kes uskus, et on vaja väiksemat valitsust. Reagan pidas tema toetamiseks kõne, mis sai kuulsaks ning tõi Goldwaterile tublisti toetajaid juurde. Reaganile oli see aga, heaks hüppelauaks suurde poliitikasse. Abielud ja lapsed Oma esimese abikaasa, Jane Wymaniga, abiellus ta Glendales, Californias. Nad said ka kaks tütart: Maureen ja Christine (kes kahjuks suri päev pärast sündi). Nad 4 adopteerisid Michaeli. Pärast vaidlusi Reagani poliitiliste ambitsioonide üle, andis naine sisse lahutuse. Nad lahutati 1949-ndal aastal, tehes Reaganist esimese lahutatud USA presidendi. Tema teine naine, kellega ta jäi kokku elu lõpuni oli Nancy Davis. Nad abiellusid 4- ndal märtsil 1952, Little Browni kirikus. Nad said kaks last: Patti ja Ron. California kuberner Reagan oli California vabariiklastele oma vaadete ja karismaga muljet avaldanud ja tänu sellele, esitati ta kuberneri kandidaadiks. Ta võitis valimised Edmund G
Ronald Wilson Reagan Pere Isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja Iiri juurtega katolikust perest. Ema Nelle Wilson oli soti-inglise päritoluga perekonnast. Vend Neil Reagan. Elasid erinevates Illinois' väikelinnades. Sissejuhatus Tegeles näitlemisega. California 33. kuberner. Ameerika Ühendriikide 40-nes president. Temaa majanduskava kutsuti reaganoomikaks. Lapsepõlv Sündis Tampicos 6. veebruaril 1911. Huvitus loodusest,kirjandusest,spordist. Lõpetas Dixoni keskkooli 1928 aastal. Kogus kuulsust vetelpäästjana. Ta päästis 1926.1933. aasta suvedel 77 inimest. Raadio ja filmid Lõpetas Eureka kolledzi 1932. Leidis Iowa raadiojaamas kommentaatori töö. Tänu oma heale häälele, sai tasuvama töö Chicago Cubsi mängude kommenteerijana. Sõlmis 7-aastase lepingu Warner Bros Stuudiog...
Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25) Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president. Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse ning tõsta taas majandus heale tasemele. Reagani majandusreformi nimetati reaganoomikaks. Reaganoomika eesmärk oli muu seas ka võita Külm sõda. Reagani majandusreform õnnestus. Nagu ees pool mainitud, taheti lahti saada ka konkurendist, NSV Liidust. Venemaale esitati sõjaline väljakutse, mille nood vastu võtsid. Sõda aga hävitas Venemaa majandust ning seda ei
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik,
1968. aastal taotles Ronald Reagan Vabariiklaste nimekirjas edutult presidendikandidaadiks. 1976. aastal duelleeris ta Gerald Fordi vastu, aga presidendiks sai hoopis Jimmy Carter. 1980. aastal nimetati 69-aastane Ronald Reagan Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks ja ta võitis valimised. Ta on USA ajaloo vanim presidendikanditaat. Ronald Reagan võitis 44 osariigis ja kogus 489 valijahäält. Tänu Reagani võidule valiti ümber terve Esindajatekoda (435 kohta) ja kolmandik Senatist (34 kohta). Vabariiklased saavutasid täieliku edu, nad said Senatis 12 kohta ja kindlustasid veerand sajani järel lõpuks enamuse. Esindajatekojas jäi siiski enamus demokraatide kätte. Sellegipoolest 1 said vabariiklased juurde 32 kohta. Reagani administratsiooni jäi Külma sõja kõige teravamad aastad. Ronald Reagani ülekaalukat võitu 1980
Ronald Reagan Ronald Wilson Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40. president. Ta sündis 6.veebruaril 1911.aastal. Reagani isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja, kes tuli Iiri juurtega katolikust peres ning ema Nelle Wilson tuli soti-inglise päritoluga perekonnast. 1928.aastal lõpetas Reagan Dixoni keskkooli ning astus järgneval sügisel Eureka Kolledzisse, kus õppis majandust ning sotsioloogiat. Pärast kooli lõpetamist (1932) töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana ning 1937. aastal sõlmis ta Hollywoodis töötamise lepingu. Järgneva 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis.
