8 palli- Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 9 palli- Kivihoonete seinad ja laed purunevad. 10 palli- Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed. 11 palli- Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked. Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 2000. aasta suurim maavärin toimus Sumatras, Indoneesias. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,9 magnituudi. Selle tagajärjeks oli 103 inimese surm ning 2174 inimest sai vigastada. Peale peamist maavärinat oli veel 730 järeltõuget. 2001. aasta jaanuarikuus toimus Indias maavärin, mille tugevuseks oli 7,7 magnituudi. Maavärina tõttu suri umbes 20 000 inimest ja vigastada sai 166 001 inimest. Lisaks hävitas maavärin 400 000 inimese kodu, mille tõttu jäi umbes 600 000 inimest ilma koduta. Mitmed tähtsad ja ajaloolised hooned said kahjustada, näiteks Swaminarayan tempel ja Prag Mahali
Ülesanne 1. Litosfäär. 1. Selgita, millest sõltuvad maavärina tagajärjed? V: Maavärina ulatusest, rahvastiku hulgast ja asustustihedusest, ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest, infrastruktuuri tasemest. 2. Too näiteid võimsamatest / ohvriterohkematest maavärinatest. V: 1) 2010 aasta Tsiili maavärin, kus maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi ja kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo
S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Seismograaf ... registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa- värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3 4-5 4,3 - 4,8
S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Seismograaf … registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa- värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3 4-5 4,3 - 4,8
Animatsioon seismograafi tööpõhimõte http://www.wwnorton.com/earth/egeo/index/animations.htm 8.3 http://www.iris.edu/hq/programs/education_and_outreach/aotm Seismograafid Eestis Alates 1996.aastast töötab Tartu tähetornis seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal. Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maa- värinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist. http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise aja ja intensiivsuse ning arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub
teelt. Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad). Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2009 Maigi Astok Maavärinad Eestis Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi. Maigi Astok Animatsioone Seismiliste lainete levik http://www.classzone
mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km kaugusel ja Peruu pealinnast Limast 145 km kaugusel Vaikse ookeani all. Ka naaberriigis Ecuadoris oli tõukeid tunda. Peatõukele järgnes veel mitu järeltõuget
95% maavöinatest on tektoonilised Tektoonika-laamade liikumine Lisaks sellele ka vulkaani purkse tagajärjel maavärinad. Inimtekkelised maavärinad tuuma plahvatused. Kaevadnuse sissevarisemine Maavärina tugevus sõltub esiteks vallandunud energia hulgast, teiseks kolde sügavusest, kolmandaks kaugusest epitsentrist. Maavärinate skaala Mercalli skaala(0-12 palli)-hinnatakse visuaalselt hoonetele tekitatud purustusi. Ei kasutata. Richteri skaala(0-8,9 magnituudi) hinnatakse eneriga hulka mis vabaneb maavärina toimel. Richteri skaala on Logaritmiline. Eestis kõige suurem maavärin toimus 1976 ja epitsenter oli Ossmussaare juures 3,5 magnituudi.
Indoneesiat tabas tugev maavärin. Indoneesiat raputas pühapäeva hommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 6,4 magnituudi Richteri skaala järgi. Maavärina epitsenter oli Molucca saarestikus 52,4 kilomeetri sügavusel. Molucca asub 2415 kilomeetri kaugusel Indoneesia pealinnast Jakartast. USA geoloogiateenistuse esialgsete teadete kohaselt puuduvad inimohvrid, vigastused ja tekkinud kahjustused. Maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kell 9.57 (Eesti aja järgi varahommikul kell 5.57). Tugevat tõuget tundnud inimesed tekitasid tänavatel paanikat, kuigi rappumine polnud eluohtlik
Kõige aeglasemad, levivad maapinnal, nagu lained vees, põhjustavad kõige rohkem kahjustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, vulkaanilistel aladel. Nt. Filipiinidel 2012.aasta veebruaris(6,9 magnituudi), maalihked, suured purustused, inimohvrid ja maavärinale järgnes kahe päeva jooksul üle tuhande järeltõuke. Taiwani saar 1999.aasta september(7,6 magnituudi) nõudis tuhandeid inimelusid. Peetakse ajaloo laastavaimaks maavärinaks. 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 2,0 magnituudi ja vähem... väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed tavaliselt tähele ei pane. 3,0 magnituudi..
