sankhya, vaiseshika, mimamsa, yoga, nyaya, vedanta. NASTIK: Buddhism, Jainism, Charvakaism VEDANTA has two branches: · ADVAITA (nondualism, Sankaracarya)& =denying God DVAITA (dual in the sense that Soul and the Lord are two) · DVAITA: acintya bheda abheda tattva (same and different Within Vedanta there are 3 primary sources of authority: SHRUTI ie Isopanishad it is heard from the direct source, the Lord - Vedas SMRITI ie Bhagavad Gita it elaborates and comments on SHRUTI. NYAYA ie Bhagavatam Vedanta Sutra Bhagavad Gita is actually Sruti and Smriti, because these are the words of God and at the same time it is the part of historical narration, Mahabharata. Vedas give universal and axiomatic wisdom, other 5 systems of philosophy interpret Vedas in the way
Veeda hümnid on sanskriti keeles olevad laulud. Veeda tekstid on ülimuslikud. Neist lähtuvalt tuleb elada. On kolm jumalat. Brahma oli looja. Visnu saab maailmas võtta erinevaid kehastusi. Siva hoiab maailmat ülal, läbi tantsu. Isiba oli Siva poeg. Usutakse, et kõik kordub uuesti. Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu. Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed moksasse jõudmiseks. 1. Vedanta lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. Armastuse tee andumine jumalusele 2
Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine.
tajub, et on Brahmaniga üks. See, kelleks inimene sünnib, saab karma poolt otsustatud. Mida madalamasse kasti inimene sünnib, seda halvem karma tal enne taassündi oli. Moksa - õnneseisund Avidya võrgutus elada elu läbi naudingute "Tat vam azi" "Sina oled Brahman" Ganisa elevandi peaga jumal Kali surnutejumal Veda - teadmine Ahimsa austus elu vastu Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed moksasse jõudmiseks. 1. Vedanta lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: · Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. · Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest.
Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule. Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist).
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks toit; negatiivse totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta brahman preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad
on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara. Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus. Pääsemise teed: Teadmise tee (dznjaanamarga) - upnisade uurides saavutatakse teadmine, et atman on brahman; Tegude tee (karmamarga) - õige rituaalne ja moraalne tegutsemine, kohustused, ohvrid; Armastuse tee - jumalusele andumine ja jumaldav armastus tema vastu. 2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine
maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-6 saj. pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga. Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon. Uuestisünni tsüklist vabanemiseks on mitu võimalust. 1. Tegelemine karmaga põhjuse ja tagajärje seadus see, kes sa olid eelmises elus, mõjutab sind ka järgmises elus. Karma isetu tegu, tegusid tehes mõtled teistele ja ümbritsevale. 2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3
meeldejäetud õpilaste mõned formaalsed meetodid virtuaalne ja teaduslik uuring. See võib olla suuline õpetus või kirjalik kanooniline pühakiri. Bhsya - (Sanskriti: "see, kes on ja mida arutatakse"), India filosoofia, pikka kommentaari aluselise teksti süsteemi või kooli, (lühemast Kommentaaridega nimetatakse vkya s, või vtti s). Bhya s võib alg-, kesk - või isegi kolmanda taseme. Esmane bhya s on kirjutatud algmääruse sutras (või tekst), nagu näiteks Nyya Sutras on Vedanta Sutras ja grammatilisi sutras kohta Pini. Tasumata näited on Patañjali's Mahbhya kohta Pini ja Sankara's akarabhsya ja Rmnuja's rbhya, kes mõlemad puudutasid Vedanta Sutras. stra - stra (Skt., reegel).. Zanr kirjanduse vastu kategooria Sutra. Nimetus "Sutra" on reserveeritud tekstid, mida peetakse sõna Buddha, samal ajal kui "stras" on tööde koosseisus teiste autoritest. Need koosnevad treatises kõik küsimus õppinud teemadel, samuti Kommentaaridega teiste tööd
vedasanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks vedakirjanduseks. Selle vanimaks osaks on 4 vedat, millest tähtsaim on "Rigveda". Ülejäänud 3 ( Atharveda, Janzurveda ja Samaveda) esitavad maagilisi loitse, ohverdamisrituaalide hümne ning kordavad osaliselt esimese veda müüte. Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9. saj e Kr). Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on "Mahbhrata" ja "Rmjana". Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele. Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik kirjandus.
