1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4
meisterlikus) ning põrandamosaiike. Kogu info selle kohta saadakse Pompeij ja teiste vulkaanituha alla mattunud linnade väljakaevamistel. Ainest saadi mütoloogiast, kirjandusest, olustikust, loodusest. Maalikunsti stiilid on inkrustatsioon (imiteeritakse värvilist marmorit, mosaiikpõrand), arhitektuuristiil (püütakse kujutada arhitektuurilisi kujundeid ning luua pettekujutlusi; sambad, valeuksed ning aknad, kasutatakse varjude abi ja perspektiivi), mosaiik ning tahvelmaalikunst (portreed, enkaustikatehnikas (värvmuld segatakse kuuma vaha sisse), säilinud vaid Egiptusest).
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. ...
Milanos Varakristlik arhitektuur, Santa Maria Maggiore, 5.saj. Rooma Varakristlik arhitektuur, Santa Sabina, 5.saj. Rooma Varakristlik arhitektuur, Sant' Apollinare in Classe, 6.saj. Varakristlik arhitektuur, Sant' Apollinare in Classe, 6.saj. Varakristlik arhitektuur, Sant' Apollinare Nuovo, 6.saj. Varakristlik kunst, seinamaaling, Sant` Apollinare in Classe kirikus Ravennas Varakristlik kunst, mosaiik Pühakud, Sant` Apollinare Nuovo basiilikas, 6.saj. Varakristlik mosaiik, Kristus, Sant` Apollinare Nuovo basiilikas, 6.saj.
· Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Esimene viie lõõviline kirik oli Peetri kirik, mis ehitati Püha Peetruse hauale, kui lammutati hiljem varisemisohus (sellele kohale ehitati pärast uus Peetri kirik). Sisekujundus oli lihtne. Seal olid sambad, mis olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, kassettidena või üldse ilma (olid näha ainult sarikad). Sellise kiriku muutsid õdusamaks seina maalingud ja mosaiigid, mis asetsesid tavaliselt kesklöövis akende all või vahel. Mosaiik: · Roomlased armastasid siledaid, mitte eriliselt kirka värviga marmor tükikesi. · Varakristlikud mosaiigid aga seevastu armastasid kirkaid värve ja kuubiku kujulisi klaase, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustus küll konarlik pildi pind, kuid see ei rikkunud intensiivset ja sädelevat värvi elamust. Lemmik värvid olid heleroheline, kuldne, helesinine ja lilla. Mosaiikidel on kujutatud katakombi maalides kasutatud
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erooti...
Maalikunst Zanrid: 1)Looduskunst 2)antiikmütoloogia 3) ikoon 4) portree 5) maastiku maal 6) mere maal 7)mosaiik maal 8)natüürmort 9)piiblidemaatika 10) akt Mõisted: 1)Zanr- zanrid määravad kunsti selle järgi, mida joonistatakse. 2)Marinist- kunstnik, kes maalib merd. 3)Mosaiik maal- väikestest värvilistest klaasi tükkidest kokku pandud pilt 4)Natüürmort- maal elututest esemetest 5)Piiblidemaatika- usuline maal 6)Ikoon- pühakut kujutav maal 7)Akt-alasti maal Tehnikad:1)guasid 2)pastellid 3)õlivärvid 4)akvarellid AACHEN, Hans von Portrait of Emperor Rudolf II 1590s Oil on canvas, 60 x 48 cm Kunsthistorisches Museum, Vienna ALLORI, Alessandro
minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja
Näitusel on väljas valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest, kokku 38 mosaiiki. Publikule on vaatamiseks toodud üsna harva nähtav kunstivorm. Tegu on kunstiharuga, millel on mitme tuhande aasta pikkused traditsioonid ja ajalugu ning mis on üle Euroopa jätnud lugematul hulgal kauneid mosaiike. Avatav näitus tutvustab nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandit. Näitus kestab 15. detsembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2013. Kunstinäituse analüüs · mosaiik "Illusioon" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniit, smalti ja kivi. Mosaiigil ei ole kujutatud midagi konkreetset, kui siis ainult valgeid rombe. · mosaiik "Mangroov" Materjalidena on kasutatud marmorit, smalti, opaali ja klaaspastat. Mosaiik on kokku laotud lilladest, pruunidest ja rohelistest väikestest tükkidest. · mosaiik "Kevad" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniiti, smalti ning kivi, mosaiigi valmimisaasta on 2007
