Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"koostaja" - 2671 õppematerjali

koostaja – tema töö selle kallal tõuseb ilmselt ka tema teistest teostest ja tegevustest rohkem esile.
thumbnail
6
doc

Rooma ühiskond ja seisused

Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased ­ kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Friedrich Reinhold Kreutzwald – „Kalevipoja“ koostaja

....................................... 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÜND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg" ­ eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 1815­1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2....................................................................................................

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
145 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Referaadi vormistamine

Kool Töö pealkiri Töö liik ( nt referaat) Juhendaja/ õpetaja: Õpetaja Nimi Koostaja: Koostaja Nimi Klass: klassi number Töö koostamise koht ja aasta (nt Tallinn 2000) Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Autorist.........................................................................................................................4 Tähtsamad teosed.............................

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris ­ Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum ­ Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum ­ Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes al...

Metsandus → Dendroloogia
363 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Aatomiõpetuse kujunemine

Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Andmeturbe aluste konspekt

Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...

Informaatika → Andmeturbe alused
149 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Õpimapp Äri- ja Võlaõigus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.................................................................................................

Õigus → Võlaõigus
92 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...

Loodus → Loodusteadus
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ülevaade uurimustööst Artellist aktsiaseltsini

Kadrioru Saksa Gümnaasium ARTELLIST AKTSIASELTSINI Ülevaade uurimistööst Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 Minu poolt retsenseeritavaks tööks oli Kadrina Keskkooli 12.a klassi õpilase Riin Olveti töö Artellist Aktsiaseltsini. Töö koostaja uuris Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Uurimustöö oli ülesse ehitatud kolmeosaliselt. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustasid ühe suure töö osa. Teise osa moodustas üldosa kus oli kirjeldatud tarbekeemia tootmiskoondise ajalugu, majandust, meediakajastust, juhatuste koosseise ja pilte tootmisest, auhindadest, meedjakajastusest ja hoonetest. Kolmanda töö

Majandus → Uurimustöö meetodid
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Garantiikiri - Iseseisev töö

GARANTIIKIRI Iseseisev töö Tallinn 2011 Garantiikiri koosneb järgmistest elementidest: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kontaktandmed, kuupäev, koostaja, pealkiri ja pealkirja liiginimetus, teksti, viit. Aadress - adressaadi sideandmed, mis sõltuvad saatmisviisist. Kirja saatmisel posti teel, kasutatakse postiaadressi. Kirjal vormistatakse aadress elemendi "adressaat" alla. Postiindeks trükitakse enne linna või maakonna nimetust. Linn ja maakond trükitakse suurtähtedega. Näiteks: Pärnu mnt 62 10135 TALLINN Padise vald 74001 HARJUMAA Adressaat- organisatsioon või isik, kellele kiri on suunatud. Garantiikirja

Infoteadus → Asjaajamine
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaadi mall

.............................................. 6 2.1Alateema...............................................................................................................6 2.2Alateema...............................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Kooli nimi Koostaja Nimi Klass III Sissejuhatus Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus. Sissejuhatus sissejuhatus

Informaatika → Arvuti õpetus
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Arvutist

Harjutustöö Koostaja: Virgo Sisu Sisu...............................................................................................................................1 Teksti kopeerimine ja vormindamine............................................................................2 Harjutustöö Koostaja: Virgo Teksti kopeerimine ja vormindamine 1

Informaatika → Arvutiõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
8
xls

Kalkulatsioonikaart näidis

KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Ühepajatoit Ettevõte nimi VKHK kuupäev 01.04.2009 omahind 3,90 Portsjoni kaal 0,150 kg müügihind 14,00 Portsjoni arv 10 l/kg hind 25,98 Koostaja Tooraine bruto 1-le ühik kao % neto 1-le bruto x-le neti x-le ostunind hind kartul 0,077 35 0,050 0,769 0,500 3,18 0,24 porgand 0,038 20 0,030 0,375 0,300 5,08 0,19 kaalikas 0,040 25 0,030 0,400 0,300 5,08 0,20 kapsas 0,032 22 0,025 0,321 0,250 3,31 0,11 hakkliha 0,045 0 0,045 ...

Toit → Catering
156 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

Eesti Geoloogia konspekt piltidena

EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...

Loodus → Eesti maastikud
21 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti 19.sajandil

1871 ­ Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 ­ asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 ­ Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 ­ J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 ­ Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 ­ C.R.Jakobsoni surm. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2 1884 ­ Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 ­ venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 ­ asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 ­ Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 ­ Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 ­ J

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kuluarvestus

Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 +...

