Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole.
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3 Islami levik.................................................................................................................................4 Allah...........................................................................................................................................4 Koraan...........................................................................
ISLAM Jumal Allah , prohvet Muhamed Usk ja kultuur Alussambad: · Usutunnistus (ainujumal Allah) · Palvus viis korda nädalas, keelatud on palvetada laudas, käimlas, surnuaias, tapamajas. · Almus rahaline annetus vaestele ja abivajajatele · Kord elus tuleb ette võtta palverännak Mekasse Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast. Maailm jagunes kaheks piir...
Islam Levik • Suuruselt teine • Enamiku elanikonnast religioon maailmas. moodustavad moslemid: Liibüas, Afganistanis,Türgis, • Islam on juhtivaks Albaanias, Alžeerias, usundiks paljudes Egiptuses, Iraanis, Iraagis, riikides Aafrikas, Jordaanias, Malaisias, Aasias ja eriti Lähis- Maldiividel, Nigeerias, Palestiinas, Saudi Araabias, Idas. Somaalias, Sudaanis, Süürias ja Usbekistanis. Õpetuse alused Muslimid usuvad, et Ustavus tähendab Muhammad oli Allahi eesmärkide viimane prohvet. teenimist Nemad on võtnud kõrgematena tema sõnumit püha omaenda isiklikest usaldusena. eesmärkidest. Muslimid peavad austust Allahile auväärseks. Allah • ‘’Allah’’ on nimi, • Kõigi muslimite usu ...
Kontrolltöö nr. 3 A 1)Tõesta kolme väite põhjal,et kaamlid olid bebuiinidele asendamatud. Kaamlit kasutati sõidu-ja veoloomana,joodi piima ja söödi liha ja kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Pr...
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- ...
Islam Euroopas Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada Soov kätte maksta pika alanduse eest Moslemite suurenev osatähtsus Afganistani sõda 7. oktoober 2001 Iraagi sõda 23. märts 2003 Click to edit Master text styles Second level Third level ...
● Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. ● Levik ● Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas ● Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides ● Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ● Islam Eestis ● Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. ● Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas ● Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 ● Islami kultuurikeskuse Turath, Tallinna mošee ja Eesti Islami Koguduse ruumid asuvad Ülemiste keskuse taga asuvas vanas tehasekvartalis. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Islam
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal)
Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri
Keskkonna metsade maharaiumine, mulla erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu (Kreekasse ja Itaaliasse) Albaania rahvaarvult 140-s (maailmas). Euroopas 32lt. Rahvastiku tiheduselt 18s. Rahvastik on noor (28) Üle 65a 6,3%. Alla 15a 30%. Linnarahvastiku osakaal on 53,7%. Keskmine eluiga on 73,5a. N 77, M 70/71. Religioon Levinud islamiusk Moslemeid 70% Õigeusulisi kristlasi 20% Katoliiklasi 10% Albaania vabariigi majandus Üks vaesemaid Euroopas. Tugineb suurelt jaolt põllumajandusele. Pool elanikkonnast on hõivatud põllumajandusest. Üks viiendik töötavad välismaal. EKSPORT Ekspordi kogumaht on 256miljonit USA dollarit Tekstiil 32,7% Nahk ja nahktooted 19,5% Maagid 10,4% Kromiit, vask, rauamaak, asfalt Tubakat,puu- ja juurvilju ning veini
kohalikud inimesed lasevad neil sulanduda. Pagulastel on ju ka erinev usk ja erinevad kombed. Nad ju palvetavad 5 korda päevas ja neil on puhkepäevaks reede. Aga kui nad a la töötavad mõnes tehases, siis ei saa ju kogu tootmislinti ja protsessi seisma panna, sest nemad peavad palvetama. Mina arvan, et kõige parem variant oleks see, kui pagulased saaksid põgeneda oma riigiga sarnasesse ühiskonda. Näiteks Süüria sõjapagulased põgeneksid Türki, sest seal on ka islamiusk ja kliima on sarnane ning neil oleks palju lihtsam kohanduda. Aga eks Türgis ongi praegu neid pagulasi miljoneid ning ega nad kõik sinna ka ära ei mahu ja sellepärast neid üle Euroopa laiali saadetaksegi. Niiet kas mina olen pagulaste poolt või vastu? Mina arvan, et sõjapagulasi peab aitama, aga parem oleks, kui nad elaksid oma riigile sarnases ühiskonnas. Neid vihata pole mõtet, sest
1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud, kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast,...
