seminarideks, pulmapidudeks ja sünnipäevadeks Ööbimisvõimalus Saunamaja Saun, WC Esimesel korrusel kaminasaal 25-30 inimesele Teisel korrusel saal 25-30 inimesele 4 tuba, igas toas 2 magamiskohta ja rõdu Forellipüük Kõik forellid on võimalik ise püüda, kellel aga pole aega või soovi, võib valida endale sumbast elusa forelli ja töötajad püüavad selle välja Forellipüük ühendab seltskonda ja jututeemat Soovitame püüdma panna naised- forelli välja sikutades on nalja kõigile Menüü Eluskala Vikerforell puhastamata- 7.00 Eluskala Vikerforell (küpsetatult)- 13.00 Tomati, kurgi, hiinakapsa salat 250g- 1.60 Pelmeenid 250g- 2.00 Friikartul 250g- 1.30 Hinnakiri
Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Le...
VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis. Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti küllastamata rasvhappeid (Omega3). 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt päevakoguse väärtuslikke n3 rasvhappeid. Soolatud ja suitsutatud ja konserveeritud tooted sisaldavad ohtralt keedusoola. Nende sage söömine pole sobilik neile, kellel on kõrge vererõhk. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Toorelõhe valgusisaldus on 1720%.
järeldada, et magevee kalajäänuseid saab utiliseerida sarnaselt kariloomade sõnnikule. Raskemetallide sisaldus kalajäänustes võib tekitada probleeme. Patogeenid Ei ole uurimistööd mis tõestaks,et kalajäätmete patogeenid levivad põllumajanduslikule maale. Võimalus ,et need patogeenid leviksid inimesele jääb hüpoteetiliseks. 3. Kalajäätmete agronoomiline kasutus On tehtud palju eksperimente ,et teha kindlaks kalajäätmete kasutegur. Nt: a) Forelli ja kammelja kalajääke kasutati rohumaadel b) Forelli kalajäänuseid kasutati tomatite kasvatamisel. c) Kammelja kalajääke kasutati suhkrupeedi kasvatamisel. Seal kus oli võimalik kasutati samaaegselt loomset sõnnikut, et võrrelda neid. Põllumajanduslikud ja majanduslikud kalajäätmete väärtused. Eksperimendi tulemused · Rohumaadel kasutamisel ei ilmnenud probleeme, kuid kuna lämmastikutase kalajäänustes oli 75% , siis rohu kasvu kiirus oli aeglane
Pakutakse omalt poolt majutust, toitlustust, kaunistusi ja soovitatakse pulmaisa ning ansamblit. Samuti on Cantervillas võimalik nautida erinevaid saunu ja massaasi teenuseid. Saunamõnusid saab nautida ka pikkjärvel ujuval parvel, kus on soome saun, kümblustünn ja grill. Parvesaun maksab 100. õhtu Cantervillale lähedal asub Suusarada 7km kaugusel Seikluspark 7km kaugusel Lumesaani safarikeskus 8km kaugusel Avatud on ka forellipüük Cantervilla lossi tiigikaldal. Pakutakse värsket forelli, mida on võimalik ise välja püüda. Püütud forellist küpsetatakse maitsev roog, kasutades suitsuahju või grilli. Forelli kõrvale pakutakse ka lisaneid nagu nt: sütel küpsetatud kartul toorjuustu kreemiga. Erinevate pidude läbiviimiseks pakutakse omalt poolt õhtujuhti, helitehnikat ja meelelahutusvahendeid. Võimalik on tellida peole ka kõhutantsijad... Järel saab kanuuga ja paadiga sõita, kalapüüda ja päikseloojangut nautida
loodusesse ilma puhastamata. Retsikulatsioonisüsteem on keeruline tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikse osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Puhast liha (fileed) saadakse lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%. Karpkala tavaliselt fileeks ei töödelda ja rümpmoodustab karpkalast 65%, kui teha karpkala samasuguse lõikega nagu forelli, saadakse 50% fileed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus jm. vähenevad. Suure forelli kasvatamisel on eelistatud hilises vanuses küpsevad kalad. Kasvatatakse ainult emastest kaladest koosnevaid karju, mis toodetakse geneetilise manipulatsiooni teel.
