Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · ...
Uus sajand, vanad probleemid. Keskkonnaprobleemid on kandunud eelmisest sajandist sellesse, kus inimkond hetkel on. Üheksateistkümnenda sajandi alguses koos Albert Einsteini avastustega sai alguse ka uute leiutiste leiutamine, hakati tootma autosid ning sellega kaasnes naftast kütuse tootmine. Alles oli see aeg, kui inimestele olid toidu- ja tarbekaubad kättesaamatud. Pärast Teist maailmasõda oli olukord Eestis väga pingeline: inimesed saadeti Siberisse sunnitööle; toiduks oli vaid see, mida ise kasvatati ja vahel võeti seegi käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama, riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega, et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata. Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaad...
Eesti mured on ka minu mured. Inimesed peaksid üksteisest hoolima. Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Viimasel ajal on Eestis päevakorrale tõusnud küsimus seoses energia hinna tõstmisega. Praegu, kui maailma on tabanud majanduskrahh ja paljud inimesed jäävad tööta ning toimub massiline koondamine. Väikeettevõtted kaovad ja pankadel pole raha. Kõik hinnad langevad, aga energia hinda tahetakse tõsta. Kellegil pole enam raha, et elektritarbimise eest maksta. Sellele ei mõelnud aga keegi, et põlevkivi saab ükskord otsa ja uusi kohti, kust põlevkivimaaki leid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida. Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante(tasuta ja tasuline haridus, kõrgharidusmak...
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama? Kiire elutempo ning aina keerulisemaks muutuva maailma tõttu jäävad meil sageli elu kõige peenemad ja tähtsamad nüansid märkamata. Unustatakse, et on olemas nähtusi, mis võivad pikema vaatluse järel vägagi olulisteks osutuda. Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm ega ühegi inimese elu ei ole sajap...
g(a) pole 0 ka jagatis f/g. Ning Arvtelg:nullpunkt, pikkus ühik, liitfunk.puhul.ühep.pidev.funk pos.suund.Reaalarvud vastavuses üks : eelnevad 3 punkti!omadused ühele.+abs.väärtuse om(4), arvu ümbrus+tõk.hulk=0-i ümbrus, seoses suur.ja nt.vahemik, lõik, poollõik. Jääv ja väh.väärtusega: väärtus saav. muutuv suurus: piirkond, x ja y Sellel lõigul+iga väärtus suur.ja seotus, ,määramisp.(x-i muutumisp.) vä.vahel+ kui otspunktides ESITUS: tabel,analüüt,graafik(pos ja neg, punkti üldkuju, funk graafik, erin.märg.väärtu si, siis väh.1 rahuldab?+ max 1 lõikepunkt paaris, punkt, kus f(c)=0. paaritu-x e X per.funk.-f(x+C)=f(x), x Funk.difer.def: võrdeline e X, kasv. Ja kah.funk.rakendamine argumendi muuduga ja nullist argumentidele x1 ja x2, hulk D.astmef.märpiirk. sõltuvus a- erineva tul.korral o...
Eestlased eesti keele eest Vanema põlvkonna inimesed teavad hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et luua ja säilitada oma riik, kombed ja keel. Ent nooremate inimeste jaoks on eesti keele olemasolu iseenesestmõistetav ja seetõttu ei oska nad seda piisavalt väärtustada. Ei mõelda ka selle peale, et kui me eesti keelt ei kaitse ega sellest lugu pea, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid eestlased eesti keele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Sest kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jää...
