PÕRANDA SÕNASTIK 1.PVC e. VINÜÜN e. PLASTIKKATE · Rull kui plaatmaterjalina väga levinud. · Vastupivad nii niiskusele kui kulumisele. · Talub hästi kemikaale. · Peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse täiteaineid ja värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud. · Heterogeene materjal. · Koosneb ühest või mitmest ühesuguse koostise või omadusega kihist. 5. PU e. POLUÜRETAALKIHT · Põrandapinna kiht mille töötlus teostatakse valmistaja tehase poolt, mis kaitseb pinda kulumise ja määrdumise eest. 6. TURVA e. LI...
Pärnu ranna probleemid ja tulevik. Probleemid: Pärnu randa ohustuvad praegusel hetkel suvel järjest suurenev suvitajate arv. Kuna inimesed saastavad mere vett enda keha peal oleva mustusega, loobivad prügi maha, muudavad tunduvalt ranna üldist välimust, sõidavad ratastega ja ka mootorsõidukitega ranna liival. Oma tegevusega segavad loomade elu ning linnud ja teised loomad ei tee enam oma pesaasi randa. Tulevik: Kui jätkub ranna laiendamine Mai rajooni poole siis selle all kanatavad kõige rohkem loomad ja linnud kelle head elukohad ära lõhutakse. Võib juhtuda mingi õnnetus sadamas ning kui saastained kanduvad randa rikub see vee ning loomad ja linnud surevad suvitajaid ei käiks enam selle ranna osas ning nad otsiks mõne muu koha ning rikuksid sealse elukeskkonna ära. Sagedasemad üleujutused
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2]
Kasvasin üles Saaremaal Mustjala vallas Mamma juures. Olen seda sorti laps kes on tulnud linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik. Sinna läksime kõige suurema õhinaga alati teisipäeval, sest siis käis kodus lavka. Lavkast ostsime tavaliselt randa kaasa sibulasaia ning limonaadi. Poodi meil Mustjalas ju ei olnud. Harva tegime kaasa ka võileibu, siis, kui Mamma oli ise leiba küpsetanud. Selleks, et kiiremini kohale jõuda, sõitsime mereäärde jalgratastega. Uusi rattaid meil ei olnud, seega tuli läbi ajada vanade logudega mis tihtipeale sõidu jooksul ära lagunesid.
Olin üsna jahmunud. Laura sõnul olid lapsed sinna kohta matnud tema koera Jaska. Iga kord, kui inimesed neemel kive lisasid, mõtles ta, et pole ühtegi teist koera maailmas, kelle hauda nii austataks kui tema koera oma. Ta lisas, et Jaska oli hea koer. Sestpeale lõpetasin turistidega kivide korjamise rannalt. Mitte küll Jaska haua pärast, aga aegapidi oli mulle hakanud tunduma, et iga kivi rannas hoiab kinni tükikest maad. Mida rohkem kive ära korjati, seda enam hakkas meri randa selles kohas lõhkuma. Mul kulus selle tõdemuseni jõudmiseks mitu aastat. Nüüd siis Käsmu kividest. Lahemaal tööl olnud vana meremees Paul Tenimäe rääkis kord, kuidas tekkis kivihunnik Vana-Jüri otsa ja mis oli selle algne mõte. Mäletatavasti oli see 1974. aasta mais, kui Käsmus kogunesid vanad meremehed, kes olid sõitnud Käsmu laevadel. Kuna ajaloolise Õnnekivihunniku Palganeemel oli Nõukogude piirivalve laiali lükanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mõte panna
ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu ning muudab Pärnu ranna üheks ilusamaks kohaks terves Eestis. Piki randa looklev promenaad üllatab oma funktsionaalse läbimõelduse ja vahelduvate materjalide ning erinevate purskaevude kasutamisest tuleneva mängulisusega. Valgustus toob aktiivse elu randa ka päikese loojudes ning purskkaevude värvimängud õhtupimeduses on lausa omaette vaatamisväärsus. Pärnu promenaad on üks parimaid Eestis ja selle omadused on: suveniiri poed,objekti valgustused, Puhkealad /piknikuplatsid ,Mänguväljakud ja WC-d.7 Setembri alguses ehitati promenaadile 1,5
Hea ema kasvatab ikka head lapsed On jahe septembrikuu õhtu. Meri on vaikne, madalad laineharjad uhuvad randa ja merelt on kodusadamasse jõudmas väike kalapaat väsinud ning nördinud kaluritega. Mehed on käinud juba kuu aega järjest, iga päev merel, aga saak on väga kesine. Randa jõudes kinnitavad nad paadi ankrusse ja suunduvad koju. Seal on neid ees ootamas ema, sooja söögi ja lahke südamega. Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas. Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka päev, millal kõik teie headus saab tasutud. Nad söövad kõhu täis,
Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta põgenes ja samal ajal tulid mereröövlid Olopi poeg Sigurdi pisike tütar kaasas. Meelis põgenes koos tüdrukuga ja sattus vana kristlase juurde elama, kes aitas neid. Kristlane viis tüdruku koju tagasi ja Meelis elas kristlase juures päris kaua aega.