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad plaanisid rünnakut, kuid Israel aimas seda ette ja ründas esimesena, seda tuntakse kui kuue päevase sõjana. 5). Thatcherism ja reaganism olid mõlemad positiivsed, sest suurbritannia ja usa olid mõlemad 19070 lõpul m...
uuendustega ja andma õigusi nendele kelle seda varem polnud olnud( mustanahalised, naised, homod jne),teadmata mida see kaasa toob. Paljud tänapäeval mitte enam nii imelikuna tunduvad asjad said just alguse Ameerika vabast ühiskonnast, kuna oli vaja tõestada maailmale oma idealistliku riiki.( abort, homoabielud). Külma sõja inevsteeringud kosmosesse ja sõjatehnika arendamisele aitasid kaas ka esimese arvuti sünnile, mida võib pidada tänapäeva infotehnaloogia alguseks. Reagani valitsemise ajal suurendati kaitsekulutusi pidevalt ja ettekäändeks toodi NL, kes kujutab endast Ameerikale suurt ohtu. Majanduse kasvu hoiatav kiirus põhines aga defitsiidil. Reagani ajal riigivõlg pea kolmekordistus. Reagan hoidis oma valitsemise ajal välispoliitikas väga ranget joont. Ameeriklased aitasid rajada demokraatlikku riigikorda Salvadoris, Koreas ja Nicaraguas. Reagani valitsemise ajal taastati demokraatia Ladina- Ameerikas Guatemaalast kuni Argentiinani
Kõigele sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks Alustasid võidukat sõda Argentiina vastu, Falklandi saarte pärast (Lõuna- Ameerikas) 1982 · USA o 1977-1981 valitses James Carte, keda peeti ebakindlaks presidendiks (siiani elus) o 1980.aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan (loll president, aga kuulas õigeid nõuandjaid) Reaganoomika Reagani majanduspoliitika · Sotsiaalprogrammide kärpimine · Maksude vähendamine · Eraalgatuse soodustamine o Tulemus: esialgsete tagaslöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika: · NSVL kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Nt
naftatuludest ja relvamüügist. Selleks veensid ameeriklased Araabia Ühendemiraate suurendama järsult naftatootmist, millele järgnes nafta hinna järsk langus. See tõi kaasa nii NSV Liidu enda kui tema klientriikide sissetulekute kiire vähenemise. Kui sellele lisada vastutöötamine ja erioperatsioonid NSV Liidu enda energiatööstuses, olid tulemused Moskva sissetulekute jaoks laastavad. Paralleelselt sellega tõstsid Reagani uue hooga käima lükatud võidurelvastumine ning suurenevad kulud surve alla sattunud impeeriumi ülalpidamiseks Moskva kulusid, viies selle 1980. aastate keskpaigaks sisuliselt pankrotti. Moskva oli sunnitud alustama manöövreid, et surve alt väljuda, mille üheks ilminguks oli Gorbatsovi võimuletõus ja perestroika algus. Tänaseks päevaks on teada, et päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL i lagunemist. Endiselt valitses kaupade puudus ja madal elatustase
Reagan uskus, et maksude kärpimine põhjustab sedavõrd majanduse elavnemist, et korvab tulud, millest riik ilma jääb ja enamgi veel toob ka lisasissetulekuid. 1981.-1984. a. langes USA maksukoormus 25% ja samaks aastaks oli ületatud ka majanduslangus. Majandus kasvas keskeltläbi 3% aastas. Samal ajal pidurdati inflatsiooni, siis reaalselt valitsuse sissetulekuid kahandas. Eelarve tasakaalustamiseks hakati vähendama sotsiaalprogramme. Reagani eespool kirjeldatud poliitikat on nimetatud ka halvustavalt reaganoomikaks. Makse küll vähendati nii eraisikutele (25%) kui ka ettevõtjatele (70%lt 50%le), kuid föderaalkulud hakkasid sõjaliste kulutuste ja aktiivse välispoliitika tõttu hoopis kasvama. Vahe katmiseks võeti suuri laenusid. Reagani majanduspoliitika tõi 1982. a. kaasa suure ajutise majanduslanguse, mistõttu tuli makse uuesti tõsta. Tema poliitika soosis laienenud laenuvõimaluste kaudu
