Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süür...
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
ülesandeks on kaitsta ja abistada maailma pagulasi ning aidata kaasa lahenduste otsimisele, mis lõpetaksid maailma pagulusprobleemid. Kõige paremaks paguluse lahenduseks on tagasipöördumine koju, kui riigis on poliitilised tingimused muutunud paremaks ja tagasipöördumine on vabatahtlik. Kui tagasipöördumine koju ei ole võimalik, tuleb aidata pagulasi koduneda selle riigiga, kus nad kaitset on palunud. Kõige sagedamini on selleks riigiks naaberriik. Alati ei saa pagulased jääda sellesse riiki, mis on pakkunud neile esimest kaitset. Sellisel juhul tuleb neile leida uus kodumaa. Pagulaste vastuvõtmine ja rahvusvaheline kaitse tugineb pagulaste juriidilist staatust puudutavale ÜRO lepingule, mis sõlmiti 1951.aastal. Lepingule on alla kirjutanud 139 riiki. Eesti kirjutas sellele lepingule alla 1997. a. Lepinguga määratakse, et pagulane on väljaspool oma kodumaad viibiv isik, kellel on põhjendatud
kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need pagulased, kes on olnud sunnitud põgenema kodumaalt Euroopasse. o Pagulaste arv on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud. o Keskusesse on võimalik mahutada kokku kuni 35 pagulast. Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga. Miks on kongolased muutunud pagulasteks? Nad on saanud piinamis- ja vägivallaohvriks. Neil on raskelt haigeid inimesi, kellel pole koduriigis ravivõimalusi. Naised ja lapsed on jäänud ilma kaitseta. Pagulased ei saa oma seniselt varjupaigariigilt kaitset. Neil ei ole ühtegi muud valikut turvaliseks eluks. Konfliktid M23- mässajad moodustasid oma sõjaväe, hakkasid riigi vastu tegutsema, kuna polnud riigi rahulepinguga rahul. Tapsid inimesi, naiste vägivald, tagajärjeks oli inimeste põgenemine. Vallutasid Goma (2012), kus elas üle miljoni inimese. 2013.a. konfliktis olid sunnitud 140000 inimest oma riigist lahkuma. Nüüdseks on M23 kaotatud.
Pagulased ja Eesti 1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus. 3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon. Organi...
Eesti turvalisus kannataks- niigi väike riik, kiirem kultuuriline reostus ja häving . (54% eestlastest/ 46% muu rahvus Riigikantselei tellis omnibuss uuringu vormis EMORilt uuringu)(TOM) Eesti Riigil majanduslikud probleemid- pole mõtet aidata teisi, kui meie riigi siseasjad pole stabiilsed. Paljud pered näljas, palju töötuid, iive madal. Kuni lähteriigis olukord ei stabiliseeru, ei vähene ka inimeste hulk- kui Eesti võtab vastu pagulased ei tähenda see seda et riigis asjad paranevad. Tuleb alustada pigem nende riigi korrastamise ja abipakkumisega, suunata praegu mõeldud pagulaste vastuvõturahad riigi abi rahaks jne. Kestev kiire immigratsioon tõenäoliselt kahjustab vastuvõtvaid riike- Mida erinevam on sisserändajate sotsiaalne, kultuuriline ja religioosne taust, seda rohkem ja pikemat aega vajavad nad vastuvõtva riigi abi, et aktsepteerida põlisrahvastiku väärtushinnanguid, lepitada
kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks. Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Eesti kõnefestivali lehelt, saan ma aru, et väga suur roll selles kõiges on meedial. Kõik need hirmsad asjad tuuakse uudistes eriti suurelt välja, et küll on pagulased seda ja teist valesti teinud ja nüüd nad ongi kohutavad inimesed. Enamus inimesi usuvadki, et nii on nagu uudistes öeldakse. Paljudel ei olegi enam oma arvamust, kõik on nii nagu raadios ja televiisoris räägitakse. Inimesed ei hakkagi neist teisiti mõtlema, sest see mida meedia kajastab ongi nende jaoks see tõde. Tegelikult on aga nende seas ka väga normaalseid ja töökaid inimesi. On neid, kes tahavad head haridust ja head töökohta, loomulikult on ka neid, kes tulevad siia vaid
