Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka
fastsikulaarkambium, mille talitlemisel moodustub küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi; Helianthus-tüüp, sarnaneb eelmisele, kuid kimbuvahekambium tekitab uusi juhtkimpe; Ricinus-tüüp, esikasv sarnaneb Aristolochia- tüübile, kuid kimbuvahekambiumi tegevuse tulemusena muutub juhtkimpude eristamine võimatuks. 4. JUUR 4.1. Juure esikasv Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -- statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured
Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läb...
Kontrolltöö:JUUR, VÕSU, VARS Vasta küsimustele. 1. Milleks on taimel vajalik juur? 2. Nimeta juurevöötmed. 3. Mis on juurestik? 4. Milliseid ülesandeid varred täidavad? 5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15
Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik
tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks
Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena.
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärka...
REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel ...
Lusikaga määriti hapupiima ja tehti näpujäljed peale. Magushapu peenleib Magushaput peenleib tehti vanasti suurte pühade ajaks ning pulmadeks ja matusteks. See püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea: “Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu juur manu. Kui hommugu immatedes, sis perast lõunet juur manu. Lõige viiga leiva aigu pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35: 587). Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu leiva puhul puistatakse rukkijahu keeva vette (poolvedel tainas) ja jahtunult lisatakse juuretis, raputatakse peale jahu ja jäetakse 2–3 päevaks hapnema, kord päevas läbi kloppides. Mõnel pool peenleiva sisse juuretist ei lisatudki
toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur • Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta. Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult. • Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata. Juua mitu tassi lonkshaaval. Palderjan ei maitse hästi, teesse võib parema maitse eesmärgil näiteks melissi või kannatuslille lisada. Nõges • Nõges annab jõudu ja puhastab verd, tugevdab vereloomet ja parandab vere hüübimist – seda
TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Arsti teine käsi ei seisa kasutult, vaid fikseerib patsiendi lõualuu, alveolaarjärke, hoiab vajadusel eemale põse, keele. Hammaste eemaldamine hambagruppide kaupa Eelduseks on ilmeksimatu hammaste anatoomia tundmine! Vajadusel korda I-II kursuse materjale! Ülalõug Intsisiivid Tavaliselt 1 kooniline juur, lateraalsel veidi pikem, saldema ja juuretipp võib olla suunatud tahapoole. NB! Vajadusel ja kahtluse korral teha röntgenülesvõte! Alveolaarluu on õhem vastibulaarsel, paksem palatinaalsel, seega ekstraktsioonisuund on rõhutatult vestibulaarsele, hammas eemaldada suunaga vestibulaarsele. Soovitavalt vältida lateraalsete intsisiivide korral rotatsiooni! Tangide valik: sirged tangid kas hambale või hambajuurele Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas
alustab elu liaanina, ronib siis parajale kõrgusele ning hiljem ühendus põhitüvega katkeb ning ta jätkab elu epifüüdina, mis on maapinnaga ühenduses õhujuurte kaudu. o Epifüütliaanid alustavad elu epifüüdina puuokstel, loovad alguses lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis hakkab mööda kandurpuud alla ronima selle ümber põimudes. Kui juur jõuab maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juur, mis on tihedalt põimunud kandurpuu tüve ümber, takistab kandurpuu teiskasvu ning lämmatab selle vaikselt need on puukägistajad. Aja jooksul saavad neist suured puud, mille ,,tüve" moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt.
deka- da 10 detsi- d 10-1 Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija n a juure märk juuritav Juurte omadused: 1. Igal positiivsel arvul a on parajasti üks n-es juur. 2. Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt. 3
Juur Juure ülesanded ja tekkeviisid. Juure põhiülesanneteks on taime kinnitamine pinnasesse, sealt vee ja vees lahustunud ainete sissevõtmine ja edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse. Juured tekkivad põhiliselt seemne idujuurest – selle pikenemisel ja hargnemisel, aga võivad tekkida mõnel liigil ka varrest ja isegi lehtedest. Juuri, mis pole arenenud idujuurest, nimetatakse lisajuurteks. Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik ...
(alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 6. Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad?
tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained ...
