PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Oscar Tammemäe 9c Klass Fidel Castro Referaat Tallinn 2011 Fidel Castro SISUKORD 1. Sissejuhatus..........................................lk 3 2. Fidel Castro lapsepõlv ..............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist
Fidel Alejandro Vittore Castro Ruz sündis 13. augustil 1926. aastal Kuubas Birani suhkruistanduses Tema ema oli teenijanna, Castro ise oli abieluväline laps Castrol on 2 venda, Ramón ja Raúl, ja 4 õde, Angelita, Juanita, Enma, ja Agustina. Nad kõik on sündinud väljaspool abielu Fidel oli 8 aastane, kui ta ristiti Kui Fidel oli 15, abiellus tema isa ta emaga Fidel oli intelligentne laps, kuigi huvitatud pigem spordist kui õpingutest Kekkoolis käis ta Beléni koolis (jesuiitide kool Havannas) Ta õppis õigusteadust Havanna ülikoolis Tuntuks sai ta vaeste klientide kaitsmisega.
Kuuba kriis ja Fidel Castro Laura Runthal Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba.
Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest // Batista rajas taristuid ja koolimaju // Majanduslik edu Opositsiooniparteid korraldasid vastuhakke Lõpuks leiti Batista ühendused maffiaga Fidel Castro ja sõbrad Fidel Castro Kuulus parlamenti ning parteisse Orthodoxo Oli üks aktiivsemaid valitsuse vastaseid Batista vastane 26. juuli 1953 Castro korraldatud ebaõnnestunud rünnak Moncada sõjaväele Castro mõisteti 15. aastaks vangi, kus ta veetis kaks aastat Kuuba revolutsioon 26.07.195301.01.1959 Relvastatud vastuhakk parempoolse valitsuse kukutamiseks Juhtisid Fidel Castro ja Che Guevara Eesmärk saavutada riigis sotsialism Liikumine põhines kommunismi joontel
* 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956.aastal kohtus kuulus Kuuba revolutsionäär Che Guevara Mehhikos vendade Fidel ja Raul Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Batistat. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. * Tekkinud tulevahetuses jäi ellu vaid 11 Castro poolehoidjat, sundides nad taganema. * 13.märtsil 1957 ründas grupp revolutsionääre presidendi paleed, eesmärgiga tappa Batista ja hävitada valitsus. See katse aga ebaõnnestus ja enamik mehi tapeti. * 1958.aastal loodi ebaseaduslik raadiojaam, kus Castro ja tema väed levitasid oma sõnumit kõigile. Tol hetkel oli Castro vägi vaid umbes
● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu
USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist. Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba pagulased, kes tahtsid Castro kukutada. Castro sjavgi purustas nad. Neid Kuuba pagulasi toetas USA valitsus. Nd sai Castrol selgeks, et USA pab teda ka edasidi kukutada
,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks. 2) Turistide suur sissevool on tekitanud Kuuba elanike jaoks eriti valusa pildi oma reaalsest majanduslikust olukorrast. 3) 3
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas l...
The Cuban Missile Crisis Vanessa Viira, Agris Janisk, Nikita Mikson 10 d Backround of Cuba Fidel Castro established Communist government in 1959 Took over the bussinesses of the US Castro was attempted to be overthrowed, April 1961, inavsion of Bay of Pigs Missile sites were built in Cuba in summer 1962 The USSRs sent a shipment full of military equipment in autumn 1962 Why was the USSR interested in helping Cuba? A Communist state A good launch base for the USSR Nikita Khrushchev wanted to test the strenght of John F. Kennedy and force him to bargain over the US missile in Europe What happened
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus
1. koolimaju. Hoolimata majanduslikust edukusest organiseerisid opositsiooniparteid, näiteks Orthodoxo ja Auténtico, 1950. aastatel tudengite osavõtul rahutusi, lõhates pomme ja tappes tsiviilelanikke. Kuna lõpuks leiti, et ka valitsus on korrumpeerunud ja teeb koostööd maffiaga, kasvas Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele. Fidel Castro, kes kuulus parteisse Ortodoxo ja parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusevastaseid ja levitas avaldusi, et Batista valitsus tagasi astuks, kuna tema valimisel rikuti valimisprotsessi. 26. juuli 1956 korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada sõjaväele Santiaga de Kuubas, paljud tema sõdurid hukkusid ja Castro määrati 15 aastaks vangi. Havanna, mis oli USA maffiabossi Meyer Lansky võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumide sadam. Batista ja teised
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis pöörduski Fidel Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks Nõukogude Liidu poole. Lisaks püüdis 1961
poodi üles. kuu keskpaigaks. 3. Kuuba ehk 1962 NSVL, Kuuba, USA 1959 tuli ülestõusu käigus tuli Kuubal Septembris 1962 püüdis USA Vastasseis lõppes 28. oktoobril Kariibi kriis võimule Fidel Castro, kukutades USA- edutult kukutada Fidel Castro 1962, mil USA president John meelse diktaatori Batista. Kuubal algasid valitsust Kuubal. Hrustsov asus F. Kennedy ja ÜRO peasekretär Kuubale paigaldama maa-maa- sotsialistlikud reformid, mis teravdasid tüüpi rakette, mis võinuks
astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada
NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaaegu ühe ööga Berliini Müüri, mis sulges Lääne-Berliini. Müürist sai külma sõja sümbol. 4) Kuuba kriis 1959. aastal tuli Kuubal võimule revolutsionäär Fidel Castro. Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi. Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid. Hruštšov asus Kuubal rakette paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA
See kõik on nii uskumatult huvitav, et just sellepärast otsustasin teha referaadi Kuuba kohta. Kuskil mujal ei ole sellist kooslust nagu on Kuubal. 3 Tähtsam info Ametlik nimi: Kuuba Vabariik Pindala: 110860 km2 Rahvaarv: 11308764 inimest (2004/07) Rahvastiku tihedus: 102,0 in/km2 Pealinn: Havanna (La Habana) President: Raul Castro (alates 24.02.2008.a.) Iseseisvus: 10. oktoober 1868 Riigikord: kommunism Riigikeel: hispaania keel Riigihümn: La Bayamesa Religioon: Rooma katolik Rahaühik: peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Valuuta lühend: CUP; CUC Valuutakurss: 1 CUP = 0,44677 EEK (kõikuv); 1 CUC 0 10,72244 EEK (18.03.2008) Iso koodid: CU / CUB
Võistlus ehk võidurelvastumine käis vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood, kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja. 3 Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus reziim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid, mispeale USA katkestas Kuubaga diplomaatilised suhted ning kehtestas tänaseni jõus oleva majandusembargo. Castro valitsus ei lasknud end aga heidutada ja kuulutas maa sotsialistlikuks vabariigiks. Seejärel seati sisse suhted Nõukogude Liiduga ning asuti nautima viimase sõjalist ja majandusabi. (1)
· Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktaktuuri. · Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. · USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. · Nii Nõukogude Liit, kui USA kartsid tuumasõda, mispärast peale mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NL oma raketid Kuubalt ära viima.
viii.4.a. Peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks (alasti mäss) b.ix. Teised ühiskondlikud liikumised (seksuaalrev., naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma raketid Türki). 1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud
Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli Valge Maja ekslikul seisukohal, et Castro eesmärgiks on kommunistliku reziimi loomine. Aga tegelikult... Nüüd väidavad ajaloolased, et võimule tulles polnud Castro mingi kommunist. Tema tookordseid vaateid on iseloomustatud kui rahvuslikke ja tema tegevuse eesmärgiks oli vabastada oma kodumaa diktaatori eest. Kuna aga tol ajal oli maailm haaratud külmast sõjast, siis tingis see asjaolu ka
· Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega, pidi olema sõjavalmidus. Lõpuks Hrustsov tunnistab seda piiri.
