Metallitöö, orud, kivised kõrbed, nikerdused, tikandid, email, vohavad troopikametsad, lakk, portselan, graafika. igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas Brahmanism - On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi
KÄTY KUUSEMETS 10 H On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhti...
Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse Veedade usundiks ehk Veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon, mille järgijad püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Braahmanitest preestrid sooritasid ohverdamistseremooniaid puja'sid, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. PÜHA TEKSTID Veedad Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda
eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: vedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. · Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist.
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks.
Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnak...
Umbes 3000 1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: veedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarialased, kelle usundit nimetatakse veedade usundiks ehk veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad
Näide 4. Tekstis on seletatud mõiste veeda:"Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt: veedad (sanskr veda teadmine) Vana-India usutekstide kogumikud. Iga peatüki juures õppetükina või teksti osana tutvustatud religiooni. Väärtushinnangud Näide 5. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism, hinduism, budism. Lisalugemine põhitekstist eraldatud. Näide 6. Kui põhitekst on esitatud valgel taustal siis lisatekst on eraldatud oranzi taustaga. Ära on mainitud ka teksti allikas. Hea, kui talitsetakse ihu; hea, kui talitsetakse juttu; hea, kui talitsetakse meelt; hea, kui talitsetakse kõike. Kõike talitsev munk vabaneb kõikidest kannatustest. Mungaks nimetan ma seda, kes valitseb kätt, kes valitseb jalga, kes valitseb juttu, kes
3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse. Hinduism on etniline religioon, puudub rajaja, seotud ajalooga. Suuruselt kolmas usund maailmas, u 900miljonit järgijat. Õpetus ja põhisuunad. Sisaldab: ¤ polüteismi - uskumine mimeses jumalasse
Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahmaanid") preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed
jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Suudrad olid teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. 4. Hinduism ja brahmanism on mõlemad õpetused hinge taassünnist. Ainult hinduism on edasi arenenud brahmanismist. Brahmanite usus oli väga tähtsal kohal ohverdamine. Seda kajastab veeda. Kogu selles kirjapandavas kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi, mis kujunes järk-järgult aastatel 500 eKr- 500pKr ja on tänases Indias kõige levinum religioon. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Hinduismis käisitlevad maailmakorda nn jumalad maa peal, õhus kui ka taevas
II.Religioon ja kultuur Iga peatüki juures on kas eraldi õppetükina või mingi teksti osana tutvustatud antud kohaga seonduvat religiooni. Muidugi on religioonil iseenest väga tähtis osa ajaloos. Kuid samuti aitab õpikus selline tihe erinevate usundite eksponeerimine/tutvustamine õpilastes tolerantsuse väärtushinnanguid sisendada. Näide 6. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism, hinduism, budism. Lisalugemist, või põnevaid tekste on õpikusse samuti toodud, eraldatud on need aga värvilise kastikestega, et oleks selgesti põhitekstist eraldatud. Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Näide 7. Kui põhitekst on esitatud valgel taustal siis lisatekst on eraldatud oranzi taustaga.
300a vältel kadus. Põhjuseks olid looduskatastroofid. Mis alles jäi hävitati aarialaste poolt u 1200 eKr. Aarialased võtsid kasutusele aaria keele, millest kujunes välja vanim kirjakeel sanskript. Alates sellest ajast on võimalik lugeda kirjakeele allikaid. Hakkasid koostama kroonikaid vedad. Indiasse tuli kastisüsteem. Dzunglipiirkondades on säilinud tänini. Elanikkond jagati nelja kasti. Juhtkohal oli aarialased. 1. vaimulikud brahmanid, usund: brahmanism. Kohustused puudusid, viisid läbi usukultust. Ohverdasid inimesi. 2. kaitsjad ja valitsejad väepealikud, sõdurid, valitsejad. Valitsesid ja kaitsesid riiki. Võiks 1-2 kasti piires suhelda. 3. ülejäänud aarialased vaisjad, põllumehed, käsitöölised, kaupmehed. Need kes ühiskonda ülal pidasid. Abielu kõrgema kastiga lubatud. 4. alistunud rahvad mitteaarialased, ei tohtinud teiste kastidega läbi käia.
maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Hinduism on India traditsiooniline usund. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Kõige varasem oli veeda usund, sellele järgnes brahmanism. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9.saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks
religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks. Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse. Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid maailmakorra tagamiseks läbi viima keerukaid ohverdusrituaale (brahmanism) I aastatuhande keskel reformiti brahmanism ning saadi hinduism. Algselt oli hinduism suulise pärimusega leviv, hiljem kirjutati veedad-vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles ehk hinduismi pühakiri. Brahmad- veedade seletused. Upanišaadid-brahma raamatute kommentaarid. Jumalaid umbes 300 000 000, korraga nii panteistlik, polüteistlik kui ka monoteistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad kõik ühest ning otseselt kõik ei kummardatagi alati.
Religioon Ohverdati. Hiinlaste arusaamist Üks jõukas Usuti jumalaid ja kultuur Veedad on mööda olid jumalik kaubalinn ning neile toodi nende usu ja inimlik maailm Jeemenist põhja ohvreid, isegi aluseks. lahutamatult seotud. pool oli Meka. inimohvreid. Varajane usk- Mõlemad olid osa Mekas asus ka Jumalad olid brahmanism. kolme ilmavalda araablaste peamine tähtsal kohal . usukeskus. See oli Hinduism ühendvatest suurest Korraldati Kaaba tempel, mis kujunes kujunes kolmainsusest: oli kuubikujuline. mitmeid rituaale.
leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele. Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster.