lugeda ega kirjutada ehk nad ei saa õppida ära meie keelt. Muidugi tähtis on ka see, kas kohalikud inimesed lasevad neil sulanduda. Pagulastel on ju ka erinev usk ja erinevad kombed. Nad ju palvetavad 5 korda päevas ja neil on puhkepäevaks reede. Aga kui nad a la töötavad mõnes tehases, siis ei saa ju kogu tootmislinti ja protsessi seisma panna, sest nemad peavad palvetama. Mina arvan, et kõige parem variant oleks see, kui pagulased saaksid põgeneda oma riigiga sarnasesse ühiskonda. Näiteks Süüria sõjapagulased põgeneksid Türki, sest seal on ka islamiusk ja kliima on sarnane ning neil oleks palju lihtsam kohanduda. Aga eks Türgis ongi praegu neid pagulasi miljoneid ning ega nad kõik sinna ka ära ei mahu ja sellepärast neid üle Euroopa laiali saadetaksegi. Niiet kas mina olen pagulaste poolt või vastu? Mina arvan, et sõjapagulasi peab aitama, aga parem oleks, kui nad elaksid oma riigile sarnases ühiskonnas
terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur, kes on siseminister, ja räägib terve Reformierakonna eest. Ta väidab, et need inimesed, kes soovivad immigreeruda, vajavad tõepoolest kaitset, kuna olukord nende koduriikides ei võimalda neil sinna tagasi pöörduda (http://www.reform.ee/uudised/suhtumine-pagulastesse-on-meie-endi-teha). Vabaerakond räägib Delfi artiklis, et saabuvad pagulased tuleb vastu võtta ja ühiskonda integreerida. Riik peab aga olema kindel, et kui kedagi vastu võtame, siis peavad nad olema tagakiusamise ohvrid, mitte majanduspõgenikud (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakonna-avaldus-pagulaste-teemal-saabuvad- pogenikud-tuleb-uhiskonda-integreerida-ja-selle-tarvis-tuleb-raha-juurde-kusida?id=71676713). Kindlasti on pagulaste vastu kõige tugevamalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, nad on korraldanud ka mitu protestiaktsiooni
1992. aasta lõpus Taga- Kaukaasias ja Kesk-Aasias puhkenud kriiside tagajärg oli 1,5 miljonit kodutut Armeenias, Aserbaidzaanis ja Tadzikistanis. Aafrika suurte järvede piirkonnas ületas 1994. aasta aprillis üheainsa päeva jooksul 250 000 ruandalast Tansaania piiri, mõni kuu hiljem läks enam kui miljon inimest üle Ruanda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Sair) piiri, mida võib pidada juba piibellike mõõtmetega väljarändeks. 1990ndatel aastatel tekkisid taas Euroopas pagulased ja inimesed, keda relvakonfliktid on sundinud kodu maha jätma. Endises Jugoslaavias oli relvakonfliktide tõttu sunnitud põgenema üle 4 miljoni inimese. 1991. aastast kuni 1999. aasta keskpaigani esitad üle 850 000 endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikide kodaniku Euroopasse varjupaiga taotluse, mis moodustab neljandiku Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides esitatud varjupaigataotluste koguarvust. Suurem osa nendest, kes põgenesid konfliktide eest, jäid aga kodumaale või
Pagulaskirjandus · 1940ndate keskel lahus Eestist u 70 000-75 000 eestlast · Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale (enim Rootsi) · Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro alga...
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · S...
