Budaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus
ülejäänud tee esindab kogu meie olemuse muutust, kõikide selle külgede, kõikide selle kõrguste ja sügavuste muutumisest vastavalt esialgsele taipamisele ja kogemusele. 1. Õige arusaam. 2. Õige tee. 3. Õige kõne. 4. Õige tegutsemine. 5. Õige eluviis. 6. Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. 8. Õige keskendatus. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Sakjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid,
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias
Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline ja filosoofiline. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr Induse kultuuri. Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma(seadmus, isiklik ja üldine eetika, kombed ja kohustused), sansaara (ümbersündimine), karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja mokša (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmesuguseid. Hinduistlik jumalateenistus on individuaalne. Seda viiakse läbi kodus, looduses või templis. Templiteenistuse oluliseks osaks on
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´
Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust
Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki
leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse
suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib dzainismi pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religiooniks Indias. Samas ei ole dzainismi järgijate arv kunagi olnud suur · Dzainismi sanskritikeelseks omanimetuseks on jinadharma (`võitja seadmus') mis viitab vaimse võidule maise üle. Dzainism tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. · Dzainism on jagunenud kaheks suunaks, mille liikmeid nimetatakse *svetambarateks ja *digambarateks. Nende põhiliseks erinevuseks on erinev lähenemine küsimustele, kas *mungad tohivad kanda rõivaid ja kas naised võivad jõuda vabanemiseni või mitte
ta ka suureneb ja, kui need on vastupidised, siis hävib- et millistest tegudest ta sünnib, nende puhul ta ka toimib. Hingenähtusi on kolm: tunded, võimed, seadmused Tunneteks pean ma himu, viha, hirmu, julgust, kadedust, rõõmu, armastust, vihkamist, igatsust, kiivist, haletsust ja kõike, millega käib kaasas nauding või kannatus. Meid kiidetakse või laidetakse loomutäiusest või pahelisusest lähtuvalt. Loomutäis on seadmus valida seda, ms on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest. Sõprusest Ilma sõpruseta ei tahaks keegi ju elada, kui ka kõik ülejäänud hüved oleksid. Sõbrale tuleb head soovida ta enda pärast. Neile, kes on kasu pärast sõbrad, meeldib hüve, mida nad endale saavad, ja kes naudingu pärast,
Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, mis tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel ,tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina. · Dharma (sanskriti k 'seadmus', 'õpetus') on India usundite keskne mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjade ja sündmuste sisemiselt omane tõeline reaalsus, mis vastandub ainelise maailma näitavatele asjadele ja mille poole pöördumine võib tuua rahulolu meelele. Dharma võib avalduda inimese elus ja teguviisis õigluse ja voorusena.
Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ 2009 Budism tekkis rohkem kui 2500aasta eest, eestis loodi Budsimi Instituut 2002a. Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub "Tipitakassse" (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul. ¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult
hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid
hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid
Õige eluviis Õpetuse põhimõisted: Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3
sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel: braahmanid ehk preestrid, ksatsijad ehk valitsejad ja sõdurid, vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid, suudrad ehk sulased ja teenijad. Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Sinna seisusesse kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatimaid töid, inimesed ei või neid puudutada ja neid kutsutakse seetõttu puudutamatuteks ehk roojasteks. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukalt Mahatma Gandhi, india iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj I poolel. Budism Tekkis 6. saj eKr Kirde-Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajaloolne isik, kuningapoeg Siddhrtha Gautama ehk Buddha. Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis
liidrit. Üks religioosne ja teine sõjalispoliitiline juht. Siidid Islam. Islami üks suund, mis lähtub veendumusest, et Mohhamedi järeltulijaks sai tema väimees ja nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline). Dharma Hinduism. Ühiskonnas toimiv normide kogum, mis kokkuvõetuna avaldub neljas elusihis: õpilase(kasu), mahaperemehe(nauding), metsaeraku(seadmus), erakränduri(vabanemine) elusihis. Sansaara Hinduism. Budism. Ilma alguseta tiirlemine tsüklilises ümbersündide ahelas. Kõige tähtsam sündida inimesena. Nirvaana Budism. Hinduism. Seisund, milles ei toimu põhjus-tagajärg-seos ega sansaara ratta pöörlemine. Hinajaana Budism. Konservaiivne suund, mis peab võimalikuks väga väheste inimeste jõudmist kirgastumiseni ja õige eluviisina mõistab täielikku pühendmumist religioonile, soovitavalt kloostris.
