arhitektuuriga rajatud linn avatud. Avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele "sillale" on loodud majanduslik vabatsoon, sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm. Siit ka linna tunnuslause: Sillamäe värskete meretuulte linn Üldinfo Asukoht Sillamäe on linn Ida-Virumaa maakonnas. Ta asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes. Sillamäe kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 24 kilomeetrit. Lähim raudteejaam on 3 km lõunas asuv Vaivara raudteejaam Narva jääb 25 km kaugusele itta. Sümboolika Linna vapil on kujutatud sinisel põhjal kollaseid astmeid, mis sümboliseerivad silda ja mäge ning osutavad linna nimele. Astmed on iseloomulikud linna tänavapildis. Vapi värvid tähistavad merd ja liivaranda. Linnavalitsus aadress Kesk 27, 40231, Sillamäe tel (039) 25 700 kodulehekülg : www.sillamae
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682
Saasteainete levik atmosfääris Q 5 korstnast väljuva gaasisegu maht m3/s Ct 130 saasteainete kontsentratsioon korstna suudmes g/m3 A 160 tegur, mis balti riikides on 160 Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ?
Peterburg Karl Kaspar 8A Peterburg Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene - ; isuri ja soome Pietari; vadja Petteri) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km NIMI Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja
investeering, sest puud kasvavad ligi kaudu 60-70 aastat, et nad oleks kõlblikud raiumiseks.14
RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) istutas 2017. aastal metsa 21,2 miljonit metsataime,
millest 10,7 miljonit on männid, 9,2 miljonit on kuused ja 1,1 miljonit on kased.15
Ühe kõige ehedama ja aktuaalsema näite saame võtta meie enda väikesest riigist, kuhu
tahetakse rajada tselluloositehas, mis tõstaks Suur-Emajõe keskmist temperatuuri puhastatud
vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi
võrra.16
13 "Deforestation and climate change", Climate Institute ,
Pärnu Minu elukohaks on Pärnu linn. Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu asub Edela-Eestis. Pärnu asub Pärnu maakonnas ning on maakonna keskuseks. Pärnust väiksemateks linnadeks maakonnas on veel Kilingi-Nõmme ning Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui
Amazonas Amazonas asub Lõuna-Ameerikas, ta on maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba.
biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. GEOTERMAALENERGIA See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. BIOENERGIA
16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
Põhjenda erinevusi: Gangese ümbrus on viljaka mullastikuga mussoonkliima piirkond, kus tekkis ja arenes muistne tsivilisatsioon ja põldu on haritud 10000 aastat. Kongo jõgi voolab ekvatoriaalsete vihmametsade alal, kus muld on väheviljakas ning kliima elamiseks vähesobiv. (max 4 punkti) 8. 2005. aasta augusti lõpus leidsid New Orleansi linnas Mississippi suudmes aset suured üleujutused. Hukkus 30000 inimest. Nimeta 2 põhjust, mis üleujutuse tingisid? 1. New Orleansi tabas troopiline tsüklon(tormituul), mis suunas Mehhiko lahe veed Mississippi suudmesse. 2. Linn asub alamikul s.t. allpool maailmamere taset. 3. Orkaan lõhkus tammid, mis kaitsevad linna madalaid maid vee sissetungi eest. Ja teised õiged vastused. (max 4 punkti)
Dido armub sangarisse, kuid Aeneas, kellele saatuse poolt on määratud rajada uus riik Itaalia pinnal, peab Jupiteri käsul Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites. Saabunud Itaaliasse, läheb Aeneas manalasse, kus kohtab oma isa Anchisest, kes temale näitab tema kuninglike järglaste varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Aeneas viimaks Tiberi jõe suudmes, kus valitseb kuningas Latinus. Oraakli poolt hoiatatud Latinus võtab Aenease lahkelt vastu ja pakub ennustuse kohaselt oma ainsa tütre Lavinia temale abikaasaks. Kuid Turnus, rutulite kuningas, kes oli tahtnud naida Laviniat, astub Latinuse kavatsusele vahele ja haarab relva Aenease vastu. Puhkevad lahingud, kus kummalgi poolel langeb rohkesti nii juhte kui ka sõdureid. Viimaks kohtavad kahevõitluses Aeneas ja Turnus ning Turnus langeb. Nainud
Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt. Vasakpoolsed lisajõed on Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 ...
