Arvamustöö Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab? On see tõsi või ei? Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud
Hiljem saab aru, et asi polegi nii hull. Asjad arenevad edasi. Hiljemalt tekib hiidnaise ja noormehe vahel ülimalt suur kirg. Nende tundeid kirjeldatakse väga detailselt. Lugedes tundub tõesti, et nad on väga armunud. Päevade möödudes avastab mees, et naine muutub liiga pealetükkivaks ja see väsitab teda. Ta üritab tema eest põgeneda, kuid naine saab ta alati kätte. Lugu lõppeb traagiliselt. Mees haarab oma mõõga ja pistab selle otse naisele südamesse. Naine on abitu ja nutab kõvasti. Mees üritas teda veel päästa, kuid tulutult. Selles olukorras oli väga palju emotsioone. Naine karjatas ja nuttis. Mees oli ehmunud ja hirmul. Mees sõidab paadiga minema ja jõuab oma kodukohta. Keegi ei tundnud teda ära. Ta kurvastas ja otsustas lahkuda igaveseks.
Miks laps jonnib? 10 klass. Väikese lapse jonni põhjused... * Beebi ei jonni enne esimest eluaastat. * Ta nutab asja pärast, mitte tähelepanu. * Tita nutab vaid siis, kui mõni tema vajadustest on rahuldamata. * Beebi nuttu ei saagi seepärast nimetada jonniks, kuna tema nutt on tingitud sellest, et midagi on puudu või häirib teda ja nutt on tita ainuke väljendusviis. Suurema lapse jonni põhjused. * Esimene kuni kolmas eluaasta on jonni-iga. * Siis ilmutab laps vastuhakku, on kangekaelne, vahel armukade, ta nõuab tähelepanu. * Poiste ja tüdrukute jonnimise erinevused on tavaliselt natuke erinevad.
milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama," miseb ta, "keedan sulle putru ma..." Ahjuprao vahel laulab kilk. Krvaltoas, teisel pool ust, norskavad peremees ja
2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3.vaatus Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul. Poisid kannavad tule jaoks hagu kokku ja peavad tõrvatünni all nõu
kollast, kollast, roosat, rusket, verevat, taas kollast, pruuni roheluse raskest pärjast hoovab südameni, suuni…’’ Aastaaegade vahetusest räägib ka Ernst Enno, samuti kurbades toonides suve surma kirjeldavas luuletus ,,Tuul käib’’. See luuletus on väga meeldejääv ning tundeküllane. ,,Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna- Suvi eile maeti sinna… Kukku! Kus on kullerkupud! Hõissa! Kus on õnnenupud!- Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna-
Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab. Romeo läheb siis jälle Julia akna alla. Aga vahepeal, teeb Julia isa ostsuse: Julia peab abielluma vürsti sugulase Parisega. Julia armastab ju Romeot ja nad on juba abielus. Seega ta ei taha seda. Isa saab väga vihaseks. Romeo läheb Mantuasse, Julia läheb isa Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzol on idee, et mingu ta isa käest andeks paluma ja las ta nõustugu Parisega abielluma. Lorenzo annab talle unerohtu, et ta jooks seda päev enne abielu. Siis on ta 42 tundi
Nirti (Triin Põldra) on sündinud 1988. aastal ning on noor ja vihane autor. Tema teos jutustab peategelase Liliti silmade läbi loo karmist tegelikkusest, kus siiski säilib veel lootus ja ootus paremuse poole. Lilit elab koos õe, isa ja emaga tagasihoidlikus majas. Isa on alkohoolik ja peksab oma naist. Lapsed peavad seda pidevalt pealt vaatama, oskamata ema aidata või teda toetada. Ema ei hakka kunagi isale vastu pärast peksmist nutab ta tunde oma toas üksi ja mõne aja pärast kordub sama lugu. Aeg möödub, perekonnas aga ei muutu midagi köögis istuvad võõrad mehed, kes koos isaga joovad, ema nutab magamistoas, sest on saanud jälle uue keretäie, ainult lapsed on saanud vanemaks ning Liisbet, Liliti vanem õde, on lapseootel ja kolib lapse isa juurde elama. Lilit ei tea, mida teha. Ta hakkab jooma, kuigi vihkab seda, sest teab ja on näinud, mis viin on tema isast teinud.
aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui siis kui ta kohtub Maiaga ja hakkab temaga käima,pole tal enam õpimiseks nii palju aega.Teda segab ka tädi koguaegne surve,et ta peab tubli olema.Tädi ei mõista miks ta käib Maiaga,tema jaoks on see lubamatu.Ta nimetab Maiat väga halbade sõnadega,kui ta kuuleb kuskilt,et Aarnet on nähtud Maiaga suudlemas.Tädi süüdistab koguaeg aarnet ja ei kuul üldse mida Aarnel öelda on,ta nutab ja tekitab aarnel süütunnet.Tema ema külastab teda väga vähe ja siis ainult kuulab tädi Ida juttu ja samuti peab Aarnet pahaks.Ükskord kui ta külla tuli siis nutiis koos tädi Idaga ja läks siis kohe ära,tuli lihtsalt nutma.Aarne saab kooli palju kaksi ja halbu hindeid,mis masendavad teda.Raamatu lõppu poole saab Tädi Ida tema peale juba nii pahaseks,et ütleb,et aarne peab ise endlae toitu ostma,tema enam süüa ei anna.Nii juhtubki
h -- pika vokaali või diftongi järel h -- ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) (stiihiline, psüühiline) pp, tt, kk b, d, g p, t, k kappide, nutta, lukke kabi, sadu, magab kapid, nutab, lukud p, t, k -- ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (toopi, lauta, kõiki) ff, ss f, s seffe, tussidega -
2x 2.Kes on rõõmus see vallutab ka kõrgemad mäed, kes kurb see vangi kongi läeb. Kes on rõõmus sellel kõik teed on valla, kes on kurb sellele elu läheb trepist alla. Ref. Aga minu elu see on hea, muredest on tühi minu pea. 2x 3.Kes on rõõmus selle taevas on selge, kes on kurb see vahetab varu velge. Kes on rõõmus seda mured ei mata kes on kurb see aga kodus üksi nutab. Ref. Aga minu elu see on hea, muredest on tühi minu pea. 2x
Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast. Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni. Nutt täiskasvanul Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega. Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt? Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja
plääks, muu." Ajab segamini lamba ja lehma. Pärast ema sõnade kordamist ("mää," "muu") saab kiita, naerab, kihistab, kordab uuesti loomi pildil. L hakkab huvituma televiisorist, kust kostub auto mootori müra. Ta keskendub ja jälgib. Mõne hetke pärast üritab ema L voodisse pikali panna. Järgneb protest ja jonn, televiisori näpuga näitamine ja püsti seismine voodis. Ema ulatab talle albumi ja üritab samal ajal pikali panna, katab ta tekiga.L viskab albumi maha ja nutab, võtab teki pealt ja asetab voodi äärele, liigutades tekki edasi-tagasi. Nägu krimpsus, peksab paar korda rusikatega voodi madrtsit. Televiisor tuleb uuesti meelde, vaatab seda, räägib omaette "issi" ja "õpa." Ema võtab L sülle, kallistab, samal ajal noomides: "sa ei ole nii tita." L kordab: "ei ole tita." Ta on süles rahulik. Mõne minuti pärast pannakse L jälle sängi, kus hakkab uuesti rabelema, kisades: "ei tee!" Ema lülitab televiisori kinni, järgneb kõvahäälne nutt
Mõista, mõista, mis see on? • Kolmkümmend kaks mehed ja nendel Üks ülem. Hambad ja keel • Kaksteist venda üksteise, järel käivad . Kuud • Ise ei tea päev aga teistele näitab . Kalender •Mitte kuningas aga kroon olemas, ei ole ratsanik, ja kannustab, ei ole äratuskell aga teisi ärkab. Kukk •Viis venda - Aastaid on võrdsed aga kasvu erinev. Sõrmed •Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul • Ilma tuleta põleb? Päike •Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? Kuu •Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar •Hommikul sünnib, õhtul sureb? Päike • Tiivuta lendab üle maailma? Pilv •Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul • Sünnib sügisel, sureb kevadel? Jää •Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi • Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? Äike •Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas •Üks hani, kaks kaela? Püksid •Viis venda, igal vennal ...
