MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid:
Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga
Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja
Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor..................
.............................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .................................................................................................... 28 4.5. Kaod elektrimootorites ...................................................................................................... 28 4.6. Elektrimootorite talitlusviisid............................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid .....................................................................................................
Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7. 2-taktilisel mootorile: ei olegi karteri tuulutust, sest küttesega kõib läbi karteri. 8. silindri tööpinda viimistletakse: oonimise meetodil. ...
Elektrimootorit on vaja, et inimese elu kergendada, sest siis saab tekitada elektrist mehaanilise jõu, mille abil näiteks asju liigutada, tõsta või üldse midagi muud. Elektrimootoril on tänapäeva maailmas suur tähtsus, sest kõik on põhiliselt elektri pealt toimiv, seega kasutatakse ka neid mootoreid igal pool, et elu kergendada. Kui anda elektrimootorile suuremal hulgal voolu, siis võib neid jagada: alalisvoolumootorid, vahelduvvoolumootorid, impulsstoitega mootorid. Alalismootorid Alalismootorid on üks elektrimootori alaliike. Alalismootori põhisuuna muutmiseks tuleb kasutada mehaanilist või pooljuhtidega tööd. Alalismootorid koosnevad peamiselt õhupiluga üksteisest eraldatud staatorist ja rootorist. Staatorid paiknevad magnetvälja poolustel, milles tekitatakse magnetväli. Saab järeldada, et kui suurendada mootori pinget, siis saab tõsta ka pöörlemiskiirust. Siit järeldub
Tartu Kutsehariduskeskus Auto remondiosakond Otto Kontro Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Püsimagnet ergutusega ehk alalisvoolu mootori tööpõhimõte Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S. Kui need üksteise lähedusse panna siis nad tõmbuvad kokku, kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Tänu magnetvälja kindlatele jõujoontele ja Lorentz´i jõu omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kommutaator on elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud, mis moodustavad kommuteerimissõlme. Klemmliistud on paigaldatud roo...
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
Kolbmootorite põhielemendiks on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. [3] Tuntakse nelja- ja kahetaktilise sisepõlemisega kolbmootoreid. Levinum on 4-taktiline mootor, milles toimub järjestikku neli tsükilt: õhu (õhu ja kütuse segu) sisselase silindrisse; selle komprimeerimine; kütuse süttimine, põlemine, põlemisgaasi paisumine; põlemisgaasi väljalase. Väntvõll teeb mainitud nelja tsükli jooksul kaks pööret. [3] Kolb mootorid jagunevad omakorda sundsüütega ehk ottomootoriteks või kompressioonist küttesegu süütega ehk diiselmootoriteks. [7] Sisepõlemismootori on teinud levinuks eelkõige suhteliselt lihtne tööpõhimõte ja ehitus ning hea suhe mootori võimsuse ja kaalu vahel. [7] 1. AJALUGU 1769. a võttis James Watt kasutusele esimese töökindla kondensaatoriga varustatud aurumasina; 1807. a ehitas Isaac Rivvaz elementaarse auto aurujõul; 1814. a ehitas George Stephenson esimese auruveduri;
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega
laugpära katusejoone, peidetud esituled ning täispikad tagatuled. Sisu oli viimane sõna nelja korvistmega, konsoolidega ees ja taga ning kõikide näidikutega. Tagumisi korvistmeid oli võimalik isegi alla klappida, et tekitada 2.13m pikkune pakiruum. Kapoti all Charger nalja ei mõistnud. Standardis oli 318cid V8, kuid suurem osa ostjaid vahetasid selle 383cid V8 vastu välja. Kuid '66 Charger nägi ka kuulsaima mootori debüüti muskelautode ajaloos - 426cid Hemi. Kuigi Hemi mootorid olid saadaval juba 1950-ndatel ja 426cid Hemi oli saadaval alates aastast 1964, siis 1966 oli tänava-Hemi debüüt - esimene Hemi, mida tavainimene võis tänaval kasutada. Reklaamitult oli selle võimsuseks 425bhp, kuid reaalselt andis see välja umbes 500bhp tänavaseades. Hemi lisas $3122 baashinnale $1000, mille tõttu tehti Hemidega Chargereid ainult 468tk sellel aastal. Võibolla oli see sellepärast, et Hemile anti ainult 1 aasta/12000
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad
Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. (http://www.minu.pri.ee/automootor.htm) 6 1.4 Liigitus Mootoreid liigitatakse siis teatud parameetrite järgi, milleks on: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid. 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid. 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid. 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid. 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga.
Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. Samm-mootor Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega.
juhtimiseks sügavustest kust see seni oli võimatu. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist. Watt'i mootor kasutas 75% vähem süsi kui Newcomen'i oma ja seda oli odavam jooksutada. Watt jätkas oma mootori arendamist, muutes selle tööstusmasinate jaoks sobivaks. See andis tehastele võimaluse paikneda ümber jõgede äärest, ning arendada industriaalrevolutsiooni kiirust. Newcomen'i ja Watt'i varajased mootorid olid "atmosfäärilised", mis tähendab et need olid energiaga varustatud vaakumi poolt tekitatud kondenseerunud aruga, mitte laienenud auru survega. Silindrid pidi olema suured, kuna ainus kasutatav jõud nende suunas oli õhurõhk. Auru kasutati ainult selleks, et kolb saaks liikuda tagasi algasendisse. Umbes 1800. aastal võttis Richard Trevithick kasutusele mootori mis kasutas kõrgsurve auru. Need olid palju võimsamad kui eelmised mootorid, ning piisavalt väikesed transpordialaste
Madalaid, kesk- kui ka kõrgsagedusi on võimalik muuta vastavalt eelistustele. Eriti täpse heli reprodutseerimise tagab 1000W väljundvõimsusega ja 12-kanaliga digitaalvõimendi. Unustatud ei ole ka väliseid heliallikaid. Heli on võimalik esitada nii CD plaadi, ipod-i, Aux sisendi kui ka Bluetooth ühendust kasutades. 7 6. Mootorid Jõuallikatena on Phaetonis kasutatud nelja eirnevat bensiinimootorit ja kahte diiselmootorit. Mõned mootorid on jagatud ka teiste automudelitega nagu näiteks Audi A8. Kõik mootorid olid varustatud 4-motion nelikveoga, kuid 2004. ja 2005. aastal oli saadaval ka 3.2 VR6 mootoriga esiveoline Phaeton. 7. Kokkuvõte Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et Phaetonist on läbi raskuste saanud väga hästi läbi mõeldud luksusauto, mis pakub arvestatavat konkurentsi omas klassis.
Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud
Ajalugu Wärtsilä mootor Mootori eripära Sissejuhatus Wärtsilä tegeleb laevandusele ja energiatööstusele suurte mootorite valmistamisega ning on oma ala juhtivootja, omades harufirmasid üle kogu maailma. Wärtsilä toodangusse kuulub ka maailma suurim mootor RTA96C, mida kasutatakse suurtel kaubalaevadel (Emma Maersk) ja supertankeritel. Selliseid mootoreid eksisteerib hetkel alla 30. Ajalugu Esimesed mootorid 4taktilised 1905 esimesed 2taktilised mootorid 1912 esimene klappideta mootor laevale MontePenedo 1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri maht 1820 liitrit Kaal 2300 tonni (sh
......................................................................................4 Sõna robootika tuleb sõnast Josef Čapeki loodud sõnast ´´robot´´, selle tõi inimkonna ette tšehhi Kirjanik Karel Čapek oma lavastuses´´R.U.R´´.Sõna ´´robootika kasutas esimestkorda Isaac Asimov. Asimovilt pärinevad ka robootika kolm põhiseadust...........4 2. Robotite liigid................................................................................................................5 3. Mootorid kui lihased......................................................................................................6 4. Tähtsamad robotite klassid............................................................................................8 5. Andurid ja millest toitub................................................................................................9 6. Töö..............................................................................................................................
See näitaja iseloomustab mootori suurust ja järelikult ka võimsust . Surveaste : näitab , mitu korda vähendab ruumala silindris , kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse . Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest . Mootorite liigitus .. Mootor on mehaanilise energia allikaks ja on vajalik autode , traktorite ja liikurmasinate liikumapanemiseks . Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel : · Otstarbe järgi : veovahendite ja kohtkindlad mootorid · Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor . · Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite · Silindrite arvu järgi : ühe ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg ..