Jõgi voolab läbi Kölni, Düsseldorfi, Duisburgi jt. Reini jõe vasakpoolsed lisajõed: Aare Nahe Mosel Erft Maas Ill Reini jõe parempoolsed lisajõed: Neckar Main Lahn Sieg Ruhr Lippe Kahe jõe võrdlustabel Jõgi Reini jõgi Niilus Asukoht Euroopa Aafrika Pikkus (km) 1230 km 6671 km Valgala (tuh km²) 224 2881 Vooluhulk suudmes (m³/s) 2200 1584 Kasutatud materjalid: Geograafia õpik 8. klassile Eesti Entsüklopeedia 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Rein http://koolielu.ee/waramu/view/1-35eec382-479f-4dd4-aca9-26be5b3cd29b
PARAPÄHKLIPUU Tarvi Langus 6.klass Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kõrge parapähklipuu kasvab looduslikult Lõuna-Ameerikas Muutke teksti laade Teine tase Amazonase regioonis. Kolmas tase Kodumaal Brasiilias on Neljas tase Viies tase parapähkel jäänud metsapuuks. Peamiseks väljaveosadamaks on Amazonase suudmes asuv linn Belem, mis on ühtlasi Para osariigi pealinn. Nõnda ongi see pähkel väljaveo maakoha järgi saanud nimeks parapähkel, kuid sama laialdaselt tuntakse teda ka brasiilia pähkli nime all. Parapähklipuid on Muutke teksti laade kultiveerima hakatud ja Teine tase istandikke rajatud ...
Minireferaat Keila jõgi Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, see voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi algab Juurust lõuna pool asuvast Loosalu rabast ja suubub Soome lahte. Keila jõe pikkus on 107 km, valgla aga 669,3 km². Jõe vooluhulk on 6,4 m³/sek. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius 60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti
Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. Jõe suudmes on väike Purtse sadam. Jõel tegutseb Sillaoru hüdroelektrijaam. Varem oli Purtse Eesti üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid,kuid Purtse jõgi reostati Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstusteõlijääkide ja fenoolidega. Seetõttu tänapäeval teda enam lõhejõeks ei loeta, kuigi on teateid üksikute lõhede ning meriforellide tabamisest harrastuspüüdjate poolt. Samuti esineb jões vähesel määral viker- ning jõeforelli.
Ekskursioon mööda Sankt-Peterburgi Ekskursiooni alustame võrust. Sealt sõidame bussiga Narva piiriäärde. Kui piir ületatud, siis sõidamegi otse Peterburgi, õnneks pole see väga pikk tee. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Esimesel päeval peale kohalejõudmist on esmatutvus linnaga bussiekskursioonil: Moskva prospekt, Nevski prospekt, Marsi väljak, Vassili saar ja Rosta sambad, Ülikooli kaldapealne
Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Pärnu on Eesti suvepealinn. Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea. Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik. Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus
Laadoga järv Stella Salu 8.Klass T ilsi Põhikool Asukoht Iseloomulikud tunnused Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi. Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets. Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltsi Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem. Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima Kliima Laadoga piirkonnas on mõõdukalt külm. Keskmine aastane sademete hulk on 610 mm. Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma.
veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi - sälkorg - kitsas, sügav, looklev - kulutab palju KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus ALAMJOOKS - väike lang - aeglane vool - peened terad - lammorg - madal ja lai - kulutab looke, kuhjab veerul ja suudmes lauge- ja põrkeveer (põrkeveerul rohkem kulutamist, sügav vesi ja järsem oru veer) lamm - üleujutatav osa jõeorust Devon - rauarikas Ordov. - Silur - lubjarikkus Kvantenaar - lähim maapinnale ehk NO3 poleveel filtreerunud Järved on seisuveekogud, mis võivad tekkida mandrijääst, maatõusust randades, meteoriitidest või olla inimeste poolt loodud.
