TORUPILL Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott Õhupuhumistoru (puhutakse kotti õhku sisse) Mänguvile (meloodia mängimiseks) Bassvile (annab ühtlast pikka bassiheli) Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu
KODUNE KONTROLLTÖÖ TORUPILL puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt. Torupill oli Eestis tõenäoliselt juba 14. sajandil kodunenud. Esimesed kirjalikud andmed on 16. sajandist. Torupill koosneb neljast põhiosast: o Nahast õhukotist seda hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale on mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad; näiteks kitse, lehma, lamba, sea jt. o Õhupuhumistorust selle kaudu puhutakse kotti õhku juurde.
Talharpa/hiiurootsi kannel/hiiu kannel/rootsikannel/vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasoolte...
) Õhupuhumistorust puhutakse kotti õhku juurde. Mänguvilel mängitakse tantsu- või lauluviise. Bassvile annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks (prantsuse keeles bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Moldpill Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju
4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill
Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt
Sandra Sillamaa Sandra Sillamaa on 1985. aastal sündind Eesti tegus torupilli- ning teiste rahvapäraste puhkpillide mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Sto...
Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel, heli tekib pilliroost või hanesulest valmistatud piugust. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast, Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 12.-13. sajandi paiku ja muutus väga populaarseks. Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks
4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill
teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7)Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast. 8)Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9)Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand. 10)Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse?
ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5
U polka vals D 2)mereteemalised lendler TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..................................... LL lauto, füdel. 2) Mandoliin Alpides on ..................................... Ligafka, ..................................... ID 3) Torupill Parmupill, tsitter Dudy Rahvaste muusika
omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid tänapäeva muusikuid oma rütmilise mängutehnika ja mitmekülgse
Paljud tänapäeval olevad pillid on pärit idamaadest enne 13.saj pandi kirja muusikat enamasti laulmiseks keskajal mängiti pille tavaliselt tantsusaateks Orel-esimene orel jõudis euroopasse Bütsantsist kingitusena Pippin Lühike 757.a. Pippin Lühikese poeg on Karl Suur Positiiv-väike orel,mida on võimalik trantsportida Partatiiv-käeshoitav orel. Õhku puhutakse viledesse lõõtsa abil Fiidel-lamedapõhjaline ja viiuli eelkäija Rebekk-pirnikujuline kõlakastiga, mängitakse poognaga ja tavaliselt põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised. Mõned keeled punased ja sinised, et paremini õiget keelt leida. 47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli...
www.youtube.com/watch?v=TVN2T1 TmRaQ Miks ma just need helid/muusikapalad välja tõin? Eesti hümni valisin juba lihtsalt sellepärast, et see on Eesti tunnus laul. Saaremaa valss peaks peas olema igal saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin? Need toidud on minu jaoks väga maitsvad ja ma arvan, et paljudele teistelegi meeldivad need. Just need toidud on Eestis kujunenud traditsiooniks pühade ajal.
