Juhendaja:....................................................................... ,,.........." 2011 Instituudi direktor:.......................................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke
Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ei paranenud ka inimestevahelised suhted Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks seni heas korras olnud talud Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist.
" Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi. Nantes edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus, hugenotid võivad tegutseda haridus- ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle). De Sully Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See oli alguseks Suurele revolutsioonile. Richelieu Kardinal, kelle käes oli tegelik võim Louis XIII ajal. Oli ka rahanduse peakontrolör ja esimene minister. 1626 lasi lõhkuda kõik aadlike kindlused. Keelas duellid. Tühistas Nantes'i edikti. Vallutas La Rochelle'i. Hogenotid emigreerusid. Tugevdas kuningavõimu. Lettres de cahcet.
2) Elupäästja II klassi Medal 3) Elupäästja III klassi Medal 14. Kus vormil kantakse aumärke? Kus staazimärki ja kus koolilõpu märki? Päästeteenistuse Suurt Kuldristi kantakse kaelas ainult vormi, õhtuvormi või piduliku riietusega. Päästeteenistuse Kuldristi, Päästeteenistuse Hõberisti ja Päästeteenistuse Medalit kantakse vormi või piduliku riietusega vasakpoolsel rinnal paremalt vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke. Elupäästja I, II ja III klassi Medalit kantakse vormi või piduliku riietusega samuti vasakpoolsel rinnal paremalt vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke ja Päästeteenistuse Risti. 15. Dokument ,,Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad" koosneb kaheksast peatükist, nimeta need? Abivalmidus ja julgus, avatus, ausus, Lojaalsus, korrektsus, usaldusväärsus, õiglus ja erapooletus, eeskuju 16
· 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal. · Enda kohta on pool sajandit kirjanduslikku tööd teinud Jaan Kross muheledes ütelnud, et on korralik «kirjanduslik tööhobune».
· kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon · anda vangidele armu (see on õigus,mitte kohustus) · olla riigikaitse kõrgem juht 4)Senised Eesti presidendid · Konstantin Päts(1939-1940) · Lennart Meri(1992-2001) · Arnold Rüütel(2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves(2006-.....)
1. . 2. , . 3. . 4. . 5. . 6. : . 7. , , , , , , , , . 8. . . 9. - . , , . 10. . -, - -, . 11. . 12. - , . 13. . 14. . 15. . 1. Enne kooli läheb laps lasteaeda. 2. Eestis võib saada põhi-, kesk- ja kõrgharidust. 3. Haridus on kättesaadav eesti ja vene keeles. 4. Peamiselt käiakse koolis üheksa aastat. 5. Keskkoolis õpitakse kolma aastat. 6. 12. klassis käsitleme 12 õppeainet. 7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklik...
· Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek · vältida riigivõimu kuritarvitamist · Kontrolli teostavad: · õiguskantsler · riigikontroll · kaitsepolitsei Kontrollorganid on sõltumatud. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse parlament. Kõik riigikontrolli asutused annavad aru parlamendile.
midagi ette ei võtnud. 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: o riik peab majandusse rohkem sekkuma. o riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. o kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud). o suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. o riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon).
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus o...
taotleb riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (lobitöö, lobby) püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne. Survegruppide tegevuse eesmärgiks võib olla nii seadusandliku kui täidesaatva võimu mõjutamine. Sõltuvalt oma tegevuse laadist, võivad survegrupid olla legaalse või kriminaalse iseloomuga. Seega ulatuvad nende võtted otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni välja. Nende lobitöö poliitilistes ringkondades on seetõttu üldjuhul vajalik ja kasulik nii riigivõimule kui ühiskonnale
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2
tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega
Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine, seda hakati realiseerima ka Eesti NSV-s. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestas eesti kultuuri kaheks : välis- ja kodueesti kultuurieluks. Peale sõda jagunes kogu eestlaskond kolmeks : kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlasteks. Kõige rohkem inimesi läks USA-sse.
http://www.ekspress.ee/viewdoc/E0A53627288BFA39C22570AA004C3C6E Siin ks pikem eestikeelne artikkel nende kohta. Kui kedagi huvitab, siis vib uurida ka googlei otsingus ilmuvate esimeste linkide taha peituvat: http://www.800padutch.com/amish.shtml, http://en.wikipedia.org/wiki/Amish, http://www.religioustolerance.org/amish.htm. Amishite kogukonda on riikliku seadusandluse ja kikvimalike majanduslike regulatsioonide puudumise tttu (nad ei soovi valitsuse poolt pakutavaid toetusi ega ka riiklikke kohustusi) vrreldud hipidega. Kuidas nende administratiiv-poliitilised suhted USA keskvalitsusega on, seda ma tpsemalt jrgi uurida ei viitsinud. Kui keegi nd amishitega mingi kultusliku animasarja vahendusel ammu tuttav on (ja pilatakse neid Ameerikas kvasti, nagu mulle tundub), s iis ei tasu kohe kisama pista (mletan veel poleemikat selle le, kas Dwight Schultzi nimepidi mitte teada on hbiasi vi mitte), sest kindlasti leidub ka neid, kes olid kuni lalmainitud mrvajuhtumini
paljude Euroopa diktatuuride eeskujuks. Hitlergi pidas Mussolinit oma õpetajaks. Mida suurem oli Itaallaste rahutus seda rohkem suurenes fasistide mõjuvõim. 1921.aastal saavutas fasistlik partei võidu. 1922.a. määrati Mussolini peaministriks. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ja hakati fasistlikku diktatuuri kinnistama. Loodi salapolitsei ja koonduslaagreid. Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja muudeti ta kogu Itaalia rahva juhiks e. Duceks. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtjaid kontrollis riik. Keelati ametiühingud ja teised politiilised parteid.Ametiühingute asemele loodi Korporaatsioonid. Tsenseeriti ajakirjandust. Riik määras töö-ja igapäevaelu. Mussolinit tunnustati paljudes riikiides. Nende hulka kuulus ka Winston Churchill. Paljud arvasid, et Mussolini oli suutnud luua hästi toimiva riigi. Itaalia diktatuur oli mõnevõrra mõõdukam, võrreldas Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liiduga.
1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Surm 1945. aastal 12. aprillil suri Roosevelt ajuverejooksu tõttu. I Ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. 1932. aastal valiti ta USA presidendiks. 1933. aastal seati sisse uued õigusaktid koondnimega : `' New Deal `'. Tänu sellele taastus pangandus. Alustas üleriiklikke töötalguid. Andis olulistele firmadele riiklikke laene. II Ametiaeg 1936. aastal võitis valimised peaaegu kõikides osariikides. 1937. aastal algas majanduslangus, kuid see taastati peaaegu kohe. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. III Ametiaeg 1940.aasta valimistel Rooseveldi edu kahanes. Enamus tööstusriikides valiti tema asemele Wendell Willkie. IV Ametiaeg 1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks. Välispoliitika
on riiklik kuritegu. Kodanik Tofelmann on arvamusel, et ei pea naistepäeva pidama, kuna meestepäeva ei ole ollagi. Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann regulaarselt teeb erinevad toimingid valitsuse vastu ja näitusena toob välja näistepäeva keelamise aktsiooni, mis oli organiseeritud Tofelmann initsiatiivil. Samuti kaebaja Tsäbovõitra kinnitab, et Tofelmannil on veel palju äraarvamata riiklikke kuritöid. Kaebuse eesmärk Kaebaja Tsäbovõitra taotleb Tofelmannile kõrgema karistusmäära. Karistust raskendavateks asjaoludeks võib pidada motiivi olemasolu (KarS § 58, 1). Kuupäev: 4. November 2011 Lugupidamisega, kaebaja esindaja [...]
Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35 Osalisriigid rakendavad kõiki riiklikke, kahe- ja mitmepoolseid abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2. Osalisriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et vältida alla 15aastaste laste otsest osavõttu sõjategevusest. 4. Vastavalt rahvusvahelises humanitaarõiguses sätestatud
USA kunst- Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI. Regionalistid romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära. BENTON «tänapäeva ameerika». Mehhiko kunst- Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt
Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1947.a võttis ÜKP vastu otsuste kolhooside loomiseks. Alustati kulakute väljaselgitamist. 1951.a jõudis kollektiviseerimine lõpule. Hakati ühendama väikekolhoose. 50ndate alguseks oli ENSV põllumajandus laostunud. Alandati müüginorme, tõsteti hindu, vähendati makse. Hakati maksma töötasu osaliselt rahas. Need muutused panid aluse põllumajanduse toibumiseks
Ülesanded: · Järelevalve · Ühiskonna osade sidumine üksteisega · Sotsiaalse ja kultuuripärandi edasi andmine järgmisele põlvkonnale · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundab avalikku arvamust · Kriitika ja kontroll · Lõiming peegeldab ühiskonna norme · Kultuur ja haridus · Meelelahutus Meedia roll ühiskonnas · Pakkuda teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti · Mõjutada riiklikke ja ühiskondlike institutsioonide tegevust · Kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise · Kujundada avalikku arvamust · Vahendada teadmisi · Meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Informatsioon on edastatud teave; suhtlemise keerukas süsteem; ühiskonnateadlikkus kujuneb meedia kaudu. Meedia kaudu saab mõjutada inimmasse, samuti suunata ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse. Demokraatliku ühiskonna meediapoliitika - on liberaalne
Eõppepäev Daisy Mällo 9.c Kas internet on inimõigus? Võiks mõelda selle üle, kas internet on hüve või inimõigus. Internetis saab vaadata õigusi/seadusi, riiklikke teadaandeid, retsepte ning palju muud. Eesti on muutunud eriigiks, kus kõik info on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka
Nad panustavad oma tükikestega riikidevahelise usalduse tekkimisse ja arengusse. Usalduse olemasolu või puudumine ei mõjuta riikidevahelisi suhteid oluliselt, aga see on üks eluline osa riikidevahelises suhtluses. Muidugi on kergem suhelda ettearvatava, usaldusväärse ja endast ning teistest lugu pidava riigiga, kuid see ei muudaks riigi huvisid. Oleks kergem pidada dialoogi, püüda selgitada oma seisukohti, valida meetodeid, mille abiga riiklikke eesmärke ja huvisid edendada, kuid riiklikud huvid oleks ikkagi samad. Kui oleks rohkem usaldust ja lugupidamist, ei vaadataks teise poole tegevust vaenulikult ning enda vastu suunatuna.
Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad.
Louis XIV toredusearmastus Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV rahandusminister Colbert Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure ja rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes omakorda võtsid neid elanikkonnalt. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Kuna hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest tühistas kuningas nende allesjäänud õigused.
vabatahtlik ja mittevabatahtlik, klassikaline jm. Tööpuuduse liigid · Struktuurne konkreetsete oskuste ja/või kvalifikatsiooniga tööjõu nõudluse puudus · Tsükliline majandustsükli langusfaasist tingitud tööpuudus, kaob maj. tõusuga · Siirdetööpuudus vabatahtlik ajutine lühiajaline tööta olek inimestele, kes vahetavad töökohta · Varjatud töötus inimestel, kes soovivad töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd/otsivad omal käel ilma riiklikke teenuseid töö leidmiseks kasutamata · Vabatahtlik nõudlus tööjõu järele on olemas, kuid inimesed pole nõus vastavatel tingimustel töötama · Mittevabatahlik nõudlus tööjõu järele puudub täielikult · Klassikaline ettevõtte tootmismahu vähenemisest tingitud väiksem nõudlus töötajate järele Tööpuuduse vähendamine ja vältimine · Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda
Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind:
Hea tervis on väljakutse – see on mõjutatud vanusest, kultuuritaustast, füüsilisest ja intellektuaalsest suutlikkusest ning emotsionaalsest tasakaalust. See on individuaalne võime nende vajaduste iseseisvaks rahuldamiseks. HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- KESKKOND Kõik välised tingimused ja mõjurid Heaoluühiskonna säilitamine on üheks elemendiks 14st tegevusest Arutleb minimaalselt keskkonda mõjust indiviididele Toetab era- ja riiklikke meditsiiniasutusi Õe põhiülesanne võimaldada patsientidel iseseisvalt teostada 14 tegevust HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- ÕENDUSTEGEVUS Abistada patsienti oma 14 vajaduse rahuldamises Aitab patsiendil saada "terviklikuks" või "iseseisvaks indiviidiks" Suudab teostada arsti raviplaani Omab vajalikke teadmisi, et teostada ravi, oskab lahendada teaduslikke probleeme Täiendab patsiendi jõudu, tahtmist või teadmisi vastavalt tema vajadustele TÄNAME
- iseseisev poliitiline funktsioon • Vabariigi Presidendi töökorra seadus Esindusfunktsioon • Esindusfunktsioon välissuhtlemises - esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 lg 2) • Siseriiklik esindusfunktsioon - esinemised ja vastuvõtud ( 24.02) - annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid (PS § 78 p 15) Riiginotarifunktsioon • See funktsioon seostub Presidendi ülesandega anda formaalne kinnitus riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2)
kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid
Transiitlaod- logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Transiidilaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. ladude tüübid 8 4. Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod- müüja ladustab temale kuuluvad kaubad ostja ruumides ostja vastutusel. ladude tüübid 9 5. Riiklikud tagavarade laod- suured laokompleksid, kus hoitakse riiklikke tagavarasid kriisiolukordade puhuks. Hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikkonna ja kaitsejõudude vajadusteks. Suurtes kogustes hoiustatakse teravilja ja kütust. ladude tüübid 10 Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi 1. Manuaallaod: kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari. Enamus tööd tehakse inimeste poolt. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp.