nimetusega religioonide dzunglile, kus teineteise kõrval elab ja tegutseb lugematu hulk erinevaid jumalaid. Ning hoolimata sellest ütleb muistne hindu pühakiri Rigveeda, et Tõde on üks, inimesed ainult nimetavad seda erinevate nimedega. Ja teine pühakiri märgib, et nii nagu pilt maalitakse paljude värvidega, kujundatakse isik paljude rituaalidega. Hoolimata hinduismi kirjust välispinnast on selleski religioonide sülemis võimalik leida ühtset mustrit, mida kannab igavene seadmus, nagu nimetavad oma religioossed traditsiooni hindud ise. Budism- Saakja rahva seas sündinud printsi Siddhartha Gautama ehk Buddha õpetuse sisu on tihti võetud kokku lühidalt, öeldes, et tema õpetus on kannatusest ja kannatuse lakkamisest. Kannatusest tahaks ju vabaneda igaüks. See on ilmselt ka põhjus, miks üks enim tõlgitud ja müüdud autoreid Eesti raamatuturul on Tiibeti budistliku traditsiooni üks juhtidest XIV dalai laama. Kuigi budsitlik
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon. Uuestisünni tsüklist vabanemiseks on mitu võimalust. 1. Tegelemine karmaga põhjuse ja tagajärje seadus see, kes sa olid eelmises elus, mõjutab sind ka järgmises elus. Karma isetu tegu, tegusid tehes mõtled teistele ja ümbritsevale. 2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3. Dharma aasama varna. Dharma - millele hinduism tugineb seadmus/kohus(dharma) miks asjad on nii nagu nad on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3
Hiina ema nägi vanemate nirvaana ümbersündimisest dharma (227 reeglit Euroopa unes elevanti) õpetus vabanemine buddha munkadele, 311 (ka kolmikaare: Buddha õpetus, reeglit nunnadele, Eesti) Dalai Laama mahajaana õpetaja/Virgunu, Dharma seadmus, Buddha õpetuse budism õpetus/Seadmus, Sangha levitamine) Eestis Vend suursõiduk kogukond/Kogudus saavad oma 2) Suutrapitaka Vahindra Bhavachakra kõik tekib millestki, toidu 3)
11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26
Budism Budismi kolm kalliskivi · Triratna Kolmikaare Buddha, õpetaja/virgunu Dharma õpetus/Seadmus Shangha kogukond Buddha/Buda · Gautma Siddhartha/Gotama Siddhatha 624544/ 566486 kõik er inevad arvestused arvestavad, et buddha elas 80 aastat.S ündis Indias, tänapäeva Nepaalis. Kui ta s ündis, siis sellega seoses on mitmeid imelisi lugusid: tema ema olevat n äinud valget elevanti, kellel oli seitse
kandev ahel lakkab toimimast Tühjus ja Isetus Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm Nähtusel puudub püsiv omaolek Nähtused alluvad muutusele ja on võimelised toimima, tänu sellele on võimalik ka virgumine Tühjus ei viita mitte millegi olemas olule Isetus viitab sellele, et inimesel puudub “mina” olek Kolm kalliskivi Kolm kõige kõrgemat austusväärset objekti Kolm kaitsjat-virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha Nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust kolme institutsiooni vastu Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud" Meele muutmine on oluline teel virgumisele Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus.