docstxt/15184487716468.txt
docstxt/15184470302772.txt
Tsehhovi novellid 1. Novelli probleemistik ja tegelaskond. 2. Iseloomusta peategelast, tema eesmärke ja nendeni jõudmist. 3. Novelli kui zanri tunnused ja kuidas need avalduvad teose sündmustikus. Novell ,,Kirsiaed" 1. Tsehhovi novell Kirsiaed on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast kellel oli nõrkus raha laristada ning ta ei suutnud enam mõisa võlga ära maksta. Kuigi teades, et rahaga on probleeme pidutsesid nad endist viisi edasi, kuni jõudis kätte aeg mil asjad kokku pakkida ja välja kolida. Tegelasteks on Ranevskaja, tütar Anja, kasutütar Varja ja Ranevskaja vend Gajev. Teisteks tegelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. 2. Ranevskajast oli kergeusklik ja andis kergesti laenu. Nii langes ta Pariisis olles pettuse ohvriks ja rööviti paljaks. Tulles tagasi kodumaale sai ta teada, et mõisaga on kehvad lood. Kuna tal raha ei olnud tuli mõis oksjonile p...
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).
89. 2.1 Eesti talvine kergejõustikumeistrivõistluskõrgushüppes ( 2011 a.) Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1.85 Anna Iljustsenko.Teise koha sai Liisa Haabpiht (1.65) ja kolmanda Margarita Barankova (1.60). 2.2 Euroopa karikavõistlus Toimus Soomes, Jyväskyläs 2008 aastal. Kõrgushüppes esinesid Eesti naised tagasihoidlikud. Parimana ületas Moonika Kallas 1.69, millega tõusis 1747 punktiga üldarvestuses eestlannadest parimale, 16. kohale. Ebe Reier ületas 1.66 ja on pärast kahte ala 1737 punktiga 17. kohal. Naiskonna esinumber Kaie Kand ületas 1.66, mis jääb ta isiklikule tippmargile 9 cm alla. Kand jätkab 1724 punktiga 19. kohal.
2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktide kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla pooleleheküljelisi töid. Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise
oli viimased aastad treeninud just Göteborgi silmas pidades. Loskutov ja kolmikhüppaja Kaire Leibak olidki ainsad, kes EMi normi täitnud veerandsajast Eesti kergejõustiklasest suurvõistlustest kõrvale jäävad. Leibak soovis EMi asemel keskenduda kohe varsti Pekingis algavateks juunioride MM- võistlusteks. 2 Vanim meister Eestist Muidugi võib alati loota üllatajatele ja siin on Eesti n-ö must hobune Ksenija Balta. Seitsmevõistluses 6180 punktiga edetabelis 19. kohal asuv neiu on oma viimaste startidega sedavõrd palju positiivseid emotsioone (kas või rekordjooksud 100 ja 200 meetris) pakkunud, et miks mitte oodata uut sähvatust ka Göteborgist. Enamiku Eesti võistkonna liikmete jaoks kujuneb EM siiski heitluseks iseendaga, kus eesmärgiks peaks olema oma tavatulemuse tegemine suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini küündinud, EMile alaliidu poolt välja viiakse.
kandidaadid, aga seal igapäevase töö kõrval treenivale Aunale tähelepanu ei pööratud. Ka Leningradi Talvestaadionil kuuevõistluses teisele kohale tulemine ei aidanud. Neil päevil aitas teda Valter Kalam, kes noormeest õhutas: ,,Võta kätte ja käi olümpial ära!" Aun suutiski end maksma panna, kuid seda peaaegu viimasel minutil. Juulis toimunud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel Kiievis tuli Aun uue isikliku rekordiga 7438 (uue arvestuse järgi 7068) punktiga teiseks, mispeale ka tema olümpiakandidaatide treeningkogunemisele kutsuti. Tokiosse sõitjad selgusid Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Kiievis. Auna vaevas sel ajal vana häda krooniline põskkoopapõletik ja sellega kaasnev palavik. Rein polnud kindel kas startida või mitte ja pidas nõu arstidega, kuid sellegipoolest suutis mees korrata isiklikku rekordit 100 meetris (10,8) ja kaugushüppes (7.33). 30-kraadises kuumuses jätkus Aunal veel energiat nõu anda ka teist
