ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind!
ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind!
ja imelikud, ilustatud kirjeldused mis raamatus pidevalt olid. "Kui ta läks männipuust maalimislaua juurde, mis asetses kõrgete kardinatega kaetud akna all, tõstis Dorian Gray kuldse pea patjadelt ning vaatas teda kahvatu näoga ja pisarais silmadega." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: See, et ilu ja noorus ei ole igavesed, kõik jäävad kunagi vanaks ning noorust tuleks hoida ning väärtustada, ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, sest kõik nooruse iluga kaasnev, mis tundub hetkel iseenesest mõistetav, kaob vanaks ning kortsuliseks jäädes. Vanaduses tuleks võidelda kõige eest, mis nooruses iluga kaasneb. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Vihale ajas see, et Dorian vihahoos jättis Sybili julmalt maha jättis vaid selle pärast, et too laval andetu paistis
Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate Ö alus puudub! Metsas kasvas seeni Ö (öeldis) A( alus)
§ Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka usulise harduse ja jõulise ilmekusega.
Hugo). *Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). *Need, kes armastavad kõige tugevamalt, on sageli kõige üksildasemad, kannatades kõige rohkem eemaloleku, mittemõistmise, reetmise või armastuse lõpliku kaotuse tõttu (M. Tresidder). *Inimene ei mõtle. Elu on unenägu ja tegelikult pole inimest üldse olemas. Ükskord ärkab Suur Magaja, hõõrub silmad puhtaks ja kastab näo külma vette (Galactus). *Naised mängivad oma iluga nagu lapsed noaga mõnikord haavavad nad sellega iseennast (V. Hugo). *Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes võib seda kasutada enda parandamiseks (W. Shakespeare). * Meie mõistus näeb mõnikord seda, mida süda soovib tõeks pidada (D. Brown). * Pole paremat kaitset, kui üle pea tõmmatud tekk (R. Sheckley).
Sügis Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, või lihtsalt värvilise iluga. Sügisel on kõikjal värvilised lehehunnikud ning tunda mõnusat sügise hõngu. Mis mulle selles aastajas meeldib? Sügis on väga silmapaistev oma eredate värvidega mida teistel aastaegadel ei näe. Saab maitsvaid puuvilju, seeni ning mõnusat lehtede krõbinat nautida. Sügisel oskan ma ka päikselisest ilmast rohkem rõõmu tunda kui mõnikord suvel. Samas on sellel aastaajal minu jaoks ka omad miinused, nagu näiteks lehtede riisumine, mis võib võtta vahel kuni mitu tundi.
ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. ,,Sügis"-Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") --- Eemal meie akna kohal valendab üks söödike,
Vürst Lev Nikolajevits Mõskin on romaani ,,Idioot" peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades. Nastasja Filippovna on romaani üks naispeategelastest. Ta on vapustavalt ilus naine, kes suudab oma iluga paljusid mehi võluda ja samas nendega ka manipuleerida. Madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine, kes peab end langenuks ja patuseks. On kindlal veendumusel, et ta ei vääri armastust. Tal puudub eneseusaldus. Tegeleb sihiliku enesehävitamise ja teiste inimeste solvamisega. Ta on haritud ja tundlik naine. Aglaja Jepatsin on romaani üks naispeategelastest. Keerulise ja raske iseloomuga ning haruldaselt ilus tüdruk. Oma tunnete varjamiseks peitub maski taha
armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde. Rogozin - raha eest saab kõike, viimne piir ja toores vägivald. MIKS? Kas raha eest saab kõike osta? Kas iluga saab maailma segi pöörata? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas valida hea ja halva vahel? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas elada pahelises maailmas? KUIDAS LÕPEB? MILLAL? Iga inimene leiab oma saatuse. Kuritööle 19. sajandi lõpp järgneb karistus. Enesehaletsus viib hukatusse. KOKKUVÕTE:
Viis huvitavat fakti Albrecht.Düreri loomingu kohta Mikk Koidusaar Sündis 21.mail 1471 Suri 1528. aastal Oli saksa maalikunstnik,graafik ja teoreetik On loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle Külastas mitmel korral Itaaliat Püüdis ühendada saksalikku individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalialiku suursuguse iluga Ta kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid Düreri trükised tunnistavad tehnika täielikku valdamist Sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni Põhja-Euroopa renessansi suurim esindaja Viis 15.sajandi kullasepatöökodades joongraveerimise tehnika tippu Õppis keeli ja haris vürste, et parandada oma ühiskondlikku seisundit Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus
tegelikult on. Ja selliseid on meie seas väga palju , kahjuks. Aga ma tean seda, et on olemas ka selliseid inimesi, kes on ilusad nii seest kui väljast, ja sellistega on lausa rõõm suhelda. Aga selliseid juhuseid võiks olla rohkem. Ma hindan väga inimese, kes suudavad teisi aidata. Mitte ei ole sellised, et kui tõesti on abi vaja siis vahib ainult pealt ja naerab. Ma tean inimest on ilus väliselt kui ka sisemiselt ja sisemise iluga toob ta väga palju rõõmu, nendele inimestele kes ise ennast aidata ei saa. Tänu sellistele inimestele on saanud osad inimesed nägijaks, kõndijaks jne. Sellised inimesed toovad palju rõõmu ja nende kohta saab öelda, et inimesed on ilusad ja head! Tehke ise järeldus, kas on olemas ilusaid ja korraga ka häid inimesi. Olge sallivamad ja aidake kui näete, et inimene vajab Sind. Ja mida sa saad ise selle heaks teha, et oleks rohkem häid ja ilusaid inimesi ?
--- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Sügis Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") --- Eemal meie akna kohal
"Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sh autoportreed). Tema portreed on tugevate joontega, neil on uudishimulikud, ebaproportsionaalsed näod, suured vesised silmad, kaunid tugevad käed ja jalad. Loomingus leidub veel tugevat gooti pärandit. Looming Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirohkust ja psühholoogilist analüüsi itaalialiku suursuguse iluga (kõige paremini õnnestunud ,,Nelja apostli" kujutamisel). Teda võlusid maastikud, taimed ja loomad ning kõik ebatavaline. Peaaegu kõigis tema töödes võib jälgida kahe pooluse - hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Büßender Hieronymus c.14951496 Kahepoolne õlimaal 23 cm × 17 cm Hieronymust on kujutatud erakluses, ümbritsetud kõikide temale omaste
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed.
Sügise mitu nägu Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed.
Sirelite aegu All sirelpõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju nad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni:
Kuuldes selle naise kohta jutte ja nähes pilti, tekkis vürstil Nastasja vastu huvi. Rongilt tulles läks vürst Jepatsinite poole. Jepatsinite juurde läks ta sest, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Vürst polnud sinna oodatud ja teada võeti esialgu külmalt vastu. Kindralit külastades kohtus Mõskin kindrali perega, kus ta kohtas kindrali nooremat tütart Aglajat, kes jäi silma oma iluga. Noored kirjutasid omavahel ja kohtusid. Aglaja vanemad levitasid jutte noorte abiellumisest. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel
soomes. aleksis kivi . Seitse venda. eesti kirjandusse jõudis realism tänu edward wildele. esimene kriitilist realismi esindav romaan: 1896 külmale maale. ajalooline triloogia mahtra sõda (1858a) estetism- elu ja kunstikäsitlus , mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja seab esiplaanile esteetilised väärtused ning ideaalid. käsitus-mõistmine ,arusaamine.eetiline-ühiskonna normid ,ausus. käitumiine esteetiline-pole ilus , iluga seotud võib olla ka ineytu ilu. Oscar Wilde ( 1854-1900) inglise estetismi juhtfiguur.Iiri päritoluga. sundis Dublinis , arsti perekonnas. Tõmbas vastassugu poole. Loomingu maht oli väike. Muinasjutud (kunst) : Õnnelik prints , ööbik ja roos , salongi komöödiad - leedi windermeri lehvik . peateos-dorian gray portree, 1891.a. hudnonism-elu lõbu ja nauding.
Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine. Teda oli kaheteist aastasest saadik kasvatatud usus, et ta ainukeseks väärtuseks on tema erakordne ilu, mis tagab talle kaheksateist aastaseks saades muretu elu armukesena. Selline kasvatus pani Nastasja endast arvama kui patusest naisest, kes ei vääri armastust. Selle tõttu jäigi Nastasja ilma ainukordsest
olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on ka palju mõjutanud Kreeka ning tänu sellele on nende kultuur sarnane.
määravaks kas tegemist oli mehe või naisega. Noormees oli samuti väga kergesti mõjutatav. Ta armastas tähelepanu, kuid uskus kõike, mis tundus vähegi targema inimese suust tulevat. Lord Henry Wottoni sõnad mõjutasid kõige rohkem Doriani elu. Ta pani poisi muretsema oma hääbuva ilu pärast ja see tõttu lausus Dorian palve samal ajal, kui Basil maalis temast portreed, et iial ei vananeks tema kulded kiharad ja jumalate nägu. Peale seda ei osanud ta enam oma iluga midagi peale hakata ning see viis ta halvale teele. Ta oli kindel, et kõik patud, mis ta korda saatis olid ainult tema enda hüvanguks ning ei tundnud süümepiinu. Ainus, mida ta jälestas oli saatanlik portreemaal, mis võttis omaks kõik kuriteod. 3. Milliseid seoseid võib leida teoses käsitletud probleemide ja tänapäeva vahel? Dorian Gray oli muutumatu ja ta kasutas seda võimalust teha kõige ebamoraalsemaid asju, mis võimalik
lennu üliõpilased läbi lavastaja Lembit Petersoni nägemuse. Moliere'i sulest valminud näidendis käsitletud teemad on päevakohased ka praegu kolm ja pool sajandit hiljem. Kui varem arvasin, et tüki värsiline esitus võib jääda raskesti arusaadavaks, siis noored näitlejad suutsid tõestada vastupidist. Moliere'i ,,Õpetatud naisi" nimetaksin värsskomöödiaks, mis naeruvääristab kõrgklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis koosnes see ,,vaimueliit" kolmest naisest: Philaminte(Laura Kukk), tema tütar Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega liialdamine. Näiteks vallandas Philaminte köögitüdruku Martine'i(Jane Napp) sellepärast, et ta rääkis nagu oleks madalamast klassist neiu, mida ta oligi. Teiste tegelaste arvates on olulisem inimeste teod kui
Klassitsismi muusika: Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pari...
pilkudega tähelepanu läks Carmen tema juurde ning alustas vestlust. 4. Carmen oli mustlanna, kes rändas ringi. On korraks mainitud, et ta oli pärit Etchalarist, kuid see seati hiljem kahtluse alla. Carmen oli tumedate juuste ja silmadega, sileda nahaga naine. Erinevalt teistest Hispaanias elavatest mustlannadest oli ta väga ilus. Ta oli lustakas, sihikindel, vaba loomuga ja patriootlik oma rahva suhtes. Samuti oli ta ustav enda kaaslastele. Ta oksas enda iluga mehi võluda ja seda hästi ära kasutada. 5. Carmen kutsus don Josed kanaarilinnuks, sest don Jose pidi minema kasarmusse. Hispaania tragunid aga kandsid kollast mundrid ning sellest ka viide kanaarilinnule. 6. See väljendab tähendab seda, et kaks küll ühesugust, kuid samas täiesti erinevat inimest ei saa kaua õnnelikult koos olla. Alguses võib tunduda, et kõik on hästi, kuid mõlemad neist tahavad olla vabad
Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus")--- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") 2.1
ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind!