(TAIM) 1 9 2 4 7 10 11 6 3 8 VARIANT C 1. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?(LOOM) 2. Roheline mehike, rohelised jalad?(PUTUKAS) 3. Üks hani, neli nina?(ASI) 4. Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?(METSASAADUS) 5. Nutab kui laps, ulub kui koer?(ILM) 6. Kõrvetab, aga ei pane põlema?(TAIM) 7. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?(KÖÖGIVILI) 8. Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?(TAIM) 9. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?(LOOM) 10. Üks hani, kaks kaela?(RIIDE ESE) 11. Hobu metsas, saba seljas?(LOOM) 2. R 7. 1. O 5. K 10. K H 4
kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb lapse sündimisega. Mõju sünnitusjärgses perioodis Piima eritamise refleks Sünnitusjärgne emaka kokkutõmbumine Piima eritamise refleks Kui oksütotsüün voolab rindade veresoontesse, sunnib see alveoole kokku tõmbuma, piim pigistatakse piimajuhade kaudu siinustesse ja edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli aspiriini kasutada ei tohi! veritsusoht, lapsele toksiline Allikaloend: Apter, D., Väisälä, L., Kaimola, K. (2006) Seksuaalisuus. Soome: Oy Duodecim Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S. (1999) Ihmisen fysiologia ja anatomia. Soome: WSOY Deans, A
lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne.. Kohanemist raskendab kindlasti ka vanemate kriitiline suhtumine lasteaia toimuva suhtes. Kui vanematel on kindel kavatsus laps lasteaeda panna, tuleb neil endal lasteaia suhtes positiivselt häälestada. Õpetaja eesmärgiks on tundma õppida iga lapse individuaalseid iseärasusi, et siis kasutada kõige otstarbekamaid võtteid lapsele lähenemisel ja tema juhendamisel. Õpetaja kohus on olla mõistev, oskus teisi mõista ning asetada end teise olukorda ja olema kõrge empaatiavõimega.
Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) Eesti keeles "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) "Oma luulet ja võõrast" (1990) Rootsi keeles "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (1988) "Om litteratur" (1988) Esmaspäev Meenutades oma soengut eilsel tantsul töölineiu sööb kui leiba suitsust laotust akna taga nutab naerab meelitab merd et see hiiliks tehasesse Käekell kõhkleb masin laulab oma transtsedentset laulu veri veri kunas saad sa läbipaistvaks neiu soonis käekell tõttab http://www.youtube.com/watch?v=eGXjY6TLRUo
perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Järgmiseks toon välja Eriksoni järgi psühhosotsiaalse arengu astmed: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a). Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (nutab, mitte ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene Mari-Liis Männik rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema
tunnust. Nt: Särav päike. Tormine meri. Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi. Olles olukorras kus kunagi varem oldud pole, ei tea kuidas käituda ja mida oodata ning kaotab pea. Ühtlasi toob lugu välja paratamatust meie eludes. Vidrik ei soovinud tulla enda mugavustsoonist välja ega näind selleks vajadustki. Nii saigi Leeni haiget
Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks. Ta peaks olema ka inimene, kellega kunagi igav ei hakkaks. Nii mitmekülgne, et tunduks, et elad iga päev uue inimesega. Samuti võiks ta olla hingeline inimene. Mitte see, kes nutab seebikaid vaadates, vaid inimene, kes peab lugu kunstist ja kirjandusest. Austama kõike seda, mida mina usun ning respekteerima mind sellisena, nagu ma olen. Oma isiksuselt peaks ta olema võitja tüüpi, sest nagu A. Lavey ütles: ,,Maailm on loodud tugevatele ja neile nõrkadele, kel on lootust tugevaks saada." Kuid loomulikult ei peaks ta kuulama täpselt sama muusikat ja vaatama samu filme. Sest liigne sarnasus ei pruugi alati kasuks tulla. Ta peaks olema läbilööja terve
Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid liikumas, ning poisid lõid araks ja jooksid ära. Isegi püssid nad visaksid maha. Konsap veel jooksis esimesena aga Ahas võttis süü enda peale. Varem polnud neil mingeid sõjakogemusi, ning see oli neil esimene. 4. Konsap Vaikne, algul oli julge, kuid sõjaalgul muutus tema kõige esimesena ja kõige kiiremini araks. Oli lausa stseen, kus ta köögis põrandal istub ja nutab hirmust. Ta näitas kõige rohkem oma tundeid välja minu meelest. Ahas aitas tal hirmust üle saada, Konsap oligi julgem, kuid mitte kauaks. Peale ööd mõisas ta suri. Tema oli esimene poistest kes punaste käe läbi ära suri. Sõbrad teda toetasid, ta saigi sõprade abil julgemaks. Nad kõik koolipoisid hoolisid üksteistest nagu vendadest. Näha oli kui mõni poiss teisele appi läks aga siis ise surma sai. Neil kõigil olid väga head suhted. 5. Filmi sõnum
Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu. Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud kallist Printsist lahkuda
14. Pääle mihklepäävä es tohi mitte enäm karja julgeste metsa laske, siis ol'li palovasigal metsä õigus 15. Paha siga, parem õnn 16. Palju siga lagastavad lakke vedelaks 1. Aasta ja laps, see naise taks 2. Armas ema, armsad lapsed 3. Mida armsam laps, seda kibedam vits 4. Aus laps nutab ahju peal, värdias värava taga 5. See on eit, kes leiba teeb ja lapsel laksu p-se lööb 6. Essin lapsed ei saa nii palju pessa 7. Ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali 8. Emal üks söömavahe, lapsel kümme söömavahet 9. Emä helli lapsele, laps vali vanemalle 10. Emä lastele ladusa, lapsed emäle ladusamad
kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest. 1 kuu · reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas · kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele · 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta 2 kuu · kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset · tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega 3 kuu · tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid · reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab 4,5 kuu · pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju · laliseb; rohke sülje teke 6 kuu · pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul)
ABORDIPROBLEEM Esile tuleb süütunne koos kahetsuse, süümepiinade, häbi, alanenud enesehinnang, õudusunenägude ja minevikupiltidega. Sageli esineb vaenulikkus, viha meessoo vastu. Viha võib pöörduda abikaasa vastu ning naisel võib ilmneda seksuaalseid häireid. Nutmine, meeleheide ja depressioon on tavalised tunnused, võib esineda enesetapukatseid. Et valu leevendada, otsib naine abi alkoholist või narkootikumidest. See olukord viib valimatute suguliste vahekordadeni. Ilmneb ka tundekülmus emaliku soojuse ja õrnuse asemel. Abordijärgset stressi saab ravida tavakoolitustega psühholoogidest psühhiaatritest ja psühhotroopsetest ravimitest ei pruugi palju abi olla. Tervenemine on pikk protsess ning selle jooksul vajab naine ühe või mitme inimese pidevat emotsionaalset tuge. TERVENEMISPROTSESSID: 1. Esituse tühistamine. Naine teadvustab abordi ja tunnistab, et osales oma lapse tapmisel. 2. Lein. Nain...