Bodhgaya paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Bodhisattva kutsutakse sageli ka Kaastunde-Buddhaks. Tema jääb alati maailma, et aidata teisi inimesi virgumise poole. Buddha tiitel, mis anti Siddharthale, kui ta virgunud oli. See tähendab: ,,virgunu". Dalai-laama Tiibeti budistide usujuht ning Tiibeti eksiilis elav valitseja Dharasala Dalai-laama kodukoht, tänapäeval palverändurite sihtkoht Dharma muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus Karma praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus Kusinara koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad
Bodhgaya paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Bodhisattva kutsutakse sageli ka Kaastunde-Buddhaks. Tema jääb alati maailma, et aidata teisi inimesi virgumise poole. Buddha tiitel, mis anti Siddharthale, kui ta virgunud oli. See tähendab: ,,virgunu". Dalai-laama Tiibeti budistide usujuht ning Tiibeti eksiilis elav valitseja Dharasala Dalai-laama kodukoht, tänapäeval palverändurite sihtkoht Dharma muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus Karma praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus Kusinara koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad
Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving Maailmahing brahman ja inimese hing aatman ja nende suhe. Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna. Inimese hing ehk aatman on hindude arvates osa maailmahingest . Inimese usuline ülesanne on vabaneda kõigest, mis seob teda nähtava maailmaga. Põhiline eesmärk on mokšast (taassündide ahelast) vabanemine, mis tähendab inimese hinge sulandumist maailmahinge. Uuestisünniahel ja mokša-uuestisünniahelast vabanemine. Pühakirjad.
Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks (1). 6 7. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu (1). Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse
moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Naljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. Neli varnat on 1. braahmanid ehk preestrid 2. ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4. suudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kastisüsteem seadustati Manu seadustes 2. saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha
ümbersünd. Vabanemine ümbersündidest ehk moksa. Põhjus, miks inimesed ja maailm vaevade tsüklis edasi rabelevad on karman tegu, toiming, tegevus). Moraalne aura peab olema nullis.Brahmanism muutub keskajal hinduismiks. Sva oma karma. Moksani jõudmiseks on kolm teed: tegude tee, teadmiste tee ja kõige olulisem bhakti pühendumine. 5-6saj. koonduvad kõik jumalad visnu ja siva gruppi. Kui Brahma on looja, siis Visnu on säilitaja ja Siva on hävitaja. Dharma seadmus. Olulised eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata", milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule. ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus. 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus. Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus
Nikomachose eetika I raamatust leiame vastuse, mis on see hüve, mille poole inimesed püüdlevad. Samuti uurib Aristoteles ka seda, et milline on teiste inimeste keskel elades õige tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê). - Methodos- Teoreetiline uurimistöö - Praxis- tegutsemine üldiselt - Proairesis tegutsemine kindla valiku alusel Igal tegevusvaldkonnal alatest kunstist kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr. Agathon) võib olla erinevatel juhtudel eesmärgiks üldse, see mida tahetakse saada, sõltumata selle seosest eetilise plaaniga.
palvekapslid otsmikul ja käel juudi traditsioonis (sisaldavad Sma Israel palvet) vt. JHWH vanemate õpetus; vanim budismi koolkond shinto pühamu värav, mis koosneb kahest püstisest postist, mis toetavad kaht horisontaalset palki, millest ülemise otsad on taeva suunas kaardu toit, mis ei vasta kasrutile kolmikvorm; hindu jumaluste kolmik: Brahma, Visnu, Siva korv Kolmikaare, Kolm kalliskivi; Koosneb: Buddha e. õpetaja/virgunu, Dharma e. õpetus/seadmus ja Sangha e. kogukond/kogudus koolmerajaja; vt. dzina õiglane; ortodoksne juut, kellele omistatakse pühakustaatust nagu vaimne isa või rebbe (661-750) Islami dünastia, mis pärines Mekast Umaija perekonnast. sellele. õpitee algus reaalsust täitva tõelisuse kontseptsiooni. Hing, aatman, on samastatud püha väe, brahmaniga. Samuti leidu seal arutlusi kontemplatsioonitehnika üle, mille abil on võimalik jõuda mõistmiseni, et aatman on brahmani üks.