Maavärin Pakistanis Liisbet Sarapuu XII b Maavärin Pakistanis 2013-09-24 11:29:47 2013-09-24 16:29:47 UTC+05:00 epitsentris 7.7 magnituudi Epitsenter asus Awarani linnast Pakistanis 69 km kaugusel ja 270 km kaugusel Karachi linnast Pakistanis. Sügavus: 15.0 km 26.971°N 65.520°E Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe. Kaasnevaid nähtusi ei ole olnud.
2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja Elgoni mägi (4321 m). Suurim tasandik on Loita tasandik, mis on savann ja asub Masai Mara Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas. c) Viimane maavärin toimus Keenias 2 aastat tagasi ja oli 4,2 magnituudi suurune. Suurim maavärin toimus 89 aastat tagasi ja oli 7 magnituudi suurune. Viimane vulkaanipurse toimus aastal 1921, Barrieri vulkaanis. Seega võib järeldada, et riigis toimub suhteliselt vähe maavärinaid ja väga vähe vulkaanipurskeid. 5. Kliima a) Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk. Kliimavööde. - Parasvööde Keskmine õhutemperatuur suvel on 28°C ja talvel 24°C. Kõige rohkem sajab aprillis
maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Richeri / Mercalli skaala Richeri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks Mercalli skaalat kasutatakse maavärina kahjustuste hindamiseks. Seos eri tüüpi laamade piirialade ja maavärinate koldesügavuste vahel Ookeaniliste maakoorte lahknemisel toimuvad paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad Laamade vahevöösse sukeldumisel võib esined kolme tüüpi maavärinaid :
Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla. 2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami. Maavärin ei olnud katastroofiline kuna hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21. mail aset leidnud maavärin Alzeerias, mis oli vaid 6,8 magnituudi. Hukkunuid oli 2266 ning vigastatuid oli 10261. Üle 180000 inimese kaotas kodu ning rohkem kui 43500 hoonet oli kahjustunud või hävinud Algiers-Boumerdes-Dellys-Thenia vahelisel alal. Kahju hinnati 600 miljoni kuni 5miljardi USA dollarini. Maavärinast tekkis tsunami ,mis võis kohati olla kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige
844°E Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E ● Lähedalasuvad kohad: u 500 km Gröönimaast 675km Harstad, Norra 729km Narvik, Norra Google Earth Sügavus ja tugevus ● Sügavus: 10.0km Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht Laamade äärealad Kariibi laam ja Euraasia laam Laamade liikumine ● Liiguvad üksteisest eemale Piirkonna iseloomustus ● Märg Piirkonna iseloomustus ● Märg ● Lähedal üks saar, hõredalt asustatud Piirkonna iseloomustus ● Märg ● Lähedal üks saar, hõredalt asustatud
kasvatatakse suhkruroogu, aga kunagi oli terve saar kaetud metsaga ning seal leidus väärtuslikku puitu, nagu näiteks: mahagon ja seeder. Kuuba maavarade hulka kuuluvad veel sool, kvarts liiv ning petrooleum. Kuuba tähtsaim maavara on nikkel, mille varude järgi asub ta maailmas 2. kohal. Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused Kuubas esinevad maavärinad, hiljutisem leidis aset 20. märtsil 2010. aastal. Maavärina tugevuseks mõõdeti 5,6 magnituudi. 20.-21. sajandi jooksul on Kuubas esinenud 8 suuremat maavärinat, millest tugevaim leidis aset 1992. aastal ning tugevuseks mõõdeti tol korral 6,9 magnituudi. Suurima hukkunute arvuga maavärin leidis aset 1932. aastal, kui hukkus 6,75 magnituudise maavärina käigus 1500 inimest. Tegevvulkaane Kuubas ei ole. 4 Kliima
Haiti maavärin Meivis Piir Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. Jaanuaril kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Maavärina tugevuseks loeti 7 magnituudi Maavärina kolle oli sügavuselt 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18.jaanuar 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks ning tekitas riigis kaose . Toidu ja peavarjuta oli ligi 3 miljonit inimest Kokku varises kõik, alates supermarketitest ja korterelamutest ning lõpetades kohaliku
Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami
See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines
. (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. 2. Töövahendid Programm Ansoft Designer SV 3. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11 Smithi diagrammi abil ning S11 magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. 4. Töö käik Võtsin enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasin vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasin nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsin parameetrid eelnevalt loodud failist. Sobitamiseks sisestasin 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisin 5,0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 Ω, sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 Ω.
äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Mercalli skaala ei anna objektiivset infot, sest põhineb hoonete purustuste hindamisel ( hinnangud ei ole täpselt määratletavad) 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Maavärina poolt tekitatud purustuste ja ka ohvrite arv sõltub: 1
Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgesti tunda. Järgnesid ka järeltõuked, kõige tugevamad olid umbes 10 minutit ja 30 minutit hiljem. Seismograafi abil registreeriti järeltõukeid veel novembris. Inimesed arvasid, et tegemist oleks olnud hoopis allveelaeva plahvatusega aga mitte maavärinaga
Smithi diagramm Aruanne Täitjad: Ronald Rain Töö tehtud: 20.02.09 Töö eesmark Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11-e Smithi diagrammi abil ja S11-e magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. Töö käik Esiteks võtsime enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasime vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsime parameetrid eelnevalt loodud failist. Joonis 1. takistused 5GHz-i juures Sobitamiseks sisestasime 3 mikroribaliini
Sugulaste poolt maetud või mujal riigis surnuid pole arvestatud. Praeguseks on ametlikult lõpetatud otsingumissioon rusudes ning edaspidi keskendutakse humanitaarabi jagamisele. Maavärinas kokkuvarisenud majade all on aga veel teadmata arv hukkunuid. «Keegi ei tea, kui palju laipu on rusudesse maetud 200 000? 300 000? Kes teab üldist hukkunute arvu,» nentis Lassegue meediale. Eile raputas saareriiki veel üks järeltõuge, mille tugevuseks registreeriti 4,7 magnituudi. Seni pole uutest kahjustustest teateid. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------
hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s
· Tugevdatud sillad · Rannikualade kindlustamine · Õppuste korraldamine · Viidad varjenditesse · Päästeteenistus varustatud kaasaegse tehnika ja väljaõppega Suuremad värinad alates 1900.aastast Chile 1960 Alaska 1964 Sumatra 2004 Japan 2011 Chile 2010 Jaapan märts 2011 · Maavärina tugevuseks oli 8.9 magnituudi Jaapani tsunami Linke · http://www.wwnorton.com/college/geo/egeo/flash/8_3.swf · http://www.wwnorton.com/college/geo/egeo/flash/8_2.swf · http://www.wwnorton.com/college/geo/egeo/flash/8_1.swf · http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquakes/main.html · http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/wave-primary.html · http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/wave-secondary.html · http://www.pbs
ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida uuritakse: maavärina asukoht, tugevus, kolde sügavus, maapõue rõhkude suund Richteri skaala – maavärina tugevuse nimetamine kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Mõõtühikuks magnituut (0 kuni 9,6) Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel. Alates 1935.a. USA seismoloog Charles Richter alustas. Inimene tajub alates 2,5 magnituudist. Purustav on üle 5 magnituudi. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete Mõõdetakse purustusi tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse
Teine osa aga koosneb kirjutussulest, mis isoleeritakse nii palju kui võimalik maavärinate tõugetest. Selleks on näiteks vedru otsa pandud fikseeritud raskus. ,,Alates 1996.aastast töötab Tartu tähetornis seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal.Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maa-värinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist."(Liiber, powerpoint esitus) 4. Richteri ja Mercelli skaala Maavärinad on nähtused, mis ilmuvad suhteliselt ootamatult ja isegi, kui tänu mõõteriistadele saab ära määrata enam vähem, kus see toimuma hakkab ja ui tugeva jõuga tuleb, on ikkagi loodus mõnes mõttes väga ettearvamatu nähtus. Selle jaoks, et hinnata sellise looduskatastroofi võimsust ja suurust on olemas spetsaalsed hindamis skaalad. 1
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus.
Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked). Tulekahjud või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Kuidas mõõdetakse maavärinate tugevust? Seismograafi abil - see registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa-värinaga vabanenud energiahulka Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10.2014 El Salvadori ja Nicaragua rannikuid Maavärina tugevus 7,4 magnituuti Maavärina kese El Salvadori pealinnast 170 kilomeetrit kagus ning 70 kilomeetri sügavusel Hukkus 1 inimene ning kahjustada said mitmed majapidamised 17.9.2014 Guami saar Maavärina tugevus 7,1 magnituuti Tõugete epitsenter jäi USA-le kuuluva Guami pealinnast Hagåtñast 48 kilomeetrit
Tokyo asub maavärinate piirkonnas. Hooned tuleb ehitada Second level nii et nad maavärinatele vastu Third level peaksid. 1923.aastal oli seal Fourth level 7,9magnituudine maavärin, mis hävitas suure osa Tokyost ja Fifth level umbes miljon inimest jäi peavarjuta.11.märts 2011 toimus Tokyos järjekordne maavärin, tugevusega 8,9 magnituudi. Maavärina tagajärjel tekkis 10meetri kõrgune tsunaami, mis ujutas üle rannikualad. Jaapanis toimub aastas 800- 1000 maavärinat. Lisaks maavärinatele tegutsevad Jaapanis ka vulkaanid. Seal on üle 200 vulkaani, neist tegutsevaid umbes 70. Katastroof Jaapanis Jaapanis on praegu kole, seal ei ole üldse tore. Inimestel kurb on meel, et mis kõik võib tulla veel. Kuri laine kõik kaasa viis, ei kuskil kasva enam riis. Olid majad,olid rajad, surid inimesed sajad.
murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala ● Arvestab energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb ● Põhineb seismojaamades salvestatud kõige suurema laine ● amplituudil (Võimsaim, mis kunagi salvestatud on 8,6 magnituudi) Mercalli skaala-mõõdetakse 12 palli süsteemis (hinnatakse maavärinast põhjustatud kahjustusi) d. Kuidas vähendada purustusohvrite arvu & purustusi, millest sõltub? 1) Kuidas vähendada ohvreid? ● Õppused ● Evakueerumine ● Kindlad elamisehitised 2) Millest sõltub ohvrite arv? ● Majade kvaliteet ● Maavärina asukohas olevast inimasustusest ● Maavärina epitsentri asukoht (mida lähemal seda tugevam maavärin) ● Magnituud
provintsis 23.jaanuaril 1556.a, kus sai surma 830 000 inimest. 13. mail raputas Mandri-Hiina edelaprovintsi Sichuani pealinna Chengdud taas maavärin -- kokku nüüdseks hukkunute arv kasvanud 12 000 inimeseni. Hiina Rahvavabariigi Seismoloogilise Büroo ametniku Yin Zhaomini sõnul toimus maavärin kell 15.10 kohaliku aja järgi ning selle raskuskese asus jälle Wenchuani maakonnas. Seekord mõõdeti selle tugevuseks 6,1 magnituudi Richteri skaalal, vahendab agentuur Xinhua. Tegemist on tugevama järeltõukega 12. mail suuri inimohvreid nõudnud 7,8- magnituudisele maavärinale, mis tabas eile pärastlõunal 159 kilomeetri kaugusel provintsikeskusest Chengdust asuvat Wenchuani maakonda.Chengdu kontoritöötajad olid täna sunnitud pärast tõukeid jälle tänavatele jooksma. Inimesed tundsid selgelt hoonete rappumist ja pudelite kõlinat.Hiina RV
Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograaf maavärinate iseloomulike parameetrite hindamiseks. (asukoht, kolde sügavus, maavärina intensiivsus, maapõue rõhkude suundi). Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, võttis Richter võnkeamplituutide kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Inimene tajub maavärinat, mille võimsuseks on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine.
Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad
aja järgi Click to edit Master text styles Second level epitsenter oli Maule piirkonna ranniku Third level lähedal Concepciónist 90 km edela Fourth level suunas ja kolle 55 km sügavusel maa Fifth level sees tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit tugevaim maavärin Tsiilis pärast 1960. aasta toimunud 9,5-magnituudist Valdivia maavärinat ja tugevaim maailmas pärast 2004. aasta India ookeani maavärinat 15. mail 2010 teatati hukkunute arvuks 521 Pildid maavärinast Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level
Tuhapilv(lennukid), pürokplastiline materjal, lõõmpilv, mürgised gaasid, laavavool, mudavool Pos. küljed Viljakas muld, leidub väärtuslikke maavarasid, mineraalid, väävel, paiknevad mineral- ja kuumaveeallikad, vaatamisväärsus, suureneb saarte pind. Maavärinad Maavärinad ei tapa, suured ehitised tapavad. Kivid(suured liiguvad) Maavärinaid saab mõõta Mercalli skaalal, tugevus hinnatakse tagajärgede alusel, (kuni 12palli) Rochteri skaala Tugevus mõõdetakse aparaadiga, magnituudi max. 8,9magnituuti. (või rohkem) Maavärina tagajärg on looduskatastroof, millega kaasneb reljeefi muutus, maalihked tulevad, kaos, ning hiidlaine(tsunami-tekib ookeani põhjas toimunud maavärinast, kuni 40m kõrge, liigub kiirusega kuno 800km/h)
Esiteks sette kivimid(LUBI). Teisek tard kivimid (PIMPSKI). Kolmanndaks moonde kivimid (MARMOR). MAAVÄRINAD Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või kuhjunud pingete tõttu. Maavärin levib koldest eemale seismeliste lainetena. Laineid jaotatakse: Pikkilaineteks- liiguvad kiiresti (kõige kiiremad nagu merelained) Ristilained- levib nagu uss mööda maad. Seisograaf- maavärina mõõtmis seade mõõdetakse magnituudi ja rihteri skaala järgi. Mis on tsunaami- okeanis toimunud maavärina tagajärjel tekiv mega suur laine. Suur nõlva kalle ja intensiivne murenemine. Libisemine, voolamine, nihkumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna mõjul. Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa. Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid. Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis.
