julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib öelda, et EL on moodustatud lähtuvalt oma liikmesriikide vajadustest. Pärast II maailmasõda oli Euroopa jagatud kommunistliku, Nõukogude- domineeriva Ida-bloki ja peamiselt demokraatlike Lääne riikide vahel. Oli hirm, millises suunas hakkab uuesti üles ehitatud Saksamaa liikuma ning tekkisid taas
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea) NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumisek...
suurt rolli senini, oli euroopa lomisjoni president 85-95: kaks suurt rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha loomise ettekanne)1994ndast aastast, 86 võeti otsus vastu, annulleeriti 10k dokumenti euroopas, et seadusandlust ühtlustada jne 2. 89ndal aastal euroopa rahaliidu ettepanek, viidi tähtaegselt ellu 90-94 kapitali liikumise vabadus · Maastrichti leping · Stabiilsuse ja kasvu Pakt 4. Euroopa Keskpankade süsteem, selle toimimine. Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskpangad. Euroopa Keskpankade Süsteemi aetakse tihti segamini eurosüsteemiga. Erinevus on selles, et eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank ja ainult nende riikide keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. EKPS ja eurosüsteem eksisteerivad samaaegselt seni,
jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu aruanne" ( juuli 2009). Maastrichti
Liitumisprotseduur ei pruugi Eesti seisukohast tunduda loogiline, sest meie vahetuskurss on fikseeritud, aga on riike, kellel on ujuv vahetuskurss. Ujuva vahetuskursi korral ei saa kurssi fikseerida enne, kui pole teada, kas riik täidab euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Sellepärast otsustatakse kriteeriumide täitmine ja vahetuskurss just sellises järjekorras. Millised on tingimused euro kasutuselevõtmiseks? Euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti vastama Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud tingimustele. Nende tingimuste eesmärgiks on tagada tasakaalustatud majandusareng rahaliidus. Maastrichti kriteeriumid hindavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust: Riigi rahandus. Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel
Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC
energiaühendus EURATOM. Alates 1965 aastast ühendati Euroopa harukondlik ja majandusülene koostöövõrgustik ühtsesse organisatsioonilissse struktuuri. Eelpool nimetatud ühendustele (EMÜ, ESTÜ, EAEÜ ) kujundati ühine nõukogu ja ühine komisjon ning liidetud ühendusi hakati nimetama Euroopa Ühendusteks, kuigi organisatsioonide ametlikud nimetused (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks. Alates 1992.a. Maastrichti lepingust, millega majanduskoostöö piire laiendati ühtse rahasüsteemi loomisele ja deklareeriti koostööle ühtse poliitilise mõõtme andmist sai Euroopa Ühendusest mõjuvõimas konföderatiivne riikide liit Euroopa Liidu nime all. ,,Euroopa Majandusühendus (EMÜ)" nimetati ümber ,,Euroopa Ühenduseks (EÜ)", muutmata konstitueerivaid aluslepinguid. Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1.novembrit 1993.aastal, mil jõustati Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa
1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti) 2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi
2007) 9. Mis asutus või organisatsioon on PRIA, kus ta asub ja millega ta tulevikus tegelema peab? PRIA on Tartus asuv Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet, kus tänaseks töötab üle 300 ametniku. Tema struktuur on käivitatud Brüsseli tüüpstruktuuri kohaselt. Senini jagas toetusi põhiliselt SAPARDI abiprogrammist, lähitulevikus hakkab jagama ELI struktuurifondidest (põhiliselt põllumajanduse arenduse struktuurifondist). 10. Milliseid valdkondi haarab Maastrichti lepingu I sammas? M. lepingu I sammas haarab kõiki põhilisi maj. Sektoreid, maksusüsteeme, intellektuaalset omandit, tsiviilseadusandlust, raamatupidamist ja tarbijakaitset. I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11. Milliseid valdkondi haaravad Maastrichti lepingu II ja III sammas?
