Carl von Linné elu ja panus teadusesse Jelizaveta Miškova 12 B klass Elulugu Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus. 1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis. Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst. 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. • Carl von Linné 1741—1783 • Elisabeth Christina, 1743—1782 • Sara Ma...
Ta kirjutas kõrgharidusreformi puudustest ja tekkinud probleemide lahendamisest. Kõige rohkem rõhutas autor seda, et riigi poolt pakutavad finantsvõimalused ei lähe unistustega kokku: on soov saada rohkem edukaid doktorante, aga nende õpet ei rahastata piisavalt. Tegelikkuse ja soovitava lahknemine on aktuaalne teema igas haridustpuudutavas valdkonnas. Krista Kodresi sõnul jätavad paljud doktorikraadi taotlevad õppijad kõik pooleli või lükkavad kaitsmise edasi, kuna ei jõua koormusega kaasa. Neil on palju õppida ja elamine ning toit nõuavad raha, mis iseenesest ei teki. Kuna riik finantsressurside poolest piisavalt ei toeta, peavad nad töötama, kulutades osa õpiajast hoopis sinna. Artikli autor toob näitena omad tutvused: ta ei tea ühtegi doktorikraadi taotlejat, kes ei töötaks kusagil õpingute kõrvalt. See on peamiseid
Second level Third level Fourth level Fifth level Eluloolised andmed Sündis 14.10.1939. aastal Los Angeleses. Esimene töökoht oli kohalikus haiglas õe abina. Alustas oma õpinguid Mont Saint Mary Colledzis. On professor ja õendusteoreetik William F. Connel-i kolledzis Bostonis. Omab magistrikraadi õenduses (1966), magistri- ja doktorikraadi sotsioloogias, doktorikraadi neuroloogilises õenduses. 1963. a bakalaureuse kraad õenduses 1966.a magistri- ja doktorikraad sotsioloogia alal Teostas uuringuid neuroloogilises õenduses Ta oli enam kui 40 aastat Sisters of Saint Joseph of Carondeleti liige. Roy õendusmudel on süsteemteooriatel põhinev adaptatsioonimudel, mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja keskkonna vahel ja sellele, kuidas indiviid kohaneb keskkonnaga Teooriate põhiseisud
"von" aadliseisuse tähistamiseks Varajane elu ja haridus Sündinud 23.mai 1707 Lõuna-Rootsis Tema isa ja ema vanaisa olid kirikuõpetajad, seega taheti, et ka temast saaks kirikuõpetaja Tema isa hakkas talle varajasest elueast saadik õpetama ladina keelt Huvitus botaanikast, 1727 saadeti Lundi ülikooli meditsiini õppima 1728 viidi ta üle Uppsala ülikooli botaanikat õppima 1729 kirjutas lõputöö Praeludia Sponsaliorum plantarum taime sigimisest Ta omandas Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis 1730 hakkas õpetama Uppsala ülikoolis 1735 läks ta Hollandisse, et saavutada doktorikraadi meditsiinis, Harderwijki ülikoolis Rootsi tagasi pöördudes sai temast meditsiini ja botaanika professor Uppsala ülikoolis 1740 aastal saadeti ta mitmetele retkedele läbi Rootsi, et leida ning klassifitseerida taimi ja loomi 1950-1960ndatel jätkas ta loomade, taimede ja mineraalide kogumist ja klassifitseerimist, avaldas mitu köidet
Seminar 3. KAASUS 1 1. O on Tartu Ülikooli 4. (viimase) aasta doktorant ning M teab seda. Septembris sõlmivad M ja O kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt M lubab O'l kasutada kuu aega mõõduka tasu eest oma hästivarustatud kollast Hummerit, siis ja juhul kui M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu.
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal
Sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel Rudkjobingis vaeses apteekri peres. 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. 1794. aastal astus Kopenhaageni ülikooli. 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. Sai meditsiinidoktori kraadi. Reisis palju. 1804.a naases Taani. 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. 1812. lahkus uuesti Taanist. 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825. aastal kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit. Kirjanik ja luuletaja.
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eestile Edendas Eesti kultuurilugu.
Allvar Gullstrand Kelly-Krette Kase Elulugu 5.juuni 1862 28. juuli 1930 Rootsi silmaarst ja arstiteadlane sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi Sofia poeg Abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga Tütar suri noorelt Haridus ja töö 1880 - 1885 Uppsala Ülikool aasta Viinis, lõpetas 1888 meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust.