kommunism siiski tugevdas oma positsiooni lääne autoriteet langes KAHE MAAILMA VASTASSEIS Berliini müür: NSVL plaan kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas LääneBerliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid 13.aug 1961 rajati Berliini müür *see sulges LääneBerliini *külma sõja sümbol Kuuba kriis: 1959a tuli võimule F. Castro, kes kehtestas oma diktatuuri 1. suurmaavaldus likvideeriti 2. pahempoolsed ümberkorraldused 3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest
võimule kommunistlikud diktatuurid. Aastatel 1964-73 kestnud sõda kujunes eriti veriseks ning julmaks. Ühendriikide püüdlused olid lõpptulemusena asjatud, sest pärast selle sõjaväe lahkumist jätkati sõda ja 1976. aastal liideti Vietnam ühtseks, kus kehtis eriliselt julm kommunistlik diktatuur. Kõige reaalsem oht kolmanda maailmasõja puhkemiseks leidis aset Kuuba kriisi ajal, kümmekond aastat pärast Korea sõda. USA keeldub Castro maareformide peale, mis nägid ette ameeriklaste suurmaaomandi riigistamist, Kuubalt suhkrut ostmast ning katkestab 1961. aastal kõik diplomaatilised suhted Kuubaga. Nõukogude Liit paigutab Castro ja ka sotsialismi kaitseks oma raketibaasid Kuuba territooriumile ning mõlemad üliriigid kehtestavad kõrgei-ma sõjalise valmisoleku. Õnneks lahendati kriis rahumeelselt kaheteistkümne päevaga, otsest sõjategevust ei toimunud ning hoiti ära kolmanda maailmasõja puhkemine.
pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja lisati tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Sellest sai külma sõja sümbol ja langetas NSVL mainet Läänes veelgi. 1956 tulid Granma laevaga Kuuba rannale rühm revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaatori vastu partisanisõda. See osutus edukaks ja 1959 tuli Castro võimule. Arvati, et jõukast perest pärit Castro taastab demokraatia, aga ta hoopis kehtestas enda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA-ga halvenesid. Endine Kuuba suhkru ostja USA vahetus nüüd NSV Liidu vastu. Kuulutas Kuubas sotsialistliku revolutsiooni, mille verivaenlane oli USA. Washington katkestas Kuuba pealinnaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi. 1961 üritasid USA poolt varustatud Castro vaenlased
Poola kommunistid suutsid peatada totalitaarse süsteemi lagunemine. Kuid Solidaarsus ei lagunenud ning selle allorganisatsioonid jätkasid põrandaalust tegevust. 1980 a ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. Totalitaarsed riigid oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse,transpordi ning eluaseme poolest. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon. Osalevad riigid olid NSVL, Kuuba, USA. Selle tulemusena kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis hiljem muutus kommunistlikuks. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid. Maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin
põgenemist 2) Berliini müürist sai külma sõja Läände ning soovis sümbol, mis näitas, et maailm on Lääne propaganda kahepooluseline. kandumist Idasse. Kuub 1962 USA (president NSV Liit paigutas 1) USA tunnustas Fidel Castro Kennedy) vs NSVL Kuubale maamaa võimu Kuubal, sõlmimata selle a kriis (Hrustsov) ja tüüpi riigiga mingisuguseid leppeid; Kuuba (Castro) keskmaaraketid 2) NSV Liit viis oma raketid ning ohustas Kuubalt ära; USA tõi oma raketid sellega USAd ära Türgist;
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid
Pärast seda vähenes seal Ingl. ja Prants. mõju ja tugevnes NSVL mõju ja hiljem USA mõju. Lähtuvalt olukorrast 1957 võetakse USA-s Eisenhoweri doktriin, st seda et USA president palub kongressilt luba anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele Lähis-Ida riikidele, mida ähvardab kommunistlik riik. Alates sellest tihenesid suhted USA ja Iisraeli vahel. Need on tänaseni tugevad. Kuuba kriis - 1. jaan 1959 tulid Kuubas võimule kommunistid. Ja riiki hakkas juhtima Fidel Castro. Võimust loobus eelmine aasta. Kommunist. Kommunistlik revolutsioon oli igas maailma jaos. Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et kukutada Castro. 1962 suhted kuuba ja USA vahel teravnevad. USA on valmis sõjaliselt sekkuma. Juulis 1962 teeb USA luure kindlaks, et NSVL on viinud Kuubasse keskmaa rakette. 14. okt 1962 avastatakse, et pommitus(?) lennukid on Kuubale toodud. 22
Käik: *1 ööga rajati müür Ida ja Lääne- Berliini vahel *müüri tugevdati hiljem oksastraatidega, tõkkeribadega jne. Tulemus: Berliin oli jaotatud Ida ja Lääneks Lääne-Berliin- demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareke keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Omaette haldus. Elas 2 milj inimest. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud Lääne-Berliini endale saada. KUUBA (KARIIBI) KRIIS Aeg:1959-1961 Osalejad: Fidel Castro (NSVL) vs USA Põhjused: 1959 tulles Fidel Castro võimule kehtestast Kuubal diktatuuri, mis rikkus suhted USAga Käik: *USA ei ostnud Kuubalt suhkrut *Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted *kuulutas Kuubas sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel *
ülemjuhataja. Ta 8.a ametiaeg oli maj.mõttes edukas ja president populaarne. 1956.a oli vastuoluline ühest küljest sai kogu Läänega lüüa, teisalt oli Suesta kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks. 1957.a kuulutas ta välja nn Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuleb aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kom.võimu kehtestamine. Võimu lõpuaastad rasked 1958.a pingestus olukord Berliinis, 1959.a tuli Kuubal võimule USA- vaenulik Fidel Castro, olukorra halvenemine Kagu-Aasias, kosmose võidujooksu juhtis NSVL. Hakkas levima suhtumine, et Am on ainelise heaolu taga ajades unustanud kõrgemad sihid ja esiplaanile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond. Nende meeleolude kehtestajaks sai noor demokraadist senaator John Kennedy, kes valiti 1960.a presidendiks. Valimisloosungiks oli ,,Uus generatsioon pakub liidrit", teda on nim ka biitliks poliitikas imago sobis ootuste ja ideaalidega 1960.a
pooldajatega, et viia läbi sotsiaalne revolutsioon. Sel ajal sai ta ka oma hüüdnime, mis tulenes argentiinlaste kombest täiendada oma juttu hüüdsõnaga che. Kui LKA Arbenzi 1954. aastal võimult kõrvaldas, järeldas Guevara, et USA on alati progressiivsete vasakpoolsete vastu. Ta lahkus Mehhikosse, kus kohtus kuubalastest vendade Fidel ja Raúl Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Fulgencio Batistat. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. Kui Castro väed olid 2. jaanuaril 1959 vallutanud Havanna, sai Guevara Kuuba kodanikuks ning töötas põllumajandus- ja agraarreformiosakonnas. Need edukalt peetud lahingud aitasid kommunistidel saareriigis võidule tulla ja tegid Guevara maailmakuulsaks. Hiljem oli ta Kuuba Riigipanga president 19591961 ja tööstusminister 19611965. Pärast
Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a. Prantsusmaa:1954-vabadusvõitlus, 1958- V vabariik-Gauelle, suur majanduskasv, 1960-Aafrika maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L John Kennedy-1960, uute ,,rajajoonte poliitika", 62-Hrustsov taganes Kuuba kriisil,1969-Kuule L.B.Johnson-suur ühiskond, võrdõiguslikkus,marss Washingtoni, avardus õppimisvõimalus Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak-
· Tulemused - UK ja Pr mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. Õt.33 7) Berliini kriis (müüri rajamine) (1953-1961) · Tekkepõhjus NSV liidu soov kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas · Osapooled- NSV Liit ja USA(Saksamaa) · Tulemused- Berliini müüri rajamine, 8) Kuuba kriis (1956-1962) · Tekkepõhjus - Fidel Castro toomine Kuubale · Osapooled - NSVL, Kuuba, USA · Tulemused Castro reziim jäi püsima. 9) Vietnami sõda(1959-1973) · Tekkepõhjused - Vietnami jagunemine kaheks · Osapooled- USA, P ja L-Vietnam, Hiina · Tulemused - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsalistlik Vabariik, Kehtestati kommunistlik reziim. 10) Praha Kevad(1968 1989)
1950. aasta novembris tungisid Nõukogude relvadega varustatud suured Hiina üksused ÜRO vägede kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui ka Euroopas tuntavalt vähenes. Kuuba kriis (1959-1962) 1959. aastal tuli Kuubas võimule F.Castro, kes kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, suhted USA-ga halvenesid (Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut). Castro natsionaliseeris ameeriklaste ja endi ettevõtted ja kuulutas, et Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon. Maareform, tootmiskooperatiivid. 1961. a jaanuaris katkestas USA Kuubaga diplomaatilised sidemed; samal aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro reziimiga, kuid katse ebaõnnestus. Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hrustsov), kes ostab Kuubalt suhkrut. 1962
rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis kiiresti USA-Iisaraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega. Kuuba kriis: 1959.a. kukutasid F.Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. 1962.a
kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa "raudsest eesriidest", murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. Kuuba (Kariibi) kriis: (1962) · 1959.a. kukutasid F.Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud (maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine) viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. · Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust / liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks.