satub siiski kalalihale, tuleb see koht lihtsalt välja lõigata, kala soolaga üle puistata ja pesta. Ookeanikaladel tuleb kõhukoopas asuv mustjas kelme ja hüübinud veri eemaldada noaga kraapides, soola ja harja, puhta marli või riidelapiga hõõrudes. Seejärel hoolikalt külma veega pesta. Mudalõhna kõrvaldamiseks tuleb kala pesta külmas tugevas soolalahuses. Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei ole nii tugev, kui enne valmistamist hõõruda kala sidruniviili või tomatilõiguga ja siis voolavas vees õige põhjalikult pesta. 17 Kalade külmutamine Kodusel viisil on kalu võimalik külmutada peamiselt talvel pakaste ilmadega, kui õhutemperatuur on vähemalt -18 kraadi. Püütud kalad pannakse kohe jääle, et nad
gorbuusha, keta, kizutsh, nerka ja kuninglõhe. Kõigi maailmajagude kalakasvandustes levinud vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Väljaspool looduslikku kodumaad on asustatud või põgenenud kaladest iseseisvad asurkonnad kujunenud väga harva, näiteid on Uus-Meremaalt, Tshiilist, Austria Alpidest. Vikerforelli siirdevormi kutsutakse teraspealõheks, Kanada edelaosa järvede vikerforelli tuntakse kamloops forelli nime all. vikerforelli on kalakasvatuse tarbeks kodustamise käigus toimunud väga intensiivne tõumaterjali segamine ja aretustöö, kasutatud on vormide ja liinide ristamisi, perekonnavalikut ning geneetilisi manipulatsioone ja praegust kasvatatavat vikerforelli pole mõtet looduses esinevate alamliikidega seostada. Kalastajat huvitab ilmselt eelkõige looduses leiduv vikerforell, mitte kalakasvatuse toodang Paraku on vikerforell Eestis samasugune koduloom nagu siga
Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1) Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika kui jõevett. Allikad Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe, suvel aga jääb liiga külmaks Allikavee puuduseks on aga hapnikuvaesus Allikavee suurtootmiseks vähene Jõevesi Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel väga madal temperatuur. Võib esineda reostuse ja nakkusoht Vett saab võtta piisavas koguses FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (2) Merevesi Piisav kogus
Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine
Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine
Kui vahe läheb enne trenni pikemaks kui 1,5h siis joo umbes 15min-30min enne trenni paar klaasi keefiri või tee valgukoks vee või piimaga ( piisab ühest kulbist valgust) Peale trenni : kohe peale trenni Variant 1 Kohe peale kangitrenni(soovitatavalt kangitrenni, sobib pm ka peale kossu) valgusheik + 5g kreatiini ( valku ~30g) + viinamarjasuhkrut 40-50g Variant 2 kohupiim 200g + suur banaan/õun 5.Söök 200-250g linnulihafileed( või kui parasjagu sealiha siis seda ) võib ka forelli või lõhet. 70-80g tatart/pruuni riisi/täisterapastat ( kuivainena loomulikult) 100-150g külmut. Juurvilju ( valmista neid kas potis vähese veega aurutades või viskad koos lihaga pannile ja kuumutad õrnal tulel) NB! trennivabadel päevadel jäta süsivesikud ära ja söö 200g juurvilju! 5. söök võib olla ka enne magamaminekut söödud ( soovituslikult 30min vahega vähemalt) Kui teed kangitrenni, siis katsu mingi 1-2h peale sheiki/kohupiima süüa. Kohupiimaga on tiba
satub siiski kalalihale, tuleb see koht lihtsalt välja lõigata, kala soolaga üle puistata ja pesta. Ookeanikaladel tuleb kõhukoopas asuv mustjas kelme ja hüübinud veri eemaldada noaga kraapides, soola ja harja, puhta marli või riidelapiga hõõrudes. Seejärel hoolikalt külma veega pesta. Mudalõhna kõrvaldamiseks tuleb kala pesta külmas tugevas soolalahuses. Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei ole nii tugev, kui enne valmistamist hõõruda kala sidruniviili või tomatilõiguga ja siis voolavas vees õige põhjalikult pesta. Kalade Külmutamine Kala külmutamine kujutab endast protsessi, kus temperatuur kogu kalamassi ulatuses viiakse allapoole vee külmumispiiri. Seejuures suurem osa kala kudedes sisalduvast veest muutub jääks.