Harry Harlow Mees, kes uuris julmuse abil armastust Kuulsus • Sai kurikuulsaks mitmete ebainimlike eksperimentidega, mille eesmärk oli uurida armastuse olemust. • Tema enda loodud laborist sai üks esimesi omanäolisi maailmas. Elulugu • Pärast doktorikraadi omandamist 1930. aastal, vahetas ta oma nime Israelist Harlow’ks. • Harlow pälvis mitmeid autasusid, sealhulgas Howard Crosby Warreni medali (1956) • Harlow' isiklik elu oli keeruline. Ta abiellus Clara Mearsiga 1932. aastal. Clara, olles üks esimesi lapsi üle 150 IQ-ga, keda Terman uuris. Vahepeal nad lahutasid ja Harlowil oli teine naine kes suri vähki ja siis läksid nad läksid uuesti kokku. Uuringud ahvidega
apteegis aitama. Pere · Hans Christiani isa oli apteeker Soren Christian Ørsted ja ema oli Karen Hermansen · Peres oli 2 last, Hans Christian ja ta noorem vend Anders Ørsted · Anders Ørsted oli 1853-1854. aastatel Taani peaminister. Õpingud · Hans Christiani isa õpetas teda varajases eas kodus · 1794. aastal astus Hans Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. · Ehitas esimese termoelektrilise patarei. · 1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi. Surm
Veske sündis 1843 aastal Villimeeste külas Holste vallas ning suri traagiliselt 1890 aastal Kaasanis. 2 Antud teema valik oli minu jaoks juhuslik. Varasemalt ei olnud ma teadlik, kes on Mihkel Veske. Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku, kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Referaati antul teemal ajendaski tegema uudisimu, et teada saada, kes siis oli see tark mees ja mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane. 1. Mihkel Veske 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872
Kvantmehaanika arvutustes ilmub Plancki konstant väga tihti läbijagatuna 2-ga, mistõttu on tähistuse lühendamiseks kasutusele võetud Plancki nurkkonstant ehk taandatud Plancki konstant: SAAVUTUSED Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. "Pour le Mérite" aumärk teaduse ja kunsti teenete Adlerschild des Deutschen Reiches (1928), auhind Saksamaa presidendilt Max Planck medal (1929, koos Einsteiniga) Copley Medal (1929) Planck sai doktorikraadi sellisetes ülikoolides nagu Frankfurt, München, Rostock, Berliin, Ateena, Cambridge, London, and Glasgow. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! http://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck http://en.wikipedia.org/wiki/Max_Planck
elektrooniliste seadmete leiutamisele. Shockley nimele on registreeritud üle 90 patendi. Shockley oli hiljem professor Stanfordis. Ta toetas eugeenilisi põhimõtteid. Shockley sündis Londonis, kuid kasvas üles Californias. 1932 omandas ta bakalaureusekraadi California Tehnoloogiainstituudis. 1933. aasta augustis, olles ise veel tudeng, abiellus Shockley Jean Baileyga. 1934. aasta märtsis sündis neile tütar, kellele pandi nimeks Alison. 1936. aastal sai Shockley doktorikraadi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Tema doktoritöö pealkiri oli "Elektronlaine funktsiooni arvutamine naatriumkloriidi kristallides" (juhendaja John Slater). Pärast doktorikraadi saamist liitus Shockley New Jerseys Belli laboratooriumi teadusgrupiga, mille eesotsas oli C. J. Davisson. 1938. aastal sai ta oma esimese patendi elektronmultiplikaatori eest. Kui algas Teine maailmasõda, hakkas Shockley tegelema radarialase uurimistööga Whippany laboratooriumis New Jerseys. 1942
Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm. Lisaks rangelt teaduslikele töödedele kirjutas Broglie teadusfilosoofiat.
