PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad · Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Ref...
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüks...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus..................................................................................... Error: Reference source not found 1. Elukäik.........................................................................................Error: Reference source not found 2. Looming...................................................................................... Error: Reference source not found 2.1 Tunnustused............
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 Looming lk 5-7 Arvamus ja kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev...
Doris Kareva luule(lühidalt) Luules valitseb range vorm, luuletuste p]hiteema on armastus, selle saamine ja saamatus. Armastusel on naiselik nägu. Esikogu ``Päevapildid`` ilmus aastal 1978. Keelekasutus on lüüriline, valitseb artistism. Luule peegeldab emotsioone, loomingus on kaks voolu:uusromantism ja ja sümbolism. 1986 ilmub luulekogu ``Vari ja Viiv``autor näitab oma armastuskogemust.
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus luuletsükkel "5 tüdrukut ja 8...
Leo Kunnas Nimi: "Surmale määratud sõduri mõtted" · Kirjanik räägib kuidas ta on lootuse kaotanud ja ei oska enam millegisse uskuda. Ta arutab milline on jumal, miks on kõik selline nagu jumal loonud on. Kirjeldab oma surma kartust, ning kujutab ette milline on elu pärast surma, kas tuleb põrgu või paradiis, ning saab aru kuidas inimesed suurt pühendumist millegi vastu näitavad. Leo Kunnas · sündinud 14. novembril 1967 Põlva maakonnas Kliima külas. · Aastal 1984 püüdis ta NSV liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. · Pärast vabanemist läks vabatahtlikuna NSV armeesse. · Ta on Eesti kirjanik ja sõjaväelane reservis. Teosed · "Kustumatu valguse maailm. Sõdurjumala teener" · "Viiv pikas sõjas. Märkmeid Iraagi sõjast" · "Takerdunud rünnak. Eesti riigikaitse võtmeprobleemid ja lahendused" · "Gort Ashryn: I osa. Enne ...
ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv ! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim !
Arukas on see kes ei kurvasta selle üle, mida tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. Positiivsus on minu arvates elus edasi viiv jõud. Kunagi ei tasuks asju vaadata negatiivses võtmes. Tuleb sisendada endale, et kõik on korras ja meeles tuleks pidada, et alati võib hullem olla. Inimesed, eriti tänapäeval, võtavad asju ja ka inimesi aina enam iseenesestmõistetavalt. Nad ei pane tähele, mis neil juba on ja vinguvad asjade üle, mida neil ei ole. Ka ühiskonnas karjub ebavõrdsus. Kui bussijaama pingil istuv habetunud mees ei oska aimatagi, kus ta öö veedab, siis pilvelõhkuja katusekorteris
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
Kadrioru park on Eesti silmapaistvaim lossi- ja linnapark, mis katab u 70 hektarit. Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad ...
Elulugu Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudu...
A=T C=G TRANSKRIPISOON Trantskripsiooni käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarsuse alusel RNA molekul. Vaja on: ensüüme, DNA molekuli, nukleotiidset järjestust, kohta(tuuma) Toimub interfaasis *Promootor- kõige esimese DNA ahelas oleva nukleotiidiga ühineb promootor *terminaator- lõpetab RNA sünteesi T=A A=U C=G G=C ERINEVUSED REPLIKATSIOON TRANSKRIPISOON Läbi viiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Protsessi ulatus haarab DNA tervikuna Teatud DNA lõik Tulemus tekib identne DNA mol moodustub teatud DNA lõiguga komplementaa- rne RNA molekul Kiirus aeglasem kiirem TRANSLATSIOON
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks
Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad. Ploomikasvatus 4 Ploomide sissevedu Aasta Värskete Võrreldes Eestis Kuivatatud ploomide toodetuga, % ploomide import, t import, t 1994 103 9 1995 141 12
Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemi...
· NARKOOTIKUMIDE PÕHJUSTATUD ELAMUSED JA NÄGEMUSED ON NEILE INSPIRATSIOONIKS MUUSIKA, KUNSTI JA PALJUDE MUUDE TEOSTE LOOMISEL · ENAMASTI NOORED, 20-30NDATES ELUAASTATES · VALISID LIHHTSA JA NATURAALSE ELUSTIILI VÄLIMUS · VÄRVILISED RIIDED · EHTED JA AKSESSUAARID · LÄBIV MÄRK ,,PEACE" JA KANEPILEHT · PIKAD JUUKSED · KARVASED NAISED MUUSIKA · INSPIREERITUD NARKOOTIKUMIDEST · PSÜHHEEDILINE · AEGLANE NING TEISPOOLSUSESSE VIIV · GRATEFUL DEAD, BIG BROTHER AND THE HOLDING COMPANY (WITH JANIS JOPLIN) JA JEFFERSON AIRPLANE LIVED IN THE HAIGHT. HIPID JA NARKOOTIKUMID · LEVINUM OLI LSD, SEENED JA MARIHUAANA · TARBITI KOOS ALKOHOLIGA, ET NÄHA HALLUTSINATSIOONE, MILLE LÄBI ,,ENNAST LEIDA" POLIITILISELT JA RELIGIOOSSELT · NARKOOTIKUME KASUTASID ENAMUS HIPI MUUSIKA ARTISTID KA ESINEMISTEL · USA-S TOIMUS HIPI MUUSIKAFESTIVAL, KUS JAGATI LSD-D · KANGEMAD NARKOOTIKUMID NAGU NÄITEKS KOKAIIN, EI OLNUD HIPIDE
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus ...