sisekujundajad, eratarbijad ja teised piirkonna kauplused. Pakuvad laia valikut hea kvaliteediga viimistlusmaterjale - värvid, lakid, pahtlid, liimid, vuugitäited - ja sinna juurde kuuluvaid siduskaupu - maalritarbed, teibid, tööriistad ja muud abivahendid. Toetudes oma teadmistele ja pikaajalisele kogemusele aitavad lahendada kliendi kõik sise- ja välisviimistlusalased küsimused. Värvikeskusel on Eestis neli kauplust: Tallinnas Peterburi tee 52a ja Forelli 10, Tartus Ringtee 4 ja Pärnus Papiniidu 19. Sõlmitud leping või kokkulepe tagab kauba saamise võrdsetel tingimustel kõigist meie kauplustest. Sadolini Värvikeskuse kaubamärk viitab koostööle Sadolini tehasega. Nad on ühendanud Värvikeskuse parimad müügioskused ja maailma suurima värvitootmise kontserni tehase teadmised värvitootmise vallas. Tulemuseks on kindel kvaliteet! Teenindavad oma kliente juba pea 15 aastat, ning teavad, et nende vundament on tugev. Ajalugu
3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile.
5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja...
KALA Stiina Siraki HT12-KE Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kalades...
tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg ,,süütuid kõrvalujujaid" Kalrikkad piirkonnad: külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad, jõgede suudmed, madalad rannikumered (seal on kõige enam hapnikku, väiksed veetaimed, veeloomad) Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Peamiselt kasvatatakse forelli, lõhet, angerjat Kalandus e kalamajandus- majandusharu, mis tegeleb kalade jm veeorganismide püügiga, sh veetaimede kogumise, töötlemise, kalatööstuse, turustamise ja kasvatamisega.
enamiku maailma kalatoodangust. Levinud Põhja ja LõunaAmeerika läänerannikul. Ookeanipüük Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu kuuluvad peale püügilaevade ka saaki töötlevad baas ja kalaluurelaevad jne. Püük toetub suurele kalasadamale, mille kaudu toodangut turustatakse. Püük on kallis. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. Kalakasvatus looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Eestis kasvatatakse peamiselt forelli ja karpkala. Abinõud, mida rakendatakse kalavarude kaitseks: kalapüügi reguleerimine veekogude saastatuse vältimine normid püügitehnikale püügikvoodid püügivahendid on maksustatud püük on lubatud teatud ajal (v.a. kudemise ajal) kalakasvatuse arendamine Kalavarude vähenemise põhjused 1. Ülepüük 2. Maailmamere reostus Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude vähenemisel SOTSIAALSED: a. kala osatähtsus toidus väheneb b
Läänes läänes on kaetud tuhandete peitsevate on mägine maa. Iseloomulikud on sajab rohkem. Madalikudel ümber Oslo on kõige soojemad ja lindudega, nt merikajakas. Leidub palju mäeahelikud ja platood. Idaosas asuvad päikesepaistelisem suved, kuid ka talvel on ka külm ja sajab lund. forelli, lõhet. suured orud. Enamus maast katab Pärismaiseid taimeliike on 2000 kandis. Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim tipp on Tavalised on nii okaspuud, kui lehtpuud.
järvestikus elanud jääajast alates. Saimaa lõhe keskmine suurus jääb küll alla meres elutsevale suguvennale, kuid iga aasta saadakse kätte 5 kilo kanti isendeid ja aeg-ajalt ka suuremaid.Forellijõed on selles regioonis reeglina lühikesed ja kärestikulised, ühendades omavahel järvesid. Need jõed võivad pakkuda väga häid tingimusi jõeforelli, vikerforelli ja harjuse püügiks. Keskmine püütud forelli kaal jääb ühe kilo kanti, kuid ka kahe- ja kolmekilosed ei ole haruldased. Püütakse nii spinningu kui lendõngega. Ühed parimad forellijõed asuvad Viitasaari, Rautalampi ja Heinåvesi linnade lähedal. Jõeforell: http://kalakoht.ee/kala/joeforell/ Kirdeosa Ka Soome kirdeosast võib leida väga häid kalajõgesid. Kuusamo piirkonna põhijõed - Kitka, Oulanka ja Kuusinki on suurepärased kohad jõeforelli püügiks (1989 a
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Restoraniteenindus Juhendaja: Ragnar- Heini Landsov Liisi Vaasa K208 Tartu2009 Menüü Juustu - küüslaugusalat juust küüslauk hapukoor majoneesikaste leib, sai või pannkook Forell kodujuustuga forelli filee kodujuust värske till mugulsibul petersell juust atleet Banaanikreem muna piim banaan sidrunikoor rosinad kohv tee klientideks on mees ja naine! Lauakatmine 1. Paigutan laua õigele kohale kontrollin et laud ei jääks kõikuma 2. Pühin laua 3. Linutan laua 4. Asetan toolid omale kohale 5. Paigutan kohataldriku 6. Asetan pearoa noa ja kahvli 7. Asetan eelroa kahvli 8. Asetan desserdi lusika 9. Lisan ka klaasid, vee jaoks 10. Asetan punaseveini klaasi 11. Valgevei...