Visnu kui maailma hoidja (ja hiljem maailma looja!) on majesteetlik, ent mõnikord ka kohutav. Brahmanit hinduismi (täpsemalt, brahmanismi) jumal-absoluuti ehk ülimat reaalsust kujutatakse mõnikord Visnuna Brahmaan - on hinduismis preester või preestri õpilane; kuulub kõrgeimassevarnasse. Veedad - tähistab ajaloo vanimat kirjandust Põhja-Indias. Tähistab kirjandust mis pani aluse vanimale "filosoofiale" -Upanisad. hiljem tekkib mõtteteaduse koolkond nimega vedanta. Puudza - India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele. Hinduismis asendas puudza *veedade-aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam puudza seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. Kastisüsteem - hindu religiooni ainulaadne joon, on karma ja samsara loomulik tulemus. Kast on ühiskonnaklass
saj. kuntal - Kalidasa näidend, 1.saj.e.Kr-4.saj.p.Kr. Vsavadatt - luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Subandhu on autor. 5.sajand. MÕISTED (seletus ja zanr) Brhmana - nelja veeda kommentaarid. Teoloogiline tekst. Mõtte lahtiseletamine, preestrid brahmaane ja metsainimesed aaranyakaid. Lisatakse legende. Mitmed riitused. Kuulsaim braahmana atapaha. Seletatakse, miks preestrid on tähtsamad, kui jumalad. upanisad - Upanisadide filosoofia kuulub vedanta (vednta) ehk veedade lõpu kirjandusse ja on lähtepunktiks paljudele india mõttesüsteemidele, ka hinduismile kui religioonile. Sõna upanisad (upanisad) tähendab sõnasõnalises tõlkes 'alla juurde istuma', mida peaks tõlgendama kui õpetaja jalge ette istumist. Upanisadid on valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga. Nad hakkavad kujunema umbes 8. sajandil eKr. Upanisadid pole esimesed
trompetid, löökpillid, siidikeeltega olid pillid) NB! Mängisid mitmeosalisi teoseid. (Enim kasutatud 4-osaline arendus) India Suurt tähelepanu pöörati seksuaalkasvatusele Hariduse said kõrgema seisuse esindajad Õppimine õpetaja pool kodus Religioossed tekstid Veeda (püharaamat) baasil Uppanisad 6 põhivaadet selles raamatus filosoofia Sankhja oli süsteem, ainet ja vaimu peab igaveseks / Joga oli side, inimene kohustus käitumisnorme täitma / Vedanta oli usuline filosoofiline õpetus Pühaloom oli lehm. Muusikast: 327 eKr Indias Alexander Suur Suur roll mütoloogial keeruline nähtus Eksisteeris ebajumalate süsteem Hindud tegid muusika kõrgemaks kunstiks Vanim muusika 3000 aastat vana Collage üks parimaid accapella vokaalgruppe Veeda kultushümnid Retsiteerides e. laulvalt ette kandma Rigweda on vanim hümni kogu muusika teoreetilised mõisted
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
tugevust, heaolu,hüvangut,lapsi,häid hooaegu,harmooniat abielus ja sõprust.Alles seejärel on paar abielus ning pärast õnnistamist ja palveid saavad sõbrad ja perekond osa pulmapeost. Hinduism tänapäeval tänapäeval võib suuremaid hindude kogukondi väljaspool Indiat leida Lõuna-Aafrikas,Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias,Austraalias, Lääne-India saarestikus, Fidzi saartel ja mujalgi.Nüüdisaegsed hindude religioossed organisatsioonid, nagu nt Ramakrisna Vedanta Missioon või Rahvusvaheline Krisna Tunnetuse Ühing (ISKCON) on leidnud viimasel ajal järgijaid läänes.Hinduismi põhimõttes ja sümbolid kuuluvad tänapäeval lääne usulisse sõnavarasse.Paljudel on hinduism elustiil- see on nii usund kui ka kultuur, millesse ollakse sündinud.Hoolimata hindude suhteliselt vähesest hulgast väljaspool Lõuna-Aasiat, on hinduistlikul filosoofial ja mõtlemisel arvestatav tähtsus lääne usulise mõtlemise ja eneseväljenduse arengus.