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M
Töö läbiviimiseks vajas Marie laborit. Pierre Curie'l oli labor, niisiis tutvustati talle Marie'd 1894. aasta kevadel. Mehel oli muljetavaldav amet Pariisi Tööstusliku Füüsika ja Keemia Munitsipaalkoolis laboratooriumiülemana. Kuigi tema laboratooriumiruumid olid kesised, lubas ta Marie'l seal töötada. Curie, kes oli Marie'st 10 aastat vanem, oli teinud tähtsaid teaduslikke avastusi magnetismi ja kristallide alal, aga ta ei olnud vaevunud taotlema doktorikraadi. Kui Pierre'i ja Marie vaheline suhe sügavnes, veenis mees naist, et ta peaks jätkama teadust Pariisis, mitte lõplikult naasma Poolasse. Vastukaaluks veenis Marie meest, et too kirjutaks üles oma magnetismiuuringud ning taotleks doktorikraadi. Curie edutati seejärel professoriks, tema õpetamiskohustused kasvasid, ent laboratoorium ei paranenud. Marie ja Pierre abiellusid 1895. aasta juulis. Järgneva kahe aasta vältel lõpetas Marie oma uuringud teraste magneetiliste omaduste alal
13-aastaselt oli tal bar mizvah, mida ta hiljem meenutas kui igava ja mõttetuna. Franzi usuline kasvatus piirdus sellega, et ta käis 4 korda aastas koos oma isaga sünagoogis. 1901. aastal lõpetas ta Altstadter Gymnasiumi (Vanalinna Gümnaasium) ja alustas oma õpinguid Karl Ferdinandi Ülikoolis. Ülikoolis vahetas ta mitmel korral eriala, kuid otsustas lõpuks juura kasuks, sest sellega paistsid olevat paremad karjääriväljavaated. Ta lõpetas ülikooli 8 semestriga ja sai oma doktorikraadi kätte 1906. aastal. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad. Oma esimese töökoha sai ta 1907. aastal kindlustusfirmas. Kuid juba aasta hiljem ta lahkus sealt pikkade töötundide ja raskete tingimuste tõttu. 1908. aastal läks ta Tööalaste Õnnetusjuhtumite Kindlustusfirmasse tööle, kus ta töötas enamuse oma elust. Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega
Jakob Hurt Enel Tubin Elulugu 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868)
Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraadi õenduses California ülikoolis 1970. aastal omandas magistrikraadi kirurgiaõenduses 1982. aastal kaitses California Ülikoolis doktorikraadi filosoofias. 2011. aastal tunnustati Ameerika Meditsiiniõdede Akadeemia "Elavaks Legendi" autasuga. TÖÖKOGEMUS 1970-75 Research Associate 1976-78 Research Assistant to Richard S. Lazarus 1979-81 Project Director 1982-89 Associate Professor 1991 Acting Chair 2001-now Professor, Department of Social and Behavioral Sciences and Physiological Nursing 2002-now Thelma Shobe Endowed Chair of Ethics and Spirituality, Department of
Karl August Hermann 1851-1909 Lisbeth Vesselov Elulugu ● Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. ● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896
päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor. 1866 Vanemuise seltsi auliige. 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president. 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. 1888. aastal algatas J
Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president.
Seal tema kasõpilane soovitas talle lugemiseks Bertrand Russelli teoseid, mis ostutusid Quine jaoks väga huvitavaks. Russelli ja Whiteheadi ,,Principia Mathematica" oli see, mis veenis teda alustama ka süvamatemaatikaga, valides selle oma filosoofiasuuna kõrvalaineks. Matemaatika huvitas teda just huvi tõttu kosmilisest arusaamisest ning Russell'i raamat oli just see, mis tema huvi sellel alal süvendas. Oberlini kolledzi lõpetas ta 1930. aastal ja võitis stipendiumi Harvardi Ülikoolis doktorikraadi omandamiseks. Varsti, pärast Harvardis õpingute alustamist, abiellus ta Naomi Claytoniga, kes oli tema endine kooliõde Oberlinis. Quine omandas doktorikraadi kahe aastaga ning tema juhendajaks oli Alfred N. Whitehead. Whitehead tutvustas teda Russell'ile kes külastas Harvardit, et anda seal loeng. Sellest ajast saati pidas Quine Russelliga üsna tihedat kirjavahetust. Pärast doktorikraadi omandamist filosoofias 1932
1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist, uisutamist ja piljardit. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofessor Langsdorfi soovitusel jätkas siiski õpinguid iseseisvalt. Täiendanud end kaks aastat omal käel, naasis Ohm ülikooli õpinguid jätkama ja sai juba sama aasta oktoobris (1811) doktorikraadi. Järgnevad kolm aastat töötas Ohm Erlangeni ülikoolis matemaatikalektorina. 1817. aastani õpetas Ohm riiklikes koolides matemaatikat, veendudes üha enam sellise töö väheses tululikkuses. Seejärel pakuti talle tasuvamat tööd Kölni jesuiidigümnaasiumis, kus oli ka korralik füüsikalabor. Ohm unistas ülikooliprofessori töö saamisest. 1825. aastal leppis ta poole palgaga, saades sel viisil võimaluse uurimistöödele pühenduda. Järgneva kahe aasta jooksul tõestas ta, et
Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale, et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22
Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur Memorandum-(diplomaatiline) märgukiri; kirjalik meeldetuletus äriasjas Metseenlus-metseenina tegutsemine modernne-moodne, ajakohane. Ortograafia- õigekiri Ortodoksne-õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Postulaat-põhilause, tõestuseta aktsepteeritav alusväide Paradoks-näilikult mõistusvastane väide v nähtus Pretensioonikas-paljunõudlik Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine Pompoosne-toretsev, liiga suurejooneline Referendum-rahvahääletus; rahvaküsitlus Spionaaz-salakuulamine Talent-(vaimu)anne; andekas inimene Tsempion-meister, meistrivõistluste võitja Stsenaarium-(filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus, tekst Turnee-ringreis. Totalitaarne-totalitarismil põhinev. Triumviraat-aj kolmemehevalitsus Vana-Roomas; ülek kolme isiku ühendus Utilitaarne-kasust lähtuv; puhtpraktiline Võõrsõnade tunnused:
Töötas see käsitsi kasutatava kompressoriga ja oli üleüldiselt ''toores''. 4 aastat hiljem tehti tõeliselt praktiline tööriist. Seda aerograafi hakkas tootma Liberty Walkup, kes õpetas aerograafiat ameerika impressionismi õpetajale Wilson Irvinile. Esimene kindel pihustatav aerograaf leiutati Charles Burdicki poolt 1893. aastal. Tema saatis kaubandusse esimese portsu aerograafe. Aerograafiat saab näiteks Ameerikas mitmel pool õppida. Walesi ülikooli raamatokogul on doktorikraadi tasemel ülevaade aerograafia ajaloost. Aerograafia tehnika koosneb vabakäe liigutuste manipulatsioonist aerograafiga, õhu survega ja kaugusest värvitava pinnaga, samuti loeb meetod, kuidas sa liigutad aerograafi. Aerograafide tehnika erineb erinevatel aerograafi tüüpidel. Aerograafi tüüpe on kaks: topelt toimega või ühekordse toimega. Topelt toimega aerograafi tehnika hõlmab vajutamist aerograafi peal olevale päästikule nimetissõrmega ainult õhu väljalaskmiseks ja
Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng
Lõhustumisel tekib kaks (või enam) aatomituuma, mis suure kiirusega laiali lendavad. Nende energia oli varem tuumaenergiana aatomituuma salvestunud. Uraani aatomi lõhustumisel vabanev tuumaenergia on kaheksa miljardit korda suurem kui seda lõhustumist esile kutsunud neutroni energia. Fritz Strassmanni biograafia Elas 1902 1980 ning oli Saksa keemik. Ta alustas oma keemia uuringud 1920. aastal Hannoveri Tehnikaülikoolis ja sai oma doktorikraadi 1929. Strassmann on töötanud Kaiser Wilhelmi Keemia Instituudis. Otto Hahni biograafia Elas 1879 1968 ning oli Saksa keemik. Ta oli ka Nobeli preemia laureaat. Marburgi Ülikoolis õppis Otto Hahn keemiat ja mineraloogiat. Ta oli viimane Kaiser Wilhelm Seltsi (KWG) president Lisaks oli Hahn veel ka Max Plancki Ühingu (MPG) asutaja. Lisa Meiteri biograafia Elas 1878 1968 ning oli
W 2004). Benneri soov saada õeks algas hetkest, mil ta töötas ülikooli kõrvalt haiglas. Õe ameti põhialused omandas Patricia Pasadena City College´s, kust edasi suundus Pasadena College ´sse, kus ta omandas 1964. aastal bakalaureusekraadi. Edasi viis haridustee UCSF (University of California San Francisco) ülikooli magistrikraadi omandama ning 12 aastat peale magistriõppe lõpetamist aastal 1982, lõpetas Benner õpingud Univeristy of California, Berkeley ülikoolis, kust sai doktorikraadi (Sitzman K. L & Eichelberger L. W 2004). Maailmale on Patricia Benner tuntud oma raamatu „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ järgi, mis avaldati 1984.aastal ehk 2 aastat peale doktorikraadiõpet. Doktorikraadi omandamisel töötas Patricia projekti AMICAE (Achieving Methods of Intraprofessional Consensus, Assessment and Evaluation Project) kallal, mis on välja toodud antud raamatus. Põhjus, miks raamat peale ülikooli lõppu välja anti, oli pikk
----------- LINUS PAULING Referaat keemias Autor: ------------ Klass: --- Juhendaja: ------------ ---------- 2014 Linus Carl Paulingust Linus Carl Pauling sündis 28. veebruar 1901 ja suri 19. august 1994. Ta oli USA'st pärit keemik. Paulingut on nimetatud 20.sajandi tähtsaimaks keemikuks. Linus tegeles põhiliselt bio- ja kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka meditsiin, kristallograafia ja molekulaarbioloogia. Linus Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias kvantmehhaanika rakendamist. Tema teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete manustamise suurendamist...