Kala on pandud, kas otse jääle (lõhe, forell jm värske kala) või siis vaagnale. Muidugi leidsin ka miinuse liiga palju tooteid ühes kapis. Hinnad suhtelised kõrged. Üldmulje väga hea. 3. MAKSIMARKET VAALA KESKUS Mulle meeldis Maksimarketi väljapanek kuna neil polnud kalad kuhjaga välja pandud. Muidugi leidus miinuseid ka. Mulle ei meeldinud et kalad olid kuidagi suvaliselt välja laotud. Lõhe filee ja forelli vahele on pandud väikeses kausikeses kalamari. Hinnasilti selle toode kõrval polnud, jäi arusaamatuks kas tegemist on kaunistuseda või müügiks välja pandud kaubaga. Väga häiris, et mõni kala oli pooleldi teises kapi poole peal ja täpselt nii, et kala puutus kokku kapi osaga millel polnud jääd. Jääd tundus vähe olevat. Jättis hea mulje kuid 5
Vesiviljeluse tähtsus erineva arengutasemega riikides Itaalia ja Vietnami näitel Maria Šimuk Mis on vesiviljelus? • Veeorganismide kasvatamine inimese poolt loodud ja reguleeritud kunstlikes tingimustes • See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast Miks vesiviljelusega tegeletakse? • Soovitakse saada suuremas mahus toodangut • See on üks viis ka looduslike veekogude kalavarude suurendamiseks või taastamiseks (noorkalakasvandus) Kui suur osa maailma kalapüügist tuleb vesiviljelusest ja kuidas see on aja jooksul muutunud? • Maailma kalapüügist üle poole tuleb vesiviljelusest • Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kogutoodangust • Kalakasvatus populaarsus on aja jooksul tõusnud • Näiteks Aasia maades suureneb kalakasvatuse maht pidevalt, seda soodustavad ka looduslikud eeldused • Ida-Aasias aga on tekkinud suur nõudlus kala järele- rahvas on ...
välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. · Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada inimese kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happesademetega mõjutatud loomade ja taimede söömisega on seostatud aju kahjustusi, neeru probleeme ja Alzheimeri tõbe. · Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.
kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE
maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Minnesota 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioon Norra peamistes jõgedes on poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastab hape mürgiseid metalle, mis varem olid setteis, näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik.
hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja. Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala. Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid.
alumiiniumi- sulatus). Töötleva tööstuse põhiharud on lennuki- ja kosmose- (Boeing Company tehased Seattle´is), puidu-, paberi- ja toiduainetööstus ning laevaehitus. Hanforgis on suur tuumauurimiskeskus. Põllumajandusmaa hõlmab ligi poole osariigi pindalast. Tähtsaim teravili on nisu, kasvatatakse ka köögi- ja puuvilja (eriti õunu) ning sibullilli. Olulised on piimakarjandus ja linnukasvatus. Sisevetest püütakse rohkesti lõhet ja forelli, rannikuvetest peale kala ka molluskeid ja krabisid. Columbia jõgi on merelaevadele laevatatav Vancouveri linnani, Seattle on USA lääneranniku suurimaid sadamaid. Seattle´is ja Spokane´is on rahvusvaheline lennujaam. Kasutatud kirjandus: ,,Eesti entsüklopeedia 10" lk.240-241 ,,Eesti entsüklopeedia 8" lk.306 Internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Washingtoni_osariik http://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Helens http://en.wikipedia.org/wiki/Seattle http://en.wikipedia
võileivaga. Lõunasöök on mitmekäiguline, mis koosneb külmast eelroast, kuumast supist, pastaroast, liha- või kalaroast kartulite ja köögiviljadega ning magustoidust. Viimane võidakse asendada espresso võicappuccinoga. Õhtusöök on kerge eine: supp, külmad lihalõigud, salat, juust ja puuviljad. Peamised toiduained Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse. Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala. Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke. Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, artisokke, sparglit, rooskapsast, obergiinit. Puuviljadest on melon Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite Juustudest on kuulsamad parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone(kreemjas kodujuust). Rõõska piima tarvitatakse harva.
· Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Kalavarud olid vahepeal väga väikesed, aga õnneks nüüd kasvavad nad. · Norra mereliste elusvarude majandamise
reguleerida kvootidega. Veekogu võime taastuda pärast ülepüüki oleneb ökosüsteemi tingimusest. Suured liigilise koosseisu muutused on sageli ettearvamatud. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist. Bioloogiline ülepüük tekib siis, kui kalasuremus on jõudnud tasemele, kus varu biomassi kasv on aeglustumas. See tähendab, et kalu püütakse nii ruttu, et varude loomulik taastumise kiirus väheneb. Kui populatsioonide taastootmise kiirus jääb liiga madalaks, siis jõuab kätte piir, millest edasi hakkab isendite arvukus kahanema.
Üleüldist üritus juhib õhtujuht Maimu Karm . MENÜÜ: Külmad suupisted: · Canape' lõhemarjaga · Lehttaigna suupiste õrnsoolaforelli ja vutimunaga · Eklääripallike mereahvena musseega · Kravatud veisefilee küüslauguleival · Seabalõki meloni varras · Kalkunirind apelsiniga · Minikorvike kana-puuvilja salatiga · Kirsstomat quacomole täidisega · Minipirukas austerserviku täidisega Soojad suupisted : (neid jagab kelner kandikult ) Forelli Cevice (laimimahla ja tilliga marineeritud forellikuubikud klaaspitsis) Suitsukala Napoleon (kihiline lehttaigna pirukas toorjuustu- suitsulõhe kreemiga) Tandoorikana ja dolma röstitud lavassil Crissini pirni ja parmasingiga Magusad suupisted: Puuviljadega täidetud kanafileerulaad Tandoorikana ja dolma röstitud lavassil · Toorjuustu- shokolaadikreemiga pannkoogirull · Kääbusapelsin shokolaadis · Valgehallitusjuust shokolaadis · Sinihallitusjuust shokolaadis Joogid :
· "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust · Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi · Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. ,,FORELL" · Kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on Forellikvintett . · kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi liigutusi. · Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. SOOLOLAUL · Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. · Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik.
* Prae kalad võis mõlemalt poolt täiesti küpseks ja kenasti pruuniks. Kala on küps, kui uimed tulevad kergesti lahti. ** Serveeri koos kalaga keedetud kartuleid, salatit ja kastet. Taipärane aurutatud kala * 2 forelli või * lõhefileed (a 140 g) * väike jupp ingverijuurt (koori ja tükelda) * 1 küüs hakitud küüslauku * 1 väikest punast tsillikauna (eemalda seemned) * 1 laimi mahl ja riivitud koor * 3 väikest punast paksoid (lõika pikuti neljaks) * 2sl sojakastet * Aseta kalafileed teineteise kõrvale suure fooliumitüki peale. * Puista peale hakitud ingver, küüslauk, tsilli ja laimikoor. * Nirista peale laimimahl, siis torka paksoid kalatükkide vahele ja peale. * Nirista peale sojakaste.