Third level Fourth level Fifth level [1] 2010. aasta Tsiili maavärin Toimus Tsiilis 27. veebruaril 2010 kell 3:34 kohaliku aja järgi. Maavärina epitsenter oli Maule piirkonna ranniku lähedal Concepciónist 90 km edela suunas ja kolle 55 km sügavusel maa sees. Maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit. Hiljem registreeriti kokku 13 järeltõuget mis olid tugevamad kui 6.0 magnituuti. 2010. aasta Tsiili maavärin Maavärina tulemusena nihkus Lõuna-Ameerika laam mööda enam kui 700 km pikkust murrangut lääne poole. Nihe on erinev, näiteks Tsiili pealinn Santiago nihkus 24 cm, aga Concepción 3,04 meetrit ja Buenos Aires 3,9 cm
Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed
toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks 3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 1935 Charles Richt'i loodud Richteri skaala on logaritmiline skaala. See
Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Pursete kestus Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga
ei näinudki. 4500 aasta jooksul on olnud Saint Helensi vulkaan ettearvamatu oma käitumise ja sagedaste pursetega, mis teeb temast väga ohtliku vulkaani. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Enne purset on tavaliselt näha ohumärgid suitsu eraldumine ning maavärinad. 20. märtsil 1980 osutaski 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78. Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Siiski on raske ette ennustada, millal täpselt purse toimub ja kui võimsaks see kujuneb. Niisiis järgneski sellele maavärinale vulkaani kuulsaim purse, mis toimus 18. mail 1980. aastal kell 8:32, selles hukkus 57 inimest ning lisaks inimohvritele kaotasid oma elu ka paljud metsloomad. Kahjustused tekkisid kümnete kilomeetrite ulatuses. Tuul kandis 520 miljonit tonni
Tektoonilised – Maa sisepinged. Vulkaanilised – vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad – koobaste sisselangemine. Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala – põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale.
Tektoonilised Maa sisepinged. Vulkaanilised vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad koobaste sisselangemine. Tehnigeensed inimeste põhjustatud. Kolle koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale.
Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas
Sumatra saare looderannikust 250 kilomeetri kaugusel, 9.1 magnituudine maavärin tugevuselt neljas maailmas, pärast 1900. aastat. Tugevaim viimase 40 aasta jooksul. Maavärin oli ebatavaliselt pikk 8 kuni 10 minutit. Maavärin oli nii tugev , et selle järeltõuked ulatusid 6.6 magnituudini ja toimusid veel 3-4 kuud pärast esimest värinat. Kolm päeva enne Kagu-Aasia tsunamit toimus maavärin Uus-Meremaa lähedal , selle tugevuseks mõõdeti 8.1 magnituudi. Mõned teadlased arvavad, et need kaks maavärinat on omavahel kuidagi seotud, aga tõestada seda ei suudetud. Tsunami laastas 11 riigi randu , lainete kõrgus ulatus 30 meetrini. Kõige rohkem said kannatada Indoneesia , Sri Lanka , Tai rannad. Lained jõudsid ka Somaaliasse , mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Maavärin ja tsunami tabasid rannikut jõuga, mis on võrdne 1500 Hiroshima pommiga. Tsunamil läks 15 minutit kuni 7
impulssidena(6-7km/s) S-lained ehk ristlained levib keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Rayleigh'i lained- paneb maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love'i lained- võngutavad maapinda horisontaalselt risti laine levikusuunaga Maavärinate mõõtmine Richteri skaala- mõõdab maavärina võngete tugevust, mõõtühik on 0-8,9 magnituudi Marcalli skaala- mõõdetaksepurustusi, silmaga määratav, ühik on pallides 0-12 Purustuste suurust määrab: · Maavärina tugevus · Ulatus/piirkond · Kella aeg · Rahva hul, tihedus · Ehitiste materjal · Infosüsteem, infolevik 3.5. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on
maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Richteri Mercalli Mida mõõdetakse? Võngete tugevust Purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit
*Maavärina tugevus sõltub 1.vallandunud energia hulgast, 2. kolde sügavusest, 3. kaugusest epitsentrist. MAAVÄRINATE SKAALAD *Mercalli skaala (0-12 pali) hinnatakse visuaalselt hoonetele tkitatud purustusi (tp ei kasutata) *Richteri skaala (0-8,9 palli skaala logaritmiline) hinnatakse energiahulka mis vabaneb maavärina toimel Est kõige suurem mv toimus 1976 ja epitsenter oli Osmussaare juures 3,5 magnituudi.>seinad mõranesid, klaasid riiulitel klirisesid. 2.5 inimene tajub ja 5 mt põhjutab hoonetele kahjustusi.
annaabi.ee 
