et 2/3 vallutatud aladest jääb piiskopile ja 1/3 vallutatud aladest läheb ordule. 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? Valdused ehitati Euroopa mudeli järgi. Eesti 4. Arutlege, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel? Oluliselt ei muutunud, kohati isegi kasvas turul. Kohustus oli sõjateenistus ning koormised. 5. Miks rajati kirikud sageli eestlaste pühapaikadele?
kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan. Aluseline kiiresti liikuv ja aeglaselt jahtuv kilpvulkaan.
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha
Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri. Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub.
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine
Krimmi sõda (1853-1856) oli kaheksas Venemaa ja Türgi vaheline sõda. Venemaa purustas Türgi (valitses Nikolai I), arvates ekslikult, et teised riigid ei sekku. Türgi oli euroopa nn haige mees, mis nõrgenes. Suurriigid lootsid Türgi aladest endale kasu lõigata. Prantsusmaa, Austria ja Inglismaa ei soovinud Venemaa kasvu Balkanil ja Musta mere äärsetel aladel. Prantsusmaa vaevles sisekriisis ja Prantsusmaa tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a
kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse,
3000m jooks Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu
nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920
viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Negavtiivne- Viikingide aeg oli täis vägivalda. Euroopa aladest said enim rüüstatud Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikud. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Koostas:
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.
Bulgaaria on kaotajad. Antant: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, USA, Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei
allveelaevu Kõik, mis Saksamaa sõjalaevastikust järgi oli jäänud, anti Suurbritanniale. I maailmasõja tulemused: 1) Euroopa poliitilise kaardi muutumine uued riigid, dünastiate kukutamine endise Vene keisririigi küljest eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria-Ungari keisririigi asmele tekkisid aga Austria vabariik, Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik. Ja osa lagunenud kaksikmonarhia aladest läks äsjatekkinud Serbia-Horvaatia-Sloveenia ehk Jugoslaavia kuningriigile. Transilvaania anti aga Rumeeniale Osa Türgi aladest läks Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli alla, osa loovutati Kreekale ja Itaaliale. 2) Suured inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut ning väga paljud vaimselt vigastatuid Remark nimetab neid kadunud sugupõlveks. 3) Suured sõjapurustused. 4) Teaduse ja tehnika areng. 5) USA esiletõus.
sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti loobus sisuliselt territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja loobus ühes sellega õigusest Setumaa idapoolsetele aladele ning Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline EestiVene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri.
tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd. Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga? Kas sinumeelest käitusid võitjariigid Saksamaa suhtes õiglaselt ? Põhjenda 1-2 lausega. Ta pidi loobuma suurtest aladest (Reini jõe piirkond ja kolooniad ) ning tasuma täielikult või osaliselt repa- ratsiooni. Keelati omada tugevat armeed. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Poola sai Danzig'i(poola koridor ehk nüüd kaliningrad) --Ei olnud õiglane, kuna saksamaa ei alustanud sõda, ta täitis lihtsalt liitlase kohustusi.. alustas Austria- Ungari, nemad olid süüdlased. Mis oli Reini demilitariseeritud tsoon
kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, et täita kliendi pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna see hõlmab inimeste vahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel. 4. Õendusprotsess on teoreetilise suunitlusega, kuna see põhineb loodus- ja humanitaar- teadustel. Õde peab kaasama teadmisi paljudest aladest selleks, et ta suudaks pakkuda terviklikku hooldamist ning rahuldaks kõik kliendi vajadused. 5. Õendusprotsess on paindlik ning seda saab kasutada tõhusalt igas tervishoiuasutuses. Õed saavad kasutada õendusprotsessi igas vanuses klientidega ning erinevatel arenguastmetel olevate inimesetega. 6. Esimene ning kõige olulisem etapp õendusprotsessis on hinnangu andmine. Hindamine on organiseeritud ja süstemaatiline protsess, mis kogub informatsiooni erinevatest allikatest
Ususõjad (Õp.lk 236-243) · Madalmaad kuulusid Hispaaniale. · Madalmaad soovisid vabaks saada Hispaaniast. · Madalmaad pidid Hispaaniale maksama makse, tänu sellele tekkis mäss. · 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks ...
kaitseks moodustatud loodusalad Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks valitud loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 200 võrgustiku. Kaitse korraldamine: · iga riik valib ise katsemeetmed, mis peaks tagama ohustatud liikide ja elupaikade säilimise · väljaspool kaitsealasid asuvatest aladest saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud.
Odavise Esimesed odaviske võistlused toimusid Vana-Kreekas, kus see oli üks pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega.
*kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali. Jätab mulje tiirleva ratta liikumisest.
saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbritannia, KAnada ja Poola väed.'2)06.06.1944 3) Sakslaseed pidurdavad pealetungi , kuid sügisel vabastati juba kogu Prantsusmaa ning jõuti Saksamaa piiril 3)Idarindel vallutas Nsv liit sügisel tagasi EEsti ja LÄti , Jaanuaris 1945 Varssavi ja tungiti Saksa aladele. Jalta 1945 veebruar 1)Stalin, Churchill, Roosevelt 2)Baltikum NSV mõjusfääri 3)Ida-Preisimaa NSV
rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus.Eestlased kaotasid , kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti vastu ja Rootslased ja Taanlased olid huvitatud Eesti aladest. Muistse vabadusvõitluse sisse loetakse ka Jüriöö ülesstõus(1343-1346), mida loetakse viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka vabadusvõitluse lõpuks. Peale sõjalõppu tekkisid probleemid teiste rahvustega , kes üritasid siinseid alasid vallutada.1219.aastal püüdis Taani kuningas vallutas Põhja-Eesti, kuhu kerkis Taani linn(Tallinn). Hiljem saabusid ka Rootslased, kuid said saarlaste käest lüüa.Eestlasi rünnati
paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. LOODUSKAITSEALA on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste
Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tuntuimad on Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju samuti ka Lakoonika grupp. Praegusel ajal võetakse neist palju eeskuju ning on äärmiselt kõrgelt hinnatud. Kreeka maalikunst ei jäänud maha teistest kunsti aladest. Kreeka vaasid olid erakordselt kaunistatud. Punakaspruunile pinnale malliti musta värviga figuurid ning siis kraabiti sinna juurde detailid sisse, et need jäid punaseks. Praeguseks on nad säilinud, ning vaasidelt saab vaadata tolle aja inimeste igapäeva tegevusi. Hellenistlik kultuur on mõjutanud terve maailma tänapäeva eluviisi ning olekut. Hellenismis on palju allikaid nagu nt: skulptuure, maale, hooneid. Praeguseks on need eeskujuks kõigile arhitektidele, kunstnikele, teadlastele
Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või r...
Meiemaalased olid arvestanud maksimaalselt paari lahinguga, kuid pealetunge tuli tunduvalt suuremates kogustes, väga tihedalt ja oodatust palju kauem, lausa ligi 19 aastat järjest. Eestlased, kui väike rahvas ei jõudnud ette valmistada uut sõjaväge, enne kui vanelased juba uuesti ründama asusid. Eestlastel vastupidiselt vaenlastele polnud liitlasi. Vahepeal aitas Eestit küll Venemaa, kuid sellele riigile ei saanud olla kindel, sest kohati oli ka Venemaa ise huvitatud Eesti aladest. Seega võitles Eesti enda eest üksi ja kahjuks ka mitte ühtse riigina vaid piirkondadena. Arvan, et just nendel põhjustel ei saanud Eesti võita vabadusvõitlust. Eestlastest mitteolenevaid põhjusi oli tunduvalt rohkem kui neid, mida eestlased muuta oleks saanud.
Koostaja: Lauri Ajalugu Liivi Rand Kokkuvõte Sisukord Liivi lipp Esimesed teated liivlaste kohta pärinevad 12. sajandi Nestori kroonikast, 13. sajandil on liivlastest põhjalikumaid teateid Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu...
LESOTHO Hanna-Stiina Kortin 11.klass ASUKOHT • Merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. • See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. • Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. • Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Lipp Vapp LOODUS • Absoluutse kõrguse poolest on Lesotho üks maailma kõrgeimal asuvaid riike (80 % aladest kõrgemal kui 1800 m). • Madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit üle merepinna, mis on riikide seas maailma kõrgeim. • Idapiiri lähedal paikneb maa kõrgeim tipp Thabana Ntlenyana (3482 m). • Tähtsaimad loodusvarad on vesi ja teemandid. HALDUSJAOTUS RAHVASTIK • Rahvaarv on 2 074 000 miljonit, mis on maailmas 150. kohal. • Inimeste keskmine vanus on 23,8 aastat ja keskmine eluiga on 52,9 aastat. • 27,3% Lesotho elanikest elab linnades.
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Mehhiko Mehhiko on rikkalike traditsioonide ja kultuuride seguga suur riik. Siin õitsenud atsteekide iidse tsivilatsiooni purustasid hispaania sissetungijad 16. saj .Hispaania valitses Mehhikot kuni viimase iseseisvumiseni 1836 aastal . Tänapäeval on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik. Piirkond on enamasti kuiv ja mägine. Põllumpidamiseks soibvat maad on vähe, see tõttu tuleb enamik vajalikke toiduaineid impoortida . Põllumajandus ja maakasutus Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük...
Pariisi rahukonverents Peale 1. Maailmasõda soovisid võidujoovastuses Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Selleks loodi Pariisi rahukonverents, kus tehti kõigile riikidele rahulepingud. Loomulikult olid rahutingimused Saksamaale karmimad, sest nemad ,,kaotasid" sõjas. Pariisi rahukonverents toimus esimest korda 18. Jaanuar 1919 aastal. See kuupäev oli täpselt valitud, sest samal päeval 48 aastat tagasi oli loodud Saksa keisririik. Konverentsil oli 70 osavõtjat, kes esindasid võitjariike ja nende liitlasi, sõjas mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega, kuhu kuulusid USA president Wilson, Prantsusmaa peaminister Clemenceau, Suurbritannia peaminister Lloyd George...
Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale Sarnased protsessid vesinikupommides ning termotuumareaktorites Päikese omadused Plasmaolekus Pöörleb diferentsiaalselt Eri laiuskraadidel erinev Magnetvälja jõujooned põimuvad Päikeselaigud ja protuberantsid Tumedad laigud Ümbritsevatest aladest jahedamad Ilmuvad rühmadena Suured säilivad kauem Kuumad gaasipilved Nähtavad vaid täieliku päikesevarjutuse ajal Kuidas Päike energiat toodab? Ei põle Toodab soojus- ja valgusenergiat Muudab ühe gaasi teiseks
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