Abi ? Navigeeri1542 Laemaal, E. Kits, R. Sagrits, E. Okas, 1947 (tempera) Sixtuse kabel"aadama loomine" Festsaal Fresko Haselsdort Tobedad Vitraaz- on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on pandud nt aknaavasse. Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Sainte-Chapelle´i Pariisis Dolores Hoffmanni"Tallinna Teletorn" Mosaiik-Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Koonusekujuline mosaiik. Uruk. Mesopotaamia. Valitsejanna Theodora käsi San Vitale kirikus Ravennas. Lagle Israeli merekividest mosaiikpannoo "Eestlaste muistne tähistaevas" 1962 1964 Tõravere Observatooriumis
Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber on 79. Kullal on omadus tappa baktereid. Inimajaloo koidikul sai tähtsaimaks tootemiks ere läikiv kuld, millele peaaegu kõikides keeltes anti nimetus päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka helios päike), millest kujunes inglise- ja saksakeelne Gold; viimasest tuleneb ka eesikeelne nimetus. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.13) Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11.(ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul suurte tükkidena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga.(vikipeedia, 25.04.2013)
KLOOSTRI-KIVI....................................................................................................... 11 PLUS-KIVI............................................................................................................... 12 KEHRA KIVI............................................................................................................ 12 KEHRA KLASSIK..................................................................................................... 12 KEHRA MOSAIIK..................................................................................................... 12 KEHRA MURUKIVI................................................................................................... 12 VIRU KIVI................................................................................................................... 13 UNIKIVI.................................................................................................................. 13 UNI-DECOR..........
populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või klaasikildudest moodustatud pilt. Roomlased armastasid kaunistada ruumide põrandaid mosaiigiga. Näited mosaiigist Mosaiikpõrand, Mosaiik, Caracalla termides. Herculaneum. Aitäh vaatamast!
B. Thorvaldsen ,,Apollon ja muusad" 1804. Thorvaldseni Muuseumis, Kopenhaagenis. 13.Mosaiik- on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Mosaiik 6. sajandist Ravennas. Comnenose mosaiik (1122, Johannes II Comnenos, Maarja, Jeesus, keisrinna Irene).
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.)
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille
Kleepvitraaz siin kasutame spetsiaalseid vahendeid nagu tina ja kleepkile. Need teevad hinna palju soodsamaks ning pind on tänu ühele põhiklaasile ka tugevam. Väliselt sarnaneb kleepvitraaz aga klassikalisele. Väga populaarne on kasutada vitraazide valmistamiseks erineva kuju ja suurusega lihvitud klaaskristalle, mis lisavad luksuslikkust ning sära. Kasutada saab ka kirka ja mati klaasi kombinatsioone, mille tulemuse on ühtlasi lihtne kui maitsekas. 5.Mosaiik-on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 e. Kr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike.Mosaiik võib olla värviline, kirev ja röömsalt ülevoolav nagu maailmakuulsad Gaudi või Niki de Saint Phalle tööd. Mosaiik võib olla pühalik, sakraalne tuhandest väikesest kuldsest killust koosnev ajalooline
Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud Teosed Mitmed olulised Bütsantsi kujutava kunsti teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal Varase bütsantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid Mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut Keiser Justinianust kujutav mosaiik Inimesekujutus Teistsugune kui antiigi ja varakristuse ajal Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad keisri ja