Reagan uskus, et maksude kärpimine põhjustab sedavõrd majanduse elavnemist, et korvab tulud, millest riik ilma jääb ja enamgi veel toob ka lisasissetulekuid. 1981.-1984. a. langes USA maksukoormus 25% ja samaks aastaks oli ületatud ka majanduslangus. Majandus kasvas keskeltläbi 3% aastas. Samal ajal pidurdati inflatsiooni, siis reaalselt valitsuse sissetulekuid kahandas. Eelarve tasakaalustamiseks hakati vähendama sotsiaalprogramme. Reagani eespool kirjeldatud poliitikat on nimetatud ka halvustavalt reaganoomikaks. Makse küll vähendati nii eraisikutele (25%) kui ka ettevõtjatele (70%lt 50%le), kuid föderaalkulud hakkasid sõjaliste kulutuste ja aktiivse välispoliitika tõttu hoopis kasvama. Vahe katmiseks võeti suuri laenusid. Reagani majanduspoliitika tõi 1982. a. kaasa suure ajutise majanduslanguse, mistõttu tuli makse uuesti tõsta. Tema poliitika soosis laienenud laenuvõimaluste kaudu
relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
jätkus. 5.4 13.12 1981 kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Üle 10tuh ametiühinguaktivisti vangistamine, ka Walesa. Kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid ülemaalised stiihilised streigid, mille sõjavägi maha surus. 5.5 Solidaarsuse tegevuse jätk "põrandaall". § 44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA 1. Uus strateegia külma sõja võitmiseks 1.1 Reagani hoiakud NSVLi suhtes kajastusid kõnedes, kus kuulutas eesmärgiks "kurjuse impeerium" hävitada ning visata kommunism ajaloo prügikasti. 1.2 Reagani plaan, et USA takistab NSVLi võimutsemist ning toetab võitlust kommunismi vastu. Teiseks lõigata läbi NSVLi sissetulekuallikad (nafta, gaas). 1.3 Siht idablokk lammutada. Ainsa Lääne liidrina toetas USA-d tingumusteta Margaret Thatcher. 2. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele 2
Tööstuse experdid. 3.etapp toimus Helsingis, kus 1.aug 75 struktuur muutus, maksude alandamine tõi allkirjastasid 33 Eu riiki, USA ja Kanada Suurbrisse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline nõupidamise lõppdokumendi. Nõupi lõppdok tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. koosnes 3 osast e korvist, nagu neid nim hakati. Reaganoomika USA-s:Presidentix valitud Roland Helsingi nõupid lõppaktiga pandi alus Eu Reagani majanduspoliitika alusex oli arusaam, et Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, mis on sotside problade lahendamine vaid tulude tuntud OSCE nime all. riigieelarvelise ümberjaotamise abil pidurdab Pingelõdvenduspol tulem: Enamasti on seda majanduse arengut. Reagan oli veendunud, et peetud kasulikux peamiselt NSVL. Igal juhul tõi maksude alandamine elavdab maj niivõrd, et see
Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X. 1984 Majanduslangus pidurdus, Reagan oli edukas nii sise- kui välispoliitikas. NLga hakkasid suhted jahenema. Eriti halvad olid suhted '84, kus seiskusid kõik NLga relvastuse vähendamise üle peetavad kõnelused. 1984 Reagan jälle võitis 1988 Bush tuli võimule 1991 Lahesõda Bush jätkas välispoliitikas vana joont. 1992 Võitis demokraat Clinton, väga edukas majanduspoliitika. Märksõna nr
riiki. halvenesid. Vietnami kodumaale, ühendamine. kommunistide kukutamine, USA ja NSVL kokkulepe. 6. Kuidas lõppes külm sõda? Millised R. Reagani ja M. Gorbatsovi otsused ja kokkulepped aitasid lõpetada külma sõda? 1980. aastate keskel sai NSVL aru, et ei suuda enam USAga relvastumises võistelda. NSVL vajas nii majanduses kui ka sise- ja välispoliitikas uuendusi. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses lagunes NSVL koos kogu idablokiga. Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm.