2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele). Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes). HINDUISM (hinduistid, hindud) India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil. Hinduismi eellaseks oli brahmanism. Brahmanismi "ülepingutatud" nõudmised ei sobinud paljude inimeste vaadetega, vastuseisust kasvasid välja muutunud nõuded. SISU Igal inimesel on saatus (karma - tegude saadus). Pärast surma läheb hing teise olevusse, vastavalt inimese käitumisele (tegutsemisele, mõtlemisele?) oma elus. Inimene on võimeline oma saatust (karmat) muutma ja (järgmises elus) kõrgemale tasemele tõusma ainult head tehes. Eesmärgiks on vabanemine elu-surma tsüklist (karma lõpliku kaotamise läbi).
Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mia juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastid liimed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 2. Religioon ja kultuur Brahmanism ja hinduism Veedad kajastavad aarjalaste usku arvukatesse jumalatesse, näitavad ohverdamise tähtsust toonases religioonis ja rõhutavad braahmanite osa riitustel. Viimasest tingituna on aarjalaste vaane usk tuntud brahmanismi nime all. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu alusteks. Kuid aja jooksul on lisandunud teisi usualaseid kirjutisi, mis on veedade õpetust edasi arendanud. Osa neist uskumustest pärineb tõenäoliselt juba aarjalaste sissetungile eelnenud ajast
Bangladesh Nepaal Kanada USA Suurbritannia 500 000 Lõuna-Aafrika Vabariik Sümboolika: Püha silp OM [aum] Tekkimine: Induse kultuuri rajasid ligikaudu 2500 eKr draviidid. Nende poolt rajatud kultuuritase oli kõrge U 1500 eKr tungisid Indiasse loodest sõjakad aarjalased Viimased tõid kaasa oma religioosse maailmakäsitluse, seega on hinduism välja kujunenud kahe religiooni kokkusulamise teel Hinduismi kujunemine toimus kolme etapiliselt: VEEDADE BRAHMANISM HINDUISM USKUMUSED 9 saj pKr 9.1 Veedade periood Oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Ohvrite abil püüti saavutada maapealset õnne Austati ka mitmeid samu jumalaid, kui tänapäeva hindudki. Nt. Agni- tulejumal, Indra- ilmajumal, vallutuse ajal arenes ka sõjajumalaks 10 Brahmanism
*Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-6 saj. pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga.
· Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures. 2. Grihastha majaperemees: elati tavalist elu. 3. Vanaprastha metsaerak: katkestatakse tavaline elu. 4. Moksa vabanemine: lõplik seisund. · Brahmanism preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Hinduism tekkis 1. A tuh eKr brahmanismi reformimise tulemusena. · Pühad tekstid: 1. Veedad: Rig-, Sama-, Jadzurveda 2. Brahma raamatud veedade seletused 3. Upanisaadid seletuste kommentaarid 4. Aaranjakad hilisemad pärimused
Kodune töö usundite kohta Kerli Djomina FT1 Judaism Ajalugu Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel ...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas
Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks
linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (Iidsed jumalused nagu Indra ja Soma =)) · Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine);
Tavatu kopsukatkupuhang nõudis 1995. aastal hinnangute järgi üle 100 inimelu. Indias on 1 arst 2157 inimese kohta. Suurim surmade põhjus on hingamiselundite, toitumis- ja kõhuhaigused. 9. Religioon India on mitmete religioonide tekkepaik hinduism, budism, dzainism, sikhism. Indias on esindatud veel zoroastrism, islam, judaism, kristlus. Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Hinduism on üldnimetus paljudele koolkondadele, gruppidele ja õpetustele. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa. Karmaga on seotud sansra, mis tähendab hinge pidevat taaskehastust. Hinduism on teinud läbi olulise arengu oma eksisteerimise vältel. Tsivilisatsioon kui selline
HINDUISM: 4.1. Hinduismi juured: India praegugi valitsev usund (üle 650 milj järgija) – hinduism – on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Umbes 1500 eKr Indiasse tunginud sõjakate aarjalaste usundit nimetati nende pühade raamatute järgi veedade usundiks, mis oma olemuselt oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Aarjalased püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Hinduismi kujunemise teiseks etapiks oli brahmanism. See oli preestrite (brahmaanide) keskne ohverdamisreligioon, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus läbi pidevate ohvritoimingutel tekkiva imeväe abil. Arvati, et jumalad võtavad ohvriloomade liha söömisest osa. Hinduism kujunes lõplikult välja I at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. 4.2. Veedad ja hinduismi jumalad: Hinduismi pühakirjad või pühad raamatud veedad (sanskriti k veda –
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2
* ~1500 e.Kr toimub Indias suur muutus tänu sellele, et aarjalasetest vallutajad läksid sinna. Arya'd, nagu nad end ise nimetasid, rääkisid senskriti keelt ja olid ränd karjakasvatajad. Neil oli veedade usund (veda teadmine). See aeg, kui nad Indiasse tungivad, annab alguse sellele, et hakatakse rääkima varajasest hinduismist. Siin ongi kaks nö faasi: 1) varajane faas polüteistlik ohverdusreligioon, mille eesmärgiks oli saavutada õnn ja hea elu maa peal.. 2) teine faas brahmanism (tuleb sõnast brahman, mis tuleb sõnast brahma, mis on kogu universumit täitev maailma vaim. Brahman oli preestri klass, kes suhtles brahmaga.) Sel ajal muutusid preestrid väga tähtsateks, sest ainult nemad olid vahendajaks inimese ja Jumala vahel ja ainult nemad teadsid täpselt, kuidas ohverdada. -) Esialgu olid veedad suuline pärimus, hiljem hakati neid kirja panema. Veedade tekkimise aeg oli 1200-800 e.Kr.
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: vedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. 132 Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid 1. Hinduismi pühakirjadveedad: Rig-, Sama-, Jadzur-, Atharvaveda; upanisadid, puraanad, eeposed.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
