Air France'i lende tühistati, streigi küüsi jäi ka Pariisist sisse ja välja suunduvad ning kohalikud rongiühendused. Riikliku raudtee-ettevõtte SNCFi teatel sõitis kokku ainult 35% rongidest. Kolm neljandikku rahvast ja kõik suuremad ametiühingud toetasid streiki, mida meedias kutsutakse nüüd mustaks neljapäevaks. Häiritud oli ka kohtute, haiglate ja energiafirmade töö. Kui 2008. aasta suvel kiitles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et streiki Prantsusmaal ei pane keegi tähele, siis seekord andis streik tuntava löögi. Juba 19. märtsil jätsid tööle minemata sajad tuhanded inimesed, kes soovisid valitsuselt tõhusamaid meetmeid majanduskriisi vastu. Prantsusmaal tõusis tööpuudus 2 miljoni inimeseni. Streiki toetas kolm neljandikku Prantsusmaa rahvast. Meeleavaldusi oli kavas kokku 200 linnas, koolid ei töötanud ja ühistranspordi liikumises oli häireid. Pärast jaanuaris toimunud üldstreiki tegi
1995. aastal valiti Jacques Chirac presidendiks. 1997. aastal tõusis peaministriks sotsialist Lionel Jospin, kes oli ametis aastani 2002. Kolmandat korda tekkis olukord, mil president ja peaminister ei olnud samas poliitilises leeris. Chriac taasvaliti aastal 2002, mil tema konkurendiks oli äärmiselt parempoolsete vaadetega Jean-Marie Le Pen. Jacques Chirac lõi uue partei UMP, ühendades enamuse parempoolsesse tiiba. Pärast Jacques Chiraci sai võimule Nicolas Sarkozy, kes oli UMP esimees 2007.aastal. 2012.aastal kaotas ebapopulaarne ja majanduskriisi kaasa toonud Sarkozy võimu sotsialist François Hollandele. Charles de Gaulle Charles de Gaulle sündis 22. novembril 1890 Põhja-Prantsusmaal Lille'is. Ta oli filosoofia ja kirjanduse professori Henri de Gaulle'i viielapselises peres kolmas laps. Sõjaväelise hariduse omandas Saint-Cyr'i sõjakoolis. Märtsis 1916 sai Verduni lahingus raskesti haavata ja võeti vangi
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28
A Dmitri Medvedev B Lech Aleksander Kaczyński C Alaksandr D Tarja Kaarina Lukašenka Halonen D Tarja Kaarina Halonen 4. President, kes juhib riiki, kus tehakse Lauma pesu A Tarja Halonen B Vaira Vīķe- Freiberga C Toomas Hendrik D Valdis Zatlers Ilves D Valdis Zatlers 5. President, kes pärast abiellumist hakkas kandma kõrgemate kontsadega kingi A Nicolas Sarkozy B Tarja Halonen C Horst Köhler D Rashtrapati A Nicolas Sarkozy 6. Monarh, kes tutvus oma abikaasaga 1972 Müncheni olümpial A Margrethe II B Harald V C Karl XVI Gustav D Elizabeth II C Karl XVI Gustav 7. Monarh, kes osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha A Harald V B Elizabeth II C Karl XVI Gustav D Akihito A Harald V 8
Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le (3). Pensioniea tõstmisega kaasneks ka teisigi probleeme. Halvimal juhul võib elanikkond selle vastu ka protestima hakata. Selliste rahutuste mahasurumine läheks riigile väga suure summa maksma. Selline juhtum toimus eelmise aasta septembris Prantsusmaal, kui Prantsusmaa president Sarkozy oli otsustanud kindlalt pensionireformi läbi suruda (4). Veel aitaks tootlikkust tõsta ka iibe tõus. See vähendaks töötajate puudujääki ning väldiks ka hilisemate tööjõu vananemisprobleemide teket. Nii tootlikkust kui ka iivet saab tõsta sarnaste teguritega. Näiteks tuleks luua töökohtade lähedusse meditsiinipunkt ning lasteaiad või koolid, mis julgustaksid lapsevanemaid oma lapsi omapäid jätma. Nad oleksid kindlad oma laste
Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin Die Schweiz Sweizer, Sweizerin Deutsch, Hans-Rudolf Merz Französisch, Italieneisch, Rätoromanisch Frankreich Französe, Fransösin Französisch Nicolas Sarkozy Italien Italiener, Italienerin Italienisch Giorgio Napolitano Spanien Spanier, Spanierin Spanisch Juan Carlos I Portugal Portugiese, Portugiesisch Anibal Cavaco Silva Portugiesin Holland Holländer, Holländisch Beatrix Holländerin Belgien Belgier, Belgierin Flämisch, Albert II Französisch
Antilles. France is the largest country in the European Union by area and the second largest in Europe behind Ukraine. France has been a major power for many centuries with strong economic, cultural, military and political influence. During the 17th and 18th centuries, France colonized much of North America; during the 19th and early 20th centuries, It is the most visited country in the world, by about 82 million tourist. French capital is Paris. President is Nicolas Sarkozy .France is ranked as the first tourist destination in the world, ahead of Spain and the United States. France is the 19th most populous country in the world. France's largest cities are Paris, Marseille, Lyon, Lille, Toulouse, Nice, and Nantes. Age S. 10 a