Tarkus. Siia kuulub õige vaade ja õige kavatsus. 2. Eetika, kuhu kuulub õige kõne, õige tegu ja õige eluviis. 3. Meditatsiooni alla kuulub õige püüdlus, õige järelemõtlemine ja õige keskendumine.) 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? Neid tunti "kolme kalliskivi (juveeli)" nimetuse all triratna. 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. Algsesse õpetusse kuulus kolm mõistet: Buddha (virgunu), dharma (seadmus) ja sanga (kogudus). 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? India üks populaarsemaid valitsejaid, India Magadha riigi valitseja Asoka (273 232 eKr) 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Täieliku pühitsuse saanud munk oli bhiksu - kerjus. 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Tuntuimaks eesti budistiks oli Karl Tõnisson, kes sündis 08.08.1883 VanaPõltsamaal ja suri 09.05
Päikese üle 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kamideks 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad (ringveeda on vanim raamat) 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarialased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihi, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Igal kastil on on dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisused on pmt värvide pealt ülesse ehitatud (aarlased oli heledamad ja olid seega kõrgemates kastides) 1) Brahmaanid preestrid 2) Ksatrijad valitsejad ja sõdurid 3) Vaisjad põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4) Suudrad sulased ja teenijad. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse
o Kõrgeim seisund, mille saavutanu ei sünni enam uuesti - Aatman: Suhtumine hinge olemasollu ,,aatman" = ,,mina" Hinduism: · Usund, mis on seotud eriliselt India ja sealse kultuuriga · ,,Hindu" = hinduismi järgijad · Hindud nimetavad usku sanatana dharmaks (lõplik tõde või iidne usund) · ,,dharma" = loomulik, muutumatu seadus - toetavad maailma ja hoiavad seda tasakaalus · ,,dharma" = seadmus · ,,dharma" = ühiskondlik kohustus · Hindud peavad täitma elu erinevate etappide, perekonna ja oma seisusega seotud kohustusi - Ema kohustus oma laste ees jne · Perekond peab osalema sünni, abielu ja surmaga seotud riitustel KARMA: · Karma seadus = igal teol on mõju tulevikule · Uuestisünd tasuks neile, kes täidavas usukohustusi ustavalt - Kes seda ei tee saavad karistada surmajärgses elus (sattumine
Rama Krisna Buddha Kalki · Lakshmi heaolu visnu naine · Vaisnava/ Visnuism · Hanuman Ustav , tugev , mitte väga tark see eest , Ahvide valitseja · Siva hävitaja (taaslooja, säilitaja, ilmutaja, armuline) · Saiva usk temasse · Parvati , siva abikaasa · Ganesa parvati laps · Devi emajumal, jumalanna ,,mata" Hindu elu · Dharma kohus, seadmus · Aasrama elujärk o Samskara · Varna seisus · Brahmin varna - preestrid , õpetlased · Ksatrija varna valitsejad , sõdalased, ametnikud · Vaisja varna talupojad , käsitöölised, kaupmehed ....... · Suudra varna teenijad , lihttöölised Hindu ühiskond · Varna dzat kast · Sansaara igitiirlemine , reis · Karma . tegu Elukaar · Õpingud pere metsaerak ränderak ( sanjaasi)
päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (portugali k castas ‘klann’) on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti
(Iidsed jumalused nagu Indra ja Soma =)) · Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a
vahendid suuliselt. Kirja pandi tekstid esimesel sajandil eKr Pühakirja nimetus „Tripitaka“ (sanskriti keeles) „Tipitaka“ (paali k) „Kolmikkorv“ (eesti k) Koosneb kolmest osast ehk korvist I osa „reeglitekorv“ Sisalldab kloostri reegleid munkadele ja nunnadele II osa „suutrate e õpetussõnade korv“ Sisaldab budismi põhiõpetust ja Buddha elulugu Siia kuulub ka tuntuim ja loetavaim osa „Dhammapada“ (seadmus)- koondub mõttesalmidest. Teise korvi kuulub ka nn. 10 tõotusvannet III osa „ülima seadmuse korv“- sisaldab õpetuse filosoofilise tõlgendusi. Hiljem tõlgiti sanskriti keelde ja lisati juurde ka uusi tekste 12.1 Budismi õpetus Budismi algupärane õpetus on suunatud üksikisikule- mungale. Üksnes seetõttu, et budism võttis endasse rahvausundi elemente kujunes see suletud munklusele suunatud õpetusest kõiki
seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud sansaarast; 4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga. 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed. Õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? triratna 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. 1.Buddha-virgunu 2.Dharma seadmus 3.Sangha - kogudus 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? Asoka 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Bhiksu - kerjus 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Karl Tõnisson 11. Millele langeb budismis pearõhk? Õige eluviisi õpetamine 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism ('väike sõiduk'), Mahajaana budism ('suur sõiduk'), Vadzrajaana budism ('teemantsõiduk', tiibetile omane), Tantristlik budism, 13
teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma Dharmal on budismis kaks tähendust: see tähendab nii üleüldist seadust, reeglit, kohustust kui ka Buddha õpetust. Üleüldine kogu universumis kehtiv seadmus tähendab inimese jaoks kohustust eelmiste elude tagajärgedele alluda ja halbadest tegudest hoiduda. Iga inimese dharma on tema kohustus, varasemast pärinevate arvete tasumine. Kedagi või midagi ei saa süüdistada selles, millised me praegu oleme ja millistes oludes elame, kuna oleme selle ,,väja teeninud". Dukkha Dukkha on kannatus, ahistus. Dukkha tähendab nii füüsilisi kannatusi kui südamevalu, masendust ja meeleheidet. See hõlmab ka asjaolu, et inimkogemusel on valdavalt
- Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra- töölised(need, kes kastidesse ei mahtunud),kastitud-puutumatud. - Brahmanad tekkisid hiiglase(Rgveda) suust, kastriyad hiiglase kilbist, visid puusadest, sudrad jalgadest. - Alakasti süsteem-jati. · Tänapäeval on sudraid ja kastituid kokku 68% kogu elanikkonnast. · Hinduismi õpetus on dharma-algõpetus, seadmus. - Vedade kirjanduse autoriteedi austamine-püha kirjandus; kogum tekste-üksteise sees asuvate tekstide hulk-sõltuvad üksteisest ja täiendavad teineteist. 1. Vedasid on 4: Rg, Alharma, Yajur, Sauma 2. brahmana/aranyaka-preestrid on lubatud neid tekste lugema, sest nemad osakavad seda õigesti tõlgendada. 3. upanisad-filosoofiline tähendus; sellest sõltub kogu India filosoofia. *need on kolm põhilist kihti, aga neid kihte eksisteerib veel.
Indialased ei viitsi vaeva näha, mehed peavad palagani päeva ajal (koosolekut), naised teevad tööd, lapsed ei viitsi koolis eriti käia, lapsed püüavad tänavail turistidelt raha teenida. Keelte paabel võrdlemisi suur: hindi, urdu, bengali, gudzharati, tamili, telugu.. Üle- Indialine inglise keel Inimesed järgivad Dharmat seadmus, mis seaduspärane, usundipärane, Dharmat õpetatakse lastele edasi Ahimsa vägivallatu Hinduism ei ole ühtne religioon, ta on ühisnimetus arvukatele Indias olevatele sektidele, tähtsamad on: 1)Brahmanism Brahma 2) Visnuism Visnu 3) Sivaism Siva 4) Saktism Sakti (eluandev naiselik printsiip) 1. Tsükliline maailmakäsitlus maailmad tekivad või luuakse tuhandeid-miljoneid aastaid ja siis hävitatakse või hävivad siis on paus ja hakkab otsast peale 2
Ta otsustas pere juurest lahkuda ja vabanemist otsima minna. Askeetide juures veetis ta 6 aastat ja ta leidis, et askees on ainult ühe kannatuse asendamine teise kannatusega. Lõpuks sai temast Buddha (tiitel), mis tähendab virgunut. Ta suri 80-aastaselt. Buddhal oli umbes 500 jüngrit, kellega ta ringi rändas. Levinud tiitel on Buddhal veel Saakjamuni. Budistlikus traditsioonis on samuti Kolmikaare: · Buddha õpetaja/Virgunu · Dharma õpetus/Seadmus · Sangha kogukond/Kogudus Võtan varjupaiga Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... (Kolmekordne pühendusmistõotus) On olemas kolme tüüpi budasid: täielikud budad (Buddha) teevad virgumise läbi ja hakkavad seda õpetust õpetama; õpilasbudad (arhant) kuulevad virgunu õpetust ja jõuavad virgumiseni; erakbudad ei räägi sellest, et nad on virgunud;