Praegu on ringluses 80 677 miljonit euromünti, mille koguväärtus on 20056 miljonit eurot. Kõik praegu ringluses olevad euromündid (693 335 tonni) kaaluvad sama palju kui 100 Eiffeli torni. 5 Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid? Ühisraha euro kasutuselevõtmiseks peavad liikmesriigid mõnede Euroopa Liidu lepingus (Maastrichti leping) sätestanud konkreetsete kriteeriumide täitmise kaudu saavutama majandusliku lähenemisega kõrge taseme. Neid kriteeriume nimetatakse ka Maastrichti kriteeriumideks. Peale nende kriteeriumide tuleb liikmesriikide saavutada õigusaktide ning keskpankasid ja nende ülesandeid reguleerivate eeskirjade lähenemine, et rakendada majandus- ja rahaliitu tõhusalt rohkemate töökohtade ja suurema kasvu raamistiku ning hoida ära tõrkeid. Maastrichti lähenemiskriteeriumid Mida mõõdetakse? Kuidas mõõdetase? Lähenemiskriteeriumid?
riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning
· välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. 3)Euroopa Liit- loodi 1. novembril 1993 jõustunud Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes. Teise ja kolmanda samba puhul säilivad liikmesriikidel suveräänse otsustamise õigused, otsused võetakse vastu ühehäälsuse alusel. Maastrichti lepinguga võeti juurde ka mõned uued
1. jaanuarist 2002 võetakse euro EMU- maades käibele paralleelselt rahvusvalutadega ning 1. juulist 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad käibelt. EMI asemel alustas 1999. aastal tööd Euroopa Keskpank (European Central Bank ECB) ja Euroopa Keskpangade Süsteem (European System of Central Banks ESCB). Esimeseks ECB presidendiks sai hollandi majandusteadlane Willem Duisenberg. Konvergentsikriteerium 1993. aastal jõustunud Maastrichti leping määratles tingimused, millistele peavad EMU liikmeteks pürgivad riigid vastama. Neid tuntakse kui nn konvergentsikriteeriumide nime all ja on järgmised 1. EMU riigi inflatsioonimäär peab olema võimalikult madal. Hinnatõus ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama inflatsioonimääraga liikmesriigi keskmist näitajat rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2
1970del soovisid EÜga liituda: Kreeka, Hispaania ja Portugal. Kreekast sai liige 1981 ja Hispaaniast ja Portugalist 1986. 1982.aastal otsustas EÜst lahkuda 1 maa: Gröönimaa. 1980date lõpul otsustai , et järgmiste aastatate jooksul uusi liikmeid ei võeta. Põhjuseks viia liidu kui ühenduse koostöö uuele tasandile. Selleks sõlmiti 1985 aastal ühtne Euroopa akt, jõustus pärast mitmeid ratifitseerimisprobleeme 1987.aastal. Tänane Euroopa Liit Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping ehk treaty of European Unioin allkirjastati 07.02.1992. Jõustus 01.11.1993. On tänase EL aluseping ja 4. organisatsioon. Lepingu järgi sai EÜ küll Euroopa Liit aga ta ei muutunud selleks, lisandus vaid 2 koostöö valdkonda. Nii moodustud EL 3 sambaline struktuur. 1. EÜ ehk 3 alusorganisatsiooni 2. Ühine väline julgeoleku poliitika 3. Koostöö õigus ja siseküsimuste vallas Pärast Maastrichi leppe sõlmimist esitasid liitumisavalduse:Austria, Soome, Rootsi, jälle Norra ja
institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. valmistada EL ette suureks idasuunaliseks laienemiseks. Nice'i lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust ning laiendati nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist uutele valdkondadele. 3. Millised olulised muudatused tehti Nice'i lepinguga Euroopa Liidu lepingus. Euroopa Liidu laienemist silmas pidades tehti Maastrichti ja Nice'i lepingutega vajalikud muudatused 15 liikmesriigiga Euroopa Liidu toimimiseks. Maastrichti ja Amsterdami valitsustevahelistel konverentsidel käsitleti mitmeid institutsioonilisi küsimusi, kuid neile ei leitud rahuldavat lahendust (lõpetamata küsimustele viidatakse kui ,,Amsterdami ülejääkidele". Valitsustevaheline konverents algas 14. veebruaril 2000. aastal ja lõpetas oma töö Nice'is 10. detsembril 2000
liikmeksoleku eelduseks olevad tingimused. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühsikondlikus elus. Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda (reisida), elada, töötada ja õppida kõikides ELi liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks
1979.aastal Euroopa parlament, samal aastal, hakkas toimima Euroopa rahasüsteem ja võeti kasutusele valuuta ühik EKÜÜ(ECU).Viimane oli euro eelkäija.80-date alguses leidis aset ainuke ühendusest väljaastumis juhtum, kui 1982.aastal lahkus ühendusest Gröönimaa.1985.aastal sõlmiti ühtne Euroopa akt ,millega otsustati viia organisatsiooni koostöö uuele tasandile ja samuti otsustati,et samal aastal uusi riike vastu ei võeta. Tänane Euroopa liit tekkis 7. Veebuaril 1992 maastrichti lepinguga.Tihti nimetatakse seda ka Euroopa liidu lepinguks, mis jõustus 1.novembril 1993.Euroopa ühendus koos kolme organisatsiooniga jäi alles, juurde lisandusid kaks valdkonda Ühinevälis-ja Julgoleku poliitika ning koostöö õiguse ning siseküsimuste valdkonnas.Kõigele muule lisaks sisaldas lepe Euroopa ühisraha EURO loomist ning edasist laienemist.1995.aastal liitusid Austria,Soome ja Rootsi, Norra ütles jälle ei, Sveits kaalus esimest korda avalduse esitamist.90-
raames jagati voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte, teiseks võib juba praegu paljudel poetekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kuigi üleminek on raske, on see tunduvalt tagasihoidlikum kui Suurbritannias, kus tuli kasutusele võtta täiesti uus süsteem. Vaatamata sellisele situatsioonile on Eestis võimalik euro kasutusele võtta. Selleks, et Eesti saaks kasutusele võtta Euroopa ühisraha, peab ta vastama Maastrichti kriteeriumitele. Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ühisraha mittekasutavad Euroopa Liidu liikmesriigid osalema eelnevalt vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ja viima oma majandusnäitajad vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna
Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja Euroopa Majandusühendus EMÜ. EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Ülemkogu; Euroopa Kontrollikoda; Euroopa Kohus; Euroopa Keskpank;Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsman. Euroopa Liidu tähtsad isikud: Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja
s.o 16 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga. Istungid toimuvad Brüsselis. Regioonide Komitee annab kohalikele ja regionaalametnikele võimaluse Euroopa Liidu tasandi küsimuste arutamiseks. Baaslepingute kohaselt peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu küsima Regioonide Komiteelt arvamust selliste uute seisukohtade puhul, millel on regioonipõhine või kohalik mõõde. Regioonide Komitee saab avaldada arvamusi ka omal initsiatiivil Euroopa Ombudsmani institutsioon loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga.