Müük ei ole kaubast lahtisaamise, vaid väärtuste vahetamise protsess. Esmajärjekorras arendage suhteid, siis alles müüge. Olge aus nii enese kui teiste suhtes Müügisuhete loomisel tuleb mõelda pikaajalisele koostööle Enda üheks suurimaks eesmärgiks pean rahalist sõltumatust. Rahaline vabadus tähendab seda, et on küllalt raha ja selle pärast pole vaja pidevalt muretseda, nagu enamiks inimesi seda teeb. Kõige kurja juur pole mitte raha, vaid selle puudumine. Rahalise sõltumatuse saavutamine on minu elus üks kõige tähtsamaid eesmärke ja ülesandeid. See on liiga tähtis, et seda jätta juhuse hooleks. Rahamured on suurelt osalt muretsemise, stressi, ängistuse ja kaotatud meelerahu põhjuseks. Ma püüan olla alati võimalikult positiivne ja rõõmsameelne. külva mõte ja sa lõikad teo; külva tegu ja sa lõikad harjumuse;
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete k...
organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Toidud mida soovitatakse Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad
docstxt/1313475834129285.txt
Tervislik toitumine Inimestele on igapäevaselt vaja : · Vett · Valke · Süsivesikuid · Rasvu · Kiudaineid · Vitamiine · Mineraalaineid Veetähtsus tervislikus toitumises Vesi moodustab meie organismist keskmiselt kaks kolmandikku. Vee hulk meie kehas väheneb vanemaks saades. Noorte kehas on vett 65 % ja eakatel on alla 60 % vett organismis. Organismis on vesi väga hea ainete lahusti. Vett leidub peamiselt looduslikult puhtal kujul, erinevates jookides ning juur ja puuviljades. Vee puudujäägi korral tekib janu, uimasus ja organismi kaitsevõime nõrgeneb
Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli sündinud
121. Kuid me ei saa võtta ruutjuur negatiivse numbriga ja siis ruudu tulemus, sel lihtsal põhjusel, et see on võimalik võtta ruutjuur negatiivsest arvust. Kuupjuured ja kõrgema järgu Roots Kuupjuur on number, et kui cubed on võrdne antud number. Seda tähistatakse koos eksponent "1 / 3". Näiteks kuupjuur on 27 271 / 3 = 3. Kuupjuur ja 125/343 on (125/343) 1 / 3 = (1251 / 3) / (3431 / 3) = 25 / 7. Juured võib laieneda ka kõrgemate kuupjuured. 4. juur number on number, et kui võtta neljas võim, on võrdne antud number. 5. juur number on number, et kui võtta viienda võimsus on võrdne antud arv, ja nii edasi. 4. root tähistatakse eksponent "1 / 4", 5. root tähistatakse eksponent "1 / 5", iga juure tähistatakse astendaja on 1-lugeja ja järjekorras juure nimetaja . Veider juur on negatiivne arv on negatiivne arv. Me ei saa võtta isegi juur negatiivse numbriga. Näiteks (- 27) 1 / 3 = - 3, vaid (- 81) 1 / 4 ei ole olemas.
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
Kööginoad Anette Behrs MT 11 LEIVANUGA : Leiva, saia ja muude pagari- ja kondiitritoodete lõikamiseks LIHANUGA: Jäiga teraga nahastamiseks ja konditustamiseks TOMATINUGA Sakilise teraga nuga sobib nii lauanoaks kui ka tomatite ja samalaadsete pehmete, tihke koorega köögiviljade lõikamiseks. KAUNISTUSNUGA Köögi-ja puuviljadest saab selle noa abil teha spiraale. PRAEKAHVEL On suur, pika varrega kahvel, mida tarvitatakse praeliha tõstmisel, keeramisel ja tükeldamisel. JUUSTUNUGA Juust ei kleepu tera külge. Kahearuslise teraga on kerge juustuviilu tõsta. VÕINUGA Laia noalabaga on mugav määrida võid või muid määrdeaineid leivale, saiale. KALAPIIK Sellga kja kinni hoides on mugav kala puhastada, fileerida KANNELEERIMISNUGA Sellega on mugav teha kaunistusi köö- ja puuviljad...
Puu on rekursiivne, seega ka enamik algoritme, mis temaga rakendada, on rekursiivsed. Kuid iga rekursiivset algoritmi saab esitada ka iteratiiselt, nagu enne juttugi oli. Kui juur välja jätta, siis kõigil teistel tipul on olemas ematipp ja ematippudel(parent) on omakorda tütartipud(child). Sama emaga tipud on õed(siblings). Kui meil on mitu puud, võime rääkida metsast(forest). Luline on rääkida veel puu kõrgusest. Puu jaguneb nivoodeks. Nivoode hulk on puu kõrgus. Mõnes õpikus võib näha ka teistsugust definitsiooni puu kõrguse kohta. Järjestatud puu, järjestamata puu. Kui on oluline, mis järjekorras mööda nivood vasakult paremale
Varred Lehed Juhib taimes vett, mineraale ja toitaineid. Lehes toimub Taime tugi. Osaleb ka fotosüntees, säilitatakse fotosünteesis energia Juured Juur kogub taime vett, mineraale ja toitaineid. Juur kinnitab taime mulda. Maasikataim paljuneb juurte abil. Iseloomustus Maasikataim kui süsteem on avatud süsteem, sest see võtab väliskeskkonnast aineid ja energiat ning saab seda ka vastu, toimub aine- ja energiavahetus. See süsteem on dünaamiline.
Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija a juure märk juuritav Juurte omadused: 1. Igal positiivsel arvul a on parajasti üks n-es juur. 2. Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt. 3. Igal negatiivsel arvul on parajasti üks paaritu juurijaga juur, mis on negatiivne. 4. Iga n N korral, kui n 2 n 0 0 ja n 1 1 . 5
teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu üks teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama. Kuid seda kasutati sellisel huvitaval eesmärgil, kui kohvi aseaine saamine. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni "kohvipulbri". Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe "sigurikohv". Kindlasti teate, et väga paljudele inimestele kohv meeldib. Samas aga on olnud aegu, kus kohvi pole olnud alati kättesaadav. Teatavasti kasvab kohvipõõsas vaid maailma troopilistes piirkondades. Nii
1. Tõenäosuse mõiste - Sündmuse (klassikaliseks) tõenäosuseks nimetame temas sisalduvate (ehk soodsate) elementaarsündmuste arvu ja kõigi elementaarsündmuste arvu suhet. kindel sündmus, võimatu, juhuslik. Vastandsündmus, selle tõenäosus. - Sündmuse A vastandsündmuseks nimetame sündmust, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A ei toimu. 2. Sündmuste summa - Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis toimub kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. korrutis - Sündmuste A ja B korrutis on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad sündmused A ja B. (samaaegselt) vahe - Sündmuste A ja B vahe on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A toimub aga sündmus B ei toimu. AB 3. Sõltumatud sündmused. - Sündmused on sõltumatud kui: P(A|B)=P(A), ehk sündmuse A tõenäosus ei sõltu sündmuse B toimumisest või mittetoimumisest: Välistavad sündmused - Sü...
.........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10 Võsu.................................................................................................................................................................13 Vars............................................................................................................................................................
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paj...
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejä...
Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel
Juure mõiste (II) Paarituarvulise juurija korral on juurimistehte tulemus määratud üheselt iga reaalarvu a korral. Näiteks on võrrandi 8 ainukeseks lahendiks x = -2 ja seega 3 x 3 8 2. Paarisarvulise juurija korral peame juurimistehte tulemuse ühesuse tagamiseks tegema lisaeelduse: n kui juurija n on paarisarv, siis a > 0 korral juur a tähistab niisugust positiivset arvu, mille n-es aste on a. Näide 6,25 2,5 ja 6,25 2,5 ehkki nii 2,5 6,25 (2,5) 2 6,25 2 kui ka algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Ratsionaalarvuline astendaja. Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste defineeritakse võrdusega m