4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka
Seaduse kolmas peatükk räägib alaealiste komisjonist. Selle all on 4 paragrahvi, milles on kirjeldatud alaealiste komisjoni moodustamist, koosseisu, pädevust ja rahastamist. Peatükk 4 räägib alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis. Paragrahv 14 taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks on alates vastuvõtmisest muudetud 2 selle lõiget on praeguseks kehtetud. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine on toodud 4 punktiga. Alaealiste komisjoni otsustusvõime on ära toodud selgelt ühe lausega. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine on ära toodud nelja alapunktiga. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel sisaldab viiteid teistele paragrahvidele ja punktidele, mis tavainimese jaoks muudab seaduse mõistmise keerulisemaks. Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni jutule on ära toodud nelja selgesõnalise punktiga, mis kirjas lihtsas keeles
Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). "Kalevi" tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks
World Wide 2005, kus võistles 28 rühma 14st riigist. Eelvõistluste põhjal pääsesid finaali 10 paremat rühma, sealhulgas ka VK Piruett 4. tulemusega. Lõppkokkuvõttes saavutas Võimlemisklubi Piruett võistkond kolmanda koha, jättes enda selja taha tugevad rühmad nii Bulgaariast, Venemaalt kui ka Soomest. 2006 Viiest etapist koosnenud rühmvõimlemise MKsarja viimasel osavõistlusel Sofias sai VK Piruett Bulgaaria koondise (38,150) järel 38,150 punktiga teise koha. Bulgaarlannad võitsid karikasarja 34 punktiga ka kokkuvõttes, järgnesid Venemaa klubi Roxette 32 ja Piruett 30 punktiga. Eliitrühm on parim, rahvusvaheliselt tuntud rühm Võimlemisklubis Piruett. Rühm koosneb 24st võimlejast, vanuses 14 28. Meie esinemisprogrammid on iluvõimlemise, tantsu ja balleti segu. Eliitrühm on 11 aastat osalenud paljudel rahvusvahelistel spordi ja kultuuri üritustel. Oleme mitmel
· vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnused; · joone võrrandi mõiste; · sirge võrrand tasandil; · kahe sirge vastastikused asendid; · ringjoone võrrand; · parabooli võrrand. Põhioskused · Tehete sooritamine vektoritega geomeetriliselt ja koordinaatkujul; · vektorite kasutamine geomeetriaülesannete lahendamisel; · sirge võrrandi koostamine, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga; · sirge tõusu määramine; · kahe sirge vahelise nurga arvutamine; · ringjoone ja parabooli võrrandite koostamine; · sirgete, ringjoonte ja paraboolide (kui selle telg on y-telg või y-teljega paralleelne sirge) joonestamine nende võrrandite järgi; · mistahes joone (ka funktsiooni graafiku) skitseerimine selle võrrandi järgi; · kahe joone lõikepunktide leidmine. Valemid · Lineaartehted vektoritega
40. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? * Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43. Mis on tasapinna jälgjoon? * Tasandi ja ekraani lõikejoon 44
