Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest
Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia.
elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2. Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) 1978. aastaks oli Jüri Üdi vaheldunud Juhan Viidinguga. Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja
KUIDAS VÕIKS VÄLJA NÄHA ÜKS HEA PRESENTATSIOON? Mida peaks üks esitlus sisaldama? Arvestada tuleb esitluse tegemiseks ette antud ajaga. Esitlust alustatakse tavaliselt nn. tiitellehega, kuhu kirjutatakse selges kirjas oma töö nimi, viide töö iseloomule (referaat, uurimistöö jne), õppeasutuse täielik nimetus, töö autori nimi, juhendaja ees- ja perekonnanimi, klass või õpperühm ning töö tegemise koht ja aeg. Sissejuhatavale tiitel-slaidile võib lisada ka slaidi, kus on ,,viiteid töö lugejale" vms, see tähendab, et töö esitleja võib anda mõningaid näpunäiteid selle lugejale. Näiteks: Töös on palju viiteid ja nendes
• Jüri Üdi • Sündis Tallinnas • Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus
Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat. 1 Saturni päev=10h ja 35min Maa päevast. Ekvatoriaalne diameeter on 120 536 km. Kasutatud kirjandus http://www.sciencedaily.com/videos/2008/0708-are_saturns_r http://www.nineplanets.org/saturn.html http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/saturn/lower_at mosphere.html http://www.helium.com/items/530663-facts-about-saturn www.google.com http://csep10.phys.utk.edu/astr161/lect/saturn/moons.html
teosteks.aimne tegevus. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik ja luuletaja. Tema esimene töö oli "Eclogues", Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Tema töö on mõjutanud Lääne kirjandust.
aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need peaaegu omaette zanri), kui ta esimest korda pärisnime all luuletusi avaldas, võime näha maailmapildi tasakaalustatust, lihtsustunud väljendusviisi ja traagilise hoiaku süvenemist. Tundub, nagu oleks looming talle elu lõpu ette kirjutanud või nagu oleks ta läinud oma loomingu rada, nagu oleks see teda ette
protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõttehael korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu.
kahjurputukas, kellele mürk enam ei mõju. Ühed uurimused seevastu on näidanud, et temperatuuri tõusuga suurendas enamik liike edukalt oma leviala. Näiteks 1790. Ja 1990. aastate uurimused näitasid, et paljud Suurbritannia linnud on levinud sinna, kus neid varem ei esinenud. Lõunas elevate liikide levikupiir on nihkunud põhja suunas, samal ajal kui põhjapoolsed liigid lõuna poole liikunud pole. Väide, et temperatuuri tõus tapab korallid, on selges vastuolus teaduslike uurimustega, mis näitasid, et seos korallide ja üleilmse kliima soojenemise vahel puudub. Uuringud , mis näitasid, et temperatuuri tõusuga korallid hakkasid pleekima ja temperatuuri langemisel muutusid lumivalgeks, ütlevad meile, et korallide pleekimine on nende viis tulla toime ootamatute temperatuurimuutustega. Paljud bioloogid näitavad kliima soojenemisega kaasnevaid ohtusid suuremana, kui nad tegelikult on!
· Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. luulekogud Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
Ühelt poolt kajastub luulest tugev entusiasm, mis on eesti keelele kui tugijalg eksisteerimiseks ning vastupidamiseks igas olukorras (sõjad, näljad, rahvaarvu kahanemine). Teiselt poolt tundub mulle, et kuigi eesti keel on juba välja kujunenud, on K.J.Petersonil, Eestimaa patrioodil, sisimas kartustunne kaotada see väike tagasihoidlik rahvus ning meie keel. Eesti rahvas võis elada küll teadmatuses, kuid säilitas oma isiksuse ning seetõttu võime öelda iga hommik oma kaaslasele selges eesti keeles :"Tere hommikust!" Frieda Kriisa
Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele
samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M. Betsuyaku Väljakäik, 1990 E
• Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“
Luuletus kodukohast... Kusagil, kusagil kodu: on kusagil mäe peal mu maja, õlgkatus peal. Kord siin lumi, kord siin pori, külakoerad igavusest hauguvad. Ah kuidas rõhub mind traatide üksildus, hämar mets mu silmis mustub valust. Ja jälle tal tõusta on vaja mäe tippu, kus taevas must. Päikese saatuse, märksõnad + viisistatud, Juhan Viiding Jüri Üdi nime all avaldas ta ,,Närvitrükk", ,,Detsember", ,,Käekäik", ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad". ,,Detsembris" hakkavad silma sünged palad, mitmed palad sisaldavad sõnu haud, kirst. ,,Selges eesti keeles" Võib kasutada mõisted ,,üdilikkus". Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu
2. Inimene kohaneb ärritajaga 3. Kui üks aistinguliik kaob, siis kompenseeritakse see teisega TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine.
Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civile, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Julius Caesar oli suursugust päritolu ning pidas end koguni Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. Tema ettepanekul jagati vaestele tasuta leiba ja korraldati vaatemänge. Seetõttu armastas lihtrahvas Caesarit. Aastal 60 eKr sõlmisid Pompeius ja Caesar omavahel kokkuleppe, milles lubasid edaspidi teineteist riigiasjades aidata.
Luule jagunes kahte perioodi Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus"
metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Umbes Andorra keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu. Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus. Org on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene
Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. 5 meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need peaaegu omaette zanri), kui ta esimest korda pärisnime all luuletusi avaldas, võime näha maailmapildi tasakaalustatust, lihtsustunud väljendusviisi ja traagilise hoiaku süvenemist. Tundub, nagu oleks looming talle elu lõpu ette kirjutanud või nagu oleks ta läinud oma
Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused", mille pani kokku Hasso Krull. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3
· Esseist- viljakas esseist ja kriitik Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament · ,,Kel on laulud laulda"- Maarja · ,,Ei mullast"- Ruja · ,,Kodu"- Tajo Kadajas · ,,Jaanipäev"- Fix · ,,Kaua sa kannatad"- Justament · ,,Kivid, lambad"- Tajo Kadajas ja Margus Vaher JUHAN VIIDING Kirjutas Jüri Üdina: · ,,Närvitrükk" (1971) · ,,Detsember" (1971) · ,,Käekäik" (1973) · ,,Selges eesti keeles" (1974) · ,,Armastuskirjad" (1975) Ta kirjutas süngusest, huumorist, loodusest ja armastusest. Leidus üksiku ja üldise ühendamist; ootamatusi; maskide vahetumist; huumorit; keelemängu. Kirjutas Juhan Viidinguna: · ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) · ,,Elulootus" (1980) · ,,Tänan ja palun" (1983) · ,,Osa" (1991) Kirjutas õpetlikkusest; olemishirmust; püsimistarvest see muutus hamletlikuks, esines vabavärssi, segavormi, porrsaluulet ja aforsime.
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga
Ta saavutas oma edukuse 20-aastaga ja elas 41-aastaseks. Marie Under oli tuntud luuletaja ja on seda praeguseni. Tema kõrge eluiga (97a.) andis tal saavutada just selle, mida ta tahtis. Ta jõudis kirjutada kurvameelseid salme, armastusluulesid ja ka vapratest eesti sõduritest. Juhan Smuul seevastu alustas kirjutamist teisel maailmasõja päevil ja andis oma andekusest muile märku juba järgmistel päevadel. Tema luuletused olid lihtsas ja selges keeles ning ta andis kõigile edasi tunnet, mis teda valdas kirjutamisel. Ta oskas oma sõnu hästi paberile seada ja teenis sellega kuulsust mitmes eri riigis. Gustav Suits, Kristjan Jaak Peterson ja Johannes Aavik olid mehed, kes kirjutasid tugevalt otse teemasse laskudes, väljendasid oma tundeid sügavalt ja mõistvalt. Otsekohesusest ei tulnud puudust ja nad panid inimesi tundma seda, mida tähendab olla aus ja konkreetne lugejate vastu
Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv Toota vajalikke tooteid ja teenuseid IT eetika. Finatsjuhtimise eetika. Kliendisuhete eetika. Tarbija põhiõigused, ebaaus konkurents. Eetikakoodeksid. – Sissejuhatus e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Vastutustundliku ettevõtluse olemus. 1. võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, 2. panustavad oma töötajate rahulolusse, 3. edendavad kohalikku või Eesti elu, 4. lahendavad keskkonnaprobleeme 5. või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm).