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Charles de Gaulle Sündis 22.11.1890, suri 9.11.1970 Prantsuse riigitegelane ja sõjaväelane 1947 asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse partei 1958. aastal kutsuti ta peaministriks saavutas uue põhiseaduse kehtestamise tagas tugeva presidendi võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline
Kuidas tekkis ? G6 sai alguse 1975. aastal Prantsusmaal presidendi Valéry Giscard d`Estaing`i (korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega.) Gruppi hakati nimetama G7 kui 1976 liitus sellega Kanada. 1991 kui pärast NSV liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel osalema Venemaa, hakati suurriikide ühendusest rääkima kui G7+1 G8 liikmed Stephen Harper ja Gordon Brown Barack Obama ja Nicolas Sarkozy Dmitri Medvedev Silvio Berlusconi Angela Merkel Yukio Hatoyama
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi tabab majanduslangus peagi ka Saksamaad, Hispaaniat ja Suurbritanniat. RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Euroopa Liit millega on liitunud hetkel 27 riiki, kaasaarvatud Eesti. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusanldus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuustest liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Sarkozy: Iirimaa peab abi saamiseks tulumaksu tõstma Eurotsoonis peavad olema ühtsed reeglid ning kui Iirimaa tahab, et Euroopa teda aitab, tuleb ka sealset ettevõtete tulumaksumäära tõsta, tõdes Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Sarkozy tõdes, et koos Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga võtavad nad ette Euroopa majanduste suurema integreerimise ning ühised rahandusreeglid.
oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne integratsioonipoliitika pole end õigustanud. Mullu teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Inglismaa peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika Viimase aja globaalsed poliitilised tormid on märgatavalt suurendanud immigrantide voolu lääneriikidesse, kus on niigi palju probleeme. See on juba viinud sotsiaalsete konfliktide tekkimiseni. Tagajärjed Kohalikud elanikud jäävad vähemusse Võõras kultuur summutab kohaliku kultuuri Valgete diskrimineerimine
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest
Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik. Riigi korraldus. Prantsusmaa pealinn on Pariis ja riigikeel on prantsuse keel. Rahaühik on euro (enne 1999. Aastat Prantsuse frank). Riigihümn on marseljees. Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. Riigi president, kes valitakse iga 5 aasta tagant, on Nicolas Sarkozy. Parlament koosneb Rahvuskogust , mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. Loodus Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m). Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu
Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8. mai (1945. aasta võidu püha) · 14. juuli (rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev) · 15. august (Neitsi Maarja ülestõusmise püha) · 1. november (pühakute päev) · 11. november (vaherahu päev) · 25. detsember (Jõulupüha) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus
those subjects. At present, the youngsters spend most of their free time staring at computer screen or just loitering outside without any particular purpose. They do not watch news or read newspapers. And it is bad to see that very few of them know what is the situation is Estonia or who are the ministers of our government or which parties form the coalition in the parliament. It gets much worse. Too many children do not even know who are Angela Merkel and Nicolas Sarkozy or where the headquarters of European Union is located. Even if such people opt to go to election some day, they will probably make their decision based on which party's name they have heard the most or who had the most beautiful advertisement on the wall of local mall or who coaxed them with most pens and pencil before the election day. The results of elections are much different if young people vote for politicians whose name is just
InterrinneEestis tegutsenu nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. IMEIsemajandav Eesti, majandusprogrammi idee Eesti iseseisvaks majandamiseks Põhiseaduse assambleeuue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia riigijuhid viimase alates 1990ndatest. Suurbritannia Tony Blair 19972000 Gordon Brown 20072010 David Cameron 2010.. Prantsusmaa Jaques Chirac 19952007 Nicolas Sarkozy 20072012 Francois Hollande 2012.. Saksamaa Gerhard Schröder 19982005 Angela Merkel 2005.. Venemaa ja USA presidendid alates 1990ndatest. Venemaa Jeltsin 19911999 Putin 20002009 Medvedev 20082012 Putin 2012.. USA Bill Clinton 19932001 George W. Bush 20012009 Barak Obama 2009..