· Iswarapranidhana 1. Vastuvõtmine ja sloovutamine kõrgemale jõule 2. Pühendumine 3. Kõrgema jõu ette pannakse kõik, ka ebaõnnestumine, tehes nii ruumi uuele. 4. Ka igapäevaelu-keskendumine hoolimata tulemustest võib olla pühendatud kõrgemale jõule. Hinduism edasi. Moksasse jõudmiseks on 6 teed.: 1.Vedanta- lähtu sellest, et brahman on reaalsus, nähtav maailmon illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: teadmiste tee- inimesne uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi teooria omaks tegude tee- tähendab seda et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi pidada, oma kohuseid&lubadusi täita. Kuid hoiduma asjadesse kiindumisse. armastuse tee-andumust jumalusele. Kõik kokku on moksa. 2) semkhya õpetus- selle järgi jaguneb maailm kaheks materjaalne ja vaimne inimene. 3) jooga. Vaata üles poole...siis saad teada aga on eri jooga liike nt
Õpetuse aluseks on "Bhagavadgita" ja "Srimad Bhagavatam". 31. Kuidas nimetatakse hinduismis jumalikku loovat või maagilist väge? sakti Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel - mandir on jumaluse kuju murti koduks. Hindude jumalateenistus ehk puudza. 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1. Karma-mimaansa ("Tegude sooritamise arutlus") 2. Vedanta ("Veedade lõpp") 3. Saankhja e. sankhya ("Loetlemisõpetus") 4. Jooga (yoga) tähendab "pingutust", ka "iket." 5. Njaaja (nyaya) 6. Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1. Bhakti tee ehk pühendumisejooga. 2. Karma tee ehk karmajooga. 3. Dznjaana tee ehk teadmisejooga. 4. Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee. 4. Loetle aasramid: 1) õpilase eluetapp brahmakarja aasram. 2) Majapidaja eluetapp grhastha aasram
Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv:
5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus hoiduda kahjulikest mõtetest ja tundmustest, nende asemel heade väljakutsumine. 7. Õige järelemõtlemine mediteerimise kaudu tuleb teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendumine tuleb ületada viit meeleplekki ehk pahet: himu, kadedus, viha, uhkus ja nõmedus. 3 põhiõpetust moksasse jõudmiseks (hinduism) 1. Vedanta õpetus Pärineb sankarast. Ainuke tõeline reaalsus on Brahman ja kogu ülejäänud maailm on illusioon. Kolm teed on kuidas inimene saaks üle teadmatuse: · Teadmiste tee- Inimene uurib pühasi tekste, nende tekstide uurimise kaudu jõuab ta arusaamani, et Brahman on ainuke reaalsus. · Tegude tee- Inimene teeb õigeid tegusi, sooritab õigeid riitusi, ta elab moraalselt. Niimoodi ütletab ta teadmatuse. · Armastuse tee- Inimene andub mingile konkreetsele jumalale. Ta pühandab oma elu
käs. periood., uuesti sünd (sansara) Kõik kordub a) reinkarnutsioon (uuesti lihaks andmine) sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos- kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst- ga(veeda).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta, vaisesika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline. 3)tuleb vabaneda kannatustest 4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund. Looja Siddhartha troonipärija prints. ,,Miks in. kannatavad?"