3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat
Ühenduse laienemine jätkus 1970 algul. 1.jaanuaril 1973, liitusid Inglismaa, Iirimaa, Taani. 1970 lõpul esitasid soovi avalduse Hispaania, Portugal ja Kreeka. Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra
Ühenduse laienemine jätkus 1970 algul. 1.jaanuaril 1973, liitusid Inglismaa, Iirimaa, Taani. 1970 lõpul esitasid soovi avalduse Hispaania, Portugal ja Kreeka. Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995
Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm julgustasid liikmesriike individuaalseks tegevuseks ilma läbiva keskkonnapoliitika kontseptsioonita("kes reostab, see maksab" printsiip). 1982-1986 EÜ kolmas keskkonnaprogramm, milles rõhk ennetusprintsiibil. 1987. aastast ühtse Euroopa akti jõustumisest kuni Maastrichti lepinguni. 1987 -Euroopa Ühenduse Põhiseadus (Single European Act, SEA) viib sisse peatüki "Keskkond". 1987 - 1992 EÜ neljas keskkonnaprogramm, suur rõhk keskkonnaküsimuste integreerimisele EL kõigisse muudesse poliitikatesse (põllumajandus, konkurents, majandusareng). 1993. aasta Maastrichti lepingu jõustumisest. 1992 -Maastrichti Lepe sõnastab EL ülimuslikuks eesmärgiks säästva arengu. 1993 2000 EÜ viies keskkonnaprogramm määratleb
summasi eraldama, et luua vaeste piirkonnas piisavalt töökohti ja arendada infrastruktuuri 1986. aastal allikirjastati Euroopa akt, mis oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aastasele programmile 1987. aastal käivitati programm Erasmus, mille eesmärk oli toetada tudengeid, kes soovivad õppida aasta jooksul mõnes muus Euroopa riigis 1990-tänapäev 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab kaupade, teenuste,inimeste ja raha vaba liikumise 1993. aastal sõlmiti Maastrichti leping ning 1999 Amsterdami leping 1999. aastal sai euro rohkem kui 300 miljoni eurooplase ühisrahaks 2004.aastal kirjutavad 25 Euroopa Liidu liikmesriiki alla Euroopa põhiseaduse lepingule, mille eesmärk on Euroopa Liidu demokraatliku otsusetegemise ja halduse täiendamine Robert Schuman Riigimees ja õigusteadlane ning Prantsusmaa välisminister aastatel 1948-1952 Euroopa ühenduse algatajaid Koos Jeann Monnetiga koostas rahvusvaheliselt tuntud Schumani plaani 9
Vihman Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Oluline küsimused on ka koostöö elukeskkonna parendamise osas ning inimõigused ja rahu tagamine maailmas. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a. ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.a. Euroopa Liit rajati ning töötati välja seadustik ja reeglid 1992. Aastal Maastrichti lepinguga. 1957. aastal Belgia, Holland, Luksemburg,Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa allkirjastasid Rooma lepingu 6 Euroopa riiki: Esimene laienemisperiood Suurbritannia, Iirimaa ja Taani (koos Gröönimaaga). (1973); Kreeka (1981); (1973- 1986) Hispaania ja Portugal (1986); Teine laienemisperiood Saksa (DV) (1990); Austria,Soome ja Rootsi (1995); 2004.a
Sõltuvussuhe=rahu tagamine 1960ndad ja 1970ndad: paigalseis, poliitiline integratsioon tagaplaanil. 1980ndate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv. Süvenemine ja laienemine jätkusid. 1990ndad: integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt (lepingumuudatuse tulemusel), vaid ka ELi institutsioonide igapäevase tegevuse läbi. 4. Mis olid Maastrichti (1992) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö (ka rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas.