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus
o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime). Torupill ,,ära aja pilli lõhki"; väga arenenud pill, nn ,,väike orkester", oli Eestis tuntud juba 13. saj, populaarseks sai 16. saj. Seda mängiti aasta läbi ning ta kuulus maagiliste tantsude juurde. o Pulmamarsid ja labajala valsid o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a
mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti
Eesti rahvamuusika rahvapillid rahva seas tekkinud või ka professionaalse päritoluga pillid, mida rahvas kasutab traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill); rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva
· eeslaulja + koor (mõttekordusi on palju) · esitasid peamiselt naised · eeslaulja oli vanemlaulja · regilaulu ehitamise aluseks on värss · viisid on hästi lühikesed · regivärsile on omane algriim · rütm on vähe vahelduv · värsile lisandub refrään v pikendatud lõppheli p.l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt
Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA Domineeriv on folk-rock muusika, mis on mõjutusi saanud Iirimaalt ja Sotimaalt. Iseloomulik tunnus on veel ka torupill. Ka galiitslased korraldavad sarnaseid üritusi nagu eestlased nt: nagu meil on öölaulupeod, folgid jms. Tänapäeval püsivad Galiitsia keldid tugevalt rahvusvahelisel keldi areenil. TANTSUD Muineira traditsiooniline tants ja muusika zanr, mida iseloomustab 6/8 taktimõõt, elavus, väljendusrikkus ja liikuvus. As Meigas e Os Celtas - Muiñeira dos Areeiras (video) Farruca Galiitsia regioonist alguse saanud 4/4 taktimõõdus, graatsiline tants, mis on kujunenud flamencost
keldris 1999. aastal veebruarikuus. Sellest ajast oleme tahtnud igal aastal oma sünnipäeva kuidagi omanäoliselt pidada. 18 aastat hiljem viime muuseumisse oma kogumiku "Vana jutuvestja laulud". Muuseumisse viiakse ju tavaliselt väga vanad asjad. Viimane aeg, viimane aeg." Bändi kuuluvad ka veel kolm teist liiget, kelleks on praegu Lauri Õunapuu( mängib erinevaid eestimaiseid folk pille, millest ühed on näiteks torupill, viled ja kandled), Raivo Piirsalu ( mängib bass kitarre ja muid huvitavaid pille) ja Tõnis Noevere (trummarist). Kõik nad ka lisaks pillidele laulavad. Koosseis on aastatega muutunud. Muutused toimusid aastatel 2001, 2004 ja 2017. Endised liikmed olid Silver Rattasepp, Andrus Tins ja Marko Atso. Metsatöll ei ole ainult esinenud Eestis vaid on jõudnud ka Soome, Suurbritanniasse ja ka Ameerikasse
Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
LÄTI · Läti rahvalaul on ühehäälne, ülesehituselt sarnaneb Eesti regilauluga ja Soome runolauluga. · Rahvalauludest suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants · Raimonds Pauls on Läti helilooja, pianist ja poliitik. Algatas noorte artistide konkursi "Uus laine", mis toimub igal suvel Jrmalas.
Lauldakse tavaliselt armastusest, murtud südamest või kirest. Muusika ja tants on alati olnud väga tihedalt seotud. Vanimad tantsud olid maagilisestrituualsed (nt Viinamarjade valmimine ja korjamine) Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on pärit Lõuna Itaaliast, tarantella. See on 6/8 taktimõõdus, kiire tempoline tants. Arvati et see ravib tarantlitelt saadud hammustusi. Itaalia rahvamuusikas enim kasutatud pillid on : Akordion, torupill, mitmesugused flöödod, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3
18. saj. 2. veebruar 2012. a. 11:12 · 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga.
RAHVATANTS JA RAHVAPILLID DANIIL TEE JA MARTIN MUSTONEN 11B RAHVATANTS MIS SEE ON? Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehep...
lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg. Koraali saateks KESKAJA PILLID Hilisest keskajast RATASLÜÜRA __Kaasaskantav __Mängiti ilmalikku muusikat KESKAJA PILLID ALMEI TORUPILL TRUMMID Simone Martini. "Muusikud" 14.s.algus, fragment
MUUSIK A RAHVAPILLIORKES TER Rahvapilliorkester on muusikakollektiiv (orkester) Rahvapilliorkestris pillidena kasutatakse ainult vanu rahvapille, näiteks: kannel, torupill, parmupill... Rahvapilliorkester mängib ainult töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ A...
Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille, näiteks torupill ja kannel, hiljem lisandusid ka viiul ja lõtspill. Külarahvas sai kokku kirikus või kõrtsis, vahel käidi ka simmanitel. Lisaks sellele, et õue peal oli rehielamu, mille nurgas oli ahi oli õue peal ait, suveköök, saun ja kaev. Õue piiras tara.
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertori...