ometigi pole kõik nii roosiline. Pagulased tulevad Euroopasse täiesti teisest kultuuriruumist, kus kombed ja tavad erinevad nendest, mis meile omased on. Seal, kus nemad on harjunud elama, on tihti normaalne, et probleeme lahendatakse vägivallaga. Mõnes paigas ei pilguta keegi silmagi tapetud või vägistatud inimest nähes. Siia tulles ei kujuta nad tegelikult ette, mis neid peale sotsiaalabi ees ootab. Me paneme pagulased elama suurlinnadesse, kus meie arvates toimub nende kiirem integratsioon ühiskonda, kuid selle tõeline tagajärg võib olla hoopis teistsugune. Ka nendel on siin, uues keskkonnas, väga harjumatu ja keeruline, alustades jahedast kliimast ning lõpetades sellega, et tänavatel liiguvad peamiselt valged inimesed. Kõik suured erinevused kodukohaga tekitavad sisserännanus stressi, millega teatud osa kindlasti toime tuleb, kuid alati on meie seas ka nõrgemaid inimesi
Kuidas inimesed saavad pagulasteks? Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Maailmas on vähemalt kümme miljonit inimest, kes elavad ÜRO määratluse kohaselt nagu pagulased, kuid kes ei ole ületanud oma kodumaa piire. Siseriiklike pagulaste olukord on sageli veel viletsam kui tegelikel pagulastel, sest nemad elavad pideva tagakiusamise hirmus ja nende abistamine on sageli äärmisel raske riigis valitseva vägivalla tõttu. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. On üsna tavaline, et vägivalla ja tagakiusu esimesteks ohvriteks on koolitatud, aktiivsed inimesed.
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “
plaani. Töötukassa kohtleb pagulasi võrdselt Eesti elanikega. Seaduse ees on kõik võrdsed Mõlemad kinnitavad, et inimesed on erinevad ja väita, et Aafrika riikidest tulnud ei taha tööd teha, on rassistlik, kuna neid, kes töötada ei taha, on Eestiski. Samuti ei saa süüdistada sisserännanuid massilises sigimises, sest kui Eesti naised nendega lapsi soovivad, on see igaühe vaba valik. Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan. Inimõigused on universaalne väärtus Inimõigused on universaalne väärtus, mida meil on moraalne kohustus tagada.
USA ei soovi endale lisakoormust riigile, vaid nad on huvitatud eelkõige maksubaasi suurendamisest läbi töötava rahvastiku, mis lisaks suurenevale maksutulule toodab ka suuremat sisemajanduse kogutoodangut. Vastupidine näide on aga Euroopa, näiteks Prantsusmaa, kus elamisloa saamine ei ole seotud töökohustusega ning riiki sisserändajad tulevad eelkõige majanduslikel kaalutlustel, sest Prantsusmaa maksab oma elanikele suuremat sotsiaaltoetust, kui paljud pagulased teeniksid oma tööga kodumaal. USA ning Euroopa erinev suhtumine pagulastesse ning elamislubade andmise põhimõtetesse on nähtav ka makrotasandil, USA suudab jätkuvalt majandust kasvatada, samal ajal ägab vananev Euroopa suurte sotsiaaltoetuste all ega suuda oma majandust stabiilsel kasvulainel hoida. Pagulaste sisserändest saavad eelkõige kasu just riigid, kuhu pagulased tahavad ka lõpuks elama jääda. Riigid, kus nad ajutiselt peatuvad, et pärast edasi liikuda, ei saa
Rahvastikuprotsessid maailmas. Pagulusprobleemid Läänemaa Ühisgümnaasium 2014 Pagulane Isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma Rass, usk, rahvus, poliitiline seisukoht Puudub oma riigi kaitse Eestis 3-aastane elamisluba Maailmas on praegult ligikaudu 22 milj. pagulast 90% pagulastest elab arengumaades Pagulus Eestis Miks on Eestis vähe pagulasi? Eesti liitus ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga 1951.aastal Kokku olnud 468 taotlust 2014.a seisuga Kehv ligipääs keeleõppele Raskus töökohti leida Registreeritud elukoha puudumine Väikese sotsiaaltoetuse puhul liigutakse Eestist Soome