ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad...................
Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine • Suur koormus • X- või O-jalad • Jooksmisel pöia vale asend • Liigne ülepingutus reie painutajalihastes RAVI
.............................................................................................. 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused................................................................................................ 7 3. Vigastuste ennetamine.......................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Kui armastate hommikust sörkjooksu, ei pruugi te sugugi olla kaalukaotushulluse või
Quarterback: mängujuht saab tsentrilt palli ja annab selle kas jooksjale või söödab ette püüdjatele. Offensive guard: siseblokeerija neid on kaks. Asuvad tsentrist vasakul ja paremal ning kaitsevad mängujuhti blokeerides vastase kaitsjaid. Offensive tackle: välisblokeerija neid on samuti kaks. Asuvad siseblokeerijate kõrval ning olenevalt rünnakuskeemist kaitsevad kas mängujuhti või jooksjat. Halfback: jooksja üritab, pall süles, jõuda võimalikult kaugele vastase väljakupoolele. Wide receiver: püüdja kaks osavate kätega kiirt ääremängijat. Pärast palli lahtimängu jooksevad kindlaid marsruute ja üritavad püüda mängujuhi söödetud palle. Tight end: suur püüdja hübriidpositsioon, kus ta võib olla püüdja rollis või ka välisblokeerija rollis. Fullback: suur jooksja kaitseb mängujuhti ning võib olla ka jooksja rollis. Kaitseliini positsioonid:
Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne selle mahakukkumist, toimetades palli pesasse enne jooksjat või puudutades jooksjat palliga. Mängu pikkuseks on enamasti 9 ründe- ja 9 kaitsevooru kummalegi võistkonnale. Voor lõpeb, kui kolm ründavat võistkonnaliiget on väljakult minema (auti) saadud. Võistluse tulemus on 9
Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust
oma liigutustes kiire, tugev, kindel, kehaliselt hästi ettevalmistatud ning õigel ajal ilmutada seda. mida me nimetame sportlikuks vihaks. See kõik aga on saavutatav vaid visa treeninguga. Selleks et kohe pärast starti suurt kiirust arendada, peab sprinteril jooksu alustamiseks olema mugav asend. Stardiasenditest on kõige enam käsutamist leidnud madalstart, mis kindlustab jooksu kiirema alguse. Madalstardi puhul on jooksja keha raskuskese kohe pärast käte rajalt eemaldamist toetuspunktist eespool. Stardist kiiremaks lähtumiseks käsutatakse stardipakke, mis kindlustavad äratõukeks tugeva aluse, jalgade stabiilse asendi ning toetuse kidla nurga, üldjoontes võib stardipakkude asetuses eristada 3 varianti. Kõige populaarsemaks on neist nn. tavaline start, mille puhul esimene pakk asetseb 1 - 1,5 pöia kaugusel stardijoonest ning tagumine umbes sama kaugel esimesest pakust
Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. 5 Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab
maantee suhtes.Saapa suhtes seisab paigal.Raami suhtes üles-alla, mööda ringjoont.Maantee suhtes liigub kaasa? 8.Milline on plaadimängija nõela või laseri liikumine pöörleva plaadi, mängija korpuse ja helipea või laserihoidja suhtes?8. Mida nimetakse punktmassiks? Punktmass on keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata, aga massi arvestakse. 9.Millal võib keha punktmassiks lugeda? (nt auto liikumine ühest linnast teise, siis on auto punktmass)(nt jooksja läbib maratoni, siis on jooksja punktmass) 10. SI-süsteemi põhiühikud Pikkus 1 m (meeter) Mass 1 kg (kilogramm) Aeg 1 s (sekund) Temperatuur 1 K (Kelvin) Voolutugevus 1 A (amper) Ainehulk 1 mol (mool) Valgustugevus 1 cd (kandela) 11 Mis on trajektoor ja kuidas liigitakse liikumis trajektoori kuju järgi?Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Mida nimetakse taustkehaks
