TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodust...
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus
Tähtsamaid metalle ja nende ülesanded. 1. Mõisted. a. Leelismetallid – kõige aktiivsemad metallid, mis kuuluvad IA rühma. b. Leelismuldmetallid – metallid, mis kuuluvad IIA rühma. c. Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b
ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele
vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp
Majad, mis ümbritsevad väljakud, jätavad mulje, et väljak on nagu üks suur siseruum, mille keskseks punktiks on tavaliselt purskkaev. Linnas tekkivad ruumid, mis omavad siseruumi muljet, annavad tugeva kuuluvuse ja kaitstatavuse tunde. Rooma on suutnud säilitada maalähedase lihtsuse, mis toob looduse linnale lähemale ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui inimene on temale tuttavas looduslikus keskkonnas. Rooma majad on sageli prismakujulised kaldkatusega, mis peaaegu ei ulatugi üle seinade, vaid sulanduvad üheks. Üldiseks tunnuseks on massiivsed ja suletud hooned väikeste akendega, mis jätavad mulje nagu oleks need sinna sisse lõigatud. Peamine materjal on pruunist kuni kollaseni, hallist kuni musta värvuseni varieeruv tuff ehk lubjakivi teisend. Materjali pehmus ja kergesti modelleeritavus jätab mulje, et hooned on voolitud või vormitud
arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Robert Firmer on öelnud: "Adam oli esimene kuningas ja praegused kuningad on tema pärijad, või neid tuleb selleks pidada". Sellega autor ei nõustunud. Looduslikus seisundist tulenevalt on kogu võim ja kohtumõistmine vastastikune, kellelgi ei ole seda õigust rohkem, kui teistel. Poliitiliseks võimuks peab autor võimu teha seadusi ja nende eiramisel kohaldada karistusi. Siin tuleb mõelda millised on inimesed loomu poolest. Looduslikku võrdsust vaadeldes on Richard Hooker öelnud, et inimesed armastaksid teisi samapalju, kui iseendid. Selline tunnetus on inimeste vahel kes omavad samasugust loomupärast mõistmist oma elu juhtimiseks
Viimastest koosnevad aatomituumad mis koos elektronidega moodustavad aatomid.aatomid ühinevad molkeulideks.Kvarkidest aatomituumadeni on esikohal tugev vastastikmõju.Elektromagnetilise vastastikmõju tõttu seisavad koos aatomid ja molekuli.Universumi struktuuri kujundamisel on esikohal gravitatsioniline vastastikmõju.Looduslikus uraani tuum neelab neutroneid ,kuid ei lõhustu.seetõttu ei saagi looduslikus uraanis alehreaktsiooni toimuda.Ahelreaktsiooni esilekutsumiseks on vaja 235U lõhustumisel vabanenud neutroneid aeglustada.Neutronite aeglustamine peab toimuma nii kiiresti,et nad ei jõuaks neelduda 238U tuumades.Neutronid ei tohi neelduda aeglustamiseks kasutatavas aines.Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega
CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O Kasutamine. Esindajad. Alkaanid on kütused ja keemiatööstusele vajalik tooraine. 1) CH4 – metaan, looduslik gaas ( maagaas), soogaas, kaevandusgaas, biogaas Tekib looduses looma- ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel.Värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on kasvuhoonegaasina umbes 10 korda mõjusam kui süsihappegaas, tekib nii tööstuses kui põllumajanduses. 2) C2 H6 – etaan, sisaldub looduslikus gaasis umbes 10 % .Etaan on värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas 3) C3H8 – propaan, sisaldub looduslikus gaasis kuni 15 %, kasutatakse segus butaaniga balloonigaasina (vedelgaas) 4) Bensiin on vedelate alkaanide (peamiselt C5 –C8) segu 5) Tahketest alkaanidest (algavad C16) valmistatakse määrdeaineid ja –õlisid. Nimeta: 2) CH3CH2CH2CH2CH(CH3)CH3 _______________________
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust
Kujund on raitud ühest tervest liivakiviblokist. 27a eKr Teeba piirkonda tabanud maavärin tegi need kuulsaks. Põhjapoolne kuju sai kõvasti kannatada.Praod panid kivid nö mängima, koloss hakkas päikesetõusu ajal häälitsema. 199a eKr lasi Septimius Severus, teine rooma keiser, need renoveerida ja laul katkes. Lääne teeba: Dayr Al-Bahri, Kuninganna-vaarao Hatsepsuti igavikukoda Dayr Al-Bahri põhja klooster- asub Niiluse läänekaldal Karnaki vastas, looduslikus amfiteatris. Puid täis istutatud õu, mööda kaldteed minnes üles viis avarale poodiumile. Kuninganna Hatsepsut oli kuningas Thutmosis II abikaasa. Templi nimeks sai dzeser dzeseru-pühamaist püham. Egiptuses oli lehm ühteaegu täiusliku ilu ja taiplikkuse kehastus. (Hanthoni pühmasu olevad piilarid olid lehmakõrvadega naisepead.)