1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis. Aastal 1996 liitus Prantsusmaa uuesti organisatsiooniga NATO. Nüüdne Prantsusmaa on tuumariik (katsetus toimus Mururoa atollil ), ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja osaleb Euroopa kosmoseagentuuris. Hetkel on Prantsusmaa presidendiks Nicolas Sarkozy. Peamised parteid Prantsusmaal on: Prantsuse Sotsiaal partei Ühendus Vabariigi kaitseks(De Gaulle pani aluse sellele parteile, mille liikmeteks olid gaullistid) Ühendus Prantsuse Demokraatia Kaitseks Prantsuse kommunistlik Partei Liikumene Pahempoolse Ühenduse Eest Rahvarinne. Euroopa pärast II maailmasõda Kasutatud kirjandus: Eesti Entspklopeedia 7 lk 453-454. http://forum.planet.ee/showthread.php?t=63723 http://images.google.com/imgres
Muide, president Jecques Chirac on riigipea juba alates 1995. aastast. Jecques Chirac Endine Prantsusmaa president Andorra kaasriigipea Prantsuse ametiaeg kestis 2007. aastani Ta on olnud Prantsusmaa põllumajandusminister, siseministe, gollistide partei UMP peasekretär, peaminister, Pariisi linnapea, Europarlamendi saadik Nicolas Sarkozy Praegune Prantsusmaa president Sündinud 28.jaanuaril 1955 aastal Pariisis Hariduselt on ta jurist On olnud siseminister, erakonna UMP liige, linnapea. Suur Prantsuse revulatsioon Suur prantsuse revulatsioon e. Prantsuse kodanlik revulatsioon, toimus 1789 - 1799 a. Prantsusmaal. Algas Bastille vangla vallutamine rahva poolt. 1789 kukutas prntsuse revulatsioon rohkem kui 1300 a.