igal tasandil. 133 Puraanad -muistne jutustus jumalatest, esindavad rahvalikke traditsioone. Brahma, Visnu ja Siva puraanad. Kaks eepost: Ramajana (lugu täiuslikust valitsejast) ja Mahabharata ( Lugu suguvõsa kahe haru vahelisest konfliktist), millede keskseks teemaks on, kuidas elada õieti, moraalne käitumine. 2. Dasanad e. vedadele tuginevad filosoofia süsteemid: vedanta , jooga. Vedanta - India filosoofiline suund, kus mõistes kuidasd asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine. Vabanetakse kõikide tegude tagajärgedest ja enam ei sünnita. 3 teed selle saavutamiseks: Karma- jooga: teod; usuliste kohuste täitmine, vabanetakse tegusid tehes - isetu tegu. Bhakti jooga: pühendumine ühele jumalale, sellest tekkinud ka Hare Krisna liikumine. Dznjaani jooga: tarkus, omandades veda tarkusi Karmajooga - kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne. Raadza joogae. Patandzali ( elas 2
Brahman oli preestri klass, kes suhtles brahmaga.) Sel ajal muutusid preestrid väga tähtsateks, sest ainult nemad olid vahendajaks inimese ja Jumala vahel ja ainult nemad teadsid täpselt, kuidas ohverdada. -) Esialgu olid veedad suuline pärimus, hiljem hakati neid kirja panema. Veedade tekkimise aeg oli 1200-800 e.Kr. -) Brahma raamatud, mis olid veedade kommentaarid, mis olid samaväärsed veedadega. Nende tekkimise aeg oli 1000-800 e.Kr. -) Upanisadid ehk Vedanta (veedade lõpp) tekkisid 800-600 e.Kr. Need olid Brahma raamatute ja veedade kommentaarid. Upanisaat tähendab istung, ehk kõik istusid ja kordasid teksti nii õpiti. -) India eeposed Ramajana & Mahabharata (sinna kuulub ka bhagavadgita jumala laul). * Klassikaline hinduism kujuneb välja arusaamine, et oluline on tunnustada veedade autoriteeti. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus
MIMANSA rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks NJAJA rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine. Sellega sarnaneb budismiga. SANKJA räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge JOOGA (tõlkes side, ühendus) oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine. VEDANTA räägitakse hinge ümberkehastusest ja tsüklilisest ajast VAISEISKA tuuakse välja nähtuste erinevus, et on olemas üksik ja üldine, aga olemas on ka kategooria ,,eriline" HINDUISM Need olid indude rahvususundi hinduismi filosoofiliseks aluseks. Hinduism on sünkretsistlik usund, kuna temas on ühinenud 6 erinevat filosoofia voolu. Hinduismis on 4 elu eesmärki:
teovilja seadus (karma tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele, ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea. Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda. · Karma marga/jooga tegu; tuleb täita oma kohuseid. · Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure õpetaja Sankara põhiidee oli see, et inimese ja maailmahing on üks ja sama. Jooga raadzajooga, hathajooga, krijajooga, mantrajooga jne jõudmine tõelise minani. Tõeliselt on inimene osa maailmahingest. Jooga puhul on tegemist psühhofüüsiliste praktikatega, aastatuhandete pikkuste traditsioonidega, mis inimest avardavad. Joogaga võivad kaasneda ka tagasilöögid, kuna ei ole pädevaid õpetajaid. Inimeses on energiakeskused, tsakrad, mida on 7.
Jaguneb keeruliselt, 3000 kasti erinevat seisust. Ametlikud õpetused tunnustavad kasti korda (indusim). b) Suhe pühade raamatudega (e. veda-desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid). Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu: 1) mimansa teadmiste aluseks peetakse meelelist taju 2) sankja dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne. 3) njanja inimese kannatustest vabastamine 4) jooga meditatsioon, kehalised harjutused. 5) vedanta ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine) 6) vaisesika erinevuse kategooria Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused). monoteism ainult üks jumal. Nt Islamis Allah. Judaism Jafe. polüteism jumalaid on mitu. Nt Antiik Kreeka. panteism jumal on kõikjal. Jumal on loodusega kokku sulanud/samastunud. Nt lehe sahinas, tuule kohinas. deism jumal on ainult looja
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
To describe that non-conceptual Truth, they then used the conceptual framework of their own religions. Through some of those men and women, “schools” or movements developed within all major religions that represented not only a rediscovery, but in some cases an intensification of the light of the original teaching. This is how Gnosticism and mysticism came into existence in early and medieval Christianity, Sufism in the Islamic religion, Hasidism and Kabbala in Judaism, Advaita Vedanta in Hinduism, Zen and Dzogchen in Buddhism. Most of these schools were iconoclastic. They did away with layers upon layers of deadening conceptualization and mental belief structures, and for this reason most of them were viewed with suspicion and often hostility by the established religious hierarchies. Unlike mainstream religion, their teachings emphasized realization and inner transformation. It is through those esoteric schools or movements that the major religions regained the
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