kes sündis aastal 1892 ja suri aastal 1971 USAs. Ivar Ivaski ema nimi oli Ilse Ivask. Ema sünni ja surma daatumit pole teada. Tal oli ka õde . Ivar Ivask abiellus Läti luuletaja ja tõlkija Astrid Ivaskiga, kes on sündinud Hartmanis ja kellega ta kohtus Marburgis. Haridus Ivar Ivask sündis ja õppis riias. Kõrghariduse omandas ta Saksamaal . Tööd tegi ta Ameerika Ühendriikides . Ta sai 1953. aastal Hugo Von Hofmannist kirjutatud töö eest doktorikraadi . Ta oli aastatel 19531966 Minnesotas Northfieldis saksa keele ja kirjanduse õppejõud, aastatel 19671991 Oklahoma ülikooli professor. Uuris peamiselt saksakeelset kirjanust ning tegeles võrdleva kirjandusteaduse ja maailmakirjandusega . Ta oli ka ajakirja " World Liteature Today " peatoimetaja . Elukäik Ta põgenes 1944. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee aastal Saksamaale, kus ta 19461949 õppis Teine tase
Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt.
kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites
Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis seisab liikumatuna meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist
Teda iseloomustab kõige paremini lause, mille ta ise raamatus ütleb: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Tema tegevus on aga vähetulemuslik sellepärast, et Faust on väga tark ja suudab alati olukorra üle kontrolli hoida ning kogu asja juures mõistusega püsida. 4. Fausti vaimne ja moraalne suurus. Faust on väga haritud inimene, ta on väga laia silmaringiga, ta on õppiud mitut teadust ja lõpuks saanud ka doktorikraadi. Ta on rahutu teadlane, kes kõiges mis ta teeb proovib muuta inimkonda paremaks.Ta on iseloomult väga tagasihoidlik, see on ka üks põhjustest miks ta arvab, et ta teadmised on täiesti kasutud. Faustil puudub enesekindlus, seda võib välja lugeda sellest, et ta nii kergekäeliselt sõlmislepingu Metistofelesega. Ta saadab Metistofelese abil korda palju, aga tema teod on väga kerged kui soovid ja näivad vähese vastutusega kuna alati saab ta süü ajada Metistofese kaela.
