Kõige enam lõplikuks nimetab aristoteles eesmärki, mida püütakse saavutada tema enda pärast, mis ei ole omakorda vahendiks millegi järgmise saavutamiseks. Enamik mõistavad õnnelikkuse all hästi elamist ja hästi toimetulekut. „Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on: enamik inimesi ei seleta seda samamoodi kui haritud inimesed. Esimeste puhul on see midagi silmanähtavat ja ilmset, nagu nauding, rikkus, kuulsus — ühele üks, teisele teine, sageli on see ka ühe inimese puhul erinev: haigena on selleks tervis, kitsikuses jälle rikkus. Mõistes oma teadmiste puudulikkust, imetlevad nad neid, kes kõnelevad suurtest ja neile tabamatutest asjadest. Teised on jälle