· TNSM VÄEjUHID USA: · Barack Obama · George W. Bush · John R. Allen · David Petraeus · Stanley McChrystal · David D. McKiernan · Karl W. Eikenberry · David Barno · Dan K. McNeill · Paul T. Mikolashek · Tommy Franks · Peter Wall · Nick Parker · David Richards · John McColl SAKSAMAA: · Angela Merkel · Gerhard Schröder · Thomas de Maizière · Goetz Gliemeroth · Norbert Van Heyst PRANTSUSMAA: · Nicolas Sarkozy · Jacques Chirac · Jean-Louis Py TALIBAN: · Mohammed Omar · Obaidullah Akhund (POW) · Mullah Dadullah · Bakht Mohammed · Jalaluddin Haqqani Al-Qaeda: · Osama bin Laden · Saif al-Adel · Ayman al-Zawahiri · Mustafa Abu al-Yazid · Mohammed Atef · Abu Laith al-Libi · Sabar Lal Melma · Younis al-Mauritani (POW)} · Juma Namangani · Tohir Yo`ldosh · Abu Usman Adil · Haji Mali Khan (POW) · Gulbuddin Hekmatyar
minuarust on see üks ilusaim riik maailmas. Kahjuks ei ole ma sinna ise veel sattunud aga tulevikus on mul kindel plaan sinna minna. Järgnevas töös tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Minu töö eesmärk ongi tutvustada lühidalt Prantsusmaad. 3 Üldandmed Prantsusmaa täisnimi on Prantsuse Vabariik e. République Française. Selle riigi pealinn on Pariis. Alates 2007. aastast on seal presidendiks Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa pindala on 547 030 km2 ning rahvaarv (2007 andmetel) on 64 102 000 inimest. Rahaühikuks on seal Euro ( enne oli frank ) . (Eneke 1984) Geograafiline asend Prantsuse Vabariik asub Euraasia mandril, Lääne-Euroopas ja on oma suuruselt Euroopas kolmas. Põhjapoolt piirneb ta La Manche'i väinaga, läänest Biskaia lahega ning lõunast Vahemerega. Maapiir on Prantsusmaal Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga
mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. · Pealinn-Pariis · Riigikeel-prantsuse keel · Pindala-547 030 km ² · Rahvaarv-64 102 000 · suuruselt kolmas riik Euroopas · Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvusi · Rahvastiku tihedus- 110 in/km2 · Rahaühik- euro · President- Nicolas Sarkozy · Ühendused kuhu kuulub: EL, ÜRO, G8, WTO, SPC, IOC, NATO, IMF, ACS, CERN, UNESCO Prantsusmaa kaart Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Prantsusmaa arengutaseme näitajad ja võrdlus Eestiga Näitaja Prantsusmaa Eesti Sisemajanduse $2,230,721,000,000.00 $ 28, 030,000,000 kogutoodang(SKT) Elektrienergia tarbimine (KWH) 447,200,000,000 7,680,000,000 Sündimus 1000 elaniku kohta 12
Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2005) Sektor Osakaal Sektor Osakaal
République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige
lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud. Eeifelli torni ehitamine 1878 aasta 10 Eeifelli torn 1900 Andmed 11 Prantsusmaa: Riigikeel Prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km ² Rahvaarv(2007) 64 102 000 Rahaühik Euro (enne 1999, aastat Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Marseljees Üldaomeen .fr Maakond 33 Deviis "Vabadus, võrdsus, vendlus"
Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane) Loodus
juunist 2007 11. maini 2010. 19972007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees* David Cameron - Suurbritannia poliitik, praegune peaminister, Briti Konservatiivse Partei liige. Ta valiti parlamendi alamkoja liikmeks 2001. aastal Oxfordshire'i Witney valimisringkonnast* Jacques Chirac - Endine Prantsusmaa president ja Andorra kaasriigipea* Nicolas Sarkozy - Prantsusmaa parempoolne poliitik, alates 2007. aasta 16. maist Prantsusmaa president ja ametikohajärgselt ühtlasi Andorra kaasvürst* Gerhard Schröder Saksamaa liidukantsler 1989* Angela Merkel - Saksamaa poliitik, alates 2005. aastast liidukantsler* Vladimir Putin 1999 Venemaa peaministriks saanud, kes hakkas taastama tsentraliseeritud võimu* Dmitri Medvedev - Venemaa poliitik, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008*
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi,
vene tipp veedab suve Jurmalas. pompidu ja estaigni aega jääb pingelõdvenduspoliitika algus. nemad selle peamised tagantlõkkajad lääne poolt. lääne sm on vahetu teostaja. komplikatsioonide korral estaign hõppas NSVL-i. 74-81 estaigni perioodi jääb 1974 afganistaan, ja olümpiamängud, Prantslased purjetasid, sild töötab edasi. 81 pr presidendiks saab Francua Mitterrand (sotsialistliku partei juht) 1981-95, peale teda Chirac -2007, peale teda Sarkozy -2012 ja peale teda Hollande 2012- Mitterrand toetas Ameerika tiibrakettide paigutamist kesk-euroopasse, toetas ka Reagani tähtesesõja programmi, Mitterrand vallandas abinõude seeria, millega olukorras kui sotsialismi tee hakkas kaduma, ühendati Euroopa samm-sammult. Venemaa pidi viimasena liituma, aga tuli kaksiktornid vahele. tema vaade venwmaasse oli teine kui eelmistel presidentidel. Kiirelt formuleeriti riikide iseseisvumiseks vajalikud tingimused 91. dets. Eesti õnneks ei