Andraliis LAURI MARKUS torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, laul laul, elektrikitarr KURIRAIVO ATSO bass, bassmandoliin, trummid, haisutrumm, kännupill, laul laul KES? MIS? KUS? 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest. 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. 2009. aastal ilmus bändi 10. sünnipäeva auks 2DVD/CD "Kõva Kont", mis on Metsatöllu viimane omakulujakirjadegaüllitis. KES? MIS? KUS? 2010. aasta märtsis nägi ilmavalgust Metsatöllu neljas album ,,Äio". KES? MIS? KUS? 2012. aasta sisse mahuvad kontserdid ja festivaliesinemised Eestis, Soomes, Lätis ja Ukrainas. Sügisel võtab Metsatöll koos Korpiklaaniga (FIN) ette kuu aega kestval PõhjaAmeerika tuuri, kus antakse 26 kontserti Praeguseks on bändil seljataga üle 350 kontserdi Eu...
Trad.Attack! (2013-...) Koosseis: Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli Valisin selle ansabli, kuna olen kuulnud selle kohta kõige rohkem. Sandra Vabarna mängib ansamblis torupilli, parmupilli ja erinevaid vilesid. Jalmar Vabarna mängib kitarri ning Tõnu Tubli löökpille. Rahvamuusikast traditsioonilised pillid, mida mängitakse on torupill, parmupill ning vilepill. Trad.Attack! eksperiminteerib erinevate muusikaliste suundadega. Nad võtavad aluseks pärimusmuusika alustades mõnel juhul sahisevate salvestustega ammu kadunud külalaulikute häältest ning ehitades sinna ümber pulseerivad rütmistruktuurid. Kõik ansabliliikmed kasvasid ülesse pärimusmuusika keskel ning olid ennem koosseisu kokkupanemist juba vähemalt 15a muusikamaailmas tegutsenud.
Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska
Eine estnische Folk-Metal Band Der Begriff Metsatöll ist ein alter estnischer Euphemismus für Wolf,der sich in den rauen Songtexten wiederfinden lässt. Songmaterials der Band handelt von den Unabhängigkeitskriegen des 13. und 14. Jahrhunderts Metsatöll wurde 1999 als Trio gegründet und spielte epischen Heavy Metal mit Einflüssen antiker estnischer Folklore Im selben Jahr veröffentlichte die Band ihr Debüt-Terast mis hangund me hinge 2002 veröffentlichte Metsatöll die Single Hundi loomine und nahm hierzu ein Video auf. Hundi Loomine erhielt zahlreiche poitive Kritiken in den lokalen Medien 2004 die Band veröffentlichte zweites Album Hiiekoda,welches ebenfalls von den Medien und den Fans positiv angenommen wurde. 2006-Sutekskäija 2006-Lahinguväjal näeme,raisk! 2006-Raua needmine 2008-Iivakivi 2010-Äio · Aktuelle Besetzung: · Markus ...
et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø Trompet Ø Klarnet Ø Bassklarnet Ø Metsasarv Ø Fagott Ø Tromboon Ø Oboe Ø Inglisarv Ø Tuuba Torupill Trompet Ø Ø Ø Pasun Ø Kornet
Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
METSATÖLL Folk- metalmuusika laulusõnad räägivad paganlusest, loodusest, fantaasiast, mütoloogiast ja ajaloost. Mulle meeldivad ka rockansambel ,,Linking park", ,,Lordi" ja ,,Apocalyptica". ,,Metsatöllu" praeguSES koosseisUS aastast 2004 mängivad: Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul 2004 ilmus album "Hiiekoda", mis muutis bändi vaatajaskonna mitmesajakordseks ja purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning ,,Metsatöll" sai 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2008. aastAL ilmus ,,Metsatöllu" kolmas album ,,Iivakivi", mille eest
rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal motett- kirikumuusika zanr kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti madrigal- tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr mille sisuks on armastus või loodus
kuulama. Ruumi kujundus oli väga vanamoodne, mis meeldis mulle väga. Meile räägiti mitmete pillide ajaloost ning meile mängiti nendega lugusid. Jutustajad olid 2 meest ja 1 naine. Peamine jutustaja oli ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja Saare saksad küsisid, miks mets verd täis on. Mulle meeldis väga kuidas Lauri laulis, kuna ta on selline mõnus ja võimas hääl.
