Oskame selgitada kuidas teha kindlaks et inimestel on tunded ja kuidas lapsed õpivad tundma: See, et inimesel on tunded, tehakse kindlaks analoogia alusel. Liigutused ja miimika annavad tunnistust mentaliteetsetest protsessidest. Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähend...
5. Religioonide liigitamine (väljavõte õpikust Usundimaailma suured küsimused) Usundeid võib eristada mitme tunnuse alusel. Mõned on etnilised, rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usun...
mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt. kristlus, islam 4
Taolist teooriat on selgitatud kahe kella analoogiaga: hing ka keha on nagu kaks kella, mis käivad teineteisega kooskõlas, kuid ei mõjuta teineteist. Epifenomenalism- Epifenomenalism on arusaam, mille kohaselt vaimunähtused on kehaliste protsesside epifenomenid - nii nagu tolm on auto kruusateel sõitmise epifenomen. Keha tekitab vaimunähtusi, kuid vaimunähtused ei mõjuta kehaga toimuvat. Inimese täielikuks tundmiseks piisaks seega tema keha uurimisest. 8. Keha ja vaimu probleemi monistlikud lahendused Klassikaline materialism- Materialism on arusaam, mille kohaselt kõik on materiaalne: on vaid materiaalse maailma asjad ning nähtused. Materialism oli populaarne ka 18. sajandi Prantsuse filosoofide seas. Rääkida hingest on materialistide arvates sama mis rääkida keha teatud olemisviisist või siis on sõna hing üldse tähenduseta. Biheiviorism- Biheiviorismi on kahte liiki: psühholoogiline ja filosoofiline. Esimene on
seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud (pühaks kuulutatud) ning moodustavad pühakirja. (nt. kristlus, islam) 2. Loodususundid, hõimuusundid IV Leviku ja liikmete arvu põhjal 1. Maailmausundid on suure lviku ja toetajaskonnaga (nt
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Materialism J. J. C. Smart Biheiviorism John Watson Identsusteooria (teaduslik Herbert Feigl, David Armstrong, J. J. C. Smart materialism) Idealism (immaterialism) George Berkeley 4.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui lähtuda keha ja vaimu biheivioristlikust käsitlusest.
mis on vaimne, mõjutada midagi, mis on materiaalne ja vastupidi. (3) Saksa filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz arvas sama, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid ta väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid on Jumala poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. Sellist õpetust nimetatakse ettemääratud harmoonia teooriaks. Nii kehaliste kui ka mentaalsete sündmuste ahelad on teineteisest sõltumatud, kuid sellegipoolest kooskõlas. 1.2 Monistlikud teooriad Monistlikest teooriatest on tuntumad biheviorism ja identsusteooria. Monistlik on ka iiri filosoofi George Berkeley õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset
Teadvus (Vaim) on primaarne ja mateeria kujuneb mingis mõttes teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k
instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist- biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed
Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil?
Omakasupüüdlikuks muutub inimene alles ühiskonnas, ühiskonna tingimustes ei saa inimene olla vaba. Valitseja on rahvask ui tervik ise. Pooldas võimude lahusust ja valimisi. Mill- ulitarismi järgi juhindub inimene oma tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22. Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist-biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut
1 Usundiõpetus 2 Usunditeaduse alaharud I. Usundiajalugu Aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse selgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe II. Usundifenomeloogia ehk vürdlev usundiõpetus See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vast...
ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism
Tegevusvabaduse puhul võib keelata teistele kahju toovaid tegusid ning piirata nende tegusid kes ei ole vastutusvõimelised (nt lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; (4)ekstreemne materialism: biheiviorism, füsikalism mõtteid ja tundeid pole kunagi olnudki, neid saab seletada teaduslikult ; (5)identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule;
Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine. Aatman Aatman või Atma (tm, sanskrit: ) on hinduismis ja eriti Vedanta koolkondades 'hing' või 'maailmahing', mis annab elu kõigile olendeile. Monistlikud Vedanta koolkonnad (Advaita) käsitlevad Atmanit identselt Brahmaniga ning näevad kõigi elusolendite hinge maailmahingena. Dualistlikud koolkonnad (Dvaita) eristavad universaalsel, Ülimat Atmani (Paramatma), mis on vaid osaliselt esindatud elusolendite individuaalsete hingedes (jiva). Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui ka maailmahinge. Isvara Isvara (ka Bhagavn, Paramesvara) on ülim kõikvõimas isiksustatud Jumal üldiselt. Isvara on
Füüsikaline monism eitab täielikult vaimumaailma eksisteerimist olles seega samasuguse vaatega, mis tänapäeva teaduslik maailmapilt. Väga paljud psühholoogid on veendunud keha ja vaimu ühtsusest. Seda veendumust kinnitavad erinevad aju uuringud, mida teostatakse erinevate nüüdismeetoditega. ( Allik 2002, 19-20 ) Analüütilises vaimufilosoofias liigitatakse keha ja vaimu probleem suuresti kaheks. Need on monistlikud ja dualistlikud teooriad. Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3
Füüsikaline monism eitab täielikult vaimumaailma eksisteerimist olles seega samasuguse vaatega, mis tänapäeva teaduslik maailmapilt. Väga paljud psühholoogid on veendunud keha ja vaimu ühtsusest. Seda veendumust kinnitavad erinevad aju uuringud, mida teostatakse erinevate nüüdismeetoditega. ( Allik 2002, 19-20 ) Analüütilises vaimufilosoofias liigitatakse keha ja vaimu probleem suuresti kaheks. Need on monistlikud ja dualistlikud teooriad. Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
