Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rannajoon" - 447 õppematerjali

rannajoon – silumine, rõhutamine, sulatamine ja valik saarestikes b. Vooluveekogud – valik, klassifitseerimine ja geomeetriline üldistamine c. Seisuveekogud – valik, geomeetriline üldistamine d. Üldiselt oluline, et rannajoon säilitaks oma geomeetrilised iseärasused, vooluveed moodustaksid loogilise terviku, siseveekogude valiku tunnus peab olema selline et minimaalse pindalaga järv kujutuks kaardile loetavalt.
thumbnail
2
doc

Rannajoon

RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja Marko Pikkor, Heiki Potter Peep Krusberg Raivo Aunap Rannajoon - loodus Tõnu Oja Mats Meriste, Kalle Kirsimäe Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rannikud

Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keem...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

UUS-MEREMAA

Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pinnavormide iseloomustus

Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon - vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Eesti rannikumeri

Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Saari on vaja kasutada säästvalt: et püsiksid sealsed maastikud, kasvukohad ja elupaigad. Väikesaarte loodus on ammustest aegadest olnud oluline rannarahvale. Saarte siluetid olid tähtsad orientiirid nii rannakaluritele kui ka Läänemerel seilajatele. Rannajoon... Tänu arvukatele saartele ja poolsaartele on Eesti rannajoon hästi liigestatud ja väga pikk 3794 km. Kõige liigestunumat osa PõhjaEesti rannikust kutsutaksegi Lahemaaks. Üsna sirge on rannajoon vaid Pärnust Click to edit Master text styles lõunas ja Aserist ida pool. Second level Peale liigestatud rannajoone on Third level Eesti rannik ka väga mitmekesine....

Rannikumere ökoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? ­ Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? ­ Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lääne-Eesti madalik

2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................................... 4 2. Kiima...........................................................................................................................................5 Tuul Virtsus 1961-1990..................................................................................................................5 3. Vetevõrk...

Eesti loodusgeograafia
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inglise keele töö sõnade test vol.2)

Continental- kontinentaalne Roaming- ränne Due to-tõttu,-tänu,-põhjusel Defend-kaitse Invasion-invasioon Shipwrecks-laevavrakid Stretch-veniv,-venitus Shipping lanes-laevateed Stop over-peatuma Feature-tunnusjoon Extends-laiendab Peaks- Wild-metsik Slopes-nõlvadel Spruces-kuused Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht Oil spills-õlireostus Fossil fuels-fossiilsed kütused Grateful-tänulik Guilty-süüdi Hopeless-lo...

Inglise keel
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti

Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km),Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Geograafia küsimused vastustega

Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfääri iseloomustus

Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
20
odt

LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE

15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite külaks - sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud. Juunis on muuseumi õuel otse mererannal toimumas Kaunite Kontserdite sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk. Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses...

Turism
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vahemeri referaat

Tema rannikutel sündisid kõige võimsamad tsivilisatsioonid, mis kunagi maal elanud.Vahemere basseini vanaaegsed kultuurid on näitajaks inimkonnale lõputu ajaloovaramuks.Suur osa tsiviliseeritud inimkonna varajasest ajaloost on koondunud Vahemere kallastele. Kreeka antiikehitised ja armsad saared, Itaalia kultuuriväärtused ja keelt alla viiv köögikunst, Horvaatia dramaatiline rannajoon , Hispaania tulised road. Vahemere maades on suhteliselt suur hõivatute osatähtsus hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Läbi Vahemere kulgeb mitu tähtsat laevateed nafta ja põllumajanduse toodanguga, mis sõidavad idariikidest Lääne-Euroopasse ja seal varustavad toorainega tööstusettevõtteid. Mandrilavalt (Tuneesia ranniku lähedal, Aadria meres) ammutatakse naftat ja maagaasi. Vahemeri on turistide seal tuntud koht. Vahemere piirkond on...

Keskkonnakaitse ja...
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Bulgaaria

ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus...

Geograafia
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus?

Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks....

Geograafia
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun