Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad...
Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(promillides)mingi piirkonna üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsad, kust saadakse puitu ning muid vajalike hüvesid.Kogu maakera katavad metsad ligikaudu 30% maismaast.2/3 maailma puiduvarust on lehtmetsades ja 1/3 okaspuumetsades.Segametsad on peaaegu eranditul põhjapoolkera parasvöötmes,okasmetsad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes(Siberi taiga- maailma suurim kompaktne metsaala Siberis), lehtpuumetsad peamiselt Kesk-ja Lääne Euroopas. FAO annab regulaarselt informatsiooni maakera metsavarudest.Kõige metsarikkamad riigid: Rootsi,Soome,Venemaa,Brasiilia,Peruu,Venezuela,Kongo DV,Kamerun,Angola,Indoneesia,Myamar,Uus-Guinea. Kõige metsavaesemad : Alzeerika,Niger,Mauritaania,Gröönimaa(Taani),Saudi Araabia,Egiptus,Liibüa. Ökösüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad...
144, §36) 5) Mis on vääriselupaik? Kui Sul oleks kinnistu, millel on mets ning sellest metsast osa on määratud vääriselupaigaks, siis kas loobuksid vääriselupaiga kaitsest oma maal ning raiuksid metsa, et saada kohest suurt tulu (kui mets on küps) või otsustaksid kaitsta vääriselupaika ning mis oleks siis selle viimase otsuse põhjuseks? · Vääriselupaik on peaaegu olematu inimmõju all olev metsaala , kus elab suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid jt kaitsealuseid liike. · Otsustaksin kaitsta metsa, sest mets kasvab aastakümneid. Raiudes metsa saaksin tulu ainult mina, kuid kaitstes saaksid tulu väga paljud ohustatud loomaliigid. Hävitada jõuab alati, kuid kui võimalus hoida, siis tasuks seda teha, sest pärast võib juba hilja olla....
aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm) Hovard Libby. Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad...
Mäed on paksu metsa all. Läänepool ei ärata tipud mägironijates suurt tähelepanu oma madaluse tõttu - keskmiselt vähem kui 2100 m. Chugachi kõrgemad tipud asuvad aheliku kesk- ja lääneosa vahel. Neist mägedest kõrgem on Mont Marcus Baker (4016 m). üles Wrangelli mäed Wrangelli mäed asuvad Alaska kaguosas. Wrangelli kõrged tipud tõusevad üle lumise metsaala , keskmise kõrgusega 3600-3700 m. Wrangelli mäed on tehniliselt ühed kergemad Alaska peamistest tippudest, kuid sinna minekuks on vaja ette võtta ekspeditsioone ja astuda ilmade väljakutsetele vastu Wrangelli mägede peamised tipud: Mount Blackburn 4 996 m Mount Bona 5 005 m Mount Sanford 4 949 m üles Briti-Kolumbia rannikumäestik...
Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t Pöialpoiss Pöialpoiss on Eesti kõige väikseim metslind. Ta kaalub 5 grammi ja ta toitub käbidest. Laanemetsades ei tohi tuld teha! Tuld ei tohi teha laanemetsades sügisel ja kevadel ja eriti veel SUVEL! Metsatulekahjud on väga ohtlikud ja hävitavad palju metsaala . Aitäh tähelepanu eest! Looduskaitsealad freak456 Looduskaitseala Looduskaitseala on kindel piirkond mille loodust ei tohi rikkuda, saastada ega mingil muul moel mõjutada selle looduse loomulikku elu. All oleval pildil on Alam-Pedja looduskaitseala. Eluta looduse tegurid Looduskaitseala on väga laialdane mõiste. Osad looduskaitsealad asuvad soos, teised on aga täielikult metsas. Seepärasr ei saagi nimetada...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
(füüsikalised ja keemilised nähtused), elusloodus on aga kõik mis hingab, areneb, sureb. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala . Trofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad....
Riigi veevarud, eriti rannikualadel on ohustatud õli- ja tselluloositehaste poolt. Linnad toodavad aastas kokku umbes 2,6 miljonit tonni tahkeid jäätmeid. [8] 7 7.1. Metsatulekahjud Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. Portugalil on suur metsaala . Metsatulekahjud levivad peamiselt juulist septembrini, eriti vahemerelise kliima tõttu. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju ja veel palju teisi kaotusi. [2] 7.2. Ilmastikukatastroofid Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10...
Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 104. Kust saab krundi omanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest ja objektidest? Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 105. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala , kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest...
Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutuse...