28. Millal viidi läbi maareform ja mis riigistati? 29. Iseloomusta uut majanduspoliitikat. 30. Millal viidi läbi rahareform, mis asendati siis? 31. Nimeta 3 tähtsamat tööharu. 32. Mida eksporditi ja mida imporditi peamiselt? 33. Nimeta 3 peamist kaubanduspartnerit. 34. Millal võeti Eesti Rahvaste Liidu liikmeks? 35. Millal sõlmiti Eesti-Läti vastastikuse abistamise leping? 36. Millal tabas Eestit majanduskriis? Mida tabas kriis kõige enam? 37. Iseloomusta majanduskriisi 3 punktiga. 38. Millal oli majanduskriisi haripunkt? 39. Millal toimub 1. uue põhiseaduse hääletus? Millal 2. ja 3.? 40. Millal kehtestati kaitseseisukord? 41. Iseloomusta 3 punktiga põhiseadust. 42. Millal korraldasid Päts ja Laidoner riigipöörde? 43. Mis on ,,Vaikiv ajastu"? 44. Iseloomusta 3 punktiga ,,Vaikivat ajastut". 45. Millal Poliitiline Politsei lavastas Vapside riigipöörde? 46. Millal hakati koostama 3.põhiseadust? Kes selleks kokku kutsuti? 47. Millal põhiseadus kehtima hakkas? 48
koosinusteoreem: a2=b2+c2-bccos erikülgne kolmnurk: S= n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos = Sirge võrrand: kahe punktiga tõusu ja algkoordinaadiga y= kx+b (lp y-teljega) tõusu ja punktiga y-y1=k(x-x1) Kahe sirge vastastikused asendid: paralleelsed A||B k1=k2 risti AB k1k2 = -1 s1+s2 = 0 nurk kahe sirge vahel tan Tõus: k=f'(x0)= tan k= Ringjoonevõrrand: (x-x0)+(y-y0)2= r2 A(x0y0)- keskpunkt Bernoull`i valem: Pn(x=k)=Cnk pk qn-k k-sobivad katsed n-katsete arv p-sündmuse esiletuleku tõenäosus q-vastand sündmuse tõenäosus
2. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees. 3. Ringi keskpunktiks nimetatakse seda piirava ringjoone kõikidest punktidest võrdsel kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugus ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5. Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. 6. Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. 7. Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont
Eesti korvpalli meistriliiga võit 11.03.2011 - SUUR KORVPALLIÕHTU: TÜ/Rock andis lõpusekunditel mängu Ventspilsile ära. Korvpalli Balti liigas on käes hetked, kus iga punkt loeb: veerandfinaali esimeses kohtumises astus TÜ/Rock ainsa konkurentsi jäänud Eesti klubina lahingusse Läti liiga liidri Ventspilsi vastu ning pidi tasavägises mängus vastu võtma 77:84 kaotuse. Rock alustas mängu hästi ning läks esimesel veerandajal kaheksa punktiga ette. Teise veerandaja alguses tegi aga võimsa spurdi kodumeeskond ning Tartu meeskond jäi omakorda 7 punktiga taha. Poolajavile eel suudeti aga taas ohjad haarata ning teise veerandaja lõpuks oli eduseis 44:40. Teine poolaeg kulges tasavägiselt kuni mängu viimase minutini. Kui mängida oli veel 26 sekundit sai Rock palli 77:79 seisult. Tartlaste peatreener võttis aja maha ning andis meestele juhtnöörid, kuidas otsustav rünnak mängida.
tuntuim nendest on nn. vähimruutude meetod, mida kirjeldatakse metoodilises juhendis lk. 26. Praegu kasutame ühte arvutuslikult lihtsamat meetodit nn. keskmise tõusu meetodit. Selleks poolitatakse lähendussirge esmalt ristipidi, nii et mõlemale poole eraldusjoont jääks ühepalju katsepunkte. Järgnevalt ühendatakse ühel ja teisel pool eraldusjoont olevad katsepunktid paarikaupa, esimene punkt vasakul pool esimese punktiga paremal, teine punkt vasakul teise punktiga paremal jne. Saame hulga abisirgeid nagu järgneval joonisel. Järgmise sammuna arvutatakse kõigi abisirgete tõusud { k1 , k 2 ,..., k n } . Konkreetse abisirge tõus on tema otspunktide y-koordinaatide vahe jagatud otspunktide x- koordinaatide vahega. Siis sirge tõusu määramatus arvutatakse kui abisirgete tõusude k i , i =1,..., n , A-tüüpi määramatus: n (k - k ) i 2 .