Teose "Kalevipoeg" põhjalik kokkuvõte ,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi
Nad lähevad istuma ja Linda toob joogid. Varsti jookseb ta lavale. Raul näeb Mammat ja vestleb temaga ning hakkab temaga tantsima. Mamma lükkab Rauli eemale ning läheneb köögile. Hakkab laul „Fallin’ for Ya“ ( laul mille ajal kukub Linda Tanelile sülle, õiges filmis) Priit ja Maria lähenevad tantsuplatsile. Kuigi Maria ei taha tantsida, veab Priit ta sinna. Poole laulu pealt tõmbab Maria Priidu eemale korraks ja räägib, et tema on mures ja läheb randa mõtlema kuidas sealt välja saada. Samal ajal tuleb see koht kus Linda kukub Tanelile sülle. Aga tekib väike eksitus. Hoopis Maria kukub Tanelile sülle ja Priit näeb seda ning tal tuleb meelde, et Linda kukub kohe lavalt ning ta püüdis ise Linda kinni. Nüüd on Linda armunud Priitu ja Tanel Mariasse. Lugu on segi paisatud. Õiges filmis oleks pidanud olema rivaalitsev tants aga nüüd seisavad kõik paigal ja ei tea mida edasi teha.
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine
et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõusta ei saa? (Under: 379) Kuis võiksin magada, kui armastan ma nõnda! Kuu poetand põrandalle hõbelehti, kui pisarad on puhkend taevas tähti - Kuis võiksin unusta nüüd su ja iseenda! (Under: 48) Kurb on süda, hale on mu meel. Kas on ilmas armetumat veel? (Merilaas: 167) Kõnnin mööda randa, mõtted kibedad. Kõnnin mööda randa, kivid libedad. (Merilaas: 140) Käin hilju üksi vana rohtund rada, mis sinise terrassi sülle viimas - All longus okste tuleb kummardada, jasmiini õites kastan käed kui piimas - Mu üle lõhnu vihmahoona kukub. Kuu hõbegondel pilvelaines hukkub. (Under: 37) Kuis väsimata tiksub väike kell: kui nõrguks tasahilju südamest tilk-tilgalt kõik mu veri... (Under: 49) Nüüd õhtuid saadab mere rauge kohin ja kajakate lend täis nukrat loidust,
Armastus Oli 3.augusti õhtu. Nagu iga õhtu enne magama minemist, helistas Ralf ka sellel õhtul Merellele. Tavaliselt helistas ta selleks, et Merellele head ööd soovida, kuid sellel õhtul oli teisiti. Kui telefon helises võttis Merelle selle kiiresti vastu ning ta tuju tõusis kohe Ralfi häält kuuldes. Nad rääkisid üksteisele veidi oma päevastest tegevustest ning siis küsis Ralf: ,, Kallis, kas sa tuleksid homme õhtul minuga randa päikeseloojangut vaatama?" Merelle oli väga rõõmus ning hüüdis talle rõõmsalt: ,,Jah!" Nad soovisid üksteisele head ööd ära ja jäid magama. Hommikul ärgates oli Merelle energiat täis ja heas tujus, ta ootas juba õhtut. Kui kell 20.20 sai, läks Merelle bussile. Ta helistas Ralfile ja ütles, et hakkab tulema. Ralf lausus, et Merelle tuleks rannas sillale ning seal saavad nad kokku. Randa jõudes, oli Ralf juba sillal. Merelle jooksis Ralfi juurde, kallistas ning suudles teda
RANNIK Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine
Enamasti mängis ta pokkerit või ruletti. Tihti käis Nuf-Nuf kalal. Kõige noorema põrsa nimi oli Naf-Naf. Tema oli kolmest seahakatisest kõige töökam ja tegusam. Enamasti luges ta harivaid raamatuid või ehitas midagi. Naf-Nafile meeldis väga õppida ja töövihikuid täita. Tal ei olnud isegi Facebooki. Kui inimesi närviliseks muutev sügis hakkas lähenema, said põrsapoisid aru, et tuleb endale maja ehitada, et külm talv üle elada. Nif-Nif otsustas maja ehitada Stroomi randa kuna ta ei viitsi lund lükata, rannast puhub lume minema tuul. Ehitusmaterjaliks valis ta isamaa liiva, mida lebas rannas tonnide kaupa. Siiski oli suvi täies hoos ja ta mõistis, et liivalossi ehitamine läheb kiirelt ja ei nõua palju aega. Seega otsustas ta võimalikult kaua pidutseda, ülbitseda ja Rates ringi luusida. Nif- Nif mängis terveid päevi rannas palli ja piilus ilusaid seatüdrukuid. Mängur Nuf-Nuf otsustas ehitada maja samuti randa - Kakumäe randa
Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. Kui Kalevipoeg oli tõusnud sügavast unest,viimaste päevade juhtumised tundusid justkui unenäod,millest selgelt aru eiu saanud.Kalevipoeg astus nukral meelel randa ja leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi ning sõuab sellega kodu poole.Tugevad lained kandsid teda Viru poole.Keskööks oli ta juba saarel.Saare tundis kohe ära,sest seal oli ta kohtunud Saare neiuga ja aega veetnud.Talle tulid meelde neiu kisa,kole merrekukkumine ja uppumine.Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa
Lugu räägib sellest, kuidas lennuk pommitati alla ja grupp koolipoisse, kes on päris Inglismaalt, jäävad saarele lõksu. Kuna saarel pole täiskasvanuid, siis on vaja poistel ise hakkama saada. Selle jaoks valiti pealikuks Ralph, kuigi Jackile see ei meeldinud, kuna ta oleks soovinud ise hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega. Lõpuks tekkis olukord, kus Ralphile ja Põssale oli oluline lõke, et pääseda saarelt ning Jackile ja teistele poistele oli tähtsam sigade küttimine. Selle käigus lahknes poiste grupp kaheks. Ralphi grupp, kus oli peale tema veel kolm poissi, ja Jacki suguharu, kus siis olid kõik ülejäänud poisid. Gruppide vahel toimusid pidevalt tülid. Üks kõige suuremaid tülisid oli raamatu lõpus
Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli
Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : ,,Mind ei
kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ta kirjutamine enam ei edene ning randa jõudes osutas tüdruk laevale, mis oli sadamast just lahkunud. Ta ütles, et see on ohvrilaev. Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaks. Selle aja jooksul oli Sokrates luuletama hakanud. Järgmisel
põrsaid, pisut podi!" Sellest ajast saadik hakkas sealse ranna rahvas rohkesti sigima, aga maa jäi kiviseks ja kasvatas vähe vilja. Sajatamise järele kargas Vanapagan Tõllu eest merre. Lootis ujumisega end päästa. Meri aga lainetas seekord tugevasti. Sarvik ei jõudnud suurte lainete vastu võidelda. Lained matsid ta enese alla ja uputasid ära. Sarved viskas torm pärast suure kolinaga randa. Sellest ajast saadik hüütakse seda randa Kollinga rannaks. Vanapagana keha jäi mere põhja. Tursad sõid liiga palju ta liha, seepärast paistetasid nende lõuad üles ja on praegugi veel paistetanud. Vanapagana keha ümber tekkis madalik, mis on laevadele väga kardetav. Seda hüütakse saarlaste poolt enamuses Laevarahuks, osalt aga ka Kuradi põhjaks. Jutt on rahva hulgas laialt levinud.
• RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD RANNIKUID MÕJUTAVAD LAINETUS, HOOVUSED, TÕUS JA MÕÕN ROHKEM. • MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB. • TAIMKATE – KINNISTAB PINNAST, VÄHENDAB LAINETUSE MÕJU. • INIMTEGEVUS – SADAMAEHITISED, SÜVENDAMINE MUUDAVAD LAINETUSE
GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960).
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei
mitmekordseks. *Lainetuse jõud rakendub enam mitte keskmise veepiiri lähedal, vaid sellest tunduvamalt maa pool, tavaliselt rannaluidete jalamil või veelgi kaugemal. *Ajutine kõrge merevee tase ongi üheks põhjuseks, miks just sellistes tingimustes eriti tugev tormilainetus põhjustab randade arengus tugevaid või isegi pöördumatuid muutusi. *Ajujää purustab randa ja kobestab setteid *Läänemeri on meil regionaalne. *Soojad talved, jäävabad mered ja tugevad tormid. Kohalikud- geoloogiline ehitus, hüdroloogilised tingimused, inimtegevuse mõju. *Viimastel aastakümnetel on aga nii mõnelgi pool rannikul muutunud setete liikumise looduslik tasakaal. *Inimese üha kasvav sekkumine loodusprotsesside käiku, kes näiteks kohati kasutab mereliiva ehituste tarbeks, teisal hüdrotehniliste ehitustega
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad
suurenedes. Tuulelained Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju ja põhjareljeefi mõjul: kui rand on madal, siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vastu merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhjast ette ning murdub - tekib murdlaine; kui rand on järsk ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõudes põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega; kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt tagasi, vaid paiskuvad maale; kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt ja tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini.
Kaldal oli Kaarel neile Jüri saatmise peale süüdanud suure märgutule, et jahimehed tormis ära ei eksiks. Õnnelikult jõuti kaldale. Väsinute uni oli hommikul pikk. Peale hilist hommikusööki tuli Tuisule Veere Alleksi ema, tundis muret, kas ta poeg, kes oli läinud teistega jääle, veel tagasi tuleb. Jüri lohutas, et küll tulevad, kuid Alleksi ema ütles, et Hüdjape koer oli üksi jäält tagasi tulnud, samal ajal ikka rohkem nuuksudes. Siis läks Jüri koos Kaarliga alla randa vaatama, ega kedagi näha pole ja saatis Lui Sääre majakasse, et sealt ka otsitaks kadunuid. Kui toas hakkasid rääkima, et Veere Hilde võib nüüd leseks jääda hakkas Kustas tahes- tahtmata mõtlema, et see oleks ta võimalus Hildega koos olla. Kustas läks ka randa, kuid oma õue kaudu, et vältida Hildega kohtumist. Rannas peeti juba igasuguseid plaane ja haliseti kadunuid taga, kui äkki nähti kahte valges kasukas kogu tulemas Veere Alleksit ja Hüdjape Juhanit, kes nagu muuseas
3 Kokkupuuted tänapäevaga 3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Lugesin just selle raamatu läbi, kuna olin kuulnud, et on hea raamat. Otseselt ei uurinud selle raamatu suhtes midagi, kuna mind jättis see raamat natuke külmaks. Peategelane Mersault meenutas mulle väga palju ühte minu tuttavat ja lugedes raamatut oli pigem rohkem selline
Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12. Setete pikiränne mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tegevus, vähemal määral hoovused. 13. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 14. Voolava vee energia - N= Q x h x g Q jõevooluhulk h-vee paisutuskõrgus meetrites g-raskuskiirendus 15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke.