· Kennedy ajal hakkab majandus taas elavnema · Maksupoliitika: vähendati makse, vähenes tööpuudus · Suur majandusbuumi kümnendik Iseloomusta USA välispoliitikat 1980 1990 aastatel · USA ütles esmakordselt avalikult, et NL on ,,kurjuse impeerium" · Kuni 1981 on NL-ga suhted halvad · Relvastusele kulutab 7% (tähesõjad), neutronpomm jm · Võidetakse ,,Külm sõda" · Toob keskmaaraketid SLV-sse · Reagani doktriin välispol võib sõjav kasutada, abistab kõiki anitikomm) · USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E
2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas. USA-l õnnestus ära hoida uue gaasijuhtme rajamine Siberist Lääne-Euroopasse, suruda alla nafta hinnad ja alustada tähtede sõda. 5. Mida tähendavad mõisted perestroika ja glasnost? Perestroika on majanduslik ümberkorraldus ja glasnost on avalikustamine. 6
Pingelõdvendus-Lääne-Euroopa riikide ja NSV ja sotsialismimaade vaheliste suhete soojenemine tulemused/tagajärjed: NSV positsiooni paranemine, saavutas kõik eesmärgid kuid Lääs mitte, dissidentlus (teisitimõtlemine), koostöö paranemine pea igas sfääris SRP-1-leping USA ja Nli vahel, mille järgi strateegilist relvastust piirati, tuumarelvi ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu ...
Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Monetaristid leidsid, et riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed- majandust peab mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Makartism- senaator J.McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Reaganoomika- Reagani majanduspoliitika: sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjagamise abil pidurdab majanduse arengut. Kärpis sotsiaalprogramme ja makse ning oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud maksutulud.
Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. reaganoomika – R. Reagani majandusplaan. Eesmärgiks majanduskriisist üles saada. Selleks vähendati ettevõtluse riiklikku regulleerimist, ettevõtjale eelnevalt kehtestatud piirangut tühistati, alandati makse. makartism – USA kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega rassiline diskrimineerimine – Rassi alusel diskrimineerimine segregatsioon - rassieralduspoliitika
Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas Külma sõja lõpp märts 1985 võimule M. S. Gorbatsov perestroika ja glasnost nov Gorbatsovi aj Reagani esimene kohtumine kahepoolsed suhted, relvastuse vähendamine, piirkondlikud konfliktid dets 1987 USA-NSVL tuumarelvastuse kokkulepe 1988 loobumine Breznevi doktriinist sametrevolutsioonid Ida-Euroopa riikides
Pagulaste tegevuse muutus aktiivsemaks. Austraalia1974. aasta valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liitu ainult juriidiliselt. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel. USA president G. Ford kohtus Balti esindajatega ja kinnitas mittetunnustamispoliitika jätkumist. Ühinesid ka Inglismaa, Saksa LV ja Prantsusmaa. Igapäevaseks teemaks muutusid Balti riigid 1980. alguses. 14. juuni kuulutati Reagani poolt Balti vabaduse päevaks. Ka jõudis teema ÜRO'sse, mis julgustas Balti rahvaid vastupanu jätkama ja aitas luua eeldusi oma iseseisvuse taastamiseks.