C Lech Aleksander D Valdas Adamkus Kaczyński C Lech Aleksander Kaczyński 13. President, kes on lubanud USAd nii kaua mitte külastada, kui peab piiril sõrmejälgi andma A László Sólyom B Valdas Adamkus C Lech Aleksander D Dmitri Medvedev Kaczyński A Ungari president László Sólyom 14. President, kes oktoobris 2005 nimetati eluaegseks senaatoriks A Viktor Juštšenko B Raúl Modesto Castro Ruz C László Sólyom D Giorgio Napolitano D Giorgio Napolitano 15. President, kes 2004. aastal sattus haiglasse, kus tal diagnoositi “äge kõhunäärmepõletik”, mille oli põhjustanud toksiline mürgitus A Alaksandr B Viktor Juštšenko Lukašenka D Raúl Modesto C Dmitri Medvedev Castro Ruz B Viktor Juštšenko
läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada.
sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele Sündmus Aeg Osapooled Põhjused Tulemused Berliini 1953 NSVL, Ida- Ida-S tahtis Suruti maha, 61 kriis Saksamaa NSVL võimu alt Berliini müür, vabaks saada ~1000 hukkunut Kuuba 1956- USA, Kuuba, Castro diktatuur,Raketibaasid kriis 1962 NSVL NSVL ja Kuuba likvideeriti, head suhted Castro reziim jäi püsima Vietnami 1964- USA, P ja L- P-V ja L-V tülis, USA lahkus soda 1976 Vietnam, Hiina USA L-V sõjast 73, poolele Vietnam ühendati
Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4% 2 AJALUGU Kuuba avastati 1492
Korea sõda 1950-1953 Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Kuubal algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Breznevi doktriin
Fifth level Sandinistid LadinaAmeerika 20. sajandi lõpul 1980.1990. aastail tomus enamikus LadinaAmeerika diktatuuririikides üleminek demokraatiale. Probleemid jätkusid, sest Kesk ja LõunaAmeerika ei suutnud ületada majanduslikku mahajäämist, vaestust, ega vabaneda suurtest välisvõlgadest. Raske probleem oli ka võitlus uimastitootjate ja kauplejatega. Küsimused Millise riigi valitseja oli Fidel Castro? Kes oli Juan D. Perón de la Sosa? Mis aastal tuli Argentiinas taas demokraatia?
John Kennedy Elu enne presidendiks saamist Teenis mereväes. Kangelasteo tõttu sai ta leitnantiks. Oli ka demograat. Presidendiks saamine ja tegevus presidendina 35. president. 1960 aastal valiti presidendiks. Astus vastu Richard Nixonile. Noorim president läbi aegade. Tema valitsemise ajal toimus Kuuba raketikriis. Sigade lahe dessant, eesmärk oli kukutada Fidel Castro. John Kennedy mõrv Mõrvati Dallases. Tegu oli vandenõuga. Tunnistajad hukkusid. Kennedyte needus. John Kennedy ja vapp Tänan kuulamast!
araabia maade seas. Tagajärg: Vastuolud Lähis-Idas kestavad tänapäevani. 3)Vietnam USA pidas edutut sõda Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunistlike rühmituste ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu. Nõukogude Liit osutas Vietnami kommunistidele abi, saates neile sõjavarustust ja aasjatundjaid. Tagajärg: USA sai lüüa, Vietnam langes kommunstideled 4)Kuuba Kuubal toimus relvastatud riigipööre ja võimu haaras Fidel Castro, kes hakkas kehtestama kommunistlikku diktatuuri.USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kuid Castro sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe;USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi.Ähvardas lõppeda tuumasõjaga.Tagajärjed:Tuumasõda jäi ära. Nõukogude Liit viis oma raketid välja. 5)Berliin Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ida-Saksa
põgenikevoolu idast läände. Müür püsis kuni 1989. aastani. Kuuba kriis 1962 Kuuba ja NSVL 1959. tulid Kuubal ei ostetud Kuuba suhkrut. NSVL seadis üles rakette, millega oli võimalik vs USA võimule F. Castro NSVL toel riigistati USA anda tuumalöök peaaegu kogu USAle. juhitud ülestõusnud. ettevõtted Kuubal. Katkesid 22.oktoober 1962 tegi USA president pöördumise Viidi läbi maareform, USA ja Kuuba diplomaatilised avalikkuse poole, Kuuba isoleeriti USA poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
