küpress, oliivipuu, loorberipuu VIHMAMETS Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50 kuupmeetrit/ha Indoneesia, eebenipuu, Palju sademeid, Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I. Venemaa II. Brasiilia III. Kanada IV. USA Probleemid seoses metsadega 1. Metsatulekahjud esinevad kõikides metsades, kuid kõige rohkem Siberi okasmetsas 2. Happevihmad eriline probleem eriti okasmetsas, aga ka lehtmetsas 3. Põllumaade laiendamine metsade arvelt eelkõige kannatavad vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5
innovatsiooni juhte. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Saksamaa ekspordib rohkem puitu kui Hispaania, eriti palju ekspordidakse paberit ja paberitooteid, puitpaneele ja saepuru. Mõlemad riigid on Euroopas suurima metsapindalaga. Millised on peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias ja Saksamaal? Peamised metsadega seotud probleemid Saksamaal on happevihmad ja tööstussaaste, mis on mürgitanud paljud metsad. Peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias on tööstussaaste, metsatulekahjud ja võõrliigid. Jätkusuutlik metsamajandus Saksamaal ja Hispaanias Mõlemas riigis on metsade kadumise vastu võitlemiseks käivitatud puuistutamise projektid
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on oranzikas laik, mis ulatub esikäppadeni. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkuneja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugison levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Ta on tihedalt metsadega seotud loom, keda lagedal võib kohata ainult saagijahil. Eelistab ta vanu risustunud okas- ja segametsi. Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal. Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta hea meelega raibet. Jooksuaeg on metsnugisel juunis juulis. Pojad sünnivad 8...10 kuu pärast (aprillis mais). Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad.
Mullad Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Kliima Valitseb parasvöötme mandriline kliima. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Taimed Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Maavarad Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Tänan vaatamise eest!
kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Ökoturism Lätis Ökoturismi traditsioon Lätis on suhteliselt uus ja alles kujunemisjärgus. Kuid Läti ökoturismi sihtkohana on huvitav ja põnev, sest Lätis on suhteliselt puutumatu loodus, multikultuurne ühiskond ja autentne maa kultuurikeskkond. Kuna Läti on hõredalt asustatud, on pool Läti territooriumist kaetud metsadega, kus on näha metsloomi ja looduslikke protsesse. Paljud Läti elanikud kasvatavad toitu oma aiamaal, eelkõige on see iseloomulik maainimestele. Ka paljudes restoranides Riias on võimalik maitsta Lätimaa toodangut. Kurzemes, Läti Ökoturism Eestis Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. Eesti Ökoturismi Ühendus on 7. septembril 1996 asutatud organisatsioon, mile eesmärk on edendada koostööd
3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www.loodusajakiri.ee www.teavapiltnik.ee https://et.wikipedia.org/wiki/Soostunud_metsad https://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad https://www.youtube.com/watch?v=q4AQDDKglEE Tänan kuulamast!
Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega. Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani MARSS Nimi tuleb Rooma sõjajumala järgi. Marsi ja Maa ja maa mass on sama Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi. Selle nimi on Olympus Mons ja kõrgus on 21km and diameeter 600km . Mäe otsas asub vulkaan.
Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männivaablane(toitub männiokastest, võivad sigimise ajal süüa enamusoksi), männikärsakas. Linnud- Rähn, metskiur, musträhn, metsis(suurekasvuline, mustjat tooni isaslind, eelistab
5. Metsade majandamist reguleerib seadusandlus: - Code frostier ehk Metsaseadustik Valloonia piirkonnas - Bosdecreet ehk Metsadekreet Flandria piirkonnas. On arenenud metsakompleks, puitu kasutatakse mitmekülgselt. 6. Jah, rahuldavad. 7. Ekspordib, kuid vähesel määral. Metsatööstuses on väike osa, kuna on paljusid teisi riike, kes ekspordivad palju rohkem ning kellel on ka suurem metsa % riigis. 8. Eraisikute valed käitumisviisid metsadega, kuna eraisikute käes on 58% Belgia metsadest, ehk üle poole.