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? Keegi neiu kelle nime ma ei tea Ilu on vaataja silmades. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb see nii ka edaspidi. Selle tuntud lause abil saab määratud ka kunsti suhe iluga. Meil, inimestel on selline huvitav omadus, et me kipume tihti asjadest ning omadustest tüdinema. Seetõttu on ka meie iluideaalid ja üleüldine arusaam ilust aja jooksul muutuv. Kunst, mis on kindlasti oluline osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi
Joze saab teada, et Carmen semmib ühe härjavõitlejaga. Lõpuks Joze teeb Carmenile ettepaneku minna ära Ameerikasse, aga Carmen vastas talle eitavalt. Nii lõpeb lõplikult Joze kannatus ja ta tapab ka ära oma kinnisideeks muutunud armastuse Carmeni. 5. Peategelasteks olid: Carmen Ta oli noor, võrratult ilus mustlanna, kes oli ilusam, kui paljud tema rahvuses naised. Tema ilu oli kummaline ja metsik. Carmen oli salakaval, ta saavutas oma sarmiga ja iluga alati kõike mis tahtis. Don Joze Samuti noor, tugev mees. Ta oli üks meestest, keda Carmen oma tahtmisega sundis tegema kõike. Joze pani ka sellele asjale lõpu. 6. · Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi · Koera ja hunti ei saa paari panna 7. Siin teoses on näha sellist jonnakust. Carmen tahab palju, ja kui ta ei saa, siis on ta selle eest võimeline ka tapma
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp, ennastarmastav naine. rikkusest rääkimata. · Väga veneliku iseloomuga. · Haruldane kaunitar. · Väga omapärane naine. · Vürst Moskin ütles tema kohta, et · Ei keeldunud luksusest vaid ta on peaaegu sama ilus kui pigem armastas seda. Nastasja Filippovna.
tulen, tulen! („Tulen, tulen!“) Luuletus suvest on Liivil ilus ja rõõmus. Paremini ja täpsemini nii väheste ridadega on väga raske luuletust kirjutada. Suve vältel õitseb tuhandeid lilli erinevates variatsioonides. Kui just põuda pole, on kõikjal lopsakad taimed. Tasapisi hakkavad kasvama ja ilmet võtma mitmed marjad ja viljad. Loodus on oma õitsengu tipul. Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise
Retsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse suhtekeerisesse, millest väljapääs osutub lõpuks vägagi lihtsaks. Lavastaja Giorogio Bongiovanni on pannud et...
4 Käib tuhatkordselt läbi maa: Ja vili lookas palaval Liirila! löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta Lõuna ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind Kuis lõunapäike iluga ja eluks muutub mullapind! pann'd roosilille põlema! SÜGIS Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Sügise päike Sügise Aga üle oru, Igav liiv ja tühi väli,
harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / palja metsade, / tules nutvate...". Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. ... Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele
tumedad kulmud, mis puutusid ninajuurel kokku otsekui rästa tiivad, moodustasid kaks musta kaart pruunide erakordsete silmade kohal. Tal oli ebaharilikult väärikas ja enesekindel ilme ning tema silmis põlesveider tuluke. Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind edaspidi selliseid harivaid raamatuid lugema sunnib. Valisin selle raamatu, kuna huvi tekkis juba kaua aega tagasi. Meenub, et vist esimest korda kuulsin pikemalt
et nad on võimelised kindlustama eduka kalapüügi. Neriidid pidasid alati meeles ka surelikke, eriti ohus olevaid meremehi. Nad vaigistasid tormi ning tegid kõik võimaliku, et inimeste sõidud merel oleks kiired ja turvalised. Teati ka, et neriidid aitasid Iasonil ja argonautidel tüürida laev eemale Charybdisest ja Skyllast ning sümplegaadidest (kokkupõrkavatest kaljudest). Neriididega seostub legend ,milles kuninganna Kassiopeia uhkustab oma tütre Andromeda iluga. Neriidid muidugi raevusid sellisest väitest, et Andromeda võib olla ilusam kui nemad ja kaebasid oma kaitsjale- Poseidonile, kes ujutas solvangu eest maa veega üle ja saatis merekoletise Kepheuse kuningriiki laastama. Kuulsamad neriidid on näiteks Amphritite (Poseidoni abikaasa) ja Thetis (kõige tähtsam neriid ja Achilleuse ema). Tavaliselt on iga neriidi nimega seotud mingi kindel kaitsevõime või omadus. Näiteks: Kymo oli lainete jumalanna; Eulimene oli turvaliste sadamate jumalanna;
Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel
....10 SISSEJUHATUS Eestist 6000 kilomeetri ja neljapäevase rongisõidu kaugusel Siberis asub maailma sügavaim järv Baikal, 2 milles on viiendik kogu maailma vedelast mageveest ja mille ilu on vapustav. Baikali kandis olles tasub ära käia ka Burjaatia pealinnas Ulan-Udes, mis asub 500 km kaugusel Irkutskist. Kuigi linn erilise iluga ei üllata, siis sealsed kaks peamist vaatamisväärsust on pikka sõitu igati väärt. Ulan-Udest paarikümne kilomeetri kaugusel asub kaunis Ivolga klooster, mis oli Nõukogude Liidu esimene ja praegune Venemaa peamine budismikeskus. Linna keskväljakul, mille nimi on loomulikult Lenini väljak nagu enamikus Venemaa linnades, asub aga maailma suurim Lenini pea. Pisut pilusilmse Lenini pea paistab piltidelt oluliselt väiksemana kui kohapeal seda oma silmaga vaadates.
kunstnik avaldab oma tõlgenduse sotsiaalsetest ja eksistentsialistlikest probleemidest. Eeldades, et autor suudab end ühiskonnast ja võibolla ka kogu olemasolust loomise hetkel väljapoole asetada, võib järeldada, et Jumal ei olegi veel surnud. Ta peitub kunstis. Rõhudes teadlikult inimeksistentsi probleemidele, pannakse ühiskond alateadlikult neid lahendama ning nii ongi elu saanud selle, millest tal puudus on Jumala koos lootuste ja iluga. Émile Zola on oma teoses "Söekaevurid" kujutanud inimlikku ja ühiskondlikku ärkamist. Peategelase seisund teose lõpus on lootustandev: Voreux' kaevandusest lahkumine sümboliseerib uut algust. Rasked töö ja elamistingimused, ebavõrdsus ühiskonnas, lähedaste inimeste kannatused kõik oli noormehelt võtnud usu inimväärsesse ellu. Just lootusest oli söekaevurite elus puudus ning seda suutis Zola sisendada ka 19.
,,Ta oli kasvult üle kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jõud vastas täiel määral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Nägu ei teinud kõigele muule häbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta käitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii ülla välimusega keha suursugune rüht seda vulgaarseks muutumast." (lk.8 viimane lõik) Judith oli enneolematu iluga noor tütarlaps ja oskas väga hästi noori mehi võrgutada. Ta lõi ennast alatasa üles ja oli üldse piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne tütarlaps. Ta oli Judithi õde ja austas teda väga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rääkis ta alati kõigest, mis südamel. kokkuvõtte Hinnang loetud teosele: Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hästi kirjeldanud
Nostagio armastatud tüdruk oli nii ehmunud ning arvates, et sama saatus võib ka teda ees oodata, abielluski ta Nostagioga ning ka ülejäänud Ravenna daamid muutusid meeste suhtes palju vastutulelikumaks. Viies päev, viies novell. Neifile jutustas: Elasid kord Fano linnas kaks meest, Guidotto Da Ceremona ja Giacomino da Pavia, kui Guidotto suremas oli jättis ta Giacomino hoolde oma kasutütre. Ta kolis tüdrukuga Faenza linna. Suuremaks kasvades ületas tüdruk oma iluga kõik teised tüdrukud ning tema vastu tundsid suurt armastust 2 hästi kasvatatud noormeest, kes armukadedusest üksteist vihkama hakkasid. Ühe nimi oli Giannole di Severino, teise nimi Minghino di Mingole. Kuna nad mõlemad tahtsid temaga abielluda ning nad nägid et omakseilt nad nõusolekut ei saaks, siis otsustasid nad tüdrukut kätte saada niisugusel teel, mida kumbki paremaks pidas. Giacominol oli kodus üks ümmardaja ja üks teener nimega
Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ’’Sirelite aegu’’ All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael – ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, Ah, elada on imeliselt hää! ’’Suudlus’’ Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees.
Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ''Sirelite aegu'' All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, Ah, elada on imeliselt hää! ''Suudlus'' Su suu minu suus su hing minu ihus su suu mu suus me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees.
jõuab öelda saladust: ainult selle mõõgaga saab maha lõigata Chernomori habemet, mille tulemusena ta kaotab oma võlujõudu. Sisukord samm 3 Nõia Naina palee. Ta lubas Farlafile vabastada teda konkurentidest. Tema võlurid meelitasid Ratmiri ja ei lase tal ära minna, võttes tema tahtejõudu, meelitades tantsudega, lauludega ja oma iluga. Pärast teda peab tapma Naina. Sama saatus ootab Ruslani. Gorislava, Naina vennatütar proovib segada Nainat, kuid tal see ei õnnestu, ta lahkub Hareemist ja läheb otsima Ruslani. Kuid ilmub Finn ja vabastab kangelasi. Nad lähevad koos põhja. Sisukord samm 4 Chernomori palee. Muusika ja tantsuga üritakse lahutada Ludmillat. Kõik on mõttetu! Printsess mõtleb vaid oma armastatud Ruslanist
tagasi juga. Ta oli kasvult le kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jud vastas tiel mral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Ngu ei teinud kigele muule hbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada. Ta li ennast alatasa les ja oli ldse piiriasuka kohta vga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne ttarlaps. Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rkis ta alati kigest, mis sdamel. Kokkuvte: Hinnang loetud teosele: Hirvektt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist
kullast tehtuid sandaale. Lihtrahvas valmistas sandaale puidust, papüürusest, kitsenahast või palmkiust. Nii oli jalatallad kaitstud tulikuuma liiva eest. ( 1. , 2. ) Mõned kõrgemast klassist inimesed kandsid sandaale, millel olid vaenlaste kujutised. Nendega käies nad justkui alistasid vaenlasi. (Vana- Egiptus lk. 40) Pildimaterjal Kokkuvõte Egiptlased on jätnud inimkonnale väärtuslikke pärandeid, näiteks erinevaid iluga seotuid vahendeid ja kombed, mis on veel tänapäevalgi kasutusel: ihukarvade raseerimine, parfüümid, niistavad ihupiimad, kammid, ehted jne. Oma geograafilise asendi poolest jt erinevate võimaluste poolest, mistõttu olid nad oma arenguga teistest riikidest ees, said nad leiutada ja välja mõelda paljusid kadestamisväärseid asju. Paneb tõesti imestama, kuidas inimesed sellel ajal olid teadlikud kõikidest meetoditest ja asjade väärtustest, ilma tänapäeva tehnoloogiata.
I sajand e.m.a. said jumalaks muutunud Budhha kujud tavaliseks. Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast
on kavas korrastada terve pargiala. Selle käigus püütakse säilitada pargiala dendroloogiline vaatamisväärsus ja parem eksponeerimine. Kogu pargi alale koostatakse haljastusprojekt, millega lahendatakse parki läbivad teede, valgustuse, pinkide ja prügikastide asetus. (Tartu linna kodulehet ). Kui tervele pargile tehakse vajalik haljastusprojekt, millesse hõlmatakse ka eksperte usun, et see aitab luua dendropargist pargi, mis võlub oma iluga.....................11 Arutelu ja kokkuvõte............................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 Sissejuhatus................................................................................................................................. Üldandmed.............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