Metsandus Looduslikku metsa leidub ainult kirde- ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, Mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. Hiinas on kolm peamist metsaala : Kirdes (Heilongjiang, Jilin ja Sise-Mongoolia) ning edelas (Sichuan ja Yunnan) ja kaguosas (Guangdong, Guangxi, Fujian, Jiangxi ja Hainanis). Kõige väärtuslikumat okaspuud kasvavad Kirdes ja ka Mongoolias. Hiinas on 175 miljonit hektarit metsa. Kuigi Hiina on suur pehmete palkide tootja, tarbitakse 24 peaaegu kogu oma toodang siseturul. Pberi tootmine on hakanud asendama riisikasvatust...
Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m). Selline mägine maastik raskendab aga kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust, samuti ei saa tegeleda mägistel aladel põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises...
Aastal oli Saudi Araabia 15. suurim energiat tarbiv riik, mille energiatootmine põhines 60% naftal. · Kõige suurm naftatootja riigis on Saudi Aramco, mis on kuulub riigile. · Nafta ja mineraalsete loodusvarade minister Saudi Araabias on Ali bin Ibrahim al- Naimi, alates aastast 1995. · Vee- ja elektriminister Saudi Araabias on Abdallah al-Husay, alates aastast 2004. Metsamajandus ja metsatööstus Metsamaa pindala ja muutused Kokku metsaala , 2000 (000 ha) - 1504 Loodusliku metsa pindala, 2000 (000 ha) - 1500 Plantations ala, 2000 (000 ha) - 4 Kokku dryland piirkonnas 1950-1981 (000 ha) - 46450 Muutus metsaala: Kokku, 1990-2000 - 0% Top, 1990-2000 - 0% Istandused, 1990-2000 - 5% Originaal metsa (b) protsenti kogupindala (c) - 0% Metsamaa pindala 2000 protsenti kogupindala 1% Tööstuse areng Toornafta Nafta reservi on hinnanguliselt 315000000000 barrelit ja maagaasi reservi on hinnanguliselt 253000000000000 kuupmeetrit...
Uus piirkond on föderaalriigi ühismaa, kus elanike arv kasvab B. Moodustatakse territoorium C. Moodustatakse osariik · Eelduseks piisav populatsioon ja haldus · Maa jaotatakse ruutudeks ja sektsioonideks : joonlaua meetod 2. Edela (Southwest) territoorium · Metsaala uurimine 1760. Aastatel · I linn 1775, sõjad indiaanlastega · 1790: 110 000 elanikku 3. Esimesed uued osariigid: · Esimesed uued osariigid · 1791 Vermont (Uus Inglismaa tagamaal) · 1792 Kentucky (Southwest t.) · 1796 Tennessee (Southwest t.) · 1803 Ohio (Northwest t.) · USA põhiseaduse ratifitseerimine ja seejärel kongressi heakskiit 4...
Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala . Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv,...
See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest. KESKKOND Keskkonna suurimad mured on pinnase erosioon, õhu saastumine põhjustatud heitgaaside eraldumisest tööstustest ja transpordi vahenditest. Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. 8 METSATULEKAHJUD Portugalil on suur metsaala . Vahemereline kliima teeb ülekaalukalt teeneid metsatulekahjude levimiseks peamiselt juulist septembrini. Eriti ohustatud on Põhja ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju umbes 2,0 miljardit (Portugali eskuudot) ja veel palju teisi kaotusi. ILMASTIKUKATASTROOFID...
Piisavalt toitu, kuid nüüd toodetakse seda, et toita maailma rahvastikust, kuid inimesed ikka näljas ja palju ressursse ära kasutada nende piirkondade - kala, puit-, soja-ja palmiõli kui nimetada vaid mõned - mida kasutatakse, et rahuldada järjest suureneva tarbimise vajadusi rikkamates riikides. Selle tagajärjel ökosüsteemides vaesemate riikide mida kahanenud. Netokahjum metsaala globaalsel tasandil 1990ndatel on hinnanguliselt kuni 94 miljonit hektarit - laiemal alal kui Venezuela ja võrdne 2,4% kogu maailma metsadest. Liikide hävimise Liigid on tähtsat rolli oma süsteemides. Igaüks neist suhtleb komplekssel viisil teiste taime-ja loomaliikide jooksul ühenduse, kas saagiks, parasiit, tolmeldajate, toiduainete ja energia, lagundusseadet, toitaine või konkurent....
Jõgevamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest. [9] Looduslikud tingimused Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala . Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas ning on rohkete järvede ja mõhnastike piirkondadega väga eriilmeline ala. Kesk-Eesti lavamaa on maakonna lääneosas paiknev lainjas ja nõrgalt voorestatud ala...
a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