mille tõttu võib tekkida infarkt või insult. · On märgatud, et toores kala hoiab vererõhu õigel kõrgusel. · Kalatoit ei soodusta rasvumist, kuna sisaldab vaid 0,64% glükogeeni ja ei sisalda liigselt rasva. · Kaloreid saab kalast 4-5 korda vähem, kui loomade lihast. · Kala sobib väga hästi dieettoiduks. Kala eesti noorte toidulaual · ¾ Eesti noortest söövad kala vähemalt korra kuus. · Väga noored söövad rohkem kalapulki ja burgereid. · Väga palju süüakse ka forelli ja lõhet, mida peetakse väga headeks toidukaladeks. · Kalakonserve jms. süüakse üsna harva. · Seega enamik noori eelistab odavaid ja lihtsasti valmistatavaid kalapulkasid või burgereid või väga heade kulinaarsete omadustega vääriskalu nagu lõhe ja forell. Kalad Eesti vetes. Kui palju on Eestis kalu? · Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. · Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. · Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29
24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 1921 MJ/kg Sööda sortiment (2) INICIO 917 maimusööt EFICO Enviro 920 kasvusööt Söötmisreziim Söötmisreziim tuleb kohandada kala füsioloogilise seisundi ja keskkonnatingimustega. Kalakasvataja peab seda oma kogemuste alusel pidevalt aastaajast ja ilmastikust olenevalt muutma. Kuid tuleb ka arvestada, et talve jooksul on kala kohanenud jaheda hapnikurikka veega ja madala toitumisintensiivsusega. Suvel, forelli jaoks kriitilist piiri ületama kippuva temperatuuri ja hapnikupuuduse ohu korral on otstarbekas söötmist juba eelnevalt vähendada. Söödanorm Söödanorm esitatakse protsentides kala kehamassi kohta, st mitu kilogrammi söödetakse päevas 100 kilogrammi basseinis oleva kala elusmassi kohta. See oleneb vee temperatuurist ja hapnikusisaldusest, söödetavate kalade suurusest ja sööda koostisest. Optimaalsel temperatuuril ja normaalse veevahetuse
Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kala jaguneb: -eluskala; -jahtunud kala; -jahutatud kala. Elusalt müüakse latikat,koha, ahvenat, forelli, angerjat. Eluskal hoitakse kaupluses akvaariumis, tavaliselt mitte üle 3 ööpäeva. Terve kala hoidub akvaariumi põhja, on liikuv, vigastamata soomustega. Jahtunud kala saab müügile harva ja ainult müügipiirkondadegapiirnevatel aladel. Ta säilib halvasti.Kvaliteetne jahutatud kala on tervete liikumatute uimedega, suletud suuga, puhas, läikiv vigastamata kehaga,helepunaste lõpustega ja elastse konsistentsiga. Ta vajub vees põhja.
seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. · Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. · Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Happesademete mõju inimestele
Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell table trout (umbes 250- 400 grammi) ja punase lihaga lõheforell- large or salmon trout (2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Punane kalamari (mitte kasutada kaviar). *Aastatoodang Euroopas 300 tuh. t., sellest üle poole on väike 250-400 g kaaluv nn portsjonforell. Juhtivad forellikasvatusmaad: suur forell (1,5-3,0 kg) - Tsiili, Norra, Soome; portsjonforell Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania. Vikerforellikasvanduse ülesehitus Vikerforelli nõuded vee kvaliteedile: optimaalne temp. - 15-180 , taluvuse piirid 0.5-230,
ohtlikuks osutuda külmematel talvedel on madalamate veekogude jäätumise tõttu võimatu toitu otsida. 20. sajandi esimesel poolel rajati Löwenruh' suvemõisa territooriumile esimene kalakasvandus, mis sel ajal oli Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand. Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile. Edasi moodustati Tallinna puukooli asemele Pirita aiandussovhoos. Sovhoosi keskus jäi esialgu Löwenruh' parki, millena sai tegutseda mitu aastat. 1993. aastal võeti valitsuse määrusega ,,Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride
piires) 3) ookeanipüük USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) 7) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. 8) 1. Kalapüügi maht on kasvanud. 2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. 3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist) 4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala.