Friedrich August von Hayek (Lühitutvustus) Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline
Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Õpinguid Bonni ülikoolis takistas aga tema tugevnev alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini, kus ta oma kodanlik- demokraatlike vaadetega isa õuduseks hülgas õigusteaduse ning asus õppima hegelliku filosoofiat. Teda mõjutasid nii Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab
Ühendriigi. Suured ettevõtted saatsid oma alluvaid seda õppima. President J.F.Kennedy ja president Jimmy Carteri ajal olid kõik Valge Maja töötajad kiirlugemisega treenitud. Pärast nende presidentide surma hakkas organisatsioon aeglaselt kaduma ja õpilased otsisid igalt poolt võimalust seda õppida. 1965. 1981. aastani õpetasid kiirlugemist vaid väga vähesed õpetajad. 1979. aastal jõudis Jay Polmar tagasi reisilt Ladina-Ameerikast ja lõpetas oma doktorikraadi õpingud. Ta hakkas õpetama ka kiirlugemist Evelyn Woodi 25 tunni asemel seda 7 tunniga. Teda kutsuti õpetama erinevatesse kohtadesse. Ta saatis üle maailma laiali oma kiirlugemise meetodi õppe, mis on parandanud hariduse omandamist. Üks tunnustatumaid kiirlugemise metoodikaid on välja töötatud Venemaal. Selle väljatöötamisel on osalenud ülemaailmselt tuntud vene teadlased, nt. tehnikateadlane akadeemik O. Andrejev, psühhiaater akadeemik L. A. Kitajev-Smõk, psühholoog professor L
genoomi piirkondadesse kleepida. Nad ei hüppa ümbritsevast DNA-st välja, vaid oskavad teha endast koopia, mis võtab uues paigas oma koha sisse. Neid mobiilseid elemente on geenidest võrratult rohkem kui inimese umbes 25 000 geeni võtavad enda alla vähem kui kaks protsenti DNA-st, siis retrotransposoonid moodustavad poole DNA ehituskividest ehk nukleotiididest. Aastal 1972 sai ta Cornelli Ülikoolis doktorikraadi botaanikas. Seal oli tal juhtiv roll maisi tsütogeneetika uuringutes. See valdkond jäi tema huviorbiiti kogu töökarjääri jooksul. Teda tunti kui oma ala parimat ning teda premeeriti prestiizsete auhindadega ja valiti 1944. aastal Ameerika Teaduste Akadeemia liikmeks. Hiljutised uuringud on näidanud, et täiskasvanud isendi somaatilistes rakkudes ja kõige sagedamini ajurakkudes geenid hüppavad rohkem siis, kui ta kogeb uut ja huvitavat, mille tõttu muutub inimese
van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua saalis väga sooja õhkkonna. Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”
lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule. Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
David Storey Inglane 1947 Tuntuim tänapäeval tegutsev ettevõtluse uurija Suurbrittannias Uuringud ettevõtluspoliitikas Eri riikide valitsuste, EL ja OECD ekspert Uurimustele omane kõrgkvaliteediline kogemustel põhinev töö analüüside ja kirjandusülevaatega Lahendused hästi läbi mõeldud ja järeldused täpselt kaalutud Silla rajaja Lõi ühenduse ettevõtlusalaste uuringute ja ettevõtluspoliitika vahele Haridus ja looming Hulli ülikool Inglismaal Doktorikraadi kaitses Newcastle'i ülikoolis Entrepreneurship and the New Firm (1982) Tööstussektoristegutsevad uued ettevõtted ei hakka kunagi looma piisavalt uusi töökohti, kompenseerimaks töökohtade vähenemist suurettevõtetes Uurimisprogrammi ettevõtluse, väikeettevõtlussektori ja selle rollile majanduselus koordinaator Understanding the Small Business Sector (1994) Understanding the Small Business Sector Üldine järeldus on, et väike-ja keskettevõtete arvClick
Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt
politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline".
Karantiin helitu Grotesk moonutus kaashäälikuteg Draama vapustav sündmus ak,p,t,g,b,d,f,s, Tragöödia kurbmäng s,z,z) Puänt ootamatu lõpp Igihaljas Alati värsk, ajakohane Magistrant magistrikraadi t. Ulgumeri avameri Eksaminand eksameeritav Hagu küte Diplomand diplomitöö tegija Agu koit Doktorant doktorikraadi t. Hajameelne laokil mõtetega Diskreetne peenetundeline Haruharva haruldaselt Atentaat tapmiskatse Tuuleiil hoog,puhang kandidaat kandideerija Hämar Delegaat esindaja Hallaöö Dupligaat dokumnedi II ek Hoovab kandub Debütant esmaesineja Harutama sõlmest lahti päästma Bestseller menuk Arutama aru pidama,kaalutlema
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker) Väiksest peale suunatakse lapsi unistama millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus, ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja. Albert Camus kirjeldab oma teoses ,,Võõras" inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks. Samas kogu teoses puuduvad teatud punktini emotsioonid. Peategelane ei püüdle millegi poole. Temal ei ole vaja doktorikraadi, Armani ülikonda või puhkust Ibizal. Ainus mõte, mis teda kummitab on see, et ta peab jälle hommikul ärkama, minema...
tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis taTaani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