Hipiliikumine, neegerliikumine, võidrelvastumine, pingelõdvendus, tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1971-1980 Presidendid: Richard M. Nixon (1969-1974) Gerald Ford (1974-1977) Jimmy Carter (1977-1981) 1970. algus - energiakriis 1972 Maailma Kaubanduskeskuse esimene torn 1974 Ülemaailmne majanduskriis 1979 Afganistani sõja algus Margaret Thatcher sai peaministriks naftakriis 1981-1990 President Ronald Reagan (1981-1989) Reaganoomika Ronald Reagani majanduskava 1980ndatel tähesõdade kava väljatöötamine 1989 Afganistani sõja lõpp 1991-2000 Presidendid: George H. W. Bush (1989-1993) Bill Clinton (1993-2001)
Võibolla kui Saksamaa saatus oleks pärast maailmasõda määratud teiseks ja seda poleks jagatud nelja riigi vahel, poleks Külm sõda alanudki, kuid selles ma kahtlen. Kindlasti poleks olukord nii pingeliseks muutunud. Kuid minevikku ei saa muuta ning keegi ei oska öelda, mida oleks muutnud Saksamaa erinev olukord. Võibolla oleks siis muudel põhjustel alanud hoopis kolmas maailmasõda. Oluliseks teguriks Külma sõja lõpuaja sündmustes oli Ronald Reagani presidendiks saamine aastal 1981. Ta oli mees, kes ei tahtnud Külma sõda rahumeelselt lõpetada, vaid ta tahtis saavutada võitu, viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma. Tema agressiivne poliitika tekitas küll teistes palju pahameelt, tõi aga lääneriikidele lõpuks võidu. Mina arvan, et kui Reagan oleks president olnud Külma sõja alguses, oleks see varem lõppenud, sest Reaganil oli edukas taktika.
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE - Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseivumine 1.Kes ei kuulunud IME programmi loojate hulka? Tiit Madisson 2. Registreeritud Eesti kodanikud valisid 1990. aastal Eesti Kongressi. 3.Miks ei takistanud võimuorganid massimeeleavalduste toimumist? *Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega *Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele *Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 7.Kes viis läbi augustiputsi? RESK 8.Miks algas augustiputs just antud kuupäeval? (19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklarat...
Nõukogude Liidu lagunemine Reino Toop 12. Kl Keila-Joa SIK Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tuli võimule keerulisel ajal. Sise ja välispoliitiline ummik. Ka kõige tagurlikumad jõud mõistsid muudatuse vajadust ja toetasid Gorbatsovi. Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välisp...
Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides
Liidu poolt. Mõlemad osapooled leidsid, et ei esinenud enam ulatuslikke meediaründeid, näiteks propagandat. Samuti ei toimunud enam salajast vastasriigi sisepoliitilist õõnestamist või mõjutamist. Säärase mõttemuutuse tulemusel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt. Külma sõja säärast lõpplahendust peetakse üliriikide vastastikuste teenete tulemiks. Toome siinkohal välja, näiteks USA presidendi Ronald Reagani, kes sarjas NSV Liitu „kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas. Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks
Euroopa Liit. 8. Mis on Thatcherism? Majanduspoliitika mida iseloomustab: Range rahanduspoliitika,vaba ettevõtluse toetamine, makusprotsendi võrdsustamine, ametiühingute õiguste kärpimine. 9. Millised poliitlised liikumised ilmusid 1960-70? Looduskaitsjad, hipid. 10. Makartism- USA senaatori algatatud kommunistide- ja juutidevastane kampaania. Mustanahaliste olukord-neid diskrimineeriti, neil ei olnud valgetega võrdseid seadusi. Reagonoomika- USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. Üliriik- võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(USA, NSV) 11. Kuidas loodi Saksa liitvabariik? Saksamaa lõhenes läänepooleks ja idapooleks. Lääne- Saksamaal korraldati parlamendivalimised ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai kantsleriks Konrad Adenauer. 12
Majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas tööpuudust. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Arendas koostööd USAga, parandades sellega UK positsiooni. Oma otsustavust UK huvides näitas ta Falklandi kriisis 1982. Argentiina tahtis liita oma riigiga F. Saared. Aga Thatcher saatis laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika Ameerika Ühendriikides Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme. Oluline oli ka maksude kärpimine. 3 aasta vältel vähendati USA maksukoormust kolmandiku võrra. Algul tõi reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaas suure tööpuuduse, aga sellele järgnes suur majandustõus. Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus
ja Hiina RV-ga 1980-ndatel USA-NSVL suhete pingestumine PROBLEEMID 1970-ndate algul majanduskriis; Watergate afäär; 1960ndate alguses majanduse allakäik; stagnatsioon; gerontokraatia valitsemine 1960ndatel noorsoomäss; 1980-ndate USA-NSVL suhete pingestumine USA (1985-1990) NSVL (1985-1990) Reagani majanduspoliitika põhines suurel defitsiidil Majanduskriis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse MAJANDUS Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
segadused ning tekkis Kuuba mõju suurenemise oht, saatis Reagan Grenadale merejalaväe, kes saare vallutas. Ameeriklaste enamik tervitas selliseid samme vaimustusega., USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSV Liidu majanduslikuks kurnamiseks käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi. Et katta selleks vajaminevaid kulusid, suurendati ulatuslikult riigivõlga. Samas tuli osa relvastusprogrammisesse suunatud rahast teaduse ja tehnika saavutuste kaudu majandusse tagasi. President Reagani ajal konservatiivsee väärtuste ning kindlate põhimõtete juurde tagasipöördumine aitas ameeriklastel taastada kaotsiläinud eneseusu. 1984.aastal valiti Reagan suure ülekaaluga uuesti USA presidendiks. Uus venestuskampaania Eestis 1970.aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsematele majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978.aastal võtsid NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused
Võimsamaks muutusid tavarelvad, täiustati kõiki massihävitus relvade liike. Vietnami sõda võib pidada üheks Külma sõja pöördepunktiks. Põhjuseks on, et see oli esmakordne hetk, kui kommunistlik reziim sai jagu USA pingutusest hävitada kõik kommunistlik ja luua demokraatia. Esimest korda pidid aga USA tunnistama kaotust ja ebaedu. Vietnami sõda oli USA-le suur läbikukkumine, kus hukkusid väga paljud USA sõdurid. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSVL liidri Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. Aastal saavutati kokkulepe keskmaa tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. Aastal andis Gorbatsov Ida Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. Aastal lagunes NSVL 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. Kommunismi silmis oli külm sõda see aeg, kus Lääneriigid asusid tugevatele positsioonidele, et kommunism kukutada
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta...
Sotsialistliku süsteemi omapära: · Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; · tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. NSV Liidu lagunemise põhjused · NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused: · Rahvuspiirkondade püüdlused ennast Nõukogude impeeriumist lahti rebida; · USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve avaldamises; · USA presidendi Reagani nn kosmose militariseerimise plaan (tähesõdade programm), millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused; · naftahinna muutumine maailmaturul.
mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias,
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5
Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. Külma sõja lõpp- 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks
elas. Lõpuks siiski kiitis Kongress tema majandusreformid heaks. Reaganoomikaks kutsutud majandusprogramm põhjustas algul USA-s suure tööpuuduse ja arvukailt streike, kuid Reagan surus need karmilt maha. Sellele järgnes kiire majanduskasv ning mõne aastaga oli Ühendriikide majandus saavutanud väga kõrge arengutaseme võrreldes teiste riikidega. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagani ajal pingelõdvendus. Ühendriigid seadsid enda eesmärgiks NSV Liidu ja kommunismi leviku vastase võitluse. USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSVL majanduslikuks kurnamiseks käivitas Reagan relvastusprogrammi, mille tõttu pidi ta aga suurendama riigivõlga, kuid tänu teaduse ja tehnika saavutustele tuli osa rahast majandusse tagasi. Need programmid parandasid majanduslikku aktiivsust ning ka tööhõivet. 1984. aastal valiti Reagan suure ülekaaluga uuesti USA presidendiks.
annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Relvastus neelas tohutuid ressursse. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide
kolmanda lapse, Michaeli. Abielu jooksis pärast pikaaegset õnneliku suhte puudumist karile 1948. aastal, kui Wyman andis sisse lahutuse, mis läks lõplikult läbi 1949. Ronald Reagan on 2014. aasta seisuga ainus Ameerika Ühendriikide president, kes oma abikaasast lahutas. 1949. aastal kohtas Reagan näitlejat Nancy Davist ja 1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last: Patricia Ann ja Ronald Prescott. Reagani ja Nancy vaheline kiindumus oli üldteada ning nende suhet nimetati tõeliseks ja lähedaseks. Nancy Davis püsis Reagani tõelise armastusena mehe kõrval kuni tema surmani. Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru, pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi, mille märke oli avalikkus varemgi täheldanud. Haiguse saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ja ta suri 5
sõjakuritegudes. 2. Selgita mõisteid: Makartsim Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Hipid 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest. Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha. Reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani majanduskava. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes, Saksa LV ei tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga. Thatcherism neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine IRA Iiri Vabariiklik Armee, vastuterror protestantliku politsei vägivallale
TAASISESEISVUMINE Eeldused rahvusvahelises poliitikas: 1. 80ndatel oli kommunistlik süsteem kriisis (majanduslikus ja vaimses) 2. Nõukogude Liidu positsioon nõrgenes (nt ebaõnnestunud Afganistaani sõja tõttu) 3. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (Reagani nn tähtede sõja programm), mis kurnas Nõukogude Liidu majandust 4. Lääneriigid toetasid kommunismivastasust (nt Poolas ja Afganistaanis) 5. Vähendati Nõukogude Liidult nafta ostmist Eeldused Nõukogude Liidus: 1. Gorbatsovi võimuletulek 1985 ja tema alustatud reformid (Glasnost ehk avalikustamine hakati rääkima tabuteemadest nagu puuetega inimeste ja looduse olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine hakatakse lubama väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei t...
sotsialismi võimutsemisele lõpu teha. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme. See aga tekitas protestilaine. Thatcher surus Alamkojas läbi Ametiühingute õigusi piiravad seadused. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus. Muutus tööstuse struktuur ja arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mille järel hakkas majandus kasvama, vähenes tööpuudus ja paranes rahva elujärg. 9) Reaganoomika USA-s President Ronald Reagani arusaamaks oli see, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli
· Osales aktiivselt IMF'i loomises · Aitas korrastada Teise maailmasõja järgse rahvusvahelist rahasüsteemi 23. M. Friedman oli USA majandusteadlane. Teda peeti 20. sajandi olulisemaks majandusteadlaseks. · Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest. · Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja turu poolt määratud vahetuskursside poolt · Oli Ronald Reagani majanduspoliitiline nõustaja · Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse, majandusajalukku, statistikasse ning majanduse metodoloogiasse 24. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 25. Rahandussuhted jaotavad ettevõtte sissetulekuid riigifondide, ettevõtte enese vajaduste, töötajate ja aktsionäride vahel
1970.a. tekkis USA'sse majanduskriis. Mustanahaliste olukord: vanim probleem. Osariigid piirasid mustanahaliste valimisõigusi. Mustanahalised lapsed ei saanud õppida samas koolis koos valgetega. Tööd oli ka raske saada. Kommunismi leviku pidurdamine: tekkis sõda Lõuna- ja Põhja-Vietnami vahel. USA oli Lõuna poolel abis. USA valitsus oli sunnitud järeleandma, sest üliõpilased tegid ägedaid meeleavaldusi. Vietnamis tekkis hingeline kriis. Reaganoomika: Ronald Reagani majanduskava, kus USA'l tuleb lõplikult looduda pingelõdvendusest. Reagan tahtis, et USA hakkaks sõdima Vm'ga, lootes, et viimane murdub. Nii see juhtuski. USA jäi ainsaks üliriigiks maailmas. Saksamaa lõhenemise 3 põhjust: *moskva-meelne kommunistlik diktatuur, *tekkisid 2 konservatiivset liitu (CDU ja CSU), liberaalne liit (FDP) ja vasakpoolne liit (SPD), *berliini blokaad. Saksamaa lõhenemine -toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja 2 vabariiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