8 Kasutatud allikad……………………………………………………….9 2 SISSEJUHATUS Kevad saabub, lumi sulab ära ja ilmad lähevad ilusaks. Käes on viimane aeg jooksutossud välja otsida ja neilt tolm pühkida, sest aeg on jooksma minna.Mets oma maastiku ja värske õhu tõttu on selleks just õige koht. Kuidas peaks kevadel jooksu alustama ja kuidas peaks õige jooksja toituma. Kuidas allergiad kevadel rohkem välja tulevad? 3 1. Kuidas tuleks kevadel esimeste jooksutreeningutega alustada? Kevad on ideaalne aeg hakata jooksmas käima. Ilmad on soojemad, õhtud on valgemad ja tavaliselt on ka kevadel energiat rohkem. Miks mitte kasutada seda energiat ka jooksmises ära. Jooksmisega tuleks alustada rahulikult, et laduda korralik vundament. Päris algaja kes pole varem üldse jooksmas käinud võiks joosta kolm
rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laidoneri plats 1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Skulptuur "Jooksja" Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990. aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928. aastal alguse saanud jooksuvõistlusest on kujunenud iga-aastane traditsioon, kus osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. 1. mail toimuva üle 1000 jooksjaga suurvõistluse rada kulgeb ümber Viljandi järve ja on ca 12 km pikk. Skulpuur "Jooksja" kujutab Hubert Pärnakivi, kes on võitnud jooksu 11 korda järjest
reegleid ja sellest sai eri jooksuradadel peetav pikim võidujooks. Naiste 400 meetri jooksu olümpiadebüüt toimus 1964. aastal Tokyos. Meeste ja naiste 400 meetri jooksud olid tähtsal kohal esimestel maailmameistrivõistlustel 1983. aastal. Huvitavat: 1. Sportlased peavad olema väga tugevad, kõrge valulävega ning oskama jagada oma jõuvarusid väga efektiivselt, kuna füsioloogiliselt on võimatu joosta maksimaalse kiirusega rohkem kui 7 sekundit. 2. 400 meetri jooksja kehaehitus on väga sarnane 200 meetri jooksja omaga ning ka treening on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19
võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus laugem (u 45°) RD – release distance- äratõukedistants d – distance thrown- tõukekaugus Asend „Kohtadele“ Kuuli hoie Kuuli hoitakse näppudel, mitte Peale käsklust "kohtadele" peab jooksja olema peopesas, näpud on veidi harali, pöial toetab täielikult omal rajal ja stardijoone taga. Tema üks kuuli. Ranne tuleb tagasi painutada. Tõsta kuul põlv ja mõlemad käed peavad toetuma maale ning pea kohale, seejärel lase ta otse alla, kuni ta on mõlemad jalad puudutama stardipakke. lõua all. Suru kuul vastu kaela. Tõsta küünarnukk põrandaga paralleelseks, ära suru küünarnukki
saada osa suurvõistlustest. Kui tihti aga näeme jooksualade finaalvõistlustel valgenahalisi sportlasi? Tihtipeale ei näegi või siis vähemalt mitte võistlemas kõrgeimate kohtade nimel. Töö eesmärgiks on uurida, kas mustanahalised on tõepoolest valgetest paremad, kiiremad, mille poolest ja miks. Geneetika, töökus ja eluolu olid teemad, mida võrrelda. Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune järjepidev suurvõistluste jälgimine ning huvi kergejõustiku ja jooksmise vastu aitas uurimustööd koostada. 1. MUSTANAHALISED TÕEPOOLEST VALITSEVAD JOOKSUMAAILMA Võttes vaatluse alla viie populaarse jooksudistantsi, 100 m, 200 m, 1500 m, 5000 m ning maraton,
Härjajooks „Encierro“ Hans Kasepõld 10.A San Fermin • 6.-14. juuli • Jooksmine 7.-14. juuli • Pühak Fermini jaoks Jooksu esimene päev - 7. juuli • Varahommikul kogunetakse Calle Santo Domingo tänavale • Pullid on eelmine õhtu kohale toodud • Pamplona jooksja ostab kohaliku ajalehe • Palved • 5min, 3min ja 1min enne jooksu lauldakse San Ferminile • 2 pauku Rada • 850 meetrit pikk • Jaguneb 4ks osaks • Santo Domingo • Avanemine Raekoja platsile ja Mercanderese tänavale millele järgneb järsk kurv. • Kõige mõnusam osa – Estafeta tänav (gruppideks jagunemine) • Viimane lõik laieneb ja suundub otse härjaringi Härjad • 500-600 kilosed • Härjavõitluse isendid • 4 kodustatud härga – juhivad teed
Sprint Jooksja valmistub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ning selle hetke vahel, mil sportlane stardipakult lahti tõukab nimetatakse reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test Cooperi testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, inimeste kehalise töövõime hindamiseks. Testis tuleb joosta järjest 12 minutit tasasel pinnal (staadionil),...