Amori teener 2. Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): S'elle m'amera / Kas ta armastab mind? Ma ei tea... 3. Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): O virgo, miserere mei / Oo Püha Neitsi, tunne mulle kaasa 4. Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): L'autre d'antan / Ükskord ta tuleb 5. Gilles Binchois (c. 1400 - 1460): Comme femme desconfortee / Nagu lohutu naine 6. Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): Ma bouche rit / Mu suu naerab, aga meel nutab 7. Hayne van Ghizeghem (c.1445 - 1472): De tous biens plaine / Mu väljavalitu on õnnistatud kõigi hüvedega 8. Walter Frye (? - c. 1474): Tout a par moy / Selleks, et mind mitte näha 9. Antoine Busnois (?- 1492): O Fortune, trop tu es dure / Oo saatus, oled liiga karm 10. Johannes Vincenet (? - c. 1470): Triste chi speró morendo / Kes arvab, et läbi surma... 11. Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): Virgo Dei throno digna / Püha Neitsi, väärt
Vanaema hakkab talle ka printsessitunde andma, sest Mia ei tea kuninglikust etiketist midagi.. Mia'l on peale selle, et tal on kuri vanaema, kes talle kohe üldse ei meeldi, ka palju muid probleeme. Ta armastab Lily venda Michaelithakkavad nad ka hiljem käima. Samal ajal tuleb välja, et Mia ema käib kohtamas Mia matemaatikaõpetajaga, kellega nad hiljem ka kokku kolivad. Mia saab endale väikese venna, kes kogu aeg nutab ja Miale see ei meeldi. Igal koolivaheajal peab Mia sõitma Genooviasse oma isa juurde, et seal tähtsamate isikutega kohtuda. Mia peab esinema ka ajakirjanduses ja teles, see tekitab pidevalt Miale kartusi, et ta ütleb või teeb kaamera ees midagi valesti. Michael on koolis hea õpilane ja jagab teadusest päris palju, seetõttu saadetakse ta Hiina, et seal uusi teadmis saada ja neid hiljem leiutiste peal kasutada.
Edasi lähevad nad õhe nõia juurde. Mefistofeles lasi nõial joogi teha, mis tegi Fausti 30a nooremaks. Tänaval kohtas Faust neidu nimega Margareta ja ta tahtis, et Mefistofeles talle selle tüdrukuga kohtumise korraldaks. Õhtul läks Faust Margareta(Gretchen) tuppa ja jättis kingituseks riidekappi ehetekarbi, seda aga ei lubanud Margareta ema alles jätta. Faust lasi ka teise karbi saata, mille Margareta alles jättis. Margareta läheb naabrinaise Marta juurde, kes istub üksi ja nutab oma meest taga kuna ta ei tea kus ta mees on ja kas ta üldse eluski on. Tuleb Mefistofeles ja valetab Martale, et ta mees on surnud. Nad räägivad pikalt ja lõpuks leppisid nad kokku, et nad kohtuvad õhtul maja taga aias ja Marta pidi Margareta(Gretchen) kaasa võtma ja Mefistofeles ühe mehe, kes Marta mehe surma tunnistab(Faust). Õhtu veedavad Faust ja Margareta koos. Ka järgmisel õhtul läksid Faust ja Mefistofeles Margarta akna alla, et serenaadi laulda. Siis tuli Margareta vend
elektronile ja elektrile. Page 9 Legend Kalur Kastitis ja Juurate. Juurate oli jumal. Kastitis jäi Juuratele silma ning nad armusid. Perkunas ehk piksejumal hoiatas Juuratet, et Kastitis on surelik ja selline asi pole lubatud. Juurates kutsus Kastitise enda juurde ning Perkunas vihastas ja purustas Juurate merevaigust lossi ning aheldas ta varemetesse, kus ta merevaigust pisaraid nutab. Page 10 Merevaigumuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 11 Kõige raskem merevaigutükk kaalub 3kg
Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk kõik kosilased olid ta raha peal väljas. Kõige visam kosilane oli Soome tuuslar, kes oli nõid ja tundseldaja. Kõik ülejäänud kosilased, kelle Linda on ära põlanud, hoiatavad teisi kosilasi, et ei maksa kosida leske, sest see lesk nutab taga oma kadunud meest. Soome tuuslar lubas Lindale kättemaksta, sest Linda ta ära põlgas.
Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm. Peale seda unenägu ei näe ta tükk aega und, peale oma üht viirastus, kus ta näeb oaasi, puhta sinise veega, keset kõrbe.
• Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn’i tõbi, Guillain-Barre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele 3. Vaktsiinide kõrvalnähud • Kui laps on peale vaktsineerimist loid, magab ebatavaliselt kaua või vastupidi kiljub/kriiskab, “viskab silda”, nutab lohutamatult pikka aega, ei maga enam öösiti, siis on need hoiatussignaalid vanematele, et lapsel võib olla vaktsiinist ajukahjustus. Kuna iga järgnev vaktsineerimine teeb kahjustuse ainult hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 4. Haigused, mille põhjustajateks arvatakse olevat vaktsiinid. • Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm - nende kõikide (üheks)
Nad ristisid lapse nimeks viktooria.Nad pidid viktooriale elukoha leidma nad ei saanud ju teda niisama koju jäta.Nad läksid naela peetri maja juurde.Naela peeter oli larsi parim sõber aga nad kolisid ära.Lars läks naelapeetri ukse juurde.Ta avas ukse ja nägi et kõi oli pime ja must põranda lauad kraaksusid.Aga see oli hea koht.Kuni ühel ööl tuli naela peetri isa koju.Ta oli täiesti teistsugune tal oli habe ja pikad juuksed.Naela peetri isa kuulis lapse nuttu.Ta küsis kes see nutab siin.Kaja ütles et meie nukk.Naela peetri isa ütles et see kõlas nii päris lapse moodi.Jaapani tehnika vastas larsNaela peetri isa pidi minema.Samal õhtul tulid ka politseid.Nad otsisid naela peetri isa.Aga nüüd nad pidid otsima uue kodu kus viktooriat hoida.Nad läksid Linda vanase majja.Ja nad hakkasid viktooriat seal hoidma.
1. teenrid arutavad, miks lahkuti linnast ja don juani teener räägib, missugune lurjus ta isand on 2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenri...
Elus on palju selliseid küsimusi, millele on raske vastata.Iga inimene on erinev, ka tema käitumine erinevates olukordades.Me kõik ei saa olla sarnased, alustades juba iseloomust, välimusest, häälest ja kehaehitusest.Enese otsimine ja leidmine on iga inimese jaoks tähtis, sest me tahame ennast tundma õppida.Me tahame teada, kuidas me reageerime muutustele, inimeste ütlustele, ilmastikule, õnnelikele hetkedele ja kurbadele hetkedele.Kui inimene saab haiget, ta kas nutab või jääb rahulikuks või hoopiski karjub täiest kõrist.Iga inimese emotsioon on erinev. Emotsioon tekib, kui inimene hindab mingisugust olukorda enda jaoks oluliseks.Näiteks, kui mina pean enda jaoks oluliseks sünnipäevakinki, milleks on reis Hollandisse või Tenerifele ning kui mul õnnestub see saada, siis hüppaksin ma õnnest lakke, sest minu jaoks on see reis oluline.Kui mulle on tähtis, et iga hea
1Millisesse klaasi on kõige parem vett kallata? TÜHJA 2Milline lind võib lennata kõrgemale kui maailma kõrgeim mägi? KÕIK LINNUD SEST MÄED JU EI LENDA 3Miks vasikas nutab? SEST TAL ON AINULT ÜKS EMA JA SEE ON KA LEHM 4Mitu sammu teeb varblane aastas? MITTE ÜHTEGI, SEST TA JU HÜPPAB 5Mis juhtub siis, kui inimene läheb vett täis vanni? TELEFON HELISEB 6Miks ei saja kunagi 2 päeva järjest?SEST ÖÖ ON VAHEL 7Miks on panga akna ees trellid?ET PANGA DIREKTOR KIIREMINI ÄRA HARJUKS 8Miks jääkarud ei söö pingviine? SEST NA ELAVAD ERINEVATEL POOLUSTEL 9Kes oskab maailma kõiki keeli? KAJA(INIMESE KAJA) 10Mitu suutäit saab tervest leivast
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Muusika referaat Minu lemmikansambel Terminaator Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Sirje Unga Paide 2014 1 Sisukord MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR.............................................................3 Kokkusaamine................................................................................................. 3 Tegevus, elulugu.............................................................................................. 4 Suurimad hitid................................................................................................. 8 2 MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR Kokkusaamine Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme ...
Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii teha ei tohi ja mis sellise käitumisega kaasneda võib. Lõpuks ei saagi laps aru, et mis ta siis ikkagi valesti tegi ja arvab, et teda karistati ilma asjata. Tihtipeale laps solvub vanema peale, läheb oma tuppa ja vahel isegi nutab. Selline asi tekitab lapses viha ja vastuhakku oma vanematele ning lapsest saab kibestunud ja endasse tõmbunud inimene. Palju mõistlikum on lapsega pärast ta pahategu rääkida, seletada, mis ta valesti tegi. Kui lapsega suhelda, siis saab ta oma teo tõsidusest ja veast palju paremini aru, sest siis ta hakkab oma teo üle järgi mõtlema ja mõistab, et tegi valesti. Füüsiline karistamine minu arvates ei aita
genitaalidele on asetatud jääkott. Hayley teatab talle, et kastreerib Jeffi tema koletu teo eest. Hayley paneb ka kaamera üles, et mees saaks ise samal ajal protseduuri otsepildis jälgida. Muidugi on Jeff täielik argpüks ning anub viimse hetkeni halastust kuid Hayley näeb teda läbi ja alustab siiski kastreerimisega. Kui tüdruk on lõpetanud, läheb ta pesema kuid jätab köidikud nii lõdvalt, et mees saab lahti rabeleda. Jeff näeb, et tal on kõik alles ning nutab õnnest. Ta järgneb Hayleyle vannituppa kuid Hayley on targem, kui Jeff oodata oskas. Ta ootab meest elektripüstoliga ning annab talle laengu. Jeff on taas teadvusetu ning nüüd ärgates seisab ta toolil, käed seljataha seotuna ja silmus ümber kaela. Hayley teab Jeffi endisest kihlatust, keda too ikka veel armastab. Hayley ähvardab naisele kõik ära rääkida ja saata ta vangi. Ent tüdruk on kaval ja annab Jeffile valida: kas eluaegne häbiplekk või surm. Mees muidugi
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas Õpetaja mõju lapse sotsialiseerumisele Britta Sims (KELA II) Olla lastele positiivne eeskuju (eriti selles, mida plaanitakse lastele õpetada, sest nad on väga tähelepanelikud). Selgitada lastele, mida, kuidas ja miks midagi tehakse, et nad paremini aru saaksid. Räägitud teemadel teha ka praktilisi tegevusi, sest lapsed õpivad kõige paremini ise läbi tehes. Teha vahet, kas lapsel esineb puudusi sotsiaalsete oskuste omandamisel või sooritamisel. Õpetaja saab lastega arutleda erinevate emotsioonide teemal (millised on, kuidas ära tunda ja toime tulla). Õpetaja saab lastega koos luua rühmareegleid rääkida, mida sobib teha ja mida mitte. Õpetaja peab tunnustama ja väärtustama iga last. Lastega tuleks arutleda, et iga inimene on indiviid ning eriline. Rääkida ka sellest, et inimesed mõtlevad erinevalt ning sellega t...
1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei
Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C
kaudu/teel/abil Tänu ja tõttu Mees suri tänu liiklusõnnetusele- EI JAH- mees suri liiklusõnnetuse tõttu/kaudu 4.testi materjal JÄREL(E) Tegusõna. Tule minu järel(e). Abimäärsõna. Peame teda järele aitama JÄRGI=EESKUJUL ÕIGESTI- Toimi elus õigesti. Kas sa vastasid õigesti. (küsimus KUIDAS) ÕIETI- (ei vasta konkreetsele küsimusel), kes ta niisugune õieti on. Mida sa õieti tahad VAHEL- mõnikord. Mu pea valutab vahel. Vahel ta nutab. Riiul on kapi ja laua vahel VAHEST- võib-olla, ehk Vahest ulataksid mulle leiba. Vahest ta nõustub VAST- alles On vast tore sõit. On vast lugu! ENAMIK- mitmuse osastav või seestütlev. Enamik osalejaid nõustus minuga. Enamik osalejatest nõustus minuga. ENAMUS Enamus nõustus minuga. OSA, ainult ainsuses esineb!!! Osa näitlejaid ei laula. Osa näitlejatest ei laula. Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine. Laul meeldis koori esituses kõigile
Terminaator Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". 1995. aastal rääkis bänd, et nende muusika muutub käredamaks ja agressiivsemaks ning nii ka läks. Ometi võidutses järgmiselt albumilt "Minu väike paradiis" pärit ballaa...