Vanamees uskus, et kala on tema sõber. Ta oli juba kaks päeva merel olnud, kui otsustas vahepeal väikese uinaku teha. Unes nägi ta suurt merisigade karja. Oli parajasti nende paaritumise aeg ja nad hüppasid kõrgele õhku ja langesid samasse kohta tagasi. Siis nägi ta, et oli külas oma sängis ja et puhus põhjatuul ning et tal oli väga külm, et ta parem käsi oli ära surnud, sest patja polnud ning ta oli oma pead sellel puhanud. Edasi nägi ta veel pikka kollast randa, nägi kuidas sinna varajases hommikuhämaruses esimene lõvi ilmus ja kuidas sellele peagi järgnesid ka teised. Ta surub lõua vastu laeva poordi – laev on parajasti ankrus ja maalt puhub kerge õhtune briis, ja ta vaatab ning ootab, kas ei paista veel kuskil uusi lõvisid ilmuvat. Ta ootab ja vaatab ning on nii õnnelik... Kui ta kala lõpuks kätte sai, oli see palju pikem kui paat. Ta sidus kala küll paadi külge, kuid
Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse. Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks. Mees hakkas tamme raiuma. Tal kulus tamme maha raiumiseks kolm päeva. Tamme tüvest tehti tugev kaheharuline sild, mille üks haru viis saarelt Viru randa, teine Soome randa. Ladvast tehti kaubalaevu, oksadest orjalaevu, laastudest lastelaevu. Järele jäänud tammest sai kehva mehe sauna, leinatoa leskedele, varjupaiga vaeslastele ja kena laulutoa. Sillal kõndijad mõistatasid, kas see on Lihala linn, Rahala rand või Kungla koda. Laulik kuulis neid ja vastas: ,,Oh, teid, arutuid, kui see oleks Lihala linn, siis oleks ta lihast, kui Rahala rand, siis oleks ta rahast, kui Kungla koda, siis oleks ta kullast tehtud. See on hoopis
Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui ka kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Peraküla simmani ja „Looduslaste" laagrite korraldamine ning rahvatantsurühma „Nõva Hongad" tegevuse organiseerimine. Perakülast viib randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa aegadel 1914 – 1915, hõlbustaaks ligipääsu Allikajärve poolsaare salajasele raadiojaamale, mis kuulas merelt sõjalaevadelt kanduvaid morsesignaale. Maaliline Allikajärv on magnet nii kalamehele kui ka matkajale. Allikajärve kutsutakse ka tantsujärveks ja Tuksi järveks. Tantsujärv on haruldane selle poolest, et üle järve viib sillake. Idakalda õõtsikul kasvab atlantilise kliimaperioodi relikt – mõõkrohi. Kalastikus on esikohal
5. Raudteejaam kaugel. Te peagsite sinna bussiga minema. Far from the railway station. You should go there by bus. 6. Turg on siinsamas lähedal ,just ümber nurga te saate sinna jalgsi minna The market is here, near, just around the corner, you can go there on foot. 7. Tenniseväljakud on kiriku kõrval piimatoodete kaupluse vastas. Tennis Courts next to the dairy shop opposite the church. 8. Minge läbi pargi, hoidke otse kogu aeg ja näetegi randa. Go through the park, hold directly all the time, and'll see the beach 9. Minge bussiga nr.5 ja istuge ümber teatri ees bussile nr 4.
kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
Õuduste saar Kord ühel suurel ookeanil, seilasid väikese paadiga kolm tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli lükanud suure-suure kivi koopa ava ette. Tüdrukud hakkasid kartma ja uut väljapääsu otsima. Nad kobasid pimeduses, kuni lõpuks saabus hommik ja ühest seinast hakkas paistma hele päikesevalgus. Triin hakkas kive eest ära lükkama ja lõpuks oli ava juba nii suur, et tüdrukud mahtusid sealt läbi. Ehmunud ja hirmust värisevad Triin, Merlin ja Mann hakkasid randa...