Koha 40 46 19. Kalapüük tähendab seaduse sätteis: a) õngepüüki b) roostiku niitmist märgaladel c) kalade hõivamist kinnipüüdmise teel d) traalimist e) jõevähi püüki f) veetaimede kogumist g) agariku püüki merest h) forelli püüki jõest i) vikerforelli püüki kalakasvanduses j) püügikorras spinningu hoidmist veekogul liikuvas paadis k) nakkevõrkude hoidmist seljakotis paadisillal 20. Millised neist on harrastuspüügi, millised kutselise püügi vahendid (osa on mõlemad) a) nakkevõrk H;K b) spinning - H c) harpuunpüss - H d) traal - K e) mõrd jt lõkspüünised - K
mis on mõlemale kasulik (mügarbakterid ja liblikõielised). Obligatoorse sümbioosi puhul ei saa üks teiseta elada (orhidee ja seen), fakulatiivse sümbioosi puhul saavad organismid ka eraldi eksisteerida. Sümbiont on sümbioosis olev olend. Ektosümbioos on väline, endosümbioosi puhul elab üks teise sees (mügarbakter ja hernes). Parasitism on kahe liigi kooselu, kus üks saab kasu, teine kahju (paeluss seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik.
maitsestatud külma või leigesse vette, väikesed kalad ja kalatükid kuuma vette. Otstarbekohane on kasutada spetsiaalset restiga kalakeedunõu; selle puudumisel asetatakse kalad keema puhta marliga, mille abil saab keedetud kala veest välja võtta, ilma et ta laguneks. Vesi peab kalu parajalt katma; lisatakse ka tükeldatud maitsevili, pipart, loorberilehti ja pisut äädikat või kurgimarinaadi. Viimased on eriti vajalikud tursa, säga, lutsu ja linaski keetmisel.Lõhe, forelli ja siia keetmisel lisatakse maitseaineid tagasihoidlikult, sest neil kaladel on niigi meeldiv maitse, mida vürtsid võivad rikkuda.Kalu keedetakse nõrgal tulel. Väikeste kalade ja kalatükkide keedu- ajaks arvestatakse 1215 minutit, suured kalad, olenevalt paksusest, keevad 30 minutit kuni l tund. Keeduveest tõstetakse kalad välja vahetult enne laualeandmist, asetatakse soojale vaagnale, soovi korral valatakse peale
Probleemid Rasseneuri juures. 3. Esimene päev tööl, kohtumine Chavali ja Charlotte'iga · Sügav vaesus ja ebavõrdsus. Raamatus olid hästi välja toodud (Maheu'de vanim peretütar). kontrastid rikkama kodanluse ja vaeste söekaevurite vahel. Kui kodanlus sõi uhkes siidriidega kaetud elutoes forelli, trühvleid ja 4. Étienne leiab, et töö on väga raske. Soovib järgmisel päeval muid hõrgutisi, pidi vaesem rahvas kerjama iga leivakääru lahkuda, kuid kõrtsmik Rasseneur süstib tasse revolutsioonilis pärast ning suri nälga. ideid, mis tõukavad teda söekaevurite õiguseid kaitsma. 5
ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on sedavõrd selge veega, et serval seistes tundub põhi suisa käeulatuses olevat. Purskav allikas
Lõikamisel hoida kala kõhunahka kääridega sisikonnast kõrgemal, siis ei vigastata sapipõit. Mari, maks ja niisk eemaldada esimesena, need on söödavad. Seejärel eemaldada kogu soolestik ja neerud. Neerud näivad tardunud verena mõlemal pool selgroogu kõhuõõnes. Merekaladel tuleb kõhuõõnt kattev must kile eemaldada. Kui suurematel kaladel soovitatakse pea külge jätta, siis eemaldatakse silmad. Lõhe, forelli ja siia ümarakalana soolamiseks on lahkamine samasugune. Et kala kuju paremini säiliks, jäetakse kõhunahk kõhuuimede kohalt lahti lõikamata. Esimene lõige ulatub kala pärakuavast kuni kõhuuimedeni, teist lõiget alustatakse kõhuuimede eest ja see läheb kuni peani. Kahe ava kaudu puhastatakse kõhuõõs. Lapikkala lahkamisviisi kasutatakse kõrge ja paksu seljaga suurte soomkalade lahkamiseks, kui neid soovitakse soolata, õhu käes kuivatada või
Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Toidu hankimine, valmistamine ning söömine on itaallaste elus üks tähtsamaid toiminguid. Kööki on mõjutanud Kreeka, Saksamaa ja Araabia maad, samas on Itaalia köök olnud ISE suurem mõjutaja teistele köökidele. Peamised toiduained · Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse. · Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala. · Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke. · Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, artisokke, sparglit, rooskapsast, obergiinit. · Puuviljadest on melon. · Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite. · Juustudest on kuulsamad parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