Majandus → Kuluarvestus
130 allalaadimist
thumbnail
33
doc

PROTSENT ÜLESANDED

b) 1,68 d) 0,3 b) 60 % d) 88% 5. Joonesta 10 X 10 ruut ning värvi sellest 23% siniseks 5. Joonesta 10 X 10 ruut ning värvi sellest 14 % siniseks ja 47 % halliks. ja 56 % halliks. Mitu protsenti ruudust jäi värvimata? Mitu protsenti ruudust jäi värvimata? Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 1 Protsent C Protsent D 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes a) 90 % c) 7,8 % 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides

Matemaatika → Matemaatika
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viisad dokumendil ja akt

ametinimetus. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele, allkirjast allapoole. Tehakse sellele eksemplarile, mis jääb asutusse ehk siis: · ametikirjal ärakirjale · käskkirjal originaalile Viisa jaguneb kaheks: 1. koostaja viisa, mis asub vasakus veerus 2. kooskõlastusviisa, mis asub paremas veerus Näide: a) viisad ametikirjal. Säilitatakse 5 aastat (koostaja) (kooskõlastusviisa) /allkiri/ /allkiri/ Marika Nukk 18.04

Ametid → Sekretäritöö
59 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Esimene maailmasõda

aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi – Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15.juuli – USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma. september-oktoober – Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast; Austria-

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Esimene maailmasõda

6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi ­ Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15.juuli ­ USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma. september-oktoober ­ Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast; Austria- Ungari riigi lagunemine.

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

· 1882 ­ C.R.Jakobsoni surm. · 1884 ­ Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 ­ venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 ­ asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 ­ Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer · 1894 ­ Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 ­ J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ASJAAJAMISE KORRALDAMINE – KORDAMISKÜSIMUSED 2013

Detsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud toimuvad struktuuriüksustes. Kasutatakse harva. 7. Kirjeldage väljuvate dokumentide ringlust (tegevused nende õiges järjekorras). Dokumendiringluse skeemid peaksid olema lisatud asutuse asjaajamiskorrale. Tüüpskeeme ei ole võimalik kehtestada, dokumentide liikumise kord igas asutuses on individuaalne, sõltudes asutuse suurusest, struktuurist, dokumendihulgast ja olulisel määral ka tippjuhi juhtimisstiilist. 1) Koostaja koostab ja vormistab ametikirja nõuetekohase kavandi 2) Koostaja viseerib (kooskõlastab) ametikirja kavandi ja esitab seejärel arvamuse saamiseks asjaomastele spetsialistidele (vahetule ülemusele, teistele spetsialistidele, juristile jne), kui asjaajamiskorras on nii ette nähtud. 3) Juht allkirjastab paberkandjal kirja kahes eksemplaris (originaal + ärakiri). Kui alatise säilitustähtajaga ametikiri allkirjastatakse digitaalselt, siis

Ühiskond → Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Harilikud murrud 6.klassile

Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti Harilikud murrud Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 osa. 5 Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5 Kuna nulliga ei saa jagada, siis ei saa murru nimetaja olla null. Kui murru lugeja on null, siis on ka murru väärtus 0. ...

Matemaatika → Matemaatika
64 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel.

10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel Koostaja: Murri 1.Mõlemad Mesopotaamia ja Egiptus ehitasid kõrgeid templeid/pühakodasid. 2.Mõlemad kultuurid maalisid vaasidele enda jumalaid. 3.Mõlemad kultuurid ehitasid skulptuure. 4.Mõlemad kultuurid kasutasid kulda ja väärismetalle ilustamaks enda skulptuure. 5.Mõlemad kultuurid valmistasid väärismetallidest endale ehteid. 6.Mõlemad kultuurid maalisid enda jumalaid seintele. 7

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1934 12.märts ­ K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. 1935 Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I ­ Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia vastu. 1936 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Hispaania kodusõja algus. 1938 Eestis hakkas kehtima kolmas põhiseadus; K.Päts sai esimeseks presidendiks. Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss).

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ürituseplaneerimine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga"...................

Toit → Kokandus
209 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat (Praktikumitööd)

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ........

Kategooriata → Ökonoomika
158 allalaadimist
thumbnail
15
docx

VANA-ROOMA ülevaade

ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476  Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek.  Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse.  Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände.  395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks.  Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.

Ajalugu → Vanaaeg
7 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud

Ühiskond → Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
7
docx

KREETA – MÜKEENE KULTUUR:

ajajärk (334 ­ 326 eKr) tulemusena kujunes maailmariik. · Hellenistlike riikide kujunemine. · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer eKr. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2. KREETA MINOILINE KULTUUR: 2.1. Kreeta-Mükeene kultuur: Vahemere idaosas II at algul eKr esile kerkinud kõrgkultuuri jaotatakse paljude ühisjoonte kõrval leiduvate erinevuste tõttu alljärgnevalt: Kõrgkultuuri nimetus Aeg Asukoht

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
34
docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

pealetung idarindel. 194  4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2  23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.  21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194  4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2  November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194  6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4  18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.  November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194  Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
32
docx