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud
Õpe kestis tavaliselt 8 aastat. Keskaja lõpus toimus Eestis Liivimaa sõda(1558-83) 2. MÕISTED Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi palju levinud ning jätnud erinevaid märke nii kunsti kui teadusesse. Tänaseks teatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islamiusulist ning see arv kasvab islam on kõige kiiremini kasvav religioon maailmas. Islamiusuliste jaoks on jumal Allah. Nemad usuvad, et Allah lõi maailma ja inimese. Islamiusk tekkis 7 . sajandil Koraani nimelisest religioossest tekstist. Moslemid palvetavad viis korda päevas, olles näoga Meka poole. Enne palvetamist tuleb pesta nägu ja käed. Mosee on islami pühakoda, kus käiakse palvetamas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestisse 1721. Budism - on õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel edasi levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. See tekkis 5-6. Saj eKr. Budismi eesmärk on
6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ...maa-ala, mida valitses kaliif 9 Ibn Sina 8 araablaste usk 10 minarett 2 ladina keeles "papa" 11 mosee 10 torn 12 kaliif 12 kalifaadi valitseja 13 Ibn Rusd 11 pühakoda islamiusulistel 7 islamiusuliste püharaamat 3.Mis juhtus neil aastatel? 622- sai alguse islamiusk 630- islami riigi teke 882- Vana-Vene riigi teke 988- Vana-Vene riigis võeti vastu ristiusk 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Luther 1558 - 1583- Liivi sõda, kus osalesid järgmised riigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola. Peale selle sõja lõppu jäid Liivimaa valitsejateks Rootsi, Poola. 1054- lõhenes ristiusk Lääne- ja Idakirikuks 1492- Columbus avastas Ameerika 1337 - 1453- Saja-aastane sõda 1525- Esimene teadaolev mittesäilinud eesti keelne trükitud raamat
Islami päritolu ja teke Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides.
Deism-usuti, et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri. 732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati. 843- Verduni kokkulepe, Frangi riik kolmeks (Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa, Ida-Frangi riik-Saksamaa, Lõuna. Frangi riik- lagunes.)
suhted usaga läksid kehvemaks teise iraagi sõja ajal · 1980 saksa liitvabariigi kantsleriks Kahl, kes aitas kaasa kahe saksmaaa ühinemisele · 1998 saksam kantselreis schöder jätkas kahe saksamaa ühte sulatamist · Nii nagu saksamaal, tekkisid raskused kõikides ida-euroopa riikides inimesed arvasid, et geograafiline areng toob endaga kaasa kiire majandusliku heaolu kasvu. Islamimaailm · Islamiusu alguseks loetakse aastat 632, mil islamiusk tekkis araabia ps. · 20 saj islamipositsioonid tugevnesid tänu sellele, et araabia ps avastati naftamaardlad. Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik. · Muhhameedlastest arusaamiseks on väidetavalt 2 versiooni : 1) muhhameedlased maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha seaduste raamat sariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele
Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst. Keskajal toimus meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Kunstis tehti palju suuri saavutusi, eriti just arhitektuuris. Euroopasse rajati
Rahvastik Põhirahvus on prantslased, umbes 85%, kuid viimastel aastatel on sisse rännanud palju aafriklasi. Aastal 2004 immigreerus Prantsusmaale 140 000 inimest, neist 90 250 Aafrikast ja 13 710 Euroopast. Järgneval aastal langes immigratsioon 5000 võrra. Ta on juhtivaks sisserändesihtpunktiks Lääne-Euroopas, 50 000 avaldusega aastas. Prantsusmaa on ainus Lääne-Euroopa riik, kus on ainult üks riigikeel. Juhtivaks usundiks on kristlus (54%) ja sellele järgnevad ateism (31%), islamiusk (4%), budism (1%), judaism (1%) ja teised usundid (9%) Keskmine eluiga on 80 aastat. 2003. aasta seisuga oli Prantsusmaal 120 000 AIDSi nakatunud inimest. 5 Soolis-vanuseline koosseis Sündimus on üpris hea, poisse ja tüdrukuid sünnib suhteliselt võrdselt. Tööealisi on väga palju ning nende osakaal ühiskonnas suur. Eluiga on keskmisest kõrgem, umbes 80 eluaastat. Vanemaealisi on suhteliselt palju