suurlinnades paremad, kui seda on lihtsas väikeses külas nagu näiteks Metskülas. Julgen siiski väita, et inimese hariduse omandamine on ainult kinni temas endas, külakoolides võib saada linnakoolidega võrreldava baashariduse ning siis alles vaadata edasi suuremate linnade ja seal asuvate koolide suunas. Eluliseks näiteks sellisele situatsioonile on näiteks tunnustatud Eesti muusik Jaan Tätte, kes on lõpetanud Puiatu Põhikooli, kuid on siiski hetkel väga edukas. Ka Mart Juur, tunnustatud muusik, ajakirjanik ja humorist, on oma algse hariduse saanud veel väiksemas koolis kui Jaan Tätte. Nimelt alustas Mart Juur õppimist Vastse-Otepää kolmeklassilises algkoolis. Ka tema on olnud väga edukas ja teda pole heidutanud, et ta õppis oma esimesed kooliaastad maakoolis. Kui järgi mõelda, siis kõik tuntud inimesed, kes mulle inimesena meeldivad (Elina Born, Jüri Pootsmann, Leelo Tungal, Marika Vaarik jt), on pärit
F_arv := esimene + teine; write(F_arv, ', '); esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 5. WHILE-tsükkel. program Ruutjuur; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* WHILE-kordust (eelkontrolliga). *) var arv, juur : real; begin arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); while arv <> 0 do (* tee senikaua, kui arv ei ole 0 *) begin write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); end; (* WHILE-tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 6. REPEAT-tsükkel. program Ruutjuur2; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *)
Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui samad liigid kooskülvis. On vastupidavamad kahjustustele ja haigustele. Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes. Segus täiendavad üksteist loomadel: varustavad loomi mitmekülgse toitainetega, taimed eri nõuetega mulla suhtes kasulik on liblikõielisi ja kõrrelisi koos kasvatada. Liblik- juur sügavas mulla, kõrrelistel juured pindsed- kasutavad üleval aineid. Arvestada et taimed eri nõuetega mulla, niiskuse, rohumaa kasutuslaad. Niidusegusse võetakse- kõrgekasvulisi pealisheinu, karjamaale- hea ädalasaagilisei alus heinu. Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Arengukiirus 1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu püsikluste 2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut
tsitruste koores) b. meelitusainete tootmine nektaariumid õites. F. Imikoed juurte tippudes juurekarvad vee omastamiseks 4. Taime osad. (Õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid. Kudedest moodustuvad organid. Need jaotuvad kasvu- ehk VEGETATIIVSETEKS ja paljunemis- ehk GENERATIIVSETEKS organiteks. KASVUORGANID on juur, vars ja leht, mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis, millest areneb vili, käbi või eosla ja gametangiumid ehk sugurakkude tekke kohad. Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega. Lihtsama ehitusega taimedel võib kogu paljunemisorganitest ülejääv osa olla lihtne, osadeks eristumata tallus (hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
ASTME MÕISTE ÜLDISTAMINE RATSIONAALARVULISTE ASTENDAJAGA ASTE Ruutjuureks antud mittenegatiivsest arvust nimetatakse niisugust mittenegatiivset arvu, mille ruut võrdub antud arvuga: siis, kui ba2 = = ab ja b 0 Näide: , sest 9 =3 =9 3 2 Murrulise astendajaga astme defineerime nii: m , kusa >= 0, an n m m Z, n Z, n 2 a (loeme: n-es juur arvust a astmes m) Juurimisel kasutame järgmisi nimitusi: on juur, n n a m on juurija ja a juuritav. Ruutjuure korral jäetakse juurija kirjutamata. Kui n = 3, siis nimertame juurt kuupjuureks. Kui n > 3, siis erinimetusi juurtele antud ei ole, loeme: neljas juur, viies juur jne. Pea meeles! 1. Igal positiivsel arvul on parajasti üks n-es juur 2. Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurija korral juurt 3
Mida võiks teha miljon krooniga? Nii mõnelgi ,,lotokolmapäeval" olen kadestanud neid värskeid miljonäre, kes peavõidu on endale saanud, raha kulub ju alati ära. On neid, kes satuvad halvale teele ja kaotavad seeläbi kõik. Seepärast vast öeldaksegi, et raha on kõige kurja juur. Aga leidub ka inimesi, kes oskavad rahaga mõistlikult ümber käia ning värskelt võidetud miljoni lausa mitmekordistada. Kui aga rahasummade kasvatamine pole eesmärk, mille poole püüelda, siis mida võiks teha miljon krooniga? Nagu mu ema on alati öelnud, kõige targem otsus on raha investeerida haridusse. Mina nõustun sellega täielikult. Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Miks siis mitte kogu õppimisprotsessist viimast võtta ja arendada ennast nii palju kui võimalik
11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