kruusakas-liivakas lõimis 4)M' Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis. 5)LkIg Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust
tootmise kahanemine Third level Fourth level Fifth level Eesti pinnavee seisund täna Üks parimaid Euroopa Liidus. Pisut enam kui 70% Eesti vetest on heas looduslikus seisundis. Veekogud on enamasti looduslikud ning puutumatud. Tulevik Inimmõju praktiliselt märkamatu: Likvideerida tammid. Piirata reostust. Piirata veekasutust. Tänan kuulamast!
Kreeka kunst ja arhitektuur Silver Salundo 10. märts 2010.a. Kreeka kunst ja arhitektuur Muistsed kreeklased lõid ühe maailma suurimatest tsivilisatsioonidest. Nendelt oleme pärinud kestvad arhitektuuri-, kirjandus- ja kunstistiilid ning valitsusviisid. Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodi...
Ssiniku esinev looduses nii ehedalt kui ka hendites. Looduslikud ssiniku hendid on nafta maagaas ja kivissi. Elusorganismides leiduvad ssinikuhendid on ssivesikud, rasvad,valgud. Puhast ssinikku leidub looduses teemandi,grafiidina. Suur osa ssinikku on looduses karbonaatidena nt kaltsiumkarbonaat caco3.Looduslikus vees esinev ssihappe sool on kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2.Atmosfris on peamine ssiniku hend ssinikdioksiid. Allotroopia on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti kasutusalad-vriskivid,kivimipuurid,klaasinoad. Grafiit-pehme,hea elektrijuht,hallikasmust,lbipaist...
toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida
Vee karedus Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi.
Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju.
Sellest saab sõjaseisund, kui leiab aset jõu kasutamine või selline kavatsus inimese suhtes seal, kus ei ole ühist ülemust, kelle poole abisaamiseks pöörduda. Sõjaseisund on viha ja hävituse seisund kahe poole vahel. See tekib siis, kui üks inimene püüab teist allutada oma absoluutse võimu alla. Inimesel peaks olema õigus hävitada see, mis tahab hävitada teda ennast. Kui reaalse jõu oht on möödas, lõpeb sõjaseisund nende vahel, kes on ühiskonnas. Looduslikus seisundis aga sõjaseisund ei lõpe. Sõjaseisundi jätkumine on välistatud seal, kus on autoriteet, kus on võim maa peale, kuhu pöördumine annab abi, kuna võim aitab lahendada vastuolud. Jumal on andnud maa inimestele ühisomandiks. Kuid kuidas saab siis üldse keegi midagi enda omandiks pidada? Siinkohal seletab Locke, et iga inimene omab omandit enda isikus, milleks on tema töö ja vaev. Need eristavad meile kuuluvaid asju ühisomandist. Me
Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse-ja vastassuunas) toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees Vee pehmendaja nt naatriumfosfaat. Enim ioniitide abil. Need on võimelised siduma vees lahustunud ioone vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu.
tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c. Sellist müüritist pole vaja armeerida 10. Materjali mahukaal on a Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta b Materjali mahuühiku kaal looduslikus olekus (pooridega) c Veega küllastatud materjali ühe kuupmeetri kaal
eri meetmeid. Olmejäätmed- inimeste igapäevase elu ja töö tagajärjel tekkinud jäätmed. Ressurss- tagavara Süsivesikud- suhkrud ja sahhriidid, koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Taastumatud energiaallikad- maavarad, kasutatakse energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad- vesi, mets, tuul, maavarad. Toiduahel ja toitumisahel- rida organisme, keda seob järjestikku söödavaks ja sööjaks olemine. Toidu võrk- looduslikus elupaigas omavahel põimuvad toiduahelad. Toitained- ained, mida on vaja organismi elutegevuseks. Tööstusjäätmed- tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed. Vitamiinid- on eluks vajalikud ained, mida organism ise toota ei saa. Väetis-taimedele vajalike toitaineid sisaldav aine.Parandab taimede toitumist Ökoloogia- teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna suhteid Ökosüsteem- toitumissuhete kaudu seotud organismid ja neid ümbritsev keskkonna tegurite kompleks.
· Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline subjekt, kes
Eduard von Toll Eluloolised andmed : Eduard von Toll sündis 14. märts 1858 Tallinnas. Eduard von Toll suri aastal 1902 Ida-Siberi merel, kindalt matmis paika pole kuna ta jäi kadunuks Ida-Siberi merel. Ida-Virumaal, Kukruse mõisa lähedal, põlispuude varjus, asub mehekõrgune kaljurahnust väljasaetud kivilahmakas, mis on nagu väike jäämägi, kui ta ainult valge oleks. Kivi on oma looduslikus värvingus aga lähedane mustale, ja nii peabki see olema, sest kivi on pühendatud Põhja- Jäämerel 1902. a hukkunud valgustuslike ideedega maadeuurijale Eduard von Tollile . Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von To...
· Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti
Tundliku vastuvõtja korral piisab selleks ka nõrgast väljast. Vaadeldes raadiolainete tekkimist ja levikut mitmesugustel sagedustel, selgub, et elektromagnetvälja on kergem kasutada infoedastuseks kõrgematel sagedustel, kus raadiolaineid tekitav antenn on tõhusam ja side odavam. Sellega kaasneb aga side ebastabiilsus just kõrgematel sagedustel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest. Sagedustel üle 300 MHz ehk üle 0,3 GHZ on ionosfäär ehk Maad ümbritsev gaasikihi kõrgem osa raadiolainetele juba praktiliselt läbipaistev, mistõttu toimub ka kosmiline raadioside just detsimeeter-, sentimeeter- ja millimeeterlainetel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf 24.11.2008
Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis ha...
Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine. Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg. Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.
Deegud . Toitumine Deegu toitumine pole lihtne ja seda peab jälgima, mis deegu kehasse läheb. Ebasobiv toit võib põhjustada raskeid haiguseid nagu: diabeet, silmkae jt. Halvemal juhul surma. Sellepärast peab andma talle õiget toitu. Deegule ei tohi mitte mingil juhul anda puuvilju kus on suhkurt sees, kuna nende looduslikus kasvukohas pole suhkrusisaldusega puuvilju. Kui anda deegule poest ostetud köögivilju, tuleb need hoolikalt pesta. Magustoiduks tohib neile anda 1-2 korda nädalas kuivatatuid porgandeid, mõned päevalilleseemned, 1-2 pähklit, pisike tükk õuna või mõnda teist mitte eriti magusat puuvilja. Deegule ei tohi anda näriliste segusi, mille sees on palju maisi, päevalilleseemneid, pähkleid, küpsiseid või kuivatatuid puuvilju, kuna siis tekib deegudele raske diabeet ja loom sureb
lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, lisaks tarvitab peremeesorganism mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Ühed väga tähtsad bakterid on mügarbakterid. Mügarbakterid varustavad õhust hangitud lämmastikuga ka taimi, kellega nad koos elavad. Lämmastikku vajavad taimed kasvuks. Sageli on looduslikus mullas aga lämmastikku liiga vähe ning selleks, et taimedele piisavalt seda elementi anda, väetatakse taimi lämmastikuühendeid sisaldavate väetistega. Õhus on aga 78% lämmastikku, mida peale mügarbakterite ei suuda sealt keegi kätte saada. Siiski ei ela mügarbakterid koos kõikide taimedega, vaid nad eelistavad näiteks liblikõielisi taimi – herneid, ube, ristikut jt. Bakterid on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad.
magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise. Inimene oma evolutsiooni käigus on loodust väga palju mõjutanud, mida aeg edasi, seda rohkem ja kiiremini. Tihti inimesed arvavad, et on kõikvõimsad, et on loodusest üle, tegelikult see nii ei ole. Inimesed viivad looduse tasakaalust nii välja, et pikas perspektiivis hävitavad endagi. Võttes kasvõi erinevate loomaliikide
Arvutusülesanded. 12. Tähtsamad alkaanid. Leidumine Omadused Kasutus M Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine Värvuseta, Kütteks et koostis. Tekib looduses looma ja taime maitseta, lõhnata, (võrgugaasina) aa jäänuste anaeroobsel käärimisel. Tekib tihti õhust kergem, ei n märgadel aladel. Kaevandustes söekihtide lahustu vees, peal ja vahel. atmosfääris. Pr Looduslikus gaasis ja lahustamata naftas. Värvusetu, Kõrgahju op lahustumatu. kütusena, aa automootri kütus, n gaasigrillid.
Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta
Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rann...
9.keemilised om.: a)kõik alkaanid põlevad b)termiline lagunemine c)regeerimine halogeenidega(VII A rühma elemendid) d)konvensioon veeauruga(toimub kõrgel temp, 1000C, nikkelkatalüsaatori toimel) e)oksüdeerimine alkoholiks 12.metaan: tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa.tekib märgaladel, nim ka soogaasiks.kaevandustes kogubeb söekihtide peale ja vahele, tuntakse ka kaevandusgaasina.leidub teda looduslikus gaasis olenevalt leikohast 70-90%, aga ka naftagaasides ja lahustatuna veidi ka naftas.palju on teda ka atmosfääris.peamised tekitajad on riisipõllud ja ka loomakarjad nt lambakarjad.omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil
Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: Click to edit Master text styles · Eraldatud toidust ( Agaragar, karragenaan , Second level Lisaained on pektiin) Third level Fourth level jaotatud rühmadeks: · Esinevad looduslikus Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained magusained (askorbiinhape , paksendajad
Paljud inimesed arvavad, et nad on vabad ja ei sõltu mitte kellestki ega millestki. Tihtipeale nad elavad metsas või maal, kuid on ka neid kes elavad linnas ja mõtlevad nii. Kuid vabadus ei tähenda vaid seda, et näiteks kui ei viitsi kooli minna, siis ei lähe ja, et oled pärinud suure varanduse, siis ei pea tööle minema. Mida vabadus tähendab? Kas siin maailmas üldse eksisteerib vabadust? Mina arvan, et ükski inimene ei ole vaba looduslikus mõttes. See tähendab, et keegi ei saa vastu temparatuurile kui on külm peab kütma maja rohkem ja panema rohkem riideid, kui palav peab neid vähemaks võtma, ega gravitatsioonile ei saa lennata ilma abivahendita. Kuid kui need välja jätta on vabaks olemine ühiskondlikus mõttes vägagi võimalik. Seda siis kui elad üksinda tasuta maalapil ning majas mis on ehitatud täielikult ise, sest sa ei pea
Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu sõlmimisega inimeste vahel, mille garanteerib ,,ühiskondlik leping." Teine inglise filosoof John Locke kutsus kaitsma inimese loomulikke õigusi ja arendama mõistust ja viisakust. Neist loomulikest õigustest loovutatakse osa vabatahtlikult, kui minnakse üle ,,looduslikust olekust poliitilisse olekusse" (riik)
koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis kohtab hunti enamasti rabades ja võsastikes, sest alad on kultuuristatud. Huntide koopad asuvad veekogude ääres, looduslikus, varjulises paigas. Harva kaevavad hundid endale ise koopa. Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks
esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast.
Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja
Kooli Nimi Osakonna nimi Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist n...
Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki:
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2-
Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Inimene saab turbast kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Täname tähelepanu eest!
Kokkuvõtvalt “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule jne ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata Kasutatud materjalid: http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/me rje_oopkaup/inimoigused.html https://humanrights.ee/inimoigused/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid/inimoiguse d_ellyke.htm http://www.vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsi oon http://www.maailmakool.ee/inimoigused/
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