* Välismaalane on Eestis viibides kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda- riigikaitsekohustust neil ei ole. *Igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju. *Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. *Perekond on kohustatud oma abivajavate liikmete eest hoolitsema *Kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik. *Igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja sundkindlustusmakseid. *Igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse. *Võrdsus seaduse ees. *Õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. *Õigus elule. *Liikumisvabadus. *Usuvabadus. *Sõnavabadus. *Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. *Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust
Liikmelisus on isiklik õigus, pole edasi antav. Firma nime ei saa müüa. Kaubamärki on võimalik osta. 11. Mis on prokuura? Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 12. Prokuura lepingule õiguskindluse andmiseks on kehtiv ainult selline prokuura, mis on kantud äriregistrisse. 13. Kas maakler, prokuura on ettevõtja? Vastavad ettevõtja mõistele ja peavad tasuma riiklikke makse. 14. Prokurist on professionaalne ettevõtte juht, professionaalne ärijuht. Vaadata üle äriregister, millised andmed seal on, milline on äriregister haldusstruktuur, is on b-kaart? Täis ja usaldusühing, tulundusühistu.
ja Hispaania 4%. Import Suurbritannia suurimad impordiartiklid on: ● tööstuskaubad ● masinad ● kütused ● toidukaubad Keskkonnaprobleemid ● Õhk on saastunud, jõed põllumajandusjäätmetest kurnatud. ● Suurbritannia on sõlminud paljusid kokkuleppeid oma reostuse vähendamiseks. ● Tiheda asustuse tõttu pööratakse eriti suurt tähelepanu looduskaitsele. o Kaitstavad alad on enamasti väikesed, paljud paiknevad mägedes. Nende hulgas on riiklikke (kokku üle 1420 km2 ) ja kohalikke reservaate (1350 km2), metsareservaate, teadushuvi pakkuvaid kohti, linnukaitsealasid, rahvusparke ja muid. ● Metsade maha raiumine o nende põllumaaks muutmine. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/inglismaa.html http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/United-Kingdom-AGRICULTURE.html http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:VeroOnikaM/Suurbritannia_p%C3%B5llumajandus http://miksike
Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle.
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud ...
vaid neid hinnatakse kirjledavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi,” “oskab” või “vajab lisatööd. Vanemad õpilased aga saavad numbrihindeid.7 Soome lastel on võrreldes Eesti õpilastega vähem närvipinget. Üheks põhjuseks võib olla õpitavate ainete valikuvabadus8. “Kursuseid on nelja tüüpi: riiklikud kohustuslikud ja süvendavad kursused ning koolikohased süvendavad ja rakenduslikud kursused. Kohustuslikke kursusi on kolme-nelja aasta peale 47−51, riiklikke süvendavaid kursusi 10. Ülejäänud on koolikohased – kool ise valib. Rakenduslikke kursusi saab kool võtta nii palju, kui on raha õpetajate palkamiseks, ja sõltuvalt sellest, kui palju leidub antud ainet valdavaid õpetajaid. Rakenduslike kursuste all saab õppida näiteks fotograafiat.“9 Koolil on ise võimalus valida kas tunnipikkus on 45 minutit (kursuse maht 38 tundi) või 75 minutit (kursuse maht 22-23 minutit)10
· Arenenud maades tegelevad naised aga liialt karjääriga ning oma eluajal ei jõutagi lasteni, mis aga toob kaasa selle, et arengumaades sünnivad hariduseta lapsed ning arenenud riikides sünnib lapsi aina vähem ja vähem · Võimalik lahedus võiks seisneda selles, et arengumaades suuta harida rohkem inimesi ning arenenud maades võiksid inimesed mõelda vähem materiaalselt. Rahvaarvu tõkestamine: · Luuakse riiklikke loosungeid ja kampaaniaid Hiina ühelapse poliitika/Eestis soovitatav 2 last perekonna kohta, et säiliks Eesti kultuur ja rahvas. · Palju kahtlust on olnud nn. ,,laboriviiruste" kohta, millega üritatakse vähendada maailma populatsiooni. Kõige hilisem näida võiks olla H1N1, mis ei olnud eriti ,,effektiivne" ning loodi vaktsiin, mis oli ka kaheldava toimega. · Sellest said aga meeletut kasu ravimifirmad, kellelt riigid ostsid vaktiini suurte summade eest.
nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri – r) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed – s) korraldab suhtlemist teiste riikidega – t) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile – u) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni – v) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid – w) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht – x) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust – y) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas – 2. Kes võib kandideerida… a) Eesti Vabariigi presidendiks? Vähemalt 40
5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Bioloogilise mitmekesisuse e. biodiversiteedi all mõistetakse kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide ja ökosüsteemide kogusummat. Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus. Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskondlikke, riiklikke ja rahvusvaheliste abinõude süsteemi, mille ülesanne on looduse ja inimese vaheliste suhete korraldamine ning looduskeskkonna säilitamine.
1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 3. Milliseid abinõusid kasutati kolhooside loomisel? Alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. Alustati kulakute väljaselgitamist, neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks?
võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid, mingil määral suutis põllumajandus Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda, suureks pettumuseks kujunes eestlastele sakslaste otsus mitte tagastada nõukogud võimu poolt natsionaliseeritud varasid nende endistele omanikele, Nõukogulik maareform tühistati, Saksa riigi kätte läinud varade haldamiseks loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, üldine elatustase langes, Eesti Rahva Ühisabi. Kultuur: 3. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis Sarnasused Erinevused Ei tunnistanud Eestit Saksa ei küüditanud Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone
Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ra kasutades vtma endale jrjest rohkem vimu. See viis lpuks Nukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Prast Nukogude Liidu lagunemist hendab osa endisi liiduvabariike Sltumatute Riikide hendus (SR). hiskonnas: lubatud oli ainult ks partei - K(b)P (levenemaaline Kommunistlik (bolevike) Partei) / hiljem NLKP. Ebasoovitava elemendi (Stalini vimalike rivaalide) vljaheitmine parteist; endised
Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik Riigikogu liikmed(minim
finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. 9. Haridus · Koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte, kooskõlastati programmid · Koolireformi teine etapp teostati 1937 lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda, nelja klassiline algkool + 5 klassiline progümnaasium+3-klassiline gümnaasium või 6 klassiline algkool+3klassiline reaalkool+3klassiline gümnaasium.
tarnekiirust. · Pikad veokogused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades. · Ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned. · Ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine. · Ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste puhuks ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve · Börside ladudes hoitakse suuri koguseid erinevat hinnalist toorainet(näiteks vask, alumiinium) ootamaks maailmaturu hindade tõusu. Ladude liigid 1. Privaatladu 2. Avalik ladu 3. Lepinguline ladu Privaatladu · Privattladu kuulub täielikult selle omanikule · Privaatlaos tegutseb kauba omanik ja omab terviklikku kontrolli oma kauba ple. · Privaatlaod on enemasti hulgimüügi- ja tootmiseettevõtete laod. Avalik ladu
3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse osaliselt halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. 1920. aastate alguse majanduslik tõus. Sõjaaegsele langusele järgnes ulatuslik majanduslik tõus. Tehti panus majanduse sidemete arendamisele Venemaaga. !920 -1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa peamiseks majanduskanaliks suhetes läänega. Neil aastail sa Eesti Venemaalt ulatuslikke riiklikke tellimusi. Kiiresti kasvavas tööstusettevõtete arv. Seda protsessi soodustas ka kõikvõimalike kaupade puudus siseturul, mistõttu asutati terve sida uusi tehaseid Eesti enese vajaduste rahuldamiseks. 1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused. algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud
Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav
Tänapäeval on eesti keel kasutusel üleriigiliselt igas valdkonnas. Eestimaa on olemuselt suhteliselt avatud teiste riikide mõjutustele ning viimase kümne aasta areng on näidanud ka sellega kaasnevaid tulemusi: üleilmastumise ja infoühiskonna kujunemise taustal on meie riigikeele positsioon nõrgenenud. Keele arendamiseks vajame uusi võtteid, et ära hoida tähtsa kultuuripärandi hääbumist. Alternatiiviks oleks toetada ja tekitada juurde riiklikke programme, kes tegelevad eesti keele kaitsmise, levitamise ja edendamisega, nagu Eesti Keele Instituut. Elame infoühiskonnas ning suur osa meie tegevusest toimub Interneti vahendusel. Seda saab targasti ära kasutada, luues rohkem eesti keelseid portaale ja suhtlemisvõimalusi. Oleme orienteerunud lääne kultuuridele, võõrkeelte seas on domineerivaks muutunud inglise keel. Selle on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