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7....
Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai). 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Balti jaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal ja Vitebski vaksal. Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus. Kooli alguses selline vapustav reis ja kohe kooli alguses võiks toimuda iga aasta. Peterburg iseenesest oli suur linn paljude vaatamisväärsustega.
Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi, siis tuli pöörduda preestri poole, sest ainult nemad said inimesi pattudest puhastada. Neid, kes olid teisitimõtlejad ning julgesid piiblit omamoodi tõlgendada olid ketserid. Keskaegne inimene uskus, et maapeale elu on vaid lühike viiv enne igavest elu paradiisis ja tal tuli alati surmaks valmis olla. Keskajal oli enesetapp väga suur patt. Feodaaltsivilisatsiooni kõrgkeskajal tekkisid linnad, kuhu kogunesid kaupmehed ja käsitöölised. Linnade tekke eelduseks oli tootmise efektiivsuse tõus, millele aitasid kaasa kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile, kliima soojenemine ning ratastega hõlmadra kasutuselevõtt. Keskaega nimetatakse pimedaks ajaks ning usutakse, et sellel ajal ei
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
maja (Kaarli tänav1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torn tänapäeval Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastalTallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org Anna-Maria Korotajeva Regina Lahe
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud ...
ei kuula nende jõhkrat kiitu ja laule minult nad ei saa! On kahju neist, kes maapaos käivad ööpimeduses oma teid kui vangid, tõbised nad näivad. Koirohust lõhnab võõras leib. Ja teame, kui aeg meid hindab, saab õigustuse iga viiv... Kes oleks veel nii uhked, kindlad, nii lihtsad nagu meie siin. Taas läheneb mälestustunde neid. Ma näen, ma kuulen, ma tunnen teid: nii seda, kelt hing lahkus koduteel, nii teist, kes võõral maal viibi veel. Las mäletavad siis nemadki mind,
Liuglevad sängist mu hingsetet jalad, Mis nagu sulatet kuuhõbest valat; Niristab üle mind riiete piim. Ööläbi päike on pidanud pausi Kuldset liiva nüüd kelmikalt pillub vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute, Süda mul mitmeks pudeneb, killub: Aid on täis rohet ja tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik - sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, Millel on paisul sinine puri. Autori sõnum on see, et iga hommik on nagu uue etapi algus. On antud võimalus edasi elada, teha midagi, mis eile tegemata jäi. Samuti kirjeldab luuletus ka hommiku ilu ja võlu.
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipend...
Fifth level ja toimetaja. · Ojamaa on tõlkinud üle 60 raamatu, peamiselt laste ja ulmekirjandust inglise keelest. · Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic, Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU?. Looming Mõtlemapanev ja kaugustesse viiv, hipilik. Leidub punkkultuuri kajastusi. Just maailma mitmekesisus ja muutuvus panevad teda hetki jäädvustama. Ta usub, et kui inimestel on midagi head, siis nad võiksid seda edasi anda. Lõputu juuli · Debüütkogu mis tõi Liisi Click to edit Master text styles Ojamaale tuntuse. Second level Third level · 80leheküljeline kogu Fourth level
Doris Kareva Doris Kareva (s.1958) on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, pärast keskkooli lõpetamist astus ta TRÜ-sse õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumoti...
Hamleti küsimustele vastused 1. Miks väidab Hamlet, et Taanimaa ja kogu maailm on vangla? Sellepärast, et Hamleti arvates on vangla ja ülejäänud maailm väga sarnased. Mõlemas on palju igasuguseid piiranguid ja lisaks sellele on inimeste kombed langenud tema arvates väga madalale ja samuti nad ei hooli enam nii palju sellest, kas nad ikka jätavad teistele viisaka ja hea mulje. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Hamleti isa mõrvati ning mõrvariks oli vana Hamleti enda lihane vend Claudius. Mõrva põhjuseks võib pidada asjaolu, et Claudius oli oma venna peale tohutult kade, sest viimasele kuulus terve kuningriik ja lisaks sellele oli Hamletil ka veel ilus naine. See viiski Claudiuse nii kaugele, et ta oli valmis oma venna mürgitama. Tulemuseks oligi see, et Claudius sai endale vana Hamleti riigi ja ka tema naise. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures?