RASMUS MÄGI Rasmus Mägi on sündinud 4. mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014
Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase
100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2
Üha rohkem röögitakse kiiruse üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes jooksevad sama aja või vähemasti väga lähedase aja, võivad saavutada selle väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem. Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis karm eluolu ja looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on inimesele väga oluline kiirus ka väledus. See on nooruse, elujõu ja
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR
- liialt suur treeningmaht (ületreening) - stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine - koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud - halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Allikas: J. Roschinsky 2003, H.Lemberg jt. Jooksja tarkvara. 2004. Rein Jalak. Tervise treening. 2006 Jooksja olulisemad vigastused Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooskul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale
58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3.00 m kõrgusele vaiast, mida on vaja maasse taguda. Kui haamer kukub, lööb ta vaia 7.4 cm sügavamale. Vertikaalsed siinid, mida mööda haamer liigub, avaldavad talle hõõrdejõudu 60 N. Arvutada: (a) kiirus, millega haamer langeb vaiale; (b) keskmine vaiale avaldatav jõud. 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? 60. Jooksja, kelle mass on 50.0 kg, peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada?
Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna.
Mehhaaniline liikumine. Variant A 1. 1. Spidomeeter: mõõteriist kiiruse mõõtmiseks 2. Keskmine: .......kiirus. Kiirus, mille abil 3. Teepikkus: Füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mehhaanilist liikumist 4. Nähtus: Mistahes muutus on......... 5. Mitteühtlane: Liikumine mille kiirus on ebaühtlane on........... 6. Ringliikumine: Liikumine, mille trajektoor on ringjoon Vastus-Pikkusühiku nimetus: Meeter 2.Too 2 näidet sirgjoonelisest liikumisest Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikk...
Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna.
edasi 1 km. Seejärel läks ta tuldud teed mööda koju tagasi ning kodutee läbis 45 minutiga, Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia kalamehe kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu kalastusretke jooksul. 4. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks ning millised füüsikalised suurused seda iseloomustavad? 5. Mida tähendab väljend "liikumine on suhteline" ? B-RÜHM 1. Arvuta jooksja keskmine kiirus, kui ta läbib a.) 10 km 27,5 minutiga b.) 100 m 9.6 sekundiga. 2. Matkajad alustasid jalgrattamatka kell üheksa ja läbisid kella kümneks 20 km. seejärel tegid nad veerandtunnise puhkepeatuse. Pärast puhkust läbisid nad 10 km poole tunniga ning jõudsid matka lõpppunkti. Pärast 2 tundi ja 25 minutit kestnud puhkust sõitsid nad sama teed mööda koju tagasi, milleks kulus poolteist tundi. Tee joonis (vali telgedel
langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid. Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja vähenes jõusaaliosa. Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud. Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet. Pikamaajooksus on tähtis teha vahelduval maastikul tempo ja kestvusjookse
vastupidavust paremini, kui üksluine aeglane ringijooksmine rajal. Kordusjooksudest käigupausidega (vahepausid sõltuvad distantsi pikkusest või tempost 5-20 mis) kujunes mõiste ,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks. 3. G:holmeri ,,fartlek,, (Rootsi jooksumäng on G.Holmeri avastus) Ameerika treener F.Wilt ütles fartleki kohta(Kehakultuur 1968: 276), et see on tee oaasi. Fartlek ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia. Iga jooksja võib päev päevalt oma programmi muuta. Fartlek võib kesta 1-2 tundi. Kui jooksja tunneb väsinuna, siis ta katkestab jooksu ja kosub sörgi või jalutamisega. Fartleki kestel jookstakse aeglaselt, jookstakse ka tempojookse ning sprinte. Põhimõte on organismi mitte liialt väsitada. Iga kõmne päeva järel treenitakse üks kord tugevasti. Juhtmõte seejuures on, et jooksja harjuks sellel treeningul suurema koormusega, kui on võistlustel.