Varjupaik pagulastele Euroopa suurimad paguluslained Pärast I ja II Maailmasõda Külma sõja lõpul Jugoslaavia sõja ajal Põhjuseks oli majandusliku ja poliitilise elu allakäik, kriisiolukord Riigid, mis on saanud rahvusvahelise kaitse Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest ja 30% elanikkonnast elab vaesuses. Ma ei usu, et need numbrid viimase kahe aasta jooksul tunduvalt muutunud oleks. Peaaegu 30 protsenti Eesti täiskohaga töötavatest inimestest saab tasu alla 500 euro kuus kätte, nad elavad palgavaesuses. Muidugi on hea mõelda, et pagulased hakkavad tegema sarnaseid miinimumpalgaga töid ja majandus edeneb paremuse poole, aga suurriikides nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ning ka kõigis põhjamaades on see läbi kukkunud ja pagulased elatuvad toetustest. Need riigid on ka tõestanud, et pagulastele riigikeele õppimine on ostutunud tulutuks ja kas eesti oleks erand kui isegi enamus Eestis elavaid venelasi ei ole seni ära õppinud eesti keelt vähemalt algtasemelegi. Meie iive on
Hiljuti riigikogu delegatsiooniga Jordaania põgenikelaagrit külastanud kaitseminister Hannes Hanso sõnul olid sealsed Süüria inimesed eelkõige ikkagi põgenenud Bashar al-Assadi režiimi, mitte Islamiriigi eest, vahendas "Aktuaalne kaamera". Venemaa sekkumine Süürias pigem põlistab kaitseministri arvates kriisi. "Kuni Assadi kunstlikult Venemaa toel, tal on nii-öelda hapnikumask näo peale pandud, võimul hoitakse, siis loomulikult need pagulased koju, Süüriasse, naasta ei saa," ütles kaitseminister Hannes Hanso. Pärast erakorralist Euroopa ülemkogu eelmisel nädalal on meedias aina rohkem räägitud, kui oluline on Türgi osalus Euroopat tabanud põgenikekriisi leevendamisel. Kaitseminister Hanso kinnitusel on selge, et kui me ei aita Türgit, siis me ei aita ka iseennast, sest Türgi on põgenike peamine transiitriik. "Sel aastal üle seitsme miljardi euro on nad kulutanud pagulaste toetamise peale ja kui me seda
ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoliitika toetajad. Inimesed on niivõrd pagulaste vastu, sest on levinud arvamus, et pagulased ei tee ise üldse tööd, vaid elavad toetustest, mida riik neile pakub meie rahadest. Ometi on sotsiaalmeedias levinud pilte ning postitusi sellest, kus mustanahaline teeb tööd riigis, kuhu ta on immigreerunud. Eurooplane ei ole väga salliv teistsuguste inimeste vastu, näiteks nagu on pagulased. Poliitik Tunne Kelam on öelnud: „Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes „kõik ühe eest“ vaid ka „üks kõigi eest““
James Joyce Kerttu Puusepp Elulugu ● 2. veebruar 1882 Dublinis, Iirimaal ● Sündis haritlasperekonda ● Kümnest lapsest vanim ● 6.-20. Eluaastani õppis jesuiitide koolides ● Ülikoolis õppis keeli ja filosoofiat (“Kunstniku noorpõlveportree”) ● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige ku...
põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned nendest on vastu. Argumendid seoses nõustumisega Valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega Aitäh kuulamast :)
Eestise ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). See on ilmekas fakt, et immigrantide integratsiooni poliitika on valesti ülesse ehitatud või suisa puudulik. Vale on juba see, et neid paigutatakse üle Eesti laiali. Seda on tunnistanud ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et viga oli paigutada pagulased üle riigi laiali ja väikestesse kohtadess, kus neil puuduvad juba eos karjääri võimalused (Maarits & Pärli, Rahvusringhääling, 2017). Elaksid immigrandid lähestikku integreeruks nad kiiremini ja lihtsamalt. Teiseks probleemiks on see, et kvoodipõgenikud paigutatakse väikestesse kohtadesse. Näiteks paigutati pagulased Türile, Põlvasse, Kundasse, Padisele jne (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). Väikestes kohtades pole immigrantidel häid väljavaateid ei