Keskharidus muutus kohustuslikuks ja hariduse kvaliteet alanes. Kirikut püüti aina enam kultuurielust välja tõrjuda. Rahval ei lubatud olla ettevõtlik. Kõik see tõi ajapikku kaasa Eestis nõukogude kultuuri, kui seda omamoodi kultuuritust võib kultuuriks nimetada. Nõukogude valitsuse eesmärk oli eelkõige inimeste võrdsustamine nii liiduvabariigisiseselt, kui –vaheliselt. Kahjuks ei saadud aru, et halba võiks heaks muuta, mitte vastupidi, isegi siis, kui halb on selges ülekaalus. Plaanimajandus välistas paindliku arengu. See tähendab, et madalseisus sunniti plaani täitma mistahes vahenditega ning siis, kui võiks toimuda hüppeline areng, olid inimesed survest väsinud (eelkõige ideoloogilisest survest, mis pikapeale juuris välja ettevõtlikud inimesed ja surus maha igasuguse potentsiaalse ettevõtlikkuse ülejäänutes) ning ei edendanud majandust. Liit sundis ka
varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991) ,,Käekäik" (1973) ,,Selges eesti keeles" (1974) ,,Armastuskirjad" (1975) Suvest sügisesse,mitte ainult mina Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. Raamat. Ei ma ava. Vihik. Ka ei sulge. Hirm on see, kui enam kartagi ei julge, kui on ühes päevas kümneid kordi surdud. Ära ole ülbe, nii ka sina murdud.
On leitud, et Juhan Viidingut ennastki võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Viiding oli 70.-80. aastate iseloomulikumaid, andekamaid ja viljakamaid luuletajaid. Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming". Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Järgnesid luuletuskogud ,,Detsember" (1971), ,,Käekäik" (1973), ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad" (1975). Esikkogu oli humoristlik. Luulekogu ,,Selges eesti keeles" peetakse parimaks koguks, mis Jüri Üdi nime all on välja antud. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli esimene, mille ta avaldas Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Järgnesid "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). 5
esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos) http://www.youtube.com/watch?v=rmBjUin2R8 Orkestriteos: avamäng "Julius Caesar"
ajal enam meie planeetide nimistusse ei loeta. Kui taevasse ilmub sabaga moodustis ning mis püsib seal pikemat aega, seda nimetatakse komeediks ehk sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud helendavat punktikest mis liigub aeglaselt teiste tähtede suhtes on arvatavasti tegu mõne maa tehiskaaslasega. Selges taevas öösel on näha ka Linnuteed, mis on meie taevas ühtlane heledam kogu mis koosneb tähtedest. Linnutee laotub üle taevavõlvi. Linnutee koosneb umbes 100 miljardit tähte ning selle läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat Kui üks päev jälgida taevast näeme, et taevakehad liiguvad ning, et päike tõuseb ning langeb peale seda kui on saavutanud oma haripunkti. Kuu liikumine aga on keerulisem. Tema muudab lisaks liikumisele ka oma kuju.
kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Looming · Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". · Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kahe teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi ja Joel Sanga. · Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. · Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm
Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid (Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt
Raamatu autorluse andmed on Tallinna rae kohtuotsuste raamatu 17. juuli 1537 a. sissekandes. Väike katekismus 80 lk. Püha Pius X kompendiumist. ,,Väike katekismus" on osa püha Pius X 1913.a. ilmunud suurest kompendiumist, mis sisaldab katekismust lastele, n-ö väikest katekismust ja suurt katekismust. Eestikeelne ,,Väike katekismus" sisaldab esimest kaht katekismust lastele ja väikest katekismust. Katekismuses on lihtsas ja selges keeles küsimuste ja vastuste vormis antud arusaadav ja ülevaatlik pilt katoliku kiriku õpetusest. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W
Jüri Üdi-esimesed luuletused "Ma olin Jüri Üdi" (1978) avaldas 1968. aastal ajakirjas "Elulootus" (1980) "Looming,, "Tänan ja palun" (1983) "Närvitrükk" "Osa" (1991) "Aastalaat,, 1978. aastaks oli Jüri Üdi "Detsember" (1971) vaheldunud Juhan Viidinguga. "Käekäik" (1973) Viiding on 1970. aastate kõige "Selges Eesti keeles" (1974) väljapaistvam, viljakam ja selge "Armastuskirjad" (1975) eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. ,,Esimene" ,,Kiirus" Tean, et läbi irvituse, Kiirus läbi teineteisepiina peale sunnitud, kaotame me ligimese. müra Sinagi. peale sunnitud, Iseennast ma ei talu vale
maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest 112 km moodustab Hispaania ja Portugali piiri • Suudmes asub Porto linn AJUDA BOTAANIKAAED • Portugali esimene botaanikaaed • Seal toimuvad jazzi õhtud • Paabulinnud ALGARVE RAND • Tähtsaim puhkepiirkond • Üks ilusamaid Euroopa nurgakesi •30
Maarjo Tismus TÄHELEPANU KIRJALIK LÕPUTÖÖ Juhendaja:Kutseõpetaja,Sirje Shumann Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused
· 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" · Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm · üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) · "Käekäik" (1973) · "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977
joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks jne. Tegemist pole meetmetega, mis keelaks alkoholi ära, vaid tegemist on meetmetega alkoholitarbimise vähendamiseks. Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) hinnangul on teadusuuringud ning teiste riikide praktika näidanud, et alkoholi reklaami piiramisega väheneb noorte seas alkohoolsete jookide tarbimine. Näiteks on alkoholireklaamid keelatud Islandil ja Norras, mõlemas riigis on noorte alkoholi tarvitamine selges langustrendis. Muidugi kasutatakse lisaks reklaami piiramisele ka teisi meetmeid ja kampaaniaid, mis annavad oma panuse alkoholitarbimise vähenemisesse. „Range kuiv seadus on meie järjest avanevas maailmas mõttetu, teostamatu ja seega mittevajalik unelm, ikka tekivad igasugused liiminuusutajad ning tableti- ja seenevennad.“ Alkoholipoliitika eesmärgiks on vähendada alkoholitarvitamisest tulenevat sotsiaalset,
Selles tuleb ette ootamatuid pause, katkestusi, lühikesi lauseid ja järske mõttepöördeid, nihkeid lause- ja värsiehituses. Ta muudab oma hõlmava Irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest räägib. Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi ja vormi pole just sageli kasutatud Luulekogud ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) ,,Armastuskirjad" (1975) ,,Käekäik" (1973) ,,Detsember" (1971) ,,Selges eesti keeles" ,,Tänan ja palun" (1983) (1974) Näidisluuletused " Hetk'' ''Väljas lõõmab juuli'' Teadsin, et sina, surmale kalduv, Väljas lõõmab juuli mõistmise sisse püsima jääd. õhus lendab vikat Nii ma suudlesin jalataldu, mis suures südalinnas elab olid külmad. Täiesti jääd. Rubanovitsch Puutudes käsi, jäin nende külge,
järgmisel reedel," meenutab Anne. "Kui õige läheksid seda tähistama?" "Eks näis," puhub Roosa väliselt ükskõikse näoga suitsu välja, tema silmis aga särab tuluke." Teos on kirjutatud huvitavalt läbi Mikaeli silmade ja kuigi autor ise oma arvamust välja ju ei ütle on see kaudselt näha Mikke arvamustes. Seda on näha näiteks siis, kui Mikke oma mõttes Roosa abordi arvamusele vastu vaidleb või haletseb Jarnot, kes endalt elu tahab võtta. Raamat ise on selges kirjakeeles, kuid dialoogides on näidatud teismeliste suhtlust, hetkelisi solvumisi ja ülbust. Teos on tõsine ning toob tõeliselt välja noorte pahupoole. Samas on see kurb ja nii mitmeski kohas tuleb nutuklimp kurku. Vabal ajal ma väga noorteromaane ei loe ning "Kallis Mikael" oma süzee ja tegevuste kulgemise poolest mind ei üllatanud. Raamatu lõpptulemus oli etteaimatav, aga ei saa väita, et see jutt mulle ei meeldinud, tegevus kulges siiski põnevalt ja kiiresti
Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selges suhtes arvudega • Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa: Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal:
ebaeetiline. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele Sissejuhatus • e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika • Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus • Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Eetikakoodeks peaks sisaldama: Ausus ja seadustest kinnipidamine; huvide konfliktid; Ausus/õiglus müügi ja turunduse protsessis; Siseinfo kasutamine ja väärtpaberitega kauplemine; Suhted tarnijatega ja ostuprotsess; Poliitiline tegevus; Ettevõtte varade, ressursside kasutamine; Omandit puudutava info kaitsmine; Käitumiskultuur.