kõrvale, mõeldes, et ehk see asi laheneb kuidagi ise ära. Mõisas käib parasjagu ball, kui äsja toimunud oksjonilt jõuab tagasi Lopahhin, kes teatab, et tema ostis mõisa ära. Ta pakkus hinda koos ühe teise ärimehega, kellest ta lõpuks üle pakkus ja mõisa endale sai. Ta annab mõista, et tahtis Ranevskajale head teha mõisa endale ostmisega, kuid tegelikult on tal mõttes vaid plaan kirsiaia maha raiumisest ja selle maa välja rentimisest. Hetke pärast tuleb ka Gajev, kes nutab. Talle on lõpuks kohale jõudnud, et mõis on müüdud. Samasuguses ahastuses on ka Ranevskaja ja Varja. Anja on aga õnnelik, sest talle meeldis Pariisi elu ning ta tahabki kodukohast eemale saada. Varja on ka seepärast õnnetu, et tema ja Lopahhin armastavad teineteist aga kumbki ei julge seda välja näidata ning Lopahhin ei julge neiu kätt paluda. Nii lähevadki kumbki omas suunas- Lopahhin linna tööasju ajama ja Varja koos teistega kolib uude kohta
Mis asi üldse on armastus? Kas armastus on tunne või on ta midagi enamat või vähemat? Armastus on imeline tunne, kuid see võib olla ka enamat kui tühipaljas tunne. Seda saab kogeda vaid siis, kui sul on olemas keegi, keda sina ja tema sind armastab ja sind hindab kui kedagi erilist. Kui sa kedagi tõeliselt armastad, siis meeldib sulle tema juures kõik see, kuidas ta räägib, see, kuidas ta naerab, see, kuidas ta nutab, see, kuidas ta sööb, see, kuidas ta lõhnab, see, kuidas ta liigub, kuidas riietub ja nii edasi. Kui armastad, siis vaatad paljudele tema puudustele läbi sõrmede või ei pane neid üldse tähele. Kõik tundub tema juures ideaalne. Sa tahaksid kogu aeg temaga koos olla, sa tahaksid, et ööpäevas oleks rohkem tunde kui neid muidu on. Näiteks võib tunda niinimetatud armastust esimesest silmapilgust ka asjade vastu. Näiteks võib olla selleks auto
Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust . Koaala liigub äärmiselt aeglaselt. Koaalad tavaliselt vaikivad , kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja nutab nagu laps. Koaala on öise eluviisiga .Päevad veedab koaala okste hargnemis- kohtadel magades .Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsiali- seerunud. Täiskasvanud koaala sööb ainult eukalüptilehti . Koaala ei joo midagi ja sellest ka Lõuna- Walesi hõimude nimetus "ei joo", talle piisab lehtede niiskusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid noori võrseid. Söömiseks ta peenestab lehed ja mälub läbi kogudes massi põsetaskutesse.
Kord märkab aga Tatjanat ni´ja armub silmapilkselt. Tatjana tundub just see, mis võiks rahu pakkuda ja meelehärmi kaotada. Nüüd on Onegin armuvalus. Tatjana on veetlev esinduslik seltskonnadaam. Elab elu, mis talle tegelikult ei meeldu eriti, kuid ta teeb, mida peetakse õigeks. Ta on abiellunud. Elab juba kaks aastat ühe kindraliga koos. Kui märkab Oneginit on südamevalu tgasi, kuid neiu ei luba lasta end sellest seltskonnas häirida. Onegini kiri on piina kulminatsioon, Tatjana nutab kirja lugedes. Kuid ütleb siiski Oneginile ära, ära ütlemisega piinab ka ennast. Mikk-Hardi Tuisk XI A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