lõikuma piimahambad. · Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. · Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Allar Kadai TOIDU HANKIMIN E · Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. · Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. · Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Allar Kadai KOHT ÖKOSÜSTEE MIS Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või
Kardetakse naeruvääristamist ning seda, et inimesed ei arva enam teist hästi. Asko Künnapi ning Toomas Liivi luuleread käsitlevad inimeste ja raha suhet pigem kui sõltuvust, mitte kui mõnutunnet. Mõnu pakub eelnevalt nimetatud suhe vaid juhul, kui ollakse materiaalselt kindlustatud ning igas mõttes vaba. Sageli on suhted raha ja inimese vahel koguni nii ebameeldivad, et seda võiks võrrelda vägistamisega, sest pole oluline, kui kiire probleemide eest jooksja ollakse, raha saab alati eestjooksja kätte. Liivi arvates muutub inimene üha ausamaks, omades suurt hulka raha. Ei vinguta enam teiste üle ega kardeta avalikult tunnistada armastust raha vastu. Pole oluline, mida teised arvavad. Tähtis on enese rahulolu ning elu nautimine, sest olenemata käitumisest, on alati kuskil keegi, kellele see meelehärmi põhjustab.
5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Lähtepakud peab paigaldama nii, et need sobiksid jooksale ja vastaksid ta kasvule ning kehalistele võimetele. Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest (kaldenurk 45-50), tugijalg 1-1,5 pöida esimesest pakust (kaldenurk (50-60). 6. Asend “kohtadele!” - Jooksja astub pakkudest mööda nende ette ja võtab lähtasendi. Kõigepealt käed maha ja jalad paika, siis käed paika joone taha. Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend “valmis
murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad
Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa.
Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine. Iseloomulikud tunnused Palju müoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil ATP aeglane lõhustamine Madal kontraktsioonikiirus Vastupidav väsimusele Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul Sprindi jooksja liahsed: Tüüp IIa kiud - (vanemas kirjanduses IIb) Valged kiud. Kiired, glükolüütilised. Iseloomulikud tunnused Madal müoglobiini sisaldus Vähe mitokondreid Vähe verekapillaare Palju glükogeeni Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt Vajalikud näiteks sprintimisel
arust natukene ülekohtune. Iirlastele ei jaganud ta ainsatki kaarti, Eesti mängijatest saatis ta aga Andrei Stepanovi ja Raio Piiroja enneaegselt platsilt minema. Samuti määras ta Iirimaa kasuks penalti. Ei tea, kas talle maksti altkäemaksu või oli ta lihtsalt Iirimaa poolt. Spordis mängib olulist rolli ka väärtustega arvestamine teiste sportlaste suhtes. Hiljuti tekitas vastuolu kaks sportlast, jamaikalasest naisjooksja Caster Semenya ja tehisjalgadega Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksja Oscar Pistorius. Casteriga oli see jama, et tema organismis on palju meessuguhormooni, mis teeb ta teistest naisjooksjatest vastupidavamaks. See tekitas pahameelt paljudes kohtades, et kas ta ikka võib teiste naistega võidu joosta. Sellise teema sisse sattudes on raske otsustada, tal on ka omad õigused ning ta on ikkagi naine, mis sellest, et loodus ta teistsuguseks muutis. Austus ja väärtused käivad käiskäes, siis, kui inimesel on tahtejõudu spordiga tegeleda
BASSEINIS? a. 10 b. 15 c. 13 d. 7 Pilleriin Tamm spordiviktoriin 4) MIS RAHVUSEST ON TENNINIST ROGER FEDERER? a. Sakslane b. Venelane c. Sveitslane d. Rootslane 5) KUS TOIMUSID AASTAL 1949 ESIMESED MEESTE VÕRKPALLI MEISTRIVÕISTLUSED? a. Austraalias b. Sveitslane c. Lätis d. Tsehhoslovakkias 6) KUI MITU TÕKET PEAB JOOKSJA ÜLETAMA 110 MEETRI TÕKKEJOOKSUS? a. 20 b. 5 c. 13 d. 10 7) KUI LAI ON SISEVÕRKPALLIVÄLJAK? a. 7m b. 8m c. 9m d. 5m 8) KUI PIKK ON TÕKKEJOOKSU DISTANTS NAISTE SEITSMEVÕISTLUSES? a. 100m b. 200m c. 150m d. 400m 9) MIS AASTAL TOIMUSID ESIMESED JALGPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED? a. 1950.a b. 1960.a c. 1970.a d. 1980.a
-olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel. Olümpias liigub tuli teatejooksga tõrvikutest kantuna olümpialinna. Viimane jooksja, tavaliselt kuulus korraldajamaa sportlane, jookseb avatseremoonia ajal ringi ümber olümpiastaadioni ja jookseb katla või urni juurde (tavaliselt kuskile kõrgele) ja seejärel süütab staadionil põlema hakkava olümpiatule. Tuli põleb kogu mängude aja ning kustutatakse lõpustremoonial. - Olümpialinnad 2016 Peking, 2018 Peyongshang, 2020 Rio de Janero, 2022 Peking
Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui jooksja nende vastu läheb, siis need kukuvad ümber. 100 m tõkkejooks on kergejõustiku ala. Naistel on tõkked 84 cm Odavise visatakse tugevast materjalist oda võimalikult kaugele. Hoovõturada on tavaliselt 3036,5 m pikk. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Eesti nais seitsmevõistlejad: 2010
Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Iga jooksusamm koosneb TUGIFAASIST (mida võiks jaotada esitugifaasiks ja tõukefaasiks) ja LENNUFAASIST (mida võiks jaotada esimeseks hoofaasiks ja kõverdusfaasiks). Tugifaasis ja jala etterebimisel pärast äratõuget sportlase kiirus väheneb (eestugifaas), seejärel aga suureneb (edasiliikumisel). Lennufaasis toimub hoojalaga hooliigutus jooksja kehast eespool ja jalg sirutub maandumiseks 9 (eeshoog), samal ajal kui tõukejalg kõverdub ja sooritab hooliigutuse jooksja keha suunas (lihaste suhtelise puhkuse faas). Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). Põhilised probleemid, mis jooksus võivad tekkida on vale kehaasend, ebastabiilne start ja vale tehnika
üllatusvõite. Tänapäevas viibimise eripära on just see, et inimesed ei vaata ainult sportlasi, kes võidavad, vaid nähakse ka osavõtus tähtsust. Üks neist sportlatest, keda tasuks austada, on Trevor Misapeka, kes jooksis 100m ja saavutas ühe halvima tulemuse läbi aegade, kuid seda põhjusega. Ta oli treeninud kuulitõukeks, kuid viimasel hetkel saatis olümpiakoondis Trevori jooksma hoopis sadat meetrit, kuna sealne jooksja oli vigastuse saanud. Paljud naersid, kuid samas ka mõisteti, et see mees võttis riigi häbi enda peale. See tähendab, et tänapäeva olümpia prioriteetideks on muutunud ka osavõtt ja austus riigi vastu. Tänapäeva olümpiamängudel on muutunud suhtumine sellesse suursündmusesse. Kõikide riikide sportlased saavad osaleda, kui sportlane täidab olümpianormi. Samas ka tehakse üüratuid kulutusi selle jaoks, et sportlaste tingimused oleks parimad ja füüsiline vorm samuti.
57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6. Jelena Arzhakova RUS 1.59,21 Londoni olümpiamängude naiste 800m kulla võitis venelanna Maria Savinova, kes jooksis oma hooaja tippmargi 1.56,19 ning edestas konkurente enam kui sekundiga. Palju kõneainet pakkunud LõunaAafrika jooksja Caster Semenya sai 1.57,23ga hõbemedali. Venelanna Jekaterina Poistogova sai uue isikliku rekordiga 1.57,53ga pronksi. 2 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,43 27. juuli 1980 Moskva Nadezda Olizarenko (Musta). on endine Nõukogude Liitu esindanud tippkergejõustiklane (800 m ja 1500 m jooksja), 1980. aasta olümpiavõitja. Euroopa:
Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt koju pärast seda, kui sõjavägi oli Maratoni tasandikule marssinud. Ta asus joostes teele,
vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks. Olles kindel oma turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Sellele turule oli ilmunud aga palju tegijaid: Puma, Brooks, New Balance ja Tiger. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli aga Nike. Oregoni ülikooli endine jooksja Nike debüteeris oma jooksukingadega 1972.a. olümpiamängude proovivõistlustel. Tema kingi kandvad maratonijooksjad saavutasid neli kohta seitsmest esimesest kohast. Esikolmik kandis küll Adidase kingi. Nike läbimurre saabus 1975.a. tänu vetruvamale vahveltallale. Nike jooksukingade turg kasvas kiiresti. 1972.a. kahelt miljonilt kuni 1976.a. 14 miljonile ja 1991.a. 3,5 miljardile, mis moodustas 26% sportjalatsite turust ning tõi oma firma liidripositsioonile