Metsa eluring Eestist on kaetud 50% metsadega. Metsa kasvab 2,2 miljonil hektaril. Eesti metsadest 37% on riigimetsad. Metsa elu hakkab seemnest. Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt
Tenerife- suurim Kanaari saar canariasbooking.iport.it Tenerife üldandmed ● Pindala – 2354 km² ● Saarel elab 908 555 elanikku (2011. a andmetel). ● Pealinn – Santa Cruz de Tenerife ● Kõrgeim mäetipp – El Teide (3718) en.rodema.es Tenerife maastik ● Saare lõunaosas – kaunid liivarannad ja lauge maastik ● Keskosas – El Teide ● Põhja – ja lääneosas on metsadega mäed, www.aurinko.ee lopsakalt rohelised orud, maalilised ja järsud kaljulõhed. ● Tenerifet katab vahemereline kuivalembene www.novatours.ee põõsastik. Tenerife taimestik ● Kanaari mänd ● Kanaari datlipalm ● Draakonipuu nagi.ee ● Loorberipuu et.wikipedia.org www.kleongroup.ee et.wikipedia.org
geopeitus.ee/pic/8199.jpg Elutingimused metsas Metsas on mitmekesist toitu – Lehti, marju, käbisid seeni jne Putukaid, ussikesi, pisinärilisi jne http://gallery.vm.ee/pildid/metsamarjad_.JPG http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/sipelgas.jpg http://albums.rate.ee/s3/1/1/a/11a05344623.jpg Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. http://www.envir.ee/sites/default/files/pictures/eesti_pindala_maa Vasta küsimustele Eesti metsasuse kaardi põhjal. 1. Millises maakonnas on metsa kõige vähem? 2. Kui suur osa sinu kodumaakonnast on kaetud metsaga? 3. Reasta lähtuvalt metsasusest Eesti maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud
https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik Austria maa-alast on sobilik põllumajanduseks. Alpid muudavad palju Austria alasid elamiskõlbmatuteks. https://goo.gl/Y12CGO http://goo.gl/1U7WdA Rahvastik Austrias elab hinnanguliselt 8,5 miljonit inimest, neist ligikaudu veerand elab pealinnas Viinis. Aastatel 2001-2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa sellest on tingitud sisserändele.
7. Milliseid tooteid viiakse maailmaturule? Mida ostetakse sisse? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Maailmaturule eksporditakse saematerjali,puitplaate, paberit ja pappi. Imporditakse puidumössi, paberit, saematerjali ja küttepuid. Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa. Puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises on Itaalia maailma arvastuses 10-ndal kohal. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Probleemiks võiks olla toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine. Kuid probleemid võivad olla ka siseturul, sest seal puuduvad tarbijad ning suurem osa toodangust läheb ekspordiks.
maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Keskaja Euroopa kliima 11.-13. sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval, näiteks Inglismaal sellel ajal oli võimalik vinamarju kasvatama, aga Gröönimaa, oli kaetud metsadega ja heinamaadega, kuid praegu ta kattud jääga. Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt 1560. aastatel algas aga Euroopas väike jääaeg. Temperatuur langes märatavalt, talved muutusid külmemaks, ka kevad ja suvi olid keskmisest külmemad ja niiskemad. Rahvaarvu kõikumine
i n d r H kliima · Vahemereline · mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). pinnamood · Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m) · Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp Kyparissovouno (1024 m) · keskosas laiub Mesaoría tasandik. · puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad;
siiski peab ka neid tooteid suures osas importima. Pinnamood ei soodusta põllumajandust, kuna metsade mahavõtt ja põllumaaks ümber tegemine pole juba moraalselt seda väärt, muld võib küll viljakas olla kuid enamjaolt on pinnas liiga niiske ning piirkonda raputavad pidevad katastroofid, mis võivad saagi ära hävitada. Jaapan asub suures osas inimasustuse poolest lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjapoolne Jaapani osa on kaetud paksude metsadega ning inimesi seal enamjaolt ei ole, seal valitseb parasvööde. Kõige palavam kuu on august ning siis on keskmiselt 26 kraadi. Külmim on jaanuar ning siis on keskmiselt 5 kraadi. Keskmiselt sajab igas kuus 1530 millimeetrit vihma, suved on sajurohkemad ja talved kuivemad. Vegetatsioon enamus taimedele on 5 kuud, osadele ka 6 ning lõuna pool ka kuni 7. Aasta kohta saab Jaapanis saaki korjata 1 korra. Riisi kasvatus kestab tüüpiliselt umbes 30 päeva septembrist oktoobrini.
Kõik nad sõltuvad vähemalt mõnes oma elutegevuse etapis metsast ja seal elavatest teistest liikidest. Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga kaasa tuua kogu terviku lagunemise. Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab elupaiku väga erinevatele liikidele, sh ka haruldastele liikidele. Suur mitmekesisus muudab metsad vastupidavamaks ja suurendab nende taastumisvõimet suurtest häiringutest (tormid, tulekahjud jne). Selle sajandi alguse äärmiselt intensiivne metsamajandamine on surve alla pannud suure osa Eesti elustikust. Kõige raskemasse olukorda on sattunud just vanades raieküpsetes metsades elutsevad liigid
Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud suurte ja tihedate metsadega. Järvi ning soid võib leida peamiselt Kesk-Kreekast. Rahvastik: Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka immigratsioon. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud
· 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. · 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht · Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). · Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki.
Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRAD Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Imetajatest elavad Rumeenias mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas. On ka palju liike mere- ja mageveekalad. 5. INIMTEGEVUS Rumeenias leidub naftat ja maagaasi. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED Monumendid või vaatamisväärsused: Bukaresti triumfikaar Parlamendihoone The Sinaia Monastery
Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad
Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist. Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel.
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid...
Mis riigis on metsatööstus kõige paremini arenenud (kõige mitmekesisem), mis riigis kõige halvemini? Milleks raiutud puitu nendes riikides peamiselt kasutatakse? (Koostage struktuuridiagramm, et riike omavahel võrrelda ja analüüsida.) Mis riik neljast suudab ennast ise puidu ja puidu ning paberitoodetega varustada, mis riik sõltub impordist? Mis riigi osatähtsus on maailma metsatööstuses suurim? Mille põhjal otsustasite? Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid nendes riikides? Andmete kogumine Leidke vajalikud andmed metsatööstuse kohta FAO aruandest (forestry statistics): ÜLLE LIIBER, TÜ LOTE 2011 Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e05.pdf Andmete töötlemine ja analüüs
lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja
Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu eri kliimatüüpi. Erinevad kliimatingimused põhjustavad aga erinevusi ka taimkatte iseloomus. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Kui mandrite idarannikuid iseloomustab suur suvine sademete hulk ja talved on suhteliselt kuivemad, siis mandrite läänepoolsetel rannikutel on olukord vastupidine. Lähistroopilises kliimavööndis on mandrite läänerannikutel vihmase talve ja kuiva suvega kliima. Kuna suurim sellise kliima ja taimkattega ala on Vahemere ümbrus, on seda loodusvööndit hakatud nimetama vahemereliste metsade alaks. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel
SUURBRITANIA,ROOTSI,POOLA,SLOVAKKIA. 1) Võrdle metsaressursse 4s riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim? metsavaeseim? Milliste näitajate põhjal otsustasite? Kõige rikkaim neis riikidest on ROOTSI , sest Rootsis on ligikaudu 27,5 (1000 ha) metsa. Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 27,367 27,474 27,528 Võrdluseks: SLOVAKKIAKS: Area (1000 hectares) RA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 1,922 1,921 1,929 SUURBRITANNIAKS ...
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1%
Natur und Umwelt Die Abfallbeseitigung war immer ein zentrales Thema,das viel Geld kostet.In den letzten Jahren diskutiert über die Abfallvermeidung.Es wichtige Müll gar nicht entstehen zu lassen.Das liegt in erster Linie bei der Verpackungsindustrie,aber auch der Kunde kann.Zumbeispiel ob er Einkaufstasche mitnimmt und Plastiktüten verzichtet.Beim Recyceln hilf die Stadt dem Bürger.Die Stadt stellt öffentliche Container zur Verfügung.Bestimmter Müll kann gratis abgegeben werden.Für Glas und Altkleider stehen in jedem Stadtviertel Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt.Denn nicht selten findet man da noch ganz brauchbare Dinge. Natur und Umwelt Kaetud pilves-bedeckt Sademetehulk ulatub-die Niederschlagsminge erreicht Kantaksse merre-wer...
ANTON HANSEN TAMMSAARE elulugu A.H. Tammsaare lapsepõlvekodu asub Järvamaal, soode ja metsadega ümbritsetud väljamäel- Tammsaarel. Kirjanik sündis Põhja-Tammsaare talus 30. jaanuaril 1878. Peres kasvas üles kümme last, kirjanik neist neljas. Töötas algul karjas, hiljem põllumaal. Kirjaniku lapsepõlv oli karm ja lihtne- ta kasvas üles nõudliku isa ja hella emaga. Pühade ajal loeti peres piiblit ja pühakirju. Teostes on kirjanik tihti läinud tagasi oma lapsepõlve ning kirjeldanud teostes ka oma lapsepõlvekodu
Euroopa suurim terastootja ja eksportija Rahvusvahelised veoteed Põhilised ekspordiartiklid masinad ja varuosad Sõidukid Kemikaalid Metallid Toidukaubad Tekstiilid Ekspordipartneriteks Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Sveits 4,4% (2009). Tööstusharud, põllumajandus, maavarad 4750 km² niisutamata maa 7798 km² kaetud veega 33% on põllumaa, 31% on kaetud metsadega, 15% on karjamaaks Rikkalikult leidub kivi ja pruunsüsi ning kivi ja kaalisoola, vähem raua, nikli, vase, uraani jmt metalli maaki, naftat ja maagaasi. Pruunsöe kaevandused LeipzigiHalle ja Kölni piirkonnas Haritavat maad 51% riigi pindalast Põllumajandusega tegeleb 3mln inimest, mis on arenenud põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti LõunaSaksamaa spetsialiseerunud karjakasvatusele Reinimaa Pflazi liidumaa orgudes on viinamarjakasvatus
1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas
Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast
rõõmus Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb Seitsmes peatükk (148-175) Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk Jevgenit külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud-esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas
Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist
● Sademete hulk aastas on 600-800mm ● Keskmine temperatuur suvel on +16° C ● Keskmine temperatuur talvel on 0° C kuni -1° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +36.4° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -31.2° C Pinnamood ● Suhteliselt tasane maapind ● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m ● 11% riigi maast on kaetud metsadega, 655 aga põllumaaga Loodusvarad ● Nafta ● Maagaas ● Lubjakivi ● Sool ● Kriit ● Liiv ● Kruus ● Kala Rahvastik ● Rahvaarv: 5602628 ● Keskmine eluiga on riigis 78.5a: meestel 76.3a, naistel 80.7a ● Taanis on peamiselt taanlased, kuid leidub ka türklasi, bosnia ja hertsegoviinalasi, inglasi ning ka muude põhjamaade rahvast ● Kõneldavad keeled on taani ja saksa
mis nõudis kõikide jägede äärsete metsade ülevaatamist, suurte jõgede ümbruses 50 versta ja väikeste ümbruses 20 versta ulatuses. Tsaar Peeter I oma regulatsioonidega saavutas metsade üle suure kontrolli. Neljas periood tõi kaasa suured muudatused metsade omandi ka kasutamise küsimustes. Keisrinna Elizabeth Petrovna kuulutas kõik tsaar Peeter I poolt kehtestatud regulatsioonid kehtetuteks. Tema ajal anti võimalus omanikele oma metsamaad müüa, samuti ka vabaduse teha oma metsadega mida iganes. On tehtud ülestähendusi, et 1782 aasta seadustega lõppes metsade kaitsmise ajajärk ja algas piiramatu kasutamise aeg. 1786 aastal jagati metsad regioonidesse põhja, kesk ja lõuna metsad. Viiendale perioodile oli iseloomulikuks jooneks olid metsanduse juhtimise detsentraliseerimine. Loodi uued ametikohad metsaülemad ja metsavhaid. Lahendati mitmeid parktilisi küsimusi metsade omandi, metsade kaitse ja parema juhtimise suhtes.
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis
Üheks hotelliks Levivad ulatuslikud heit- Alabamani. Kõirgeim tipp on seal Hotell Super 8 lehised metsad, sarnane- on Mount Mitchell Motel- Richlands vad Euroopa metsadega, ( 2037m ) Põhja- /Claypool Hill Area. See ent on liigirikkamad. Põh- Carolinas. asub linnas Pounding jas kasvavad vahtrad ja Mill
suhkrupeeti. Karjakasvatusele on spetsialiseerunud rohkem Lõuna- Saksamaa. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavalt piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Põllumajanduse kasutuses olevad maad on ligi 174 885,9 km2. Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0° ja juulis 16°. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes
.21 8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21 8.3. Metsade kooslus ..................................................................................................22 8.4. Metsade paiknemine ............................................................................................22 8.5. Metsanduse osa majanduses ................................................................................23 8.6. Metsadega seotud keskkonnaprobleemid ............................................................24 9. TÖÖSTUS ..................................................................................................................26 9.1. Tööstuse üldiseloomustus ...................................................................................26 9.2. Mineraalid Soomes .....................................................................................................26 9.3
lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud
ning nendelt saadud piim. Kitsepiimast valmistatakse meilegi tuntuf Feta juustu. Kreekas on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud ja tuvid. Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning
kestab tänaseni. Selgrootute väiksema liikuvuse ja suurema liigirikkuse tõttu on varasemad arengujärgud jätnud Eesti selgrootute faunasse rohkem jälgi kui selgroogsete faunasse. Selgroogsete fauna areng on olnud dünaamilisem, asustus lindudega tekkis tõenäoliselt juba osaliselt jää all olnud territooriumil. Arktilised liigid on tänapäeval enamikus kadunud, nende jäänukiteks võib veel pidada näitekskaurilisi. Järgnenud laialeheliste metsadega soojem periood tõi Eestisse arvukalt mitmesuguseid roomajate, lindude ja imetajate liike, kellest osa kadus kliima uuesti jahenedes üsna kiiresti (metshobune), osa suhteliselt hiljuti (näiteks euroopa piison, euroopa kobras (nüüd reintrodutseeritud), tarvas, sookilpkonn). Eriti 20. sajandil on faunat oluliselt mõjutanud ka inimtegevus (paljude sünantroopsete liikide tulek, mitmete loomade introdutseerimine ja keskkonnareostusest tingitud liikide väljasuremine, elupaikade
Gustav Adolfi Gümnaasium Lahemaa rahvuspark Referaat Nimi: Johanna Berit Sild Klass: 8.c Juhendaja: Helina Reino/Tiina Naissoo 2011 Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