10 lihtlauset meediast 1.Oliver Läll selgitas, et Eesti fännid pole olukorraga rahul. Allikas: Õhtuleht 2. Riigiettevõtted, firmad ja asutused võtavad tööle pagulasi. Allikas: Õhtuleht 3.Tudengid, õpilased ja mudilased alustasid kooliteed. Allikas: Delfi 4.Riigikogu, valitsus ja president pole rahul praegu toimuvaga. Allikas: Delfi 5. Obama, Merkel ja Cameron kohtusid üleeuroopalisel tippistungil. Allikas: Õhtuleht 6.Meteoroloogid, EMHI ja Ilmateenistus hoiatavad sügiste äikesetormide eest. Allikas: Õhtuleht. 7.Eesti rahvas, nii noored kui vanad on vastu pagulaspoliitikale. Allikas: Delfi 8.Pagulased, mustlased ja asunikud jõudsid Ungarisse. Allikas: Õhtuleht 9.Kanepi, Williams ja teised esireketid astuvad üles Prantsusmaal turniiril. Allikas: Õhtuleht 10.Putin ütles, et tuleb jääda rahulikuks. Allikas: Delfi TPT AA-14 13.12.2015
miljardit dollarit. • Tegelikult on need summad veel palju suuremad, kõik ülekanded ei toimu ametlikult. • Rahaülekanded moodustavad umbes 2/3 välisinvesteeringutest arengumaadesse. • 2009.a. tehti kõige enam rahaülekandeid Indiasse, Hiinasse, Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse. • Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast. VÄLISMAALASTE OSATÄHTSUS MÕNEDES EUROOPA RIIKIDES PAGULASED • Pagulane on isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja kes ei saa sinna tagasi pöörduda; • Ligi 8% migrantidest e 16,3 mln rändajat on pagulased ja asüüli taotlejad (2010. a. andmetel). SISSERÄNNANUTE OSATÄHTSUS RIIKIDE RAHVASTIKUS SUURENEB MAAILMAS KASVAB KESKKONNAPÕGENIKE ARV • Keskkonnapõgenikud on inimesed, kes on sunnitud oma elukohast lahkuma, sest sealne elukeskkond on muutunud elamiskõlbmatuks.
saanu pakilisemaid probleeme on elukoha leidmine. Euroopa riikidel on küll rohkem ressursse kui Aafrika riikidel, kuid siiski on raskusi standarditele vastava elukoha leidmine. Lisaks on vahe veel kliimas, mis Euroopas on palju külmem kui Aafrikas. Elukohtade nappuse probleemi lahendamiseks on ehitatud sotsiaalmaju, kuhu on võimalik koheselt paigutada põgenikke. Inimesed ei suuda elada õhust ja armastusest ning mitte ükski riik ei suuda toita pagulasi lõpmatuseni, seega on oluline, et pagulased leiaksid endale töökoha. Töökoha või üldse mõne tööotsa leidmine on aga väga raske. Pagulastele tuleb puudu keeleoskusest ning enamasti ka tööoskustest, tihti saab takistuseks ka erinev rass või kultuuriline taust. Jõukamad ja edukamad riigid on loonud pagulastele lihtsamaid ja põgenikele sobilikumaid töökohti, nagu näiteks pargikorrastaja ja hooldaja amet. Samuti korraldatakse täienduskoolitusi, mis on tasuta
4.teema: Relvastatud konfliktid CD lk. 93-97; 1. Tooge vähemalt 5 näidet/põhjust, mis on viinud/ viib relvastatud konfliktini. 1) sotsiaalmajanduslikud (majanduslik ebavõrdsus, tõrjutus, vaesus, majanduslangus) 2) hariduseta töötud noorukid kergeks saagiks nii mässulistele kui narkojõukudele. 3) poliitilised ja institutsioonilised, nt riigi võimetus tasakaalustada eri rühmade huvisid, võimuvõitlus eliidi vahel, teatud gruppide (etniliste, religioossete) poliitiline mahasurumine, riigi suutmatus/soovimatus kontrollida korruptsiooni, riigitulude kasutamine 4) keskkonda ja loodusressursse puudutavad, nt keskkonnatingimuste halvenemine või soov kontrollida loodusressursse. 5) ajalooline pärand, nt kolonialismi ja Külma sõja perioodil toetasid välised jõud teatud regioonides/riikides ühtesid gruppe teiste 6) identiteedi küsimused 2. Mis on relvastatud konfliktide tagajärjeks? Inimes...
julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni, tagada migrantide heaolu ja inimväärikus.” (IOM) Lisaks IOMile tegeleb põgenike ja pagulaste õiguskaitsega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mille peaeesmärgiks on jälgida põgenikke puututavate inimõiguste järgimist. Lisaks otsib organisatsioon 6 mooduseid, mille abil saaksid pagulased oma elu normaalses keskkonnas taasalustada, minna mõnda teisse riiki või naasta kodumaale. (Lukosiunaite 2014) 1.3 Hetkeolukord Põgenike arv maailmas kasvab iga päevaga. Kui eelnevalt välja toodud 2014. aasta ÜRO raporti seisuga oli maailmas üle 50 miljoni põgeniku, siis 2015. aastal oli ÜRO andmetel maailmas hinnanguliselt üle 60 miljoni põgeniku. Enim konfliktikoldeid ja põgenike liikumist on Aafrikas. Lähis-Ida põgenikud on peamiselt pärit Süüriast, Iraagist ja Afganistanist
Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Looming luulet iseloomustab vahetu ja
Eluase üüritakse pagulastele ja tema perekonnale koostööparknerite abil või korteriturult, arvestades seal kehtivaid hindu. Samuti pagulastele on tagatud tasuta eesti keele õpe, mis on nüüdsest ka kohustuslik. Ilma eesti keeleta oleks siin maal raske hakkama saada ning tööd leida. Isikute vastuvõtmise eelduseks on kiire kohanemisvõime, tööks vajaliku keele omandamine ning vajadus kas ise või Töötukassa abil töö leidmine. Eesti eesmärk on viia pagulased elama Eesti erinevatesse kohtadesse, et hoida ära pagulaste ühinemine ning kõikvõimalike olukordade teke. Kasvades ise seto traditsioonide järgi ja teades kui oluline on setodele oma kogukond, rahvakultuur, usk, rõivad, toidud, seto leelo jms võib järeldada, et ka pagulastele on oluline oma kultuuri hoidmine, oma kogukond ja usk, olgugi, et võõras riigis. Euroopas on usuvabadus, mistõttu on pagulastel oma kogukonna tekkeks soodne võimalus. On selge, et paljud pagulased
Aafrika Aafrikas on palju kannibalistlike hõime Inimorganite söömisel usutakse olevat maagiline ravitoime Isegi tänapäeval müüakse nn mustal turul inimorganeid rituaalide läbiviimiseks Korowaide hõim Paapuas Rituaalne kannibalism tänapäevalgi Korowaid tapavad ja söövad ära nõiduses süüdistatavad hõimuliikmed Võimalik turistide meelitamise trikk Kannibalismi juhtumid lähiajaloost Urugai Air Force Flight 571 Põhja-Korea pagulased 1995-1997 November 14, 2009, Venemaa On mõeldamatu, et IT-ajastul eksisteerib maailmas ikka kannibalism. Küsimusi? Tänan tähelepanu eest!
17. Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika 8. Pagulased 9. Kalevipoeg 10. Holokaust 11. Nobel 12. Misjonär 13. Okupatsioon 14. Päts 15. Metsavennad 16. Hurt 17. Maffia 18. Demokraatia 19. Kodusõda 20. Koidula
Näiteks linnast väljas elavad inimesed saavad teada asjadest, mis toimub pealinnas. Erinevad situatsioonid-Linnapea vahetumine, seaduste redigeerimine, uute hoonete ehitamine jne. Sama käib ka ühiskonna kohta. Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse teada, mis toimub hetkel väga aktuaalses kohas, Vao külas, kuhu on paigutatud teistest riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on oluline tema artikkli lugejate arv. Seega, ajakirjandus ei jaga alati tõeset informatsiooni, sest üldjuhul mängib suurt rolli ka toimetaja isiklik arvamus. Näiteks, kui
ummik- ja üksindustundes ning eksistentsiaalses kriisis, mis on peategelast tabanud. Vaadates romaani peategelast võib öelda, et ta on pagulane nii riigi suhtes, kust ta põgenes, kui ka enese suhtes. Ta otsib väljapääsu oma pimenenud hingekaosest ja leiabki selle. Ta pääseb välja surnud mehe majast ning seega võib öelda, et ta alustab uut elu. Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on mingil määral pagulased. Nad põgenevad oma hirmude eest, lükkavad edasi neile ebameeldivaid toiminguid. Mida aga teha selleks, et vabaneda oma sisepagulusest ja sellega kaasnevast hirmutundest? Lihtsalt oodata, kuni keegi sellest välja juhatab? Kindlasti mitte, sest pigem tuleb endal võidelda ja koridori lõpus paistva valguse poole pürgida.
õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg hakkab see inimene palvetama ja veel imelikum on seda näha, kui ta teeb seda näiteks koolis. Samuti oli meile võõras kooseluseadus. See seostus kõigi jaoks omasooliste kooseluga
oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist abivajajatest on siiski õnnetuses oma kodu ja turvatunde kaotanud pered lastega. Meie riigil on vaja lisakäsi tööjõuturul, kas siin ei ole võimalus neid leida? Ma arvan, et peaksime olema avatumad ja leidma inimlikkust, et abivajajatele anda koht, kus elada. Tolerantsuse puudust leian ka suhtumises, et samasoolised paarid ei saa vabalt koos elada.
Elin Toona pagulasromaan "Sipelgas sinise kausi all" vaatleb peategelase Antsu lõhestunud elu ja kohanematust Eesti ja Inglismaa vahel. Esmapilgul võib tunduda, et Antsul on olemas kõik, mida on vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. Kohanemisraskuseid valmistasid talle peale kodukommetest kinnihoidmise veel kaastöölised, kes
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa arvatud pagulased Aafrikast ja Süüriast Arvatakse, et kui tõstame makse ja palga jätame samaks muutub eestlaste elu paremaks. Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni, Eesti kui minu kodumma, mille olukorda mina muuta ei saa kuna riiki valitsus on isepäine jõmpsikas
Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1. Mis on asüül? Kes on asüüli taotleja? Otsi internetist Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. See on teisest riigist põgenenud inimesele valitsuse poolt antav kaitse väljaandmise vastu 2. Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel? Lk.117 alates II lõigust
Kogu selle maja tähtsus seisneski tunnetes, mitte nii väga mingite asjade kirjeldustes. Kirjelduse kokkuvõtteks saab vaid öelda, et kõik käis kiiresti, kõike oli palju ja see oli segane. Kuid see tunne, mida see raamat endas kandis, oli pisut kurblik, suur tähtsus oli hirmul üksinduse ees ja veel kõige põhilisem oli see, et selle raamatu lugemine jättis mulle sellise põhjatu üksinduse ja tühjuse tunde. Kuigi mul ei ole mingit kokkupuudet pagulaseluga, siis ilmselt tunnevad pagulased just selliseid tundeid. Pagulasel pole oma kohta ega oma inimesi, kõik on laiali pillutud. Kuigi pealnäha oli see raamat üks suur segadus, siis kätkes se endas tundeid, mis tegid sellest teosest vägagi olulise raamatu kasvõi selle tarvis, et anda noorematele põlvedele edasi seda olustikka ja tunnetesegadust, mis sellist aega iseloomustavad.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitu...
piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime seda mis meil on, ja nii peabki, sest ei tasu unustada, et meil puuduvad ka: purskavad vulkaanid, mitme magnituudised maavärinad, laostavad tsunamid,
pärast, sest nad arvavad, et kõik põgenikud on halvad. Minu meelest on ka häid põgenikke, kes tulevad siia ja otsivad omale töö, et enda pere eest hoolt kanda ja neile söögi lauale tuua. Teine põhjus on, aga see, et nende peale kulub palju raha ja Eesti kodanikud peavad elama miinimum palga eest. Pagulastele antakse kuus 400 eurot ja makstakse kinni ka keeleõpped ja tõlketeenused, umbes 1800 euro ulatuses. Nende kodanike poolt, kellele ei meeldi pagulased on tehtud suhtluportaali facebook pagulastest gruppe, kuhu postitatakse pagulastest pilte. Teistel inimestel on ükskõik seni, kuni põgenikud neile liiga ei tee. Eestis on ilus loodus. Siin on ka ilusaid linde, loomi, kalu ja puid. Minu kodumaa kõige vanem kasvav puu on Tammelauri tamm Võrumaal. Siin on ka palju järvesid, jõgesid ja soid. Kõige suurem järv Eestis on Peipsi järv ja kõige pikem jõgi on Eestis Võhandu jõgi. Minu arvates on minu kodumaa puhtam, kui mõni välisriik
kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata mustanahalisi näiteks Barack Obama või dzässikuninga Louis Armstrongi järgi? Kas ei peaks siis kõik mustanahalised intelligentsed ja andekad olema? Inimene näeb seda, mida ta tahab näha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