81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid, 2% kristlasi ja shik'e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, dzainiste 0,4%. Pandzabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool. Hinduks ei saa hakata. Hinduks saab AINULT sündida. ,,Tõdesid on mitu." Tihti on erinevaad tõed ka vastuolulised, kuid siiski mõlemad on õiged. Seda vastuolu peab aktsepteerima. Dharma õpetus, seadmus, Veda tarkus Veda kirjanduse autoriteet (loodud u 1500-500 eKr Indiasse rännanud Arialaste poolt). Arialased rändasid pidevalt ringi, nad olid mobiilne kultuur. Seetõttu neist pole enne Vedade ajastut Indiasse erilisi jälgi jätnud. Oli kirjandus, aga polnud teksti, nad ei osanud kirjutada. Samas kirjandust oli terve rmt kogu jagu kõiki tekste mäletati peast, selleks olid isegi eraldi inimesed. Veda kirjandus on tohutult kihiline. India kastisüsteem(jumalast):
MARJU LEPAJÕE räägib oma artiklis PLATONI TECHNE mõiste kahesugusest kasutusest 1) nii nagu seda varasemalt tehi antiikühiskonnas 2) oma uute definitsioonide kohaselt, kombates piire. TECHNE tähendab teadmist ja sellega kooskõlas olevat oskust, mis võis olla nii praktiline kui ka teoreetiline, nagu teadus. Etümoloogiliselt on sõna setud käsitööliste oskustega - puu-, kivi-, ja metallitööga. Platoni järgi etümoloogiliselt defineeritud “mõistuse seadmus”. Platon mainib mitmeid tehnikavorme. Lepajõe küsib, millised on nende vormide omavhelised suhted. Leiab ta Platonilt kaks suuremat liini 1) TEKITAVAD tehnikad, mis hoolitsevad sureliku keha eest (ka põlluharimine) ja siia alla ka JÄLJENDAV tehnika, millega antakse vormi millelegi, mida ennem ei olnud 2) HALDUSTEHNIKAD - olemasoleva teadasaamise ja õppimise tehnikad. Viimane on seotud enesevalitsemise ja tarkuse armastusega, kuid eesmärk on kahe
Dznjaani jooga: tarkus, omandades veda tarkusi Karmajooga - kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne. Raadza joogae. Patandzali ( elas 2.s ema.) jooga - inimesel tuleb saavutada kõigepealt kontroll oma keha ja seejärel vaimu üle. Selleks on kaheosaline tee - hatta jooga, mantra jooga. Vedanta suunad u. 400 maj. Sankara - tuleb mõista, et brahman ja atman on üks Ramudza - brahman ja atman pole päris sama Madhva - nad on täitsa erinevad. 3. dharma - aasrama - varna Dharma - `seadmus, kohus', miks asjad on nii nagu nad on. Varna - seisus, kuhu inimene sünnib.Hindu ühiskonna peamiseks osaks braahman varna - preestrid ksatrija varna - sõdalased, valitsejad vaisja varna - talupojad, käsitöölised suudra varna - teenijad. Hiljem lisandusid sanjaasid - erak, rändajad, kelle ainsaks eesmärgiks oli moksa Sansaara , moksa, atman,need kolm möistet kuuluvad hinduismis kokku Sansaara -
Duhkha lõpmatute taassündide ahelat iseloomustab kannatus Moksa ehk kannatusest vabanemine - selleks tuleb vähendada tegutsemist ja koguda vaimseid teadmisi Jooga ja meditatsiooni abil vabanemise/lunastuse õpetus 3. Pärast linnastumist (~500 eKr) tekkisid koolkonnad ning õpetlased õpetasid väljaspool linnu. Koos brahmaan tekkega hakati rajama ka esimesi linnu (500-600 eKr). Kohustuste hierarhia lihtrahvale: 1. Dharma 'seadmus', inimese religioossed ja ühiskondlikud kohustused, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja eluetapile põhineb rituaalidel ja moraalsel käitumisel, määrab õige käitumise dharma eiramine viib nii ühiskondlikus kui ka isiklikus elus soovimatute tagajärgedeni 2. Artha materiaalse rikkuse kogumine 3. Kama 'kirg', soo jätkamine 4. Moksa 'vabanemine', lisandus lihtrahvale hiljem; erinevalt eelnevatest on see vabatahtlik
annaabi.ee 