Buddha Õpetusele on olnud kantud kirglikust andumisest, määralise ühiskondliku kurnatuse hinnaga, nagu rööbitisel puhul Koreas 14. sajandil, on mõistetavalt pööranud nad praeguseks teisele teele. Buddhistlik ümberkujunemise võime paneb hämmastama ajaloolasi, kes on uurinud tohutu ajavahemikuga eraldatud algusaegasid ja lõpptulemusi, mis erinevad nagu nukk ja sellest arenenud liblikas, kirjutab dr. Edward Conze. Õigupoolest on see järkjärguline ühelt astmelt teisele viiv ühendus, mida ainult lähim vaatlus suudab tabada. ,,Buddhismi lühikeses ajaloos" läheb dr. Conzel korda meile kinnitada, et raskeim Buddhistlikus kirjanduses on esitada terviklik lühikokkuvõte kogu Buddhismi hõlmavast arengust, Buddhast kuni tänapäevani. Ta jaotab Buddhismi ajaloo nelja järku: 1)Vana Buddhism on suuresti ühtelangev sellega, mis hiljem sai tuntuks väikesõidukina 2)Suursõiduki tekkimine 3)Tantra ja tshan (zen)
Tema arvates ei tähenda sõna ,,kirjanik,, seda, mida tähendas varem. Sõna ,,kirjanik'' märgib võltsi, edevat ja tüütut nähtust. Sõnast ,,kirjanik'' on kadunud sisu,, igaüks võib kirjutada valmis raamatu ja ei hinnata enam tõelisi ,,kirjanikke''. Viivi Luige jaoks on veel devalveerunud sõnad ,,armastus'' ja ,,usk''. Ka nendest on tähendused kadunud ja alles on vaid tühjad kestad. Devaleerunud on veel sõna ,,demokraatia''. See pole enam edasi viiv jõud, vaid on muutunud pidurdavaks jõuks. Inimesed ootavad ja tahavad midagi muud, kui on see, mida majandus, poliitika, kultuur ja religioon neile pakuvad. (read 27-45) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. Viivi Luik tunnistas, et on arvutit mõned aastat väga intensiivselt kasutanud. Ta võrdleb arvutit LSD-i ja kokaiiniga
W. Shakespeare 1. Miks väidab Hamlet, et Taanimaa ja kogu maailm on vangla? Hamleti maailmavaade oli muutunud pessimistlikuks, kuna tuli välja, et Claudius oli tapnud tema isa. Reetlik mees oli asunud nüüd Taanimaad valitsema ning saanud kõik vennale (Hamleti isale) kuulunud maad endale. Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas isa vaim, keda Marcellus ja Bernardo olid vahil näinud. Vaim ütles konkreetselt enda tapja ja see viis Hamleti kättemaksu plaanideni. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamletit oli aus, väärikas ja sõnapidaja
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast.
Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi kirjanik hea näite inimeste kadedusest. Raamatus kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Tänapäevalgi püütakse olla nii öelda naabrist parem. Omavahel justkui võisteldakse, üksteist üritatakse üle lüüa näiteks uhkemate riiete, suurema maja ja paremate autodega. Inimesi iseloomustab ka võitlushimu ning see on üks suurim edasi viiv jõud. Näitena võib siin tuua Kitzbergi teose “Libahunt”, kus kaks ühest perest pärit tütarlast Mari ja Tiina lähevad Marguse pärast tülli. Peagi saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat, ehkki Mari ja Margus on perekonna poolt juba ammu nii öelda paari pandud. Sel hetkel Mari kannatus katkeb ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt. See on võitlus armastuse nimel, aga siin võib mõelda ka lahinguid võimu nimel. Sõjad, konfliktid, tülid –
pearahadelt. Selle mudeli pealt võidaksid kõik: · Sportlane saaks harjutada erialaliselt kõrgelt haritud treeneri käe all, mis tähendaks kindlasti head treeningu kvaliteeti. · Üldine spordi tase tõuseks. · Heal juhul saaks Eesti riik juurde mitu tiitlivõistluste medalit ja paistaks tänu sellele maailmas silma. · Treener saaks paremini tasutatud. · Üldine konkurents tõuseks, mis oleks edasi viiv jõud. Paraku riik ei väärtusta piisavalt treeneri ametit ja tänu sellele ei saa Eestis rääkida ka mingist tippspordimudeli väljakujunemisest. Kuni mingeid muudatusid läbi ei viida, siis leian ma, treeneri tööd jäävadki tegema ainult tõelised spordifanaatikud ja seda hobi korras.