mõne haiguse tõttu. Õigluse väljendumine erineb aga nii ühiskondlikul kui religioossel tasandil. Toon näiteks ühe ebaõiglusest tuleneva probleemi rassismi. Rassism on üks peamisi probleeme, millega inimkond tänapäeval kokku puutub. Arenenud maailm võib saata inimese Kuule, kuid ei suuda takistada inimest oma kaaskodanikku vihkamast ja tema vastu võitlemast. Prohvet Muhammedi elupäevadest alates on islamiusk taganud elava näite sellest, kuidas rassismile punkt panna. Iga-aastane palverännak (hadz) Mekasse näitab kõikide rasside ja rahvuste tõelist islamlikku vennaskonda, kui ligikaudu kaks miljonit moslemit üle kogu maailma tulevad Mekasse palverännakut sooritama. Samas aga nii võimsaid näiteid teistest religioonidest tuua ei ole. Kokkuvõttes võib öelda, et õiglus on nähtus, millega puutume kokku igapäevaselt, olgu see suhtetasandil või mõnel tähtsamal viisil. Ja nagu on
Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: 1
vanurit nooreks, väsinut erksaks ja õnnetut õnnelikuks". Sellest ajast peale on alkohoolsete jookide valmistamine võtnud hoogu juurdegi ja kiiresti haaranguga liikunud üle terve maailma, eelkõige pidevalt kasvava tööstusliku tootmise ja odava toorainete (kartul, suhkruroojäägid) tõttu. Traditsioniliselt peetakse Venamaad ajaloo suurimaks alkosõbralikuks maaks. Arvatakse isegi, et vürst Kiievi Vladimir valis 987 aastal õigeusu vaid sel põhjusel et islamiusk oleks keelustanud kogu maale alkohooli tarbimist. Kuid see habemega müüt, et joomine kuulub vene rahva traditsioonide hulka ei ole muud kui tühi jutt. Nimelt ajaloolane ja etnograf, prof. Kostomarov (1817-1885) lükkas selle arvamuse ümber. Ta tõestas, et Muinas Venemaal tegelikult joodi vähe; vaid üksikute pühade puhul keeti medovuhhat, meskit ja õlut, mille kangus ei ületanud 5-10 kraadi. Klaas lasti ringlema ja igaüks sai lonksu
VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja- Aafrika .711 aastal tungisid nad Hispaaniasse , mis samuti islamile alistati.Sissetung Galiasse edu ei toonud.Araablaste kätte langesid ka Vahemere suuremad saared Küpros, Kreeta, Sitsiilia ning nad üritasid vallutada ka Konstantinoopolit.Põhja pool langes araablaste võimu alla osa Kaukaasiast,idas vallutasid nad Kesk-Aasia ja tungisid Indiasse. 5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Islamiusk ühendas kõik araablased.Hõimude vahelised vaenused ja röövimised muutusid taunitavaks. Ning nad pöörasid tähelepanu rikkamatele naaberriikidele.Islam andis õigustust vallutustele, mida hakati nimetama dzihaadiks. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad? Paljud suurriigid-Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium-olid omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud.Paljud Bütsantsi elanikud ei olnud rahul keisrivõimuga
Nigerit ühendavat majandusühendust G8. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaa nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab
on õige põgenikud vastu võtta ja kaitsta neid vägivalla eest. Teisest küljest, mõeldes kultuuri väärtustele ja riigi julgeolekule, peaks muretsema Eestis elavate kodanike turvalisuse pärast, eesti rahvuse püsimajäämisele, ja sellepärast muude rahvuste sissevoolu vähendama. Sõjaohvritest on Eestisse jõudnud ka islamiusulised, kes toovad kaasa tugevalt kujunenud tõekspidamisi. Vähemlevinud islamiusk Eestis tekitab hirmu ja umbusaldust. Probleemi on ka selles, et kui palju suudab teistsuguse maailmavaatega inimene lõimuda eesti ühiskonnaga? Arvestades, et islamiusuga on ka seotud islami äärmusrühmitused (ISIS), on rahva kartus põhjendatud. Valitsus on selgitanud kartuste leevendamiseks, et kõigile pagulastele tehakse taustakontroll. Vastuväiteks võib jällegi küsida: kas taustakontroll suudab kindlaks teha eetilisi tõekspidamisi ning kontrollida, kui
klosspüksid Eksootiline välimus oli modellide puhul hinnas MOOD 1980 Oluliseks muutus disainerlogo Kehavormide rõhutamine- push up pesu Levis sportlik rõivastus Tänapäev 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners 1991- internet alustab tööd 1991 algas suur mobiiltelefonide areng 1992 Jorma Ollila teeb NOKIAst ühe maailma suurima mobiilifirma Usufanatismi tõus- eriti islamiusk. Hirmuteod Iraagis, Pakistanis, Nigeerias, aga ka lääneriikides. Ähvardab kliimasoojenemine ja energiakriis Digirevolutsioon- alates fotograafiast lõpetades televisiooniga Fantaasia populaarsuse kasv Arvutimängud Infoühiskond- Informatsiooni tähtsustav ühiskond ja seda maksimaalselt kõigis eluvaldkondades. Info hulk on kasvanud tohutul hulgal, inimeste osasaamine infost on aga vähenemas. Lisaks on ühiskond fragmenteerumas.
Rikkuste transportimine läbi Adeni kitsa lahesopi on jätnud vahendus- ja piiritasudena tänapäeva Somaalia aladele väga palju. Kaubateed on rikkuse allikaks, transiit on kasulik. Kuid kuld ja kultuuriväärtused on röövretkede ja sõdadega laiali tassitud, jäänud on islam, mis laiendab haaret, trots oma vaesuses ja pimedas vihas ning usk paremasse. Segadust kasutavad ära omakasu jahtivad sõjapealikud. Geopoliitiliselt asub Somaalia kahe maailma vahel, Aafrikasse imbuv islamiusk on oma mõju suurendamas, rändhõimud võitlevad selle vastu. Somaalia tükeldamine ei tule niikaua kõne alla, kui toimuvad aktiivsed lahingud. Ja kas selle riigi kooshoidmine ühe tervikuna ongi üleüldse võimalik ... Lisaks poliitilistele, majanduslikele ja julgeolekualastele raskustele on riik silmitsi põgeneva elanikkonnaga. Ainuüksi Jeemenisse siirdus eelmisel aastal üle 50 000 paadipõgeniku. Kui
Tallinna Õismäe Gümnaasium Islam Referaat Autor: Janne Reimann Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2014 Islami mõiste ja teke Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi - olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid ...
Olulisem on, et sajandeid oli maalikunst usuõpetuse tähtsaim osa. Nimelt oli kunsti funktsioon jutustada kristliku usu tõekspidamisi ja arusaamu visuaalses keeles. Ja see oli väga oluline, sest tol ajal oli kirjaoskuse õppimine võimalik vähestel. Seega oli maalikunst üheltpoolt evangeeliumi kuulutamise vahend kirjaoskamatutele, teiseltpoolt aga võimalus võimu ja positsiooni omavatel inimestel rõhutada oma religioossust. Islamiusk aga näiteks keelab kujutada piltidel loomi, inimesi ja jumalaid. Nii kaunistavad kunstnikud moseesid ja pühi raamatuid imekaunite ning keerukate geomeetriliste mustritega. Seega ei saanud seal inimestele piltide kaudu usku edasi anda ja uskumiste ja tõekspidamiste edasi andmine käis suuliselt. Kuid lisaks tavalisele maalikunstile on religioonis oluline koht ka sümbolitel. Enamikule inimestele on identiteediga seonduv väga tähtis. Inimestele meeldib tunda, et nad pole üksi
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
Kuum Kuiv Kuiv õhk o Suve ja talve temperatuuride erinevused on suured Põllumajandus Põllukultuuride valik piiratud Stepid on põldudeks haritud Peamiselt kasvatatakse teravilja Veise-, sea- ja lambakarjad Transpordisüsteem Laevad o Siseveeteede süsteem Õhtutransport Maanteed korralikult väljaehitatud o kiirteed Valitsevad usundid Ristiusk islamiusk Rahvastik ja asustus Rahvaarv umbes 733 miljonit Euroopa rahvastik moodustab umbes 11% kogu maailma rahvastikust Väga tihedalt asustatud o Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on seal, kus on soodne kliima, viljakamd põllumaad ja palju maavarasid o Hõredam asustus mäestikes Rahvastiku juurdekasv väike Tööstus töötlevtööstus masinate, kemikaalide ja seadmete valmistamine Panus maailmamajandusse
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
tööstuse suhkrurooga, teed, jaoks rapsi, nisu, maavarasid banaane jms. siiski napib. Põhja- Iraan, Enamasti Suuresti Demograafilin Palju kõrbesid Väga oluline on On Ekspordita Aafrika Iraak, jööb islamiusk e üleminek japõllumaad väga turismimajandu suhteliselt kse ja Ees- Pakistan, lähistroopilis . alles käib, kuivad. Vett s. Oluline osa halb ja ei puuvilla, Aasia Afganista te ja suremus ja põllumaade ka arene ka naftat, an, Liibüa, troopiliste sündimus on niisutamiseks ja naftatööstusel, väga
Neil arvati olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus, liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus. 4 Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia. Türklaste riigi pikaealise püsimise põhjus oligi just islamiusk, mis tolereeris kristlasi, kuid nõudis moslemitelt ranget koraanist kinnipidamist. Osmanite riigis oli käibel 3 keelt: türgi keele hübriid, mis oli kõikides riiklikes ametiasutustes ametnike keel; araabia keel, milles peeti palvused; pärsia keel, mis peeti kirjanduse ja luule keeleks. Tänapäeval hõlmavad 20 araabia riiki suure territooriumi. Vaatamata piirkondade erinevustele on araablased on vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõikidel araablastel on sama usk,
teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus
jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta
tõlget (kasvõi suulist). Liikluses säilitada ülim tähelepanelikkus. Enamus avariisid on põhjustatud kiiruse ületamisest ning liiklusreeglite eiramisest. Jalakäijana teed ületades veenduge, et autojuhid peavad kinni punasest fooritulest ja jalakäija õigusest ülekäigurajal. Samas on Türgis maanteed (kiirteed) väga heas korras ning bussiühendus eri linnade vahel väga hea. Välismaalastesse suhtutakse Türgis külalislahkelt. Islamiusk ei piira riietumistavasid, kuid liiga napp ja paljastav riietus võib äratada asjatut negatiivset tähelepanu. Suhtumine riietumisstiili ja tunnete väljendamisse avalikus kohas erineb märgatavalt Türgi eri piirkondades. Islamiusu pühakodasid, moseesid, külastades järgida kohalikke kombeid. Tervishoid Türgis viibides on soovitav juua ainult pudelivett. Eriti suvise kuumusega pöörata tähelepanu toidu kvaliteedile. 2008
Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast
Pealinnaks sai Bagdad, ning riik sai nimetuseks Bagdadi kalifaat. XII - IXX Sajand oli otomanide dünastia valitsemise periood, mille riigi piiridesse mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele, territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani ettekirjutustest kinnipidamist, seda kuni sultanini välja. Riigis valitses kolm keelt: türgi, araabia ja pärsia. Tänasel päeval hõlmavad kakskümmend araabia riiki märkimisväärse territooriumi. Suur osa sellest on kõrb või tühermaa, kuid vaatamata piirkondade erinevustele on araablased oma vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõigil araablastel on
Sugukonnajuhtidel e. šeikidel oli palju eelisõigusi. Paremad karjamaad, karavanimaksud, joogivesi. Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed. Ainujumalaks oli Allah. Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal - palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab. 11. ARAABIA KALIFAAT
Justinianus 1 (527-565). Pani aluse rooma õigusele 3 osa. Üritas taasstada rooma impeetiumi muistset hiilgust. 5 saj 2 pool balkani poolsaarele lõunaslaavid ja itaaliasse germaani langobardid. Kreeka slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid bütsantsile. Balakni põhjaosa slaavlased jäid. Lõunaslaavi alad. 7. saj türgi päritlolu bulgaarid, vallutasid doonau lõunakalda ja rajasid bulgaaria riigi. Ajalugu Page 23 Islamiusk 2. detsember 2009. a. 10:49 Enamus elanikkonnast beduiinid ehk rändkarjakasvatajad. Üksikud oaasid. Peamine kaamel. Esile tõusid Meka (usu ja kaubanduskeskus) ja Jeemen. Mõlemad oaasides. Põhitõed: · 1 jumal Allah · 5 korda päevas palvetada · Elu jooksul 1 kord mekasse või 3 korda mediinasse. · Paastukuu · Annetused Pühad raamatud: 1. Koraan a. Usk b. Elu c. Seadused 2. Sunna a. Koraani igapäevane tõlgendus ja laiedus 3
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Kirja keskne teema on Jeesuse Kristuse evangeelium ehk rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum, mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena. Sisu: kõik inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud, Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Islam Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli
Jaapanis, Tiibetis, Koreas, India, Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele. Katoliiklus on Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Islam Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil, mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaism on levinud Iisraelis. Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