See on soololaul, mida esitavad traditsiooniliselt mehed kohalikus napoli dialektis. Lauldakse armastusest ja kirest. Muusika ja tants Muusika ja tants on Itaalia rahvamuusikas alati olnud omavahel tihedalt seotud. Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on Lõuna Itaaliast Tarantost päris tarantella, mis on 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Muusika instrumendid Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja mitmesugused flöödid, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Tähtsaid sündmusi Itaalia ajaloost 11.sajandil võeti kasutusele noodijoonte süsteem 17.sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. 18.sajandil leiutas Itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri. Haamerklaver Tuntumad instrumentaalmuusika loojad Antonio Vivaldi Tomasi Albinoni Ottorino Respighi Kasutatud allikad http://www.miksike
heavy metali stiiliga ning millele nad pärast miksivad folgistiili peale.Näiteks ansamblid nagu Finntroll ja Korpiklaani on seotud black, Midnatsol gooti, Elvenking progressiivse ja Ensiferum power ja death metaliga. Zanr pakub ka erinevaid meeleolusid. Nagu näiteks lõbusat ja rõõmsameelset samas ka mõtisklevat. Samuti on levinud ka "depressiivse ümbritsev" heli. Peamisteks instrumentideks on kitarr, trummid ning lisaks bass. Lisaks nendele lisanduvad viiul, vile, flööt, torupill jne.Põhiliselt oleneb rahvapillide valik bändi kodumaast. Eestis tuntuim folk metali bänd on Metsatöll.Bänd alustas tegevust 1999.aastal. Enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga.
Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka burdoonset mitmehäälsust) Põhilaadilt lüürilised Valdavalt olustiku-, töö- ja tavandilaulud (sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga, mitmesugused viled ja sarved, torupill ja viiul Läti ja eurovisioon Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksal korral. Läti tegi oma debüüdi 2000. aastal Stockholmis. Alates oma esimesest osalemisest pole Läti vahele jätnud ühtegi võistlust. 2002. aastal Tallinnas saavutati võit. Lauljatar Marie N laulis Läti lauluga "I Wanna" 176 punktiga esimeseks. See andis Lätile õiguse korraldada järgmise aasta lauluvõistlus ning 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimuski Riia Skonto hallis.
kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid. Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur,
Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. Ajalugu •Metsatöll alustas tegevust 1999. aasta 24. veebruaril kolmeliikmelisena ning toona esitati eepilisi heavy metal-lugusid mõningate mõjutustega Eesti folkloorist. •2000. aastal ühines ansambliga Lauri Õunapuu ehk Varulven. •2001. aastal lahkus senine bassimängija Andrus ja tema asemele tuli Raivo Piirsalu. Lauri Õunapuu: torupill, laul, kitarr, kandled, viled, muud rahvapillid. Raivo Piirsalu: basskitarr, laul. Marko Atso: trummid, laul. Markus Teeäär: laul, kitarr. 2011. aastal ilmus bändi viies album „Ulg”, millest sai Universal Musicu enimmüüdud Eesti artisti album vähem kui kahe kuuga. Samuti tõi plaat Metsatöllule juba traditsioonilise aasta metalartisti auhinna. 2013. aasta algas bändile huvitavalt – anti kaks kontserti Afganistanis Helmandi
rütme. Olulised laululiigid · Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul. Tants & muusika · Üks tuntumaid itaalia rahvatantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarantella- 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Instrumendid · Itaalia rahvamuusikas enim kasutatavad pillid on akordion, torupill , , mitmesugused flöödid, tamburiin , triangel ja kastanjetid. Kunstmuusika · Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse. See on kirja pandud muusika, millel on autor ja mis väljendab kunstilist sõnumit. Kronoloogia · 16-17 sajandi vahetusel tekkis Itaalias ooper. · 17. sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. · 18. saj klaveri sünd. Itaallane
Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