ja lindude. Kui ,,Laev" oli juba mõned päevad teel olnud, hakkas puhuma tugev tuul ning kerkis torm. Keeletark küsis seepeale mööda lendavatelt lindudelt, et mis sellist tugevat tuult põhjustab. Linnud vastasid keeletargale: ,,Soome nõiad panid tuuled möllama ning katsid kinni päikese ja tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.". Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis ,,Laev" seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud
Kangelane Kalevipoeg hakkas ärkama linnu laulu peale ning hakkas meelde tuletama kus ta käinud ja mis teinud.Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi. Kalevipoeg tõusis üles ning tõttas kiirel sammul rändama.Nii ta seikles metsas paar päeva jõge mööda ning üle mägede kiirustades ranna poole.Lõpuks jõudis Kalevipoeg randa kus leidis Tuuslar-taadi paadi.Surmas ta sortsilase ning võttis paadi omaks,võttis aerud kätte ja hakkas sõudma kodumaale.Sättis riided purjedeks ning tuul oli talle abiks.Kalveipoeg tugev mees sõudis kaua aega ent ei väsinud,laine lükkas teda lustlikult Viru poole. Sõudis siis Kalveipoeg kuni lõpuks nägi mingit kuju,Kalevipoeg tundis ära Saarekalda kus ta kunagi oli sattunud noore neiu kaissu.Tuli meelde kuidas lusti pidas ning ärrepeal uppus
Sõbrale ei pea kunagi meelde tuletama, et ta on sinu sõber. Sõber on isik, kellele võib usaldada ükskõik mida, kellega vahel rääkida tõsistest asjadest nagu Teine Maailmasõda ja matemaatilised valemid, vahel paranoiliseks muutuda või näiteks vaime välja kutsuda, vahel rääkida lihtsalt ilmast ja muusikast. Keegi, kellega koos saab end vabalt tunda, reisida maailma lõppu, viimastest tundidest poppi panna ja randa minna, koos midagi toredat teha. Kuid samas keegi, kes jätab ka piisavalt vabadust ja ei suru oma arvamust peale, ei mõnita, halvusta ega parasta. Sõprus ei teki sekundite ega ka mitte minutitega, vaid see tuleb välja teenida. Jerry Grant Blakeney kunagi ütles: ,,See on hämmastav, et ümbritseme end nii paljude inimestega, keda sõbraks kutsume, kuid tegelikult on meil vaid mõni üksik tõeline sõber."
maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi. Kuningas käskis
Eno Raud kalevipoeg 1 Kalevite talu peremehel oli kolm poega.Üks neist rändas Venemaale ja hakkas kaupmeheks.Teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa 2 Leidis kana karjateelta, tedremuna tallemaalta, vareksepoja vainulta. Oli kanast kasvanud kaunis neitsi Salme,tedremunast aga teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid.
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
PARIM AASTAAEG Suvi on soe aastaaeg,päike paistab sätendades ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.”
värisema. See tegi seest soojaks, otsekui liblikad oleks kõhus ringi lennanud. Neil ei olnudki sõnu, neid ühendas kirg ja hingesugulus. Sõnad olid justkui kadunud, ning hetkel oli vaid uni. Nii nad ärkasid hommikul koos päikesega üksteise kaisus. Tüdruk ärkas ning äratas poisi põsemusiga. Ta tundus kuidagi õnnelik ent silmis oli ka kurbust. Neil möödus niimoodi koos päevi, öid rannas. Ühel päeval küsis tüdruk poisilt, mis oli toonud poisi sinna randa. Poiss vaikis hetke, kuid tundis siis, et saab tüdrukut usaldada. Poiss rääkis, kuidas ta vanemad tulid koju ja olid ennast täis joonud. Poisi vanemad olid hakkanud vaidlema ja üksteist peksma, kui poiss palus neil lõpetada sattusid vanemad veel rohkem raevu ja ütlesid poisile, et ta ei kuulu nende perre ja on lapsendatud. See mõjus poisile halvasti ja ta jooksis kodust ära. Ta lihtsalt kõndis ega teadnud, kuhu minna kuni kohtas tüdrukut, kes muutis kõik järsku heaks. Poisi silmad
Looduse ilu ja vaatepildi unenoline ajatus hendab neid emotsionaalselt ning Martin tleb, et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest
Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja kliburand Moreenrand Möllirand Järsakrand · Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab Pankrannad · Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