RAKVERE AMETIKOOL AL 11 NIMI KUIVKARTER Referaat Rakvere 2011 Kuivkarter. Kuivkarteri mootorid kannavad õli õli paagist ära, mis on eraldatud mootorist. Selle mootori õlitussüsteem kasutab kahte õli pumpa. Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm
asuv töötanud ning jahtunud gaas juhitakse silindrist välja – taastub esimese takti alguses valitsenud olukord, ainult mootori osade temperatuur on mõnevõrra suurenenud. Vältida mootori ülekuumenemist, mis tekitab mootorile kahjusid, ksutatakse jahutamiseks õhkjahutust või vedelikjahutust ning mõnel mootoril on vaja ka õli jahutamiseks. Kahetaktilises mootoris on ühendatud ainult sisselaske- ja survetaktid ning väljalaske- ja töötaktid. Kahetaktilised mootorid on ehituselt lihtsamad ja seetõttu ka töökindlamad, nende poolt arendatav võimsus on enamsati väikse kuineljataktilistel mootoritel. Sisepõlemismootori käivitamiseks kasutatakse tavaliselt starterit. Sisepõlemismootori negatiivne külg on see, et üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, mis lastakse lihtsalt mootorist välja. Peale kahe- ja neljataktilistele on veel mootorid jaotatud diisel ja bensiini mootoriteks. Need
Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek)
Road Runneril mis oli tuntud et lüüja Hemi tänavatelt. 1971-1974 1971 aastal sai charger taas uue stiili, Jällegi uus iluvõre ja kere tehakse rohkem ümara kujuga. Varjatud esituled ei olnud enam kindlad, nüüd oli see vabatahtlik. Kapotile paigaldati ventilaator otse õhu puhatsamiseks. Kui juht tahtis puhast õhku otse karburaatorisse, siis vajutas ta vaakumnuppu ja klapid läksid lahti. 1972 aastal olid veel 440 Magnum mootorid olemas, aga uute seaduste järgi pidi neto hobujõudude asemel kastutama bruto hobujõude. See tähendas seda, et maksimum hobujõud võisid olla 305, kõik mis on üle 305 on neto, alla 305 bruto. 1973 aasta chargerid said uue vertikaalse restiga tagatuled ja uued õhuavad ( enam ei ole ka peidetud esitulesid). SE mudelitel oli uus katus, mis oli kolmekordse avaga aken. 1973 aasta chargerid ja kõik Chryslerid olid varustatud 5 mph kaitserauaga ees ja taga.
Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär 1-kolvi paigaldussuund, 2- kolvi valmistamise aeg, 3- tehase märk, 4- kolvi mõõt mm Diiselmootorid jaotatakse küttesegu moodustamise kambri järgi kahte põhigruppi: a) jaotamata põlemiskambriga mootorid, millised omakorda jagunevad kahte alagruppi: · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus
aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi:
kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse
Volkswagen Beetle. Muskelautode võidukäik 1960-ndate alguseks said USA autotootjad aru, et autode müüginumbrid on otseselt seotud nende eduga kiirendusvõistlustel ja ringrajal. Selle seose mõistmine vallandas sõja võimsuse, kuuptollide ja kummisuitsuse kiirenduse nimel, mille sarnast ilmselt enam kunagi ei kordu. Algselt oli ka võistlustel rõhk täissuurtel autodel, kuna just sellised autod müüsid ja väiksemaid praktiliselt ei toodetudki. See tegi omakorda vajalikuks suured mootorid, mis kasvasid peagi 331 CID-ist Chris Müür 11 11.03.2012 TTK (5,4 liitrit, '51 Hemi) kuni 426 ja 427 kuuptollini (7 liitrit, '63 Max Wedge ja Fordi / Chevy võistlusmootorid). Kuid tõeline pööre saabus 1964. aastal. Siis sai esimest korda suurema töömahuga mootor (389 CID - 6,4
Mootorite liigitus Mootor kui mehaanilise energia allikas on tarvilik auto liikumapanekuks. Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid; 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid; 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid; 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid; 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga; 6) silindrite arvu järgi ühe- ja mitmesilindrilised mootorid; 7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille
muutmisel seda stabiliseerida. Tänapäeval toodetakse ka väga suure, megavattideni ulatuva võimsusega püsimagnetitega mootoreid. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laevaveo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. 2.2.Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid Mikrolaineahjus kasutatav sünkroonmootor Väiksevõimsuselisi püsimagnetergutusega ,masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täiendavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud neid nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori
willing to pay $1400 (AUD). Should the airline prefer the $1400 passenger, or the $200 passenger plus a possible Sydney-Los Angeles passenger willing to pay $1300? Airlines have to make hundreds of thousands of similar pricing decisions daily. Jooksvad kulud Täisteenindusega lennufirmadel tuleb maksta suur hulk fikseeritud jooksvaid kulusid, et säilitada turul püsimajäämine: tööjõud, kütus, lennukid, mootorid, varuosad, IT teenused ja võrgustikud, lennujaama varustus, lennujaama kasutamise maksud, reklaamid, toitlustamine, kindlustus jne. Seega teatud osa piletimüügist saadud tulust läheb jooksvate maksude katteks. Veelenam, tööstus on struktureeritud nii, et lennufirmad on kui maksukogujad. Piletihinnad sisaldavad mitmed makse, mis jõuavad lõpuks varustajatele. Lennufirmad on ka kohustatud täitma valitsuse poolt kehtestatud seadusi. Kui lennuliinid veaksid reisijaid ilma vajaliku
2.1. Golf mark II lühiülevaade Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik (vt tabelit 1). Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16-klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Tabel 1 Golf Mark II kasutatavad mootorid Mootori tähis Silindrite arv, Klappide arv, Töömaht, Võimsus, tk tk cm3 kw MH 4 8 1272 40 EZ 4 8 1595 55 GX 4 8 1781 66
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
termoreaktiivmootorid. Need jagunevad 2 põhitüübiks: I. Rakettmootorid 1. Keemilised rakettmootorid a) vedelkütusrakettmootorid b) tahkekütusrakettmootorid c) hübriidrakettmootorid 2. Mittekeemilised rakettmootorid a) tuuma-, b) päikese- ja c) elektrijõul töötavad mootorid II. Õhureaktiivmootorid 1. Kompressorita mootorid a) otsevoolureaktiivmootorid b) pulsatsioonreaktiivmootorid 2. Kompressoriga mootorid a) turboreaktiivmootorid Üldtutvustus Reaktiivmootoritest on kõige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt näiteks mudellennunduses. Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel
........................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............lk 8 4.Peatükk ERITÜÜPI MOOTORID............................................................lk 9 4.1 Reasmootor ehk ridamootor.....................................................................lk 9 4.2 V-mootor...................................................................................................lk 9 4.3 Boxer-mootor...........................................................................................lk 10 4.4 Tähtmootor.........................................................................................
Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1) - Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16) - V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24) - Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) - VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16) - W-Mootor (3, 8, 12, 16)
Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter: 37m Kaevandi sügavus: 0.3m Korruste arv: 9
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis
liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist. Watt'i mootor kasutas 75% vähem süsi kui Newcomen'i oma ja seda oli odavam jooksutada. Watt jätkas oma mootori arendamist, muutes selle tööstusmasinate jaoks sobivaks. See andis tehastele võimaluse paikneda ümber jõgede äärest, ning arendada industriaalrevolutsiooni kiirust. Newcomen'i ja Watt'i varajased mootorid olid "atmosfäärilised", mis tähendab et need olid energiaga varustatud vaakumi poolt tekitatud kondenseerunud auruga, mitte laienenud auru survega. Silindrid pidi olema suured, kuna ainus kasutatav jõud nende suunas oli õhurõhk. Auru kasutati ainult selleks, et kolb saaks liikuda tagasi algasendisse. Umbes 1800. aastal võttis Richard Trevithick kasutusele mootori mis kasutas kõrgsurve auru. Need olid palju võimsamad kui eelmised mootorid, ning piisavalt väikesed transpordialaste
Mootori sisepesu Jaanus Akmentin Mootoris on vana kuivanud õli ja mootor vajaks pesemist Kuidas seda teha ? · Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista
Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad ja muud selle laadset. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täidavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitlusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt
Enamasti töötavad autod sisepõlemismootoritega Levinuimad on bensiinil ning diislil töötavad mootorid Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges
raskustega toime tulla DMG ja Benz&Cie. ühinesid. Firma sai nimeks Daimler-Benz ning kõik autod nimetati ümber Merceds-Benz´ideks. Kust tuli nimi Mercedes. Mercedes tuli DMG parimast mudelist 1902 Mercedes 35hp, mis omakorda sai oma nime ühelt Daimleri partneri tütre nimest Mercedes Jellinek, ta isa Emil Jellinek oli 1902 Mercedese spetsifikatsioonide määraja. Mercedes Benz logo Kolmetipuline täht tuleb Daimleri logost ja tähendab: Mootorid maa, õhu ja vee jaoks. Ning lehed tulevad Benz&Cie logost Karl Benzi auks. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Benz http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B5%D0%BD%D1%86,_%D0%9A%D0%B0
Need, kes on uue Golfiga sõitnud, on kiitnud materjalide kvaliteeti, eriti armatuuri, mis meenutab natuke Mercedese ja Audi oma. Golf 4 on pisut laiem ja pikem kui eelkäija. Kuna enamus lisatud pikkusest on pagasiruumi arvelt, siis salong on ainult näiliselt suurem. Tehniliselt on Golf 4 väga konservatiivne. Ta pole mitte üksnes väliselt Golf 3 sarnane, vaid ka üldehitus on jäetud muutmata. Vedrustus on endiselt MacPherson-tüüpi. Mootorid on paremad, välja arvatud 1,4, on kõik mootorid üle võetud VW ja Audi varasematest mudelitest: · 1,4 4-silindriline 16V, 75 hj · 1,6 4-silindriline 8V, 100 hj · 1,8 4-silindriline 20V, 125 hj · 1,8 T 4-silindriline 20V turbo, 150 hj · 2,3 5-silindriline V, 10-klapiline, 150 hj GTI huviliste jaoks võib Golf 4 pettumuse valmistada. Golf 4 juhitavus ei ole nii terav kui enne. Tavalise kasutaja jaoks ei ole Golf 4 siiski üldse paha auto. Golf 4-st lasti välja ka erilisi mudeleid: VW Golf GTI 180 hj
vastupidi, siis on trafo pinget kõrgendav. Mähiseid kasutatakse nende nimipingete järgi: suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks, mis on kõrgema pinge jaoks ning väiksema nimipingega mähist nimetatakse alampingemähiseks, mis on väiksema pinge jaoks. 40. Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega? Elektrimootorite eelised: mootorite kasu ja võimsustegur on sõltuvuses mootori tööpingest ja võimsusest. Kiiremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit kui madalama kiirusega mootorid sama nimivõimsuse korral. Suuremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit, kui samal kiirusel töötavad väikesed mootorid. Suure kasuteguriga mootori kasutegur on 5 10 % kõrgem kui standardmootoril. Suure kasuteguriga mootoritel on suuremad mähised ning seega: 1) väiksemad koormuskaod, võimsustarge ning müra; 2) kuumenevad vähem ja nende eluiga on pikem;
3.Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 4.1) Kõik ained koosnevad molekulidest. Nt. asju saab peenestada purustada, katki teha. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. Lõhnade liikumine. 3)Molekulide vahel on tõmbe- tõuke jõud. Nt. aine elastsus. 5.E. Tarricelli, B.Pascal, Celcius, Reamur, Fahrenheit. 6.1) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb keha siseenergia ja süsteem teeb tööd. Nt. igasugused mootorid, katlad, mehhanismid. 2) Soojus ei saa iseenesest ülekanduda külmemalt kehalt soojemale. Nt. Kohvi jahtub mitte ei lähe soojemaks, ega jää ka samale temperatuurile. 7.Energia/ soojuse kvaliteet. Nt. Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab. 8.Soojusjuhtivus- soojuse ülekandumine osakeselt osakesele. Soojuskiirgus- soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema. Soojusülekanne-
SS-ide puhul kasutati mustriga alumiiniumit, mis tegi selle väljanägemiselt lihtsasti eristatavaks. Autosse oli võimalik soetada ka uus raadio. Kollektsionääride hulgas on kõige populaarsem 1963. aasta Impala on oma kere tõttu, kuigi kõige muu poolest oli see 1962. aasta Impalaga identne. Auto oli moodsalt pikk ja madal. Tagatugelede paneel oli alumiiniumist (SS-idel mustriga) ja kroomitud äärega. Mootoriks valiti enamasti väiksema kubatuuriga V8 mootorid. Uus näidikute paneel nägi välja ilus, kuid sellel asendati temperatuurinäidik tuledega, mis näitasid ainult kõrget ja madalat temperatuuri. Rahvakeeli on seda uuendust kutsutud ka “Idioodituleks”. Rooli kohale sai tellida ka tahhomeetri, kuigi seda harva tehti, mis andis SS mudelitele sportliku välimuse. 1964. aasta mudelitele palju muudatusi ei tehtud. Kere muutus veidi ümaramaks ja pehmemaks ja laiemasse kasutusse tulid taas suurema kubatuuriga mootorid.
Kahetaktiline sisepõlemismootor Loomine, tööprintsiip, ehitus ja kasutamise valdkond. Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