Ühe näitena võib välja tuua Steve Jobsi, kes läbi lugude andis edasi enda visiooni ning kommunikeeris oma ideid. Paljud on tõdenud lugude jutustamise märkimisväärset kasvu ning olulisust just juhtivatel ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama. Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks
Vastuolust arenes välja kombinatsioon riigisisesest ja välisest sõjast. Ühel pool oli Gruusia, teisel pool aga Venemaa koos Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga. Mitmetel puhkudel rikuti sõjas ka rahvusvahelisi inimõigusi, seda eelkõige Lõuna-Osseetia relvastatud grupeeringute poolt, keda Vene armee ei suutnud kontrollida. Pärast viiepäevast sõdimist, alustasid 12. augustil 2008 Vene president Dmitri Medvedev, Gruusia president Mikheil Saakasvili ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy relvarahu läbirääkimisi. Sarkozy vahendas sealjuures Euroopa Liidu seisukohti. Sõda lõppes aga 15. augustil kui Saakasvili relvarahu lepingule alla kirjutas. (Asmus, 2010.) 3.3 Sündmused realismi valguses Üldiselt võib öelda, et Gruusia sõda vastab realismi põhimõtetele, sest tegu oli siiski eelkõige ühepoolse mõjuvõimu laiendamisega. Sõja tekkepõhjused on Venemaa võimu
sokolaadimuuseum, kasiinod Barriere ja Bellevue. Valitsus, riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (577 liiget), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist (321 liiget), mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse samamoodi iga 5 aasta tagant. Praegune president on Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa on jaotatud 22-ks piirkonnaks. 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) - 10 - Prantsusmaa Kristel Tilk 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9
Kolmas peatükk peatub prantslaste kommete ja tavade juures, neljas prantsuse maalikunstil. Viimases peatükis on juttu Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning linna sümbolitest. 4 2. ÜLDANDMED Pindala: 543 965 km² Rahvaarv: 62 448 977 (2009) Pealinn: Pariis Lipp: sini-valge-punane Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Nicolas Sarkozy Riigikeel: prantsuse keel Religioon: katoliiklased (81%), moslemid (7%), protestandid (1,6 %) Suuremad linnad: Pariis, Marseille, Lyon, Toulouse, Nizza 2.1. Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Koosneb sisuliselt kolmest kohtust: Euroopa Kohus tegeleb EL õigusaktide tõlgendamisega Euroopa Üldkohus tegeleb eraisikute, firmade jne kaebustega Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus tegeleb ametnike küsimustega Üldiselt igal pool 28 kohtunikku Euroopa Keskpank Loodud Amsterdami leppega 1998- EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega Asukoht: Frankfurt Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega Seotus poliitikaga: Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama Euroopa Kontrollikoda Euroopa Liidu audiitorid Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt- Ei ole kinnitanud kunagi!!! Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid- Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes- Tööd tõlkidele! Lissaboni muutused Rohkem selgust nõukogu töös Konsensus -> kvalifitseeritud häälteenamus: Võimaldab kiiremaid otsuseid,
jne kaebustega, Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus tegeleb ametnike küsimustega) Üldiselt igal pool 28 kohtunikku. Euroopa Keskpank: Loodud Amsterdami leppega 1998. EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega. Asukoht: Frankfurt. Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega. Annab aru teistele institutsioonidele. Üldine rahanduspoliitika on oluline. Seotus poliitikaga (Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama) Euroopa Kontrollkoda: Euroopa Liidu audiitorid. Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt. Ei ole kinnitanud kunagi. Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid. Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida. Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes (Tööd tõlkidele!) MAJANDUS EUROOPA LIIDUS Mis mõjutab EL majandust? Kaubandus, tööstus ja tootmine, majandusregulatsioonid-sh. maksundus jne.