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega.
Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja Norra allikad Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil
rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaisete firmade üle, valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 8) Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Ettevõtete paiknemine on muutunud hajusamaks, majanduse arengon kiirenenud. 9) Milliste looduslike eelduste poolest erinevad Rotterdami ja Tokyo sadamad? Rotterdamil on suur tagamaa, mida teenida. See paikned olulise jõe suudmes, arenenud riikide keskel, seal liigub väga palju kaupu. Tokyol pole suurt tagamaad, ta on ookeani kaldal, kus on maavärinad mis segavad sadamate tööd. 10) Miks nüüdisajal kasvab kiiresti logistika tähtsus? Sest ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, logistika keskendub transpordile. 11) Mida tähendab mugavuslipp? Mugavuslipp on see lipp, mille all laev ennast registreerub ja mille all sõidab. On mõistlik registreerida kusagil, kus on odav registreerimismaks ja muud maksud.
Tema nimi on tulnud sellest, et kõige suurem linn, mille idapiiriks ta on, on Keila. Ta läbib kahte maakonda Harjumaad ja Raplamaad. Keila jõgi läbib suurematest kohtadest Kohilat, Kiisat, Keilat ja Keila- Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus. Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka kuulub Keila juga. Keila joale on lihtne
Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline pilt Niiluse deltast 7. Kuidas delta tekib ? Vesi kannab endaga uuristatud kivimid ja kõdu (setted) kaasa. Jõe suudmes, kus veevool on aeglane, need settivad. Kuhjudes moodustavadki nad ajapikku delta. 8. Millistest osadest koosneb jõgi ? LÄHE LISAJÕGI PEAJÕGI HARUJÕGI SUUE PAREMKALLA VASAKKALLAS S JÄRV 9. Mis on jõestik? Jõestiku moodustab peajõgi koos lisa- ja harujõgedega. Jõestiku skeem Mõisted
6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18
Tunnikontroll • 1. Keda peetakse Rooma linna rajajaks? (1p) • 2. Mis aastal Rooma linn rajati? (1p) • 3. Mis on Ostia? (1p) • 4. Kes on Titus Livius? Miks ta tähtis on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne!
troopilised puuviljad. Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku leevendamiseks, valu taltsutamiseks või haavade raviks. Amazonas suurim ja pikim jõgi maailmas Amazonas on 6400 km pikkune jõgi, mis saab alguse Andidest ja suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõgikond haarab enda alla rohkem kui 7 miljonit ruutkilomeetrise maaala ja see katab seitset Lõuna-Ameerika riiki. Vooluhulk suudmes on 220 000 kuupmeetrit sekundis ehk siis 15 % maailma jõgede äravoolust. Koos lisajõgedega on Amazonase veeteestik 25,000 km pikk. Jõestik on liigirikas. Jõgikonnas leidub üle 2000 erineva kalaliigi. Kokkuvõte Hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna Kõige niiskem loodusvöönd maailmas. Suve ja talve pole praktiliselt võimalik eristada. Allikad http://et
Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile alad, kuid loovutas PõhjaEesti, Lääne kõik Liivimaa Eesti ja Ingerimaa kindlused Saaremaa oli Taani LõunaEesti läks valduses Rzeczpospolita riigi võimu alla Eesti ala jaotatuna kolme kuninga vahel Kodune ülesanne Koosta küsimustik Liivi sõja kohta (6 10
LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul, kus vool on aeglane ja jõgi üsna lai. Kesk- ja alamjooksul saab vabalt paadiga sõita. Gangese jõgi moodustab suudmes Gangese delta. Delta on mitmeharuline jõesuu, mis on tekkinud jõesetete kuhjumise tagajärjel. Jõe veevarustus Gangese jõgi on väga veerohke. Veevarustus sõltub osaliselt Himaalaja lume sulamisest juunist novembrini. Detsembrist maini on vooluhulk väike. Vooluhulk (m³/s) Aeg (kuudes) Inimkasutus ja probleemid jõega Ganges voolab läbi Põhja-India ja Bangladeshi. Jõge kasutatakse
RANNIK Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugus...