Padova) Akvarell maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Näiteks: Köler, ,,Kunstniku sünnikoht". Aub KUMUs. Tahvelmaal teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Näiteks: Köler ,,Lorelei needmine munkade poolt", KUMUs. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Louvres. Salvador Dali "Uni" Seinamaal - maalitud seinale. Näiteks: Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkides. Näiteks: Mosaiik San Vitale kirikus Ravennas. VitraaZ - klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Näiteks: kirikute aknad. "Ilusa klaasakna madonna" Chartres'i katedraalis . Marinist meremaalija Näiteks: Aili Vint, William Turner, Aivazovski. Figuraalkompositsioon - peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad;
1. figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID 2. toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme 3.näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt 4.figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. 5.värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. 6.figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ravenna mosaiik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ravennas olev kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
COTTO Traditsioonilisest Itaalia toormest pressitud saviplaat (läbinisti punane), mille mehhaaniline vastupidavus on suur. Poorsuse tõttu tundub soojem kui klinker. Poorsuse pärast nõuab ka hooldust (vahatamist). CRAQUELE ilming Glasuuris on peened nn. mõrad, praod. "Praod" tehtud tahtlikult antiigi imitatsiooni saavutamiseks. E - arv / BN klass Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega. EMAILMOSAIIK Murano mosaiik. Omaduseks on puhtad/sügavad värvitoonid. Massist 80 % on värvipigmendid. Valmistatakse nagu traditsioonilist Murano (Veneetsia) klaasi. HIND (millest sõltub) Värvitoonid (mida tumedam ja säravam, seda kallim) + tehnilised omadused + plaadi suurus (suured mõõtmed ja mosaiik on kallimad) + tootjamaa + disain. KAHHELPLAAT Keraamiline glasuuritud plaat, mida on põletatud alla +1000C temperatuuril. Plaadi põhi on poorne ja vett imav. KALIIBER Plaatide mõõdutolerants
põrgusse ja sealt naasmine- usk taassündi. Näide: Villa Ludovisi sarkofaag, 3. saj. pKr, kujutab barbarite lahingut; Constantinus Suure ema Helena ja keisri naise Constantia hiigelsuured sarkofaagid Vatikanis. Maalikunst Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. · inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; · arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse; · kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised;
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
türklaste alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, pidades seda patuks. Kui 1453 aastal langes Konstantinoopol türklaste kätte siis katsid nad Hagia Sophia kiriku seinte ja kupplte, mosaiik- ja marmorkaunistused krohviga. Hagia Sophia kirik muutus islamiusuliste moseeks. 10. Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks. 11. Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike
Maalikunst · Seinamaal · Tahvelmaal · Ikoon(pühakut kujutav maal) Zanrid: portree, maastikumaal, mosaiikmaal, natüürmort, antiikmütoloogia, piiblitemaat, ikoon, mosaiik, aktimaal Tehnikad: guasimaal, pastellimaal, õlivärvid, akvarell, tusimaal Vahendid: pintsel, värvid, molbert, paber, lõuend, palett · Koloriit värvilahendus kunstiteosel · Marinist kunstnik, kes maalib merd Natüürmort maal elututest esemetest E.Allsalu Märt Bormeister Maastik majaga Aasa-ja aialilled
.........................................................................................18 AKVARELL.........................................................................................................................................20 TAHVELMAAL..................................................................................................................................24 SEINAMAAL EHK MONUMENTAALMAAL.................................................................................26 MOSAIIK............................................................................................................................................28 VITRAAŽ............................................................................................................................................30 MARINIST...........................................................................................................................................32 FIGURAALKOMPOSITSIOON................................
vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Maalingutega Kolm graatsiat Aleksander Suur kaunistatud aatrium. lahingus. Mosaiik. Rekonstruktsioon. Elamud, villad, lossid Maalikunst Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Maalingud nn. Petlikku muljet Seinamaal keisrinna Müsteeriumide Villas taotlev seinamaal Livia suvilas Roomas
Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia katedraal VANAVENE Siblukuppel, küünlaleek, kirikukuppel Ikoon: pühapilt puidul, kus kujutatud pühakuid kuldsel taustal ROMAANI 10.-12.sajand kirik: massiivne, paksude seintega, madal, võlvid laes, ümarkaar sakraalarhitektuur kirikuarhitektuur Pisa kampaniil kellatorn Itaalias GOOTI 13.-14.sajand teravkaar
materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele
See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus. Vladimiri Jumalaema, üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal eeskuju võeti Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes
Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Freskod Maalikunst - mosaiik Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt. Mosaiik
Intarsia (Itaalia. Intarsio) - dekoratiivkunsti vorm, mida tehakse puust tööriistadega puu peal. Täna, nagu aastaid tagasi, Intarsia luuakse täielikult käsitsi ja see on kalli mööbeli omadus. Intarsia tootmisel tootjad võtavad erinevat värvi puud, mis lõigatakse väga õhuke spoon lindiga, pärast kõrvaldatakse kõik vead ära. Tulemuseks lint-ribad liimitakse kokku lehtedeks soovitud suurusega, millest lõigatakse mosaiik osad välja. Detaild moodustavad mustri, nad paigaldatakse tihedalt omavahel kokku ja asetatakse kaunistus elemendi peale. Siis väliskülg hoolikalt lihvitatakse. Intarsia pärines Vana-Idast, Egiptusest, ning jõudnud väga kõrgele tasemele Vana-Kreekas ja Roomas, kus kaunistused olid tehtud Vaherast, Pukspuust, Astelpõõsast, Metallpuust, Dogwoodist. Video http://www.youtube.com/watch?v=zWsYMuX8R-Y Erik Egliens 8b
V A M K E H U G E G S I C O W B O Y D T M L L C S P A T I W A L U L A A R R S S N N B L A T I N C P A E H R U L E C O R G S B X Z S X A H I E S O E M P I R E N R G K S W A S T L E C L O W N A T V S G impeerium baar eksisteerima, olema villa valitsema õnnestuma, toime tulema kauboi hiiglasuur klubi haigus ladina(keel) disko mosaiik allik...
Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks inimese peaga lõvi kuju Minusteel väike algustäht Majuskel suur algustäht Mastaba V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ehisraamistuses seinapinel Portaal ehitise lustiliselt kujundatud peasissepääs Propileed V-Kreeka monumentaalne värava ehitis Püloor V-Egiptuse templites olevad nelinurksed väravatornid Reljeef poolfiguraalne ehisplaat Soleled hoone välisseinast eralduv välimine osa Staatna/statett kuju (mälestusmärk)
3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot kasutatakse ka freskode täiendamiseks, lisades vajalikke värve, mida saab kanda ainult kuivale pinnale. Skrafiito - Seinamaalitehnika, mille puhul pind kaetakse kahe või enama eri värvi krohvikihiga. Kujutis kraabitakse pealmistesse kihtidesse, paljastades osaliselt alumisi kihte. 4
• Maalikunst väga kõrgel tasemel • Väärtuslikud ikoonid BÜTSANTSI ARHIDEKTUUR • Suurim arhidektuuriline saavutus on Hagia Sophia kirik • Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga värvikirev PÜHA SOFIA KIRIK NOVGORODIS VASSILI BLAŽENNÕI KIRIK MOSKVAS VANAVENE MAALIKUNST • Tähtsal kohal ikoonimaalid
stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
- Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks riiul · KIRSTUD - Raamkonstruktsiooni ja paneelidega - Luksuskirstud- küljed kaunistatud nikerdustega ja intarsiatehnikas paneelidega · KAPID - Püsti tõstetud kirstud - Korpus võis meenutada maja - Raamatukapp- alt kinnine ülal riiul - Kappide uksed olid kaetud maalingutega 4 Toolid 5 Mosaiik mustrid 6 Bütsantsi tekstiil 8 9 10 11 12 Bütsants kapiteelid 13 14 15 Kirikud 16
Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, peab olema õilis iseloom ja kõrge moraal. Aristoteles oli seisukohal, et pathost võiks olla kirjatüki lõpus. Argumendi mosaiik Väide Selgitus Tõestus Järeldus (näide) Hiired on inimesele kahjulikud Hiired närivad seina augu Hiired kuuluvad näriliste alla ning neile on Hiired ei sobi inimestega kokku. iseloomulikuks tunnuseks närimine.