22. augustil teatas Venemaa kaitseminister, et Vene väed, mida kasutati rahutagamismissioonis on lõpetanud oma taandumise Gruusia territooriumilt. Tegelikkuses olid sellel ajal Vene väed veel Gruusias. Venemaa ei ole näidanud märke oma sõjaväelise kohaloleku lõpetamisest Gruusia regioonides Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. 25. augustil 2008 tunnistas Venemaa neid kahte regiooni koguni iseseisvatena. Venemaa hoiab oma vägesid Lõuna-Osseetias ja Abhaasias tuginedes Medvedjevi-Sarkozy rahuplaanile. Euroopa Nõukogu on mõistnud hukka Vene vägede kohaloleku Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. (22) Siiski on sõja algusega seoses õhus veel palju vastamata küsimusi, mis on püstitatud vandenõuteoreetikute poolt. Näiteks sõja eelõhtul paigutas Venemaa 20 000 sõdurit ja 2000 tanki 48 tunnisesse valmisolekusse. Lõuna-Osseetia oli saatnud enne sõja algust sadu lapsi Venemaale. 48 ajakirjanikku oli majutatud Tshinvali hotelli.
presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970.aastate II poolel KP asemel juhtivaks vasakjõuks SP · SP liider F. Mitterrand võitis 3. katsel presidendivalimised · majanduses suurenes riigi sekkumine natsionaliseerimised jms · välispoliitikas lähenemine USA-le ja NATO-le, suhete halvenemine N. Liiduga d) Gollistid taas võimul · presidendiks Jacques Chirac (1995 - 2007), endine Pariisi linnapea ja peaminister · alates 2007 presidendiks Nikolas Sarkozy, kes jätkab Chiraci poliitikat Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine: · II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias · sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid
parlament" lähtutakse enam-vähem kaasaegsest kontekstist, kuid see asjaolu on teadvustamata. Tekib üks ajaloo variant. Hvostov: lähtub pigem 13. sajandi kontekstist või püüab seda taastada, kokkusaamine toimus ainult lähikülade vanemate vahel ja ainult linnuse ehitamise/parandamise küsimuses. Tekib teine ajaloo variant. Kumbki variant pole lõpuni tõestatav. Oluline oleks olla teadlik mitme variandi võimalikkusest. Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt keeleoskuse osaks (tavatähenduses keel= hääldamine, grammatika, sõnavara), siis omistatakse negatiivsed omadused suhtlejale kui isiksusele (psühholoogia terminites: dispositsiooniline, mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis: Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human
64 ebakindlus. Harmoonia (16,7%): sotsiaalne stress (20%); individuaalne vägivald (20%); individuaalne stress (20%); vabadus (20%); korruptsioon (20%). Potentsiaal (33,3%): tehnoloogiline infrastruktuur (40%); innovatsioon (40%); elanikkonna vanuseline struktuur (20%). Prantsusmaa tollane president Nicolas Sarkozy moodustas 2008. aastal majandusedu ja sotsiaalse progressi mõõtmise komisjoni. Komisjoni eesmärgiks sai uurida, kuidas saaks ühiskonna heaolu ning majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust mõõta paremini kui SKP-ga. Üks valdkond, mille mõõtmist komisjon soovitab muuta, on kodutootmine ja jõudeaeg. Nimelt on viimaste aastakümnete jooksul maailmas toimunud
inimese surmast. Bretagne'i poolsaarest kuni lõunapoolse Keskmassiivini jäi üle miljoni majapidamise elektrita. Enim kannatasid Vendée' ja Charente-Maritime'i departemangud. Kohalikud elanikud põgenesid mõnel pool pealetungiva vee eest majade katustele ning neid saadeti päästma helikopterid. Hukkunutest enamik uppusid, kuid paljud jäid ka langevate puude või lagunevate ehitiste tükkide alla. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy külastab katastroofipiirkonda juba täna ning peaminister François Fillon lubas eraldada vahendeid taasülesehitustöödeks. Prantsuse Euroopa Asjade riigisekretär Pierre Lellouche läheb Brüsselisse sellest ELi regionaalvolinikuga kõnelema. 216 Pariisi Eiffeli torni tipus mõõdeti tuule kiiruseks 175 kilomeetrit tunnis. Air France teatas saja
annaabi.ee 