12D 2014 NATO ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● 04. aprill 1949 ● Sõjalis-poliitiline riikide ühendus ● Liikmesriikide julgeoleku tagamine ● Ühe liikmesriigi vastast rünnakut võetakse kui kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv ● Integreerumine Läänega NATO ● 1999 Poola, Tšehhi, Ungari ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liit ● 1995 Soome, Rootsi ja Austria ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros
astumisest Euroopa Majandusühendusesse. 1979 sai Kreeka õiguse ühineda Euroopa Majandusühendusega. Ateenas olid inimesed väga õnnelikud, et Kreeka sinna vastu võeti, koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused kerkisid ja Kreekasse hakkasid valmima suured ehitised. Kreeka kasutas oma raha väga ebaotstarbekalt. Kreekast sai järsku riik, kes toetas väga Euroopa liitu. Kreeka kirjutas 1992 alla Maastrichti leppele, millele oli enamus Euroopat vastu, kuna see oli revolutsiooniline lepe. Kreeka oleks teinud, mida iganes, et saada ühisraha, Ateena oli sellest väga kaugel. 1996aastal toimunud kohtumisel nõudis ka Kreeka enda tähe märke ühisele rahale, kuigi nad ei olnud eurotsooni liikmedki. Saksamaa rahandusminister T.Waigel ütles, et Kreeka ei saa ka kunagi eurotsooni liikmeks, mis tegi Kreeka juhid kurjaks. Tippkohtumisel
9.5.50 Prantsuse välismin. Robert Schuman tegi ettepaneku luua E Söe- ja Teraseühendus (Benelux, Pr.maa, SLV, It.) 09.5 EUROOPA PÄEV 1951.a leping allkirjastati (EL ALGUS) 1952.a leping jõustus 1957.a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov., Ungari, Malta, Küpros liitusid 2007.a Rumeenia, Bulgaaria liitusid kandidaatriigid: Türgi, Island, Horvaatia, Montenegro, Makedoonia institutsioon on maj. ühiskondlik organisatsioon. EL on Euroopa riike hõlmav maj. pol. ühendus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999
aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond: töö leidmise võimalused, geograafilise ja ametialase mobiilsuse suurendamine, koolitus, tüühõivealane nõustamine, meeste ja naiste võrdsed võimalused · suurim tõukefondidest Euroopa Regionaalarengu Fond: toetus suurtele investeeringutele, näiteks infrastruktuuri arendamiseks(transport, energia), keskkonnakaitse. Samuti väikeettevõtetele innovatsioonitoetused, turism, kohaliku arengu toetamine. · 1993 Maastrichti lepinguga loodi Ühtekuuluvusfond. Kui tõukefondid on suunatud regioonide toetamisele liikmesriigist sõltumata, siis Ühtekuuluvusfond toetab mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest (Eesti, Iirimaa, Kreeka jt) Euroopa Liidu eelarve. KULUD: kõige suurem osa eelarvest kulub põllumajandusele (tagada toiduainete stabiilsed hinnad, talumajapidamiste elujõulisus), toetatakse ka mahajäänud riike jne EL ei tohi laenu võtta.
alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud. Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa Liidu liikmesriikide majandustesse. Eesti ja paljud teised liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka,
Euroopa Liit 1. Kümme ajaloolist sammu 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi
See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. IIA: Integratsioon. Eesti hakkas end Euroopa Liiduga siduma kohe pärast 1991. aastal toimunud taasiseseisvumist. Peale seda ongi Eesti eesmärgiks olnud enda võimalikult suur sidumine Euroopaga. Eurotsooniga liitumine seoks meid Euroopaga täielikult. K: Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks. Euro kasutuselevõtt Eestis lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise. See suurendab hinnastabiilsust ja majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna. Samas peame endale teadvustama, et euro kasutuselevõtt ei välista Eestis majanduslike probleeme või nende tekkimise võimalust. Merit Vislapu 10R
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduseasutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia,Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.
Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium Riigi suutlikus säilitada majanduse tasakaalulist arengut ka pikemas perspektiivis Arvestatakse eelarvekriteeriumi ühekordset täitmist, mis viitab eesolevatele võimalikele probleemidele Vahetuskursi kriteerium Vahetuskursi stabiilsus 16 15,9 15,8 15,7 15,6 ...