sajandi kirjandust kujundanud monumentaalse realismi vaieldamatu kõrgpunkt. Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose. Napoleoni lüüasaamine tähendab vene hinge võitu ennasttäis võimu üle, kes usub, et ainult tema üksi vormib ja suunab ajaloo käiku. Selline ülbus viib paratamatult sõjani ja see oli Tolstoi jaoks kõige hullem kuritegu. Ta
Kõigil kunstialadel, kus ta töötas - portrees, miniatuuris ja tahvelmaalis - , säilitas ta oma loomingulise sõltumatuse. Portrees ei jää Fouquet karakteri tabamise poolest maha madalmaalasest; itaallasest teda ta sügavalt väljakujunenud tundemeel kõige isikupärase vastu. Kuid ta ei huvitanud mitte niivõrd inimese siseelust ja tema muutlikest meeleoludest, kuivõrd modelli iseloomustavais muutumatuist joontest. Ta andis need edasi selges, kergesti arusaadavas vormis. Fouquet`le omistatud teostest on kuulsaim nn. "Meluni diptühhon", mille parempoolne osa on "Madonna lapsega". Maal paistab silma kahe karakteri kontrast: noore näo peene teravaninalise profiiliga on kõrvuti seatud annetaja lamedakslitsutud ninaga nägu. Fouquet on mõlema figuuri kontuurid visandanud selgelt ja arusaadavalt, peaaegu siluetilikult; meister on juba teadlik "kõrvalejätmise" kunstist, keskendatud pilgu jõust mis kujunes
Üldisel: *stagnatsioon-venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad tõmbuvad tagasi *70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate lõpul eestlaste ühtekuuluvustunne *palju vastuolu ühiskonnas,veel ka vastuolu inimeses endas J.Viiding ISEL: *vaatleb jäägitult kõike, mis on inimlik ja inimväärne *mänguline ja meloodiatundlik, laululine luule hõlmab elu põhiküsimusi *tundlik luuletaja *vastuolud ühiskonnas *allegooriline tekst (sõnamäng) LK: *Detsember *Käekäik *Selges eesti keeles *Ma olin Jüri Üdi *Elulootus *Tänan ja palun *Osa D.Kareva ISEL: 1)sünged lapsepõlve mälestused 2)tumedates toonides linnapildid ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda)
A1 A2 B1 B2 C1 C2 Kuulamine Saan aru tuttavatest sõnadest ja Saan aru fraasidest ja sageli Saan aru põhilisest infost selges Saan aru pikematest kõnedest ja Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui Saan vaevata aru igasugusest kõnest, fraasidest, mis puudutavad mind, minu kasutatavatest sõnadest, mis on tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, ettekannetest ning tuttava teema puhul see pole selgelt liigendatud ja seosed olenemata sellest, kus seda esitatakse.
informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine.
Projekt peab olema suunatud kasusaaja(te) tegelikele vajadustele, projekti tulemusel peab JÄTKUSUUTLIKUD toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus tuleb kaasata eeldatavad kasusaajad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab probleemide analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga. Teostatavus Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, finantsiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste võimalustega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja võimalikud riskid. Projekti saab ellu viia vaid siis, kui tema toimimise keskkond on sobiv. Eeldused ja riskid peavad olema pideva monitooringu objektid kogu projektitsükli jooksul
annaabi.ee 