Rukkirääk Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti. Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid: prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas
valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine, lihatoidulised, karvkate vähenenud, hea termoregulatsioon, suur kopsumaht. Sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua joosta kuna ei kuumenenud üle. Algeline sõnavara. Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja Ees-ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi 4
Eesti võistlejate hinnang Risto Mätas (odaviskaja): “Kui ma selle tulemuse ära viskasin, siis ma teadsin, et vähemalt kaheksa hulgas on koht kindel. See oli esimene eesmärk mul. Tuleb rahul olla, arvestades, kuidas hooaeg läinud on, siis see koht on igati korralik.” ”Ma tegelikult teadsin, et mehed on ikka paremad natukene minust. Sinna esikolmikusse mul täna veel asja ei olnud.” Tiidrek Nurme (5000m jooksja): “Olin hästi keskendunud, jooksus sees. Enam-vähem reageerisin kõigele kaasa, mis seal toimus. Plaan seal taga istuda oli algusest peale.” ”See lõppkoht 10. on hea, kuna võib öelda, et kõik mehed siin on minust tugevamad. Aga sellise kiire lõpuga... siit-sealt jäi natuke kripeldama. Kokkuvõttes võib rahule jääda.” Grete Udras (kaugushüppaja): “Ei tea, mis viimasel ajal on. See 1.85... tegin esimesel katsel väga hea kõrge katse, aga pärast 1.85-te tuleb sein ette
Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks. Olles kindel oma turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Sellele turule oli ilmunud aga palju tegijaid: Puma, Brooks, New Balance ja Tiger. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli aga Nike. Oregoni ülikooli endine jooksja Nike debüteeris oma jooksukingadega 1972.a. olümpiamängude proovivõistlustel. Tema kingi kandvad maratonijooksjad saavutasid neli kohta seitsmest esimesest kohast. Esikolmik kandis küll Adidase kingi. Nike läbimurre saabus 1975.a. tänu vetruvamale vahveltallale. Nike jooksukingade turg kasvas kiiresti. 1972.a. kahelt miljonilt kuni 1976.a. 14 miljonile ja 1991.a. 3,5 miljardile, mis moodustas 26% sportjalatsite turust ning tõi oma firma liidripositsioonile. Nike edu tagasid
unikaalse muusikaga. Etioopia muusikas on väga palju erinevate kultuuride segusi. Muusika sõnad on väga tihedalt seotud Eritrea, Somaalina, Djibouti ja Sudaaniga. Sport 9 Peamine sport Etioopias on kergejõustik ja jalgpall. Etioopia sportlased on võitnud mitmeid Olümpia kuldmedaleid kergejõustikus. Haile Gebraselassie on maailma tuntud maratonijooksna, kes ületas maailma rekordi mitu korda. Teine sportlane Kenesia Bekele on ka jooksja, täpsemalt pikamaa jooksja. Ta jookseb 5 või 10 kilomeetrit. Tema käes on hetkel maailma rekord. Kokkuvõte: Etioopia riik asub Somaalia poolsaarel. See on teisel kohal oma rahvaarvuga Aafrikas. Riik piirneb Eritreaga põhjast, Djibouti ja Somaaliaga idast, Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga lääneosast ja Kenyaga lõunast. Riigi pealinn on Addis Abebas. See on kõige suurema rahvaarvuga riik maailmas. Etioopias on troopiline kliima, kuid see tõttu et on palju mäestikke ei ole igal pool sama ilmastik.
Maksimaalse hapniku tarbimise võime ja Cooperi testi tulemused olid märgatavalt paremad neil, kes 2-3 korda nädalas tegelesid spordiga. Sellest järeldub, et hea tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks peaks sportima vähemalt 2-3 korda nädalas. Suurt kasu ei ole, kui treenida kord nädalas või veelgi harvemini. Testi sooritamiseks tuleb valida 400-1000 meetrine tasane krossirada, terviserada, staadion või kergejõustikuhall. Iga 50m järel peab olema märk, mille järgi jooksja saaks teada oma läbitud distantsi. Läbitud maa mõõdetakse 50m täpsusega viimasena läbitud märgi järgi. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Läbitud distants mõõdetakse meetrites ning hinnang antakse Cooper testi hindamiskaala tabeli järgi. Harrastussportlased võiksid järgida Cooperi testi sooritades järgmisi põhimõtteid: 1. Joostes ei tohiks üle pingutada 2
annaabi.ee 