Foto 2. Iisaku katedraal (http://et.wikipedia.org/wiki/Iisaku_katedraal) Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582 meetrine Kolmainusild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldarajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (vt foto 3) (ligi 100 meetrit lai). Foto 3. Sinine sild (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_sild) 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool (vt foto 4) on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Baltijaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal jaVitebski vaksal. Foto 4. Metroo (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Metro_SPB_Line1_Avtovo.jpg) Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus
Inimesel on suured unistused, ometi lendab ta nii madalalt. Mari-Liis Leinus, 11.c Igal inimesel peaks olema eesmärke, mille poole püüelda, ning et neid saavutada peaks inimene unistama. Unistama kõigest sellest, mida soovib saavutada. Unistamine on inimestel veres. Sellega kaasneb lootus paremale elule ja on see elu edasi viiv eesmärk, mille poole püüelda. Ent vahest on olulisim see, et paljudel unistustel on kombeks täituda ja sellepärast need nii tähtsad ja edasiviivad ongi. Juba väiksest peale lasevad lapsed oma fantaasial lennata ja unistavad saada kas printsesseiks või kosmonaudiks või veel kellekski kolmandaks. Alles lapsekingades olles ei mõistagi me tihtipeale, et nende unistuste täitumine on üsnagi võimatu. Sirgudes täiskasvanuks julgeme
‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8. Kas Mefisto saab Fausti hinge? On see õiglane? Miks? Mida see näitab? Mefisto ei saanud Fausti hinge. Ühest küljest on see õiglane, sest Faust ei olnud nii halb. Ta oli sügavas depressioonis, kui ta lepingu Mefistoga sõlmis
kui kunstivarguse tõttu ning tundub, et ka lihtsalt näitusesaalis seinal rippudes, äratab see töö tähelepanu ja ärgitab seisukohta võtma. Töö on tehtud vasegravüüri tehnikas. 6 6 ,,Põrgu" , http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/newwin/hor/pic_id-2045 "Kabaree" 1931 ,,Kabaree" kui figuuridega täidetud teos sarnaneb ,,Põrguga" nii visuaalselt kui temaatiliselt, ent erinevalt viimasest iseloomustab ,,Kabareed" kunstiteadlase Mai Levini sõnul pildi sisse viiv perspektiiv ning selles on rohkem jutustuslikkust ja alateadvuse hoovust. ,,Kabarees" põimuvad sürrealismi ja saksa ekspressionismi mõjud, kuid see jääb siiski Wiiralti suurepäraseks ja omanäoliseks loomeaktiks, milles mõju andvad suunad on sünteesitud vaid talle omaselt. Pealtnäha paheline kujundikeel kõneleb Mai Levini hinnangul just seeläbi ,,kõlbluse peeglist ja moraalsuse protestist". Teos on valminud vasegravüüri tehnikas. 7 7 ,,Kabaree", http://www.vaal
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (...
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejäre...
olemas. On ainult olevik. Iga järgnev hetk hävitab eelmise ja saab hävitatud järgmise poolt. See käsitlus teeb ajareisid võimatuks. Aeg eksisteeriks meie mälestustes, lootustes ja ennustustes, kuid mitte milleski käegakatsutavas. Hetk, millal alustasite selle artikli lugemist, on igaveseks möödunud ja hetk, millal lugemise lõpetate, on kohe-kohe saabumas, kuigi praegu seda veel ei ole. Aeg on vaid üks viiv. Milline neist või kas üldse mõni neist teooriatest õige on, ei tea keegi. Kui valgus on pime laik füüsikas, siis aeg on pime laik pimeduses. Tulevik näitab...
laudedest, mis on ühentatud horisontaalse lauaga. Katuse pärliniks ning teisteks konstruktsioonielementideks on kasutatud palke. Hoone alumiste palkide vajumise tõttu on ka katust toetavad osad äravajunud. Katuse kattematerjaliks on laastud, mis on kaetud tõrvapapiga. Hetkel on katus suuri auke täis ning vihmavesi ja lumi sajavad otse ruumidesse. Suitsusauna küttekolle on asendatud moodsama metallkerisega, millele on lisatud suitsu ruumist välja viiv korsten. Interjööris on säilinud ainult üks seinal olev riiul. Lavalaudede ja muu sisustuse saatus pole kahjuks teada. Suitsusaun on suurel määral kahjustunud. Isegi enamus palkidest on niivõrd halvas seisus, et neid ei ole otstarbekas uuesti kasutada. Alumise rea palgid on mädanenud pudedaks ja sealt on võimalik puidupuru kerge vaevaga ära võtta. Närilised on leidnud endale sobiva keskkonna elutegevuseks alumises palgis ning hiired on sinna ilusa kodu teinud
-DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi) -tulemus: jagatakse tütarrakkudele sarnane pärilikkusinfo TRANSKRIPTSIOON -RNA süntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne protsess -viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga -promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees -tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