Sirged tasandil Sirge esitamise viisid: 1. Kahe punktiga esitatud sirge võrrand: Olgu antud kaks punkti , siis sirge võrrandiks on 2. Punkti ja sihivektoriga esitatud sirge võrrand: Olgu antud punkt ja sihivektor , siis sirge võrrandiks on 3. Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand: Olgu antud punkt ja tõus , siis sirge võrrandiks on 4. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand: Olgu antud tõus k ja algordinaat b (y telje koordinaat, kus sirge läbib y-telge) y = kx + b 5. Sirge võrrand telglõikudes:
y (s2) (s1) Tõusva sirge (s1) tõus on positiivne : tan 1 > 0 (0 < < 90°); langeva sirge (s2) tõus on 2 negatiivne: 1 0 x tan 2 < 0 (90 ° < <180°); Kahe punktiga määratud sirge tõus Kui sirgelt on teada kaks punkti A(x1; y1) ja B(x2; y2), siis saab sirge tõusu leida valemiga y2 - y1 k= . x2 - x1 y Näide B Kui sirge läbib punkte A(3; 5) y2 ja B(-7; 0), siis sirge tõusuks y2 - y1 saame A
(ln x)´ = (ex)` = (ax)` = (logax)´= (sin x)´ = (cos x)´ = (tan x)´ = LÕIK, SIRGE, VEKTOR, TASAND Lõigu pikkus ruumis: d = Tasandi projektsiooni pindala: Sp = Vektorite paralleelsuse tingimus: Vektorite ristseisu tingimus: Skalaarkorrutis: Nurk vektorite vahel: Vektorite liitmine ja lahutamine: Vektori pikkus: Ühel tasandil olevaid vektoreid nimetatakse komplanaarseteks. Komplanaarsuse tingimus: Sirge võrrand tasandil Kahe punktiga: Punkti ja sihivektoriga: Punkti ja tõusuga: Tõusu ja algordinaadiga: NB! Ruumis saab leida ainult kahe punktiga. Sirgete asend ruumis Paralleelsuse tingimus: Millal lõikub, millal kiivne: Tasandi võrrandi üldkuju: Asendid Sirge on paralleelne tasandiga, kui: Lõikab, kui: On tasandil, kui : Nurga leidmine sirge ja tasandi vahel: Nurga leidmine kahe tasandi vahel: Ringjoone võrrandi üldkuju: NB! Tuleta meelde täisruudu eraldamise võte KUUPIDE VALEMID
Vektori a vastandvektorit tähistatakse enamasti - a . Seega on esimesel joonisel d = - a . a+b Vektorite liitmise kolmnurga reegel: Kaks vektorit tuleb asetada b nii, et teise vektori alguspunkt asuks esimese vektori lõpp-punktis. Kahe vektori summaks on vektor, mis ühendab esimese vektori alguspunkti teise vektori lõpp-punktiga. a Vektorite liitmise rööpkülikureegel: Kaks liidetavat vektorit tuleb asetada niiviisi, et nende alguspunktid ühtivad. Vektorite b a+b summaks on neile vektoritele ehitatud rööpküliku samast punktist väljub diagonaal. a Vektorite liitmise hulknurga reegel: a+b+c+d
X - XC Y - YC Sirge võrrand kahe punkti järgi: = . X D - X C YD - YC X - ( -3) Y -1 X + 3 Y -1 Asetame arvud võrrandisse: = = . 2 - ( -3) - 5 -1 5 -6 5y 5 = 6x 18 5y + 6x 5 + 18 = 0 6x + 5y + 13 = 0 2. Leia punktiga A(5 ; -2) ja sihivektoriga s = (3 ; -2) määratud sirge võrrand. X - X A Y - YA Sirge kanooniline võrrand: = . s1 s2 X - 5 Y - (-2) Asetame arvud võrrandisse: = . 3 -2 3y + 6 = 2x + 10 2x + 3y 4 = 0 3. Leia kahe punktiga C(-1 ; 3) ja D(7 ; 4) määratud sirge tõus. Kas sirge on tõusev või langev?