*1570-sõditi rootslastega. Hiljem läksid venelased lõunasse Poola aladele, kus jäid vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest. *Poola->Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsi->Põhja-Eesti, Taanlased->Saaremaa *1583-sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pjussa jõe suudmes vaherahu, millega rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Sõja tagajärjed: *Hoonete purustused *Maarahva usust taganemine *Suured rahvastiku kaotused *Eesti lagunes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT KODUTÖÖ AINES RISKI- JA OHUTUSÕPETUS KODUKOHA RISKIANALÜÜS ÜLIÕPILANE: MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1
Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma millega on tegemist). Balti jääpaisjärv- tekkis mandrijää sulamisvette kokkuvoolamisel. Põhjalahe osa kattis aga veel mandrijää. Joldiameri- nimetus tuleb ühest fossiilist mida onn leitud Stockholmi lähedalt. Antsülusjärv- tekkis pärast seda, kui maapinna kerke tõttu kadus ühendus Joldiamere ja ookeani vahel.
kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega. merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik ulatuvate sügavate juhtudel üle veepinna piirkondadele, kus lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9
Poolakad arvasid end mineviku pärast suurriigiks. 1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga. 1922 kaotas küll Pilsudski võimu, kuid nelja aasta pärast tegi riigipöörde ja kehtestas enda diktatuuri oma surmani 1935. aastal. Versailles' rahulepingute alusel sai Poola tagasi nn Poola koridori, mille suudmes olev kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane
ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Eesti suvepealinn Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. 1930. aastatel ehitati Pärnus välja moodne, peagi rahvusvahelist tuntust kogunud suvepealinn, kus paiknes Eesti presidendi suveresidents. Nii on see ka tänasel päeval. Pärnu rand suvel Klõpsake juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redige redigeerimiseks ase Teine tase Kolmas tase
1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco, kes ilmselt ka ise Eestit külastas. Ristitud eestlaste arv hakkas aeglaselt suurenema, ilmselt rajati mõnesse keskusse ka esimesed kirikud või kabelid. Enamasti jäid eestlased esivanemate usule siiski kindlaks, kujunedes koos balti rahvastega paganluse viimaseks kantsiks Euroopas. Kristlik Euroopa ei kavatsenud sellist olukorda kaua taluda. XII sajandi lõpus jõudsid liivlaste aladele Väina jõe suudmes saksa kaupmehed. Neile järgnesid esimesed misjonärid. 1202. aastal asutati Mõõgavendade ordu, mille eesmärgiks oli kohalike paganate ristiusustamine. Rooma paavst kuulutas selleks välja ristisõja, pühendades vallutatavad maad Neitsi Maarjale. Üleskutse leidis arvukalt toetajaid ning Baltikumi saabus rüütleid kogu Euroopast. Osa liivlasi ja latgaleid võtsid ristiusu vastu vabatahtlikult, vastuhakkajaile avaldati sõjalist survet. 1208
ronitaimi. Loomad Troopikametsades võib kohata selliseid loomi nagu elevandid, hirved, karud, tiigrid, leopardid ja mitut liiki ahvid. Rohkesti on ka roomajaid, eriti krokodille ja madusid, hulgaliselt on ka troopikalinde. Rahvusloom-Vesipühvel Rahvuslind-Loodos Riigi kõrgeim tipp Fran Si Pan, mis on 3143 meetri kõrgune, asub Hiina piiri lähedal. Vietnami pikimatel jõgedel- põhjas Hong Hal ehk Punasel jõel ja lõunas Mekongil on suudmes viljakas delta. Kus laiuvad tohutud riisipõllud Vietnam impordib mineraalaineid, masinaid,terast ekspordib-naftat,tekstiili, kohvi,riisi Ekspordi riigid-USA, Jaapan, Austraalia, Hiina, Singapur, Saksamaa Impordi riigid-Hiina, Singapur, Taiwan, Jaapan, Lõuna-Korea, Tai Probleemid SARS Vargused Linnugripp Vietnami mägede asukateks on hmongi inimesed, keda veel leidub naaberriigi Laose põhjaosas ja Lõuna-Hiinas.
Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus. Sõda algas Louis'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga ning järgnevalt suundus ta Palestiinasse, kus asusid Jeruusalemma kuningriigi jäänukid, kristlaste hertsogi- ja krahviriigid. Seal viibis Louis 4 aastat (12501254), lüües tagasi moslemite rünnakud ning kindlustades linnu. Jeruusalemma vallutada tal siiski ei õnnestunud
1. Rooma linna rajamine: Tuntud Rooma poeed Vergiliuse eepose ,,Aeneis" järgi oli roomlaste esiisaks Trooja kangelane Aeneas, kes pääses põlevast linnast põgenema ja randus pärast eksirännakuid koos kaaslastega Latiumi maakonnas, Tiberi jõe suudmes. Tema hilisemate järeltulijate seas oli kuningas Numitor, kelle tütrel Rhea Silvial sündisid kaksikud pojad Romulus ja Remus. Nende isaks oli sõjajumal Mars. Poiste vanaisa oli oma venna poolt vägivaldselt võimult kõrvaldatud kartes tulevikus kättemaksu, käskis viimane vastsündinud Tiberi jõkke heita. Korv kaksikutega kandus vooluga kaldale, kus poisid leidis emahunt, kes neid toitma hakkas. Täiskasvanuna otsustasid vennad sellele kohale, kus emahunt nad leidis, rajada linna.
Doonau Andmed Asukoht Euroopa Jõe lähe Schwarzwald idanõlv Suue Must meri Pikkus 2850 km Laevatatav 2588 km Vooluhulk 6500 m³/s Valgla pindala 817 000 km² Lisajõgesid üle 300 Jõgikonnas elab üle 80 miljoni inimese Jõe algus Doonau saab alguse Reini jõest, mis on ühenduses Doonauga kanalite kaudu. Voolab Musta mere suunas ehk siis loodest kagusse. Lisajõed Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeen...
Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on
soostuvad, rabastuvad või nõmme- ja palumetsad. Võru orund on põhja pool looduses raskesti määravate piirjoontega nõguvorm. See on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud (Tavast, Raukas, 1982). Lääne osas, Vagula järve kohal on orund 6-7 km laiune ja laugveeruline, ida pool kitsenedes aga Lindoral vaevalt ühe kilomeetri laiune , kuid kuni 40 m sügav.(Arold 2005: 230-232) VEESTIK Otepää kõrgustiku jalamil, Pühajõe suudmes, on kujunenud Sõmerpalu omapärane jõe- ja järveäärne maastik, mis ulatub Vagula järveni (519 ha, veepind 69 m ü.m.p). See järv on läänepoolseim jäänuk kunagisest ligi 30 km pikkusest orujärvest.(Arold 2005: 232) Vagula järve läänekaldal on Võhandu jõe suubumiskohas Järveres sohu rajatud ligi 800 ha kalatiike. (Võru-Hargla...2003) Vagulaga on Vahejõe kaudu ühenduses Tamula järv (231 ha), mille ümber kaardub Võru linn
2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4. Ulster pealinn on Belfast. Rahvastik ● 96,4% valgenahalised ● 1,7% asiaadid ● 1,1% mustanahalised ● 0,8% muu Autode registrimärgid Pealinn- Dublin Dublini vapp ● asub Leinsteri provintsis ● elanike arv 1 045 769 ● asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid. ● Pindala: 117,8 km² ● Arvestuslikult elab praegu 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist. Ajalooline omapära ● Tänu pühale Patrickule oli Iirimaa ainus Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri
Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