Ometi on järgmised lepingud olulisteks verstapostideks Euroopa Liidu arengus. Euroopa integratsiooni süvenemine: · 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine (European Coal and Steel Community); · 1957 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomiühenduse asutamine (European Economic Community EEC; European Atomic Energy Community Euratom); · 1986 Ühtse Euroopa akt (Single European Act); · 1992 Maastrichti leping (tuntud ka kui Treaty on the European Union); · 1997 Amsterdami leping; · 2001 Nice'i leping; · 2004 Euroopa Liidu Põhiseadusliku lepingu eelnõu; · 2007 Lissaboni leping Integratsiooni süvenemise juures on keskse tähtsusega liidu tegevuse laienemine uutesse poliitikavaldkondadesse. Algselt oli Euroopa ühendamise keskmes ühisturu loomine ning kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise tagamine. Aja jooksul on sellele lisandunud
selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja vabadust: kaupade, teenuste, omandi ja isikute vaba liikumist ning vahetust. Roomas sõlmitud leping riikide vahel on kahtlemata üks olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki.
Ülereglementeeritud turumajandus aga takistab ettevõtluse arengut. Saksa majandus, mis sai esimese positiivse tõuke 1996. aasta kevadel, oli jätkuvalt tõusuteel ka 2000. aastal. Senise tõusu põhjuseks peetakse peaasjalikult ekspordi kasvu ja DEM nõrkust. Siseturg oli jätkuvalt nõrk , kuigi prognoosid seoses maksuseaduste muudatustega olid optimistlikud. Rahanduspoliitika peamine eesmärk on läbi aastate olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Selle nimel on tehtud pingutusi nii erastamise kiirendamiseks kui ka erinevate kokkuhoiuprogrammide sisseviimisega. Maastrichti kriteeriumide täitmise peamiseks vahendiks peetud maksureformi esimene etapp on käesolevaks ajaks käivitunud, kuid tekkinud uued poliitilised erimeelsused nõuavad veelgi suuremaid reforme tulevikuks. 1998. aastaks eraldas riik uute töökohtade toetuseks 40 mrd DM, mis on toonud mõningase muutuse tööturule. 1999
Euroopa majanduspiirkond- Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluva riigi (Island, Liechenstein, Norra) ühtne siseturg, mis moodustati 1994. a Euroopa ühenduste ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahel 1992. a sõlmitud lepingu alusel. Euroopa Majandusühendus- riikidevaheline majandusühendus, mille eesmärk oli tolliliidu ja hiljem liikmesriikide ühtse siseturu loomine; moodustatud 1958. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, tolliliiduni jõuti 1968. ja ühtse siseturuni 1992. a Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Ühenduseks. Euroopa Söe- ja Teraseühendus- riikide koostööühendus, mille ülesandeks oli kooskõlastada söetööstuse ja musta metallurgia arengut, moodustati 1952. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, hiljem on automaatselt liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid; lõpetas tegevuse 2002. a Euroop...
a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, hiljem liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu neli vabadust- Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu liikmeriikide vahel. Euroopa Liit- Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline ühendus, millele pandi alus Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega, varasematest koostööühendustest arenes 1992.a sõlmitud Maastrichti lepingu alusel välja 1. novembrist 1993 moodustatud Euroopa Liit, seisuga 1. mai 2004 25 liiget.
Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa Liidu alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping, mis jõustus 1952. aastal. Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu. Euroopa Liidu eesmärgid Euroopa Liidu kolm põhi eesmärki: Solidaarsuspoliitika Uuenduspoliitikaga Euroopa eest tasumine Eesti Euroopa Liidus 01.05.2004 Eesti ühines ametlikult Euroopa Liiduga. 12.05.2010 Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta 16.06.2010 Euroopa Parlament kiitis heaks Eesti liitumise euroga 01.01.2011 Eesti läks üle eurole Euroopa Liidu liikmesriigid / Lipp
Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974.aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992.aastal Maastrichti lepinguga. 2009.aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates 1.detsembrist 2014 Donald Tusk. Euroopa Ülemkogu tegevus: Euroopa Ülemkogu on kahesugused ülesanded - ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
Euroopa Liit Ajalugu Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal. 1957. aastal sõlmiti Rooma Lepingud Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on huvitatud koostööst majanduse, kaubanduse ja teistes valdkondades. Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 Igaüks, kes on mõne Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik, on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodanikul on: õigus vabalt reisida mis tahes Euroopa Liidu riiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