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör San Vitale Ravenna. San Vitale Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj (praegu moshee) Kirik 11.saj Konstantinoopol. Palee Elevandiluust reljeef Elevandiluust diptühhon Bütsantsi mosaiik Constantinus I mosaiikportree Hagia Sophias Ravenna mosaiik Ravenna San Vitale ikoon Ikoon 6.saj Rooma, vahamaal Ikoon 6.saj Ikoon Igumeen Johannese taevatrepid 12.saj Rossane nsise koodeks 6.saj Pariisi psalter 10.saj
MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas
tekkida elektrilöögioht. Pärast tasanduslihvimist võib pinda pahteldada. Enamasti pahteldatakse kaks kihti. Peenlihvimine Selle lihvimise eesmärk on tasanduslihvimise rististe jälgede kaotamine ja ühtlase pinna saamine. Kui pärast tasanduslihvimist pahteldati, eemaldatakse selle lihvimisega ka üleliigne pahtel. Lihvimist alustatakse seinaäärte servalihvmasinaga lihvimisest. Seejärel lihvitakse ruumi nurgad nurgalihvmasinaga. Lihvmasinat lükatakse põrandalaudade suunas, mosaiik- või lipp-parketi puhul ruumi peamise valgusallika suunas. Lihvmasinat püütakse lükata võimalikult seina lähedalt, et eemaldatud saaks ka servalihvmasina jälg. Lihvimisel kasutatakse lihvpaberit karedusega 60...100. Pärast lihvimist tuleb põranda seisukorda veel kord kontrollida ja kui sinna on jäänud augukesi või pragusid, siis need pahteldada. Viimistluslihvimine Selle lihvimise eesmärk on kaotada põrandalt kõik eelmistest lihvimiskordadest
Näiteks Kanadas valitsus võttis multikultuursuse vastu 1970. ja 1980. aastatel ametliku poliitikaga peaminister Pierre Elliot Trudeau valitsuse ajal. Sageli peetakse Kanada valitsust multikultuurse ideoloogia õhutajaks, kuna nad on avalikult rõhutanud immigratsiooni sotsiaalset olulisust. Kanadat peetakse progressiivseks, mitmekesiseks ja multikultuurseks. Kanada ühiskonna kirjeldamisel kasutatakse metafoori „kultuuriline mosaiik“ (ingl cultural mosaic), mis kirjeldab eri rahvuste, kultuuride ja keelte kooseksisteerimist. Erinevalt Ameerika Ühendriikide kohta kasutatud sulatuspoti-metafoorist rõhutab „kultuuriline mosaiik“ eri rahvuste mitmekesisuse säilitamist ning seeläbi ühiskonda panustamist. Hollandis sai mitmekultuurilisus alguse 1950. ja 1960. aastatel toimunud suure immigratsioonilainega, misjärel võeti 1980ndate alguses vastu ametlik mitmekultuurilisuse poliitika
Vana-Rooma Karolina Toom Interjöör · Suurjooneline dekoratiivsus, ei põlatud illusioonsed lahendusi · Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvulta...
constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulptuur: igas kodus esivanemate portree roomlased ei idealiseerinud 1)portree 2 ) ratsamonument- keiser M.Aureliuse ratsakuju roomas 2 saj 3) reljeef myndid kamee. Maalikunst: * mosaiik * seinamaal-armastasid kujutada ruume perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse suunas * kujuneb klassikaline näotüüp(laup ja nina yhel joone,sygavad silmad,väike täidlane suu) nt
Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. Maalikunst Keskajal Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), illustratsioonid) (käsitsi kirjutatud raamatute kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri
annaabi.ee 