KAHE PARALLEELSE TASANDI VAHELISEKS KAUGUSEKS - on nende ühisel normaalil asuva tasandi vahelise lõigu pikkus. KAHE TASANDI VAHELISEKS NURGAKS - nim nende tasandite kõikesirgete joonestatud sellisete lõikesirgega ristuvate sirgete vahelist nurka, millest üks asub ühel, teine teisel tasandil. PARALLEELSETE TASANDITE VAHELINE NURK - on 90*. TASANDID RISTUVAD - kui tasandite vaheline nurk on 90*. TASANDID VÕIB OLLA MÄÄRATUD KUI: a)3 mitte phel sirgel asetseva punktiga b)sirge ja väljaspool sirget asetseva punktiga c)kahe lõikuva sirgega d)kahe paralleelse sirgega
Eesti nais seitsmevõistlejad: 2010 · 2010 maikuus püstitas Grete Sadeiko seitsmevõistluses Eesti U18 rekordi 5456 punktini · Eesti - Soome - Rootsi matsil sai eesti naiskond 15 985 punkti, võiskonda kuulusid: Veera Baranova Anne Viskov Moonika Kallas Linda Treiel Eesti nais seitsmevõistlejad, Kaie Kand: · Kaie Kand, 33.koht 43st osavõtjast, punktisumma: 5677 · Reval Cupi võistlusel 7.8. veebruaril 2009 püstitas ta 4580 punktiga viievõistluse Eesti rekordi. · Kergejõustiku MM'il Berliinis 2009 tuli seitsmevõistluses 18. kohale 5760 punktiga. Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik · http://et.wikipedia.org/wiki/Odavise · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulit%C3%B5uge · http://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe · http://en.wikipedia.org/wiki/Heptathlon · http://en.wikipedia.org/wiki/100_metre_hurdles · http://www.eok.ee/
s = (sx ; s y ; sz ) y = y1 + ts y : z = z1 + ts z Kahe sirge vastastikused asendid On antud 2 sirget s ja t. Sirge s olgu määratud punktiga A( x1 ; y1 ; z1 ) ja sihivektoriga s = (sx ; s y ; sz ) ning sirge t olgu määratud punktiga B ( x 2 ; y 2 ; z 2 ) ja sihivektoriga x - x1 y - y1 z - z1 = = t = (t x ; t y ; t z )
Siim-Tanel Sammelselg Siim-Tanel Sammelselg on sündinud 18. mail 1993. Ta on Eesti suusahüppaja. 2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel hüppas ta normaalmäelt (HS- 106) 87 meetrit, saavutades 81,9 punktiga 41. koha. Sapporos toimunud suusahüpete MK-etapil saavutas ta 2014. aastal 50 mehe konkurentsis 45. koha. Ta on üks Eesti suusahüppajatest 2014. aasta taliolümpiamängudel.
Vektori pikkus |u|= Kahe punkti vaheline kaugus AB= Nurk vektorite vahel cos= KOLMNURK Siinusteoreem Koosinusteoreem a2=b2+c2 -2bccos; b2=a2 + c2-2accos; c2=a2+b2-2abcos. Kolmurga pindala S= ; S=pr ; S=absin ; S= ; S= ; S= SIRGE VÕRRANDID Üldvõrrand - ax + by=c või ax + by +c =0 x-teljega paralleelne sirge y=a y-teljega paralleelne sirge x=b koordinaattelgede vahelise nurga poolitaja võrrand: I ja III veerand y=x; II ja IV veerand y=-x punktiga A(x1;y1) ja vektoriga v=(sx;sy) määratud sirge = punktidega A(x1;y1) ja B(x2;y2) määratud sirge punktidega A(a;0) ja B(0;b) ehk telglõikudes ,ääratud sirge punktiga A(x1;y1) ja tõusuga k määratud sirge y-y1 =k(x-x1) tõusuga k ja algordinaadiga b määratud sirge y=kx+b nurk sirgete y=k1x+b1 ja y=k2x+b2 vahel tan=||
Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] 3.Sportvõimlemine tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge.Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi.Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Riistvõimlemise meeste vabaharjutuses tuli Londoni olümpiavõitjaks hiinlane Zou Kai 15,933 punktiga. Hõbeda sai jaapanlane Kohei Uchimura ja pronksi venelane Deniss Abljazin. Mõlemad kogusid 15,800 punkti. Naiste toenghüppe esikolmiku moodustasid rumeenlanna Sandra Raluca Izbasa 15,191, ameeriklanna Mc Kayla Maroney 15,083 ning venelanna Maria Paseka 15,050 ja meeste toenghooglemises ungarlane Krisztian Berki 16,066 ning britid Louis Smith samuti 16,066 ja Max Whitlock 15,600 punktiga. [ERR: London 2012] Tulemused: Meeste vabaharjutus Punktid: 1
paralleelne pikkus, suund pole tähtis sihivektoreid on lõpmata palju SIRGE VÕRRAND kujutab suvalist punkti x(x;y) sirgel. Sirge võrrand antakse alati kujul Sirgel SIRGE VÕRRAND KAHE PUNKTI KAUDU SIRGE VÕRRAND TÕUSU JA ALGKOORDINAADIGA SIRGE TÕUSU JA PUNKTIGA PARALLEELSETEL SIRGETEL RISTUVATEL SIRGETEL
vaikimismärk e paus. Noodijoonestikul paikneb punkt joonevahes oleva noodipea järel samas vahes ning noodijoonel oleva noodipea järel ülemises vahes. Pidekaart kasutatakse 1-häälsuse korral noodivarte suunale vastupidise kaardumisega, mitmehäälsuse korral kasutatakse ülemises hääles tõusval kaardumist ning alumises hääles laskuvat kaardumist. Fermaat paikneb noodivarre suunas. Punkti ja fermaate(kaarega täpp) võib kasutada ka pauside vältuste pikenduseks. Punktita ja 1 ja 2 punktiga noote pikkuselt järjestades moodustub vältusastmik. Noote saab jaotada tavajaotusena ja erijaotusena. Erijaotuslikes vältusgruppides kasutatakse tinglikku tähistamist. 1. punktita noodi erijaotamise korral 3-e noodiline grupp kirjutatakse 2-noodilise grupi vältustes, 5, 6, 7-noodiline grupp kirjutatakse 4-noodiöise grupi vältustes. 2. punktiga noodi erijaotamise korral 4 ja 5-noodiline grupp kirj. 3-noodilise grupi vältustes, 7-...11- noodiline grupp kirj
Sirge tõusuks nimetatakse selle sirge tõusunurga tangensit. y - y1 k = tan = 2 x 2 - x1 Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand: y - y1 = k ( x - x1 ) Algordinaat sirge ja y-telje lõikepunkti y-koordinaat. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand: y = kx + b Kahe punktiga määratud sirge võrrand: y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 Sirge võrrand telglõikudes: x y + =1 a b y-teljega paralleelse sirge võrrand on x = a x-teljega paralleelse sirge võrrand on y = b Sirge sihivektoriks nimetatakse iga vektorit, mille siht langeb kokku sirge sihiga. Punkti ja sihivektoriga määratud sirge võrrand: x - x1 y - y1 = sx sy Nurk kahe sirge vahel: k1 - k 2 tan = 1 + k1 k 2 Paralleelsete sirgete tõusud on võrdsed
eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikümmend kaks 42. neljakümne teine 700 seitsesada 700. seitsmesajas ARVSÕNADE MÄRKIMINE NUMBRIGA Numbritega märgime arvsõnu erinevalt: PÕHIARVUD märgime araabia numbritega ja punktita. NÄITEKS 6; 100 000; 0,45 JÄRGARVUD märgime araabia numbritega ja punktiga. NÄITEKS 3. ; 11. ; 250. ; 1700. Järgarve saame märkida ka rooma numbritega. NÄITEKS V; IX; CCL; MD
ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36733/opi_tas1.pdf [29.10] , , . . . http://bbsv.ru/education/rpd/index.htm [29.10] 6 13.10.2010 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonna viidete vormistamise juhend Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama: (1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas) (2) ilmumisaasta (püstkirjas) lõpeb punktiga - sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga)
Vastane saab punkti kui mängija... Puudutab võrku, nööre või posti Haarab võrgust alt või pealt kinni Puudutab vastase väljakut Lööb palli kaks korda järjest Puudutab palli mistahes kehaosaga peale käe Teeb pallingul vea Teeb asetus- või kohavahetusvea Mängu kestvus Mängitakse kahe või kolme geimivõiduni Geimi võitmiseks on vaja koguda 25 puntki (viiendas geimis 15 punkti) Geimi võitmiseks peab meeskond juhtima vähemalt kahe punktiga Indiaca-pall Kaal: 50-60g Sulgede pikkus: 18-20 cm Padja läbimõõt: 7-8 cm
alguspunktist • d – punkti kaugus tasandist Tasandi võrrand • Üldvõrrand: Ax + By + Cz + D = 0 • Tasandi normaalvektor: = (A; B; C) • Punkt A(ihivektor: = (; ) Võrrand: = •Kui tasand lõikab koordinaattelgi punktides K(a; 0; 0), L(0; b; 0) ja M(0; 0; c), siis on tasandi võrrandiks + + 1 Tasandi võrrandi erinevad kujud • Ühe punkti ja kahe mittekollineaarse vektoriga määratud tasandi võrrand: =0 • Kolme punktiga määratud tasandi võrrand • Tasandi normaalvõrrand =0 NB: Märk ruutjuure ees võetakse vastupidine D märgiga. • Nurk tasandite vahel = • Tasandite paraleelsuse tunnus ↔ • Tasandite ristseisu tunnus =0↔ Ülesanne 1 •Leia tasandite vaheline nurk 5x – y + 3z = 2 ja 2x – 2y – 4z + 6 = 1 = 90° Ülesanne 2 • Kas antud tasandid on paralleelsed, ühtivad või lõikuvad? X+y+z–5=0 ja x+y+z +5 = 0
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2
silinder koonus kera TULETISED JA TEKSTÜLESANDED tuletised korrutise tuletis: jagatise tuletis: liitfunktsiooni tuletis: ekstreemumkohad nullkohad: positiivsus: negatiivsus: ekstreemum: kasvamisvahemik: kahanemisvahemik: puutuja kohal : vektor ja sirge tasandil vektorite skalaarkorrutis: vektorid on risti, kui vektorid on paralleelsed, kui tõusu ja algordinaadiga määratud sirge: punkti ja tõusuga määratud sirge: kahe punktiga määratud sirge: punkti ja vektoriga määratud sirge: sirge üldvõrrand: sirgete paralleelsus: sirged on paralleelsed, kui sirgete ristseis: aritmeetiline jada geomeetriline jada hääbuva jada summa:
siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimiseks (DNS, WHOIS, NTP) IP aadress IP aadrss ehk võrguaadress IP aadress koosneb neljast punktiga eraldatud arvust vahemikus 0-255 Kasutatakse kindla arvuti üles leidmiseks Domeeninimi Internetis kasutatav unikaalne märgend Koosneb punktidega eraldatud tähtedest või numbritest Määratud konkreetsele IP aadressile Näide: eesti.ee; riik.eesti.ee WWW WWW (World Wide Web) on Hajus infosüsteemide võrk Hüpertekstis(HTML/XHTML/XML) märgistatud dokumentide süsteem Interneti rakendus. Mõisted HTML WWW-server
(sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga, mitmesugused viled ja sarved, torupill ja viiul Läti ja eurovisioon Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksal korral. Läti tegi oma debüüdi 2000. aastal Stockholmis. Alates oma esimesest osalemisest pole Läti vahele jätnud ühtegi võistlust. 2002. aastal Tallinnas saavutati võit. Lauljatar Marie N laulis Läti lauluga "I Wanna" 176 punktiga esimeseks. See andis Lätile õiguse korraldada järgmise aasta lauluvõistlus ning 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimuski Riia Skonto hallis. 2012a eurovisioonil esineb Läti poolelt aga lauljatar Anmary looga "Beautiful Song" Kasutatud materjal www.miksike.ee http://et.wikipedia.org
koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on
annaabi.ee 