India

keskosas. 16.saj kp  Põhja-Indias Agra linnas püstitati mošee- mausoleum Tadž Mahal. 19.saj kp  Briti Ida-India Kompanii andis India inglise valitsuse kontrolli alla. 1947  India ja Pakistani iseseisvumine India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2 Suurbritannia ülemvõimu alt. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 3 2. INDUSE KULTUUR: 2.1. India looduslikud olud: India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjast lõunasse on India ulatus 3000 km ja sama palju läänest itta (põhjapoolses osas). Põhjas

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ühiskond ja selle areng

keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. · Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile otsitakse kapitalile piirideüleselt paremaid investeerimisvõimalusi: soodsat investeerimiskliimat, häid kommunikatsioonivõimalusi, odavat energiat ja oskustööjõudu jne.

Ühiskond → Ühiskond
48 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

 Desarmeerimiskonverentside algus. 193  Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine.  F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193  K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.). 4  Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 193  Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5  Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.  Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.  USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193  Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel.

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s  1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

“Kevade” Oskar Luts

“Kevade” Oskar Luts Sisuko rd • Kirjanik • Tähtsamad tegelased • Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Boxing day in great britain

Boxing day in Great Britain Koostaja 1 Koostaja 2 Kool Aeg Supervisors: Why is it called Boxing Day? Boxing Day comes after Christmas Day It is on the 26th of December (public holiday) Traditionally people put their Christmas present into boxes Employers boxed gifts for their workers Boxes are gifts to regular visiting tradespeople A `Christmas Box´ in Britain is a name for a Christmas present

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kevade. Oskar Luts

"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis ­ 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri ­ 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

“Kevade” Oskar Luts

"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis ­ 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri ­ 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

"Kevade" kokkuvõte

"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis ­ 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri ­ 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eelarvestamine: Hinnapakkumine kodune töö 4 nr. parandatud

HINNAPAKKUMINE Hinnapakkuja: Silver Building AS; Registrikood: 13305945; Aadress: Tartu mnt 64a; Telefon : +372 5656 5656 Väljastamise kuupäev: 16.03.2016 Hinnapakkumise koostaja nimi ja telefoninumber Pakkumise koostaja: Telefon: Pakkumise saaja (taotleja): Kristjan Lepp, AB Ehitus AS; registrikood 12203637; Aadress: Paldiski mnt 25, Tallinn. Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Kärneri tänav 1 projekteeritava kortermaja esimese korruse korterite välisuste paigaldamine. Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS metallist välisuksed RYA,ZN tüüpi. Ukse mõõdud 2100x1000mm. Vastavalt tellija nõudele paigaldatakse uksed vastavalt AS Saku Metall

Ehitus → Eelarvestamine
12 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Nimed marmortahvlil

Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas ­ alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper ­ veendunud vabariiklane Tääker ­ enesekindel

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Nimed marmortahvlil

Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord  Tegelased  Henn Ahas  Tegevustik  Film  Filmija raamatu erinevused  Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit:  Käsper  Tääker  Käämer  Ahase vend  Mugur  Ahase vanemad  Martinson  Miljam  Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel  Kohlapuu Iseloomustu s :

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid:

Ühiskond → Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo ristsõna

5 H U N N I D 6 P Ä R G A M E N T 7 V A A R A O 8 K Ü T T I M I N E 9 H I E R O G L Ü Ü F 10 A M E E R I K A 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5. Aasiast pärit julmad rändhõimud 6. Eriliselt töödeldud vasika- või tallenahk, millele Euroopas kirjutati 7. Egiptlaste valitseja 8. Kiviaja meeste põhitegevus oli kalapüük ja ... 9. Egiptuse ja Hiina kirja joonismärk 10. 1492. a avastas Christoph Kolumbus ... 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis on käskkiri

· Registreerimine · Koopiate valmistamine vastavat jaotuskavale · Käskkirja tutvustamine (vajadus ­vastavalt asjaajamiskorrale) · Täitmise järelvave ( vajadus ­ et määrused poleks vananenud) 10. Käskkirja tutvustamine · Kui käskkirja on vaja tutvustada töötajale,kelle tegevust dokument puudutab kinnitab töötaja käskkirjaga tutvustamist oma allkirjaga käskkirjade registris või käskkirja orginaaleksemplaril. · Käskkirja täitmist jälgib koostaja või käskkirja tekstis näidatud isik. 11. Käskkirja põhi-ja lisarekvisiidid Põhielemendid: · Dokumendi liiginim. KÄSKKIRI · Väljaandmise koht · Kuupäev ja dok. Nr · Pealkiri · Tekst · Allkiri Lisaelemendid : · Jaotuskava (koopiad) · Viisad (koostaja , kooskõlastaja)

Ametid → Sekretäritöö
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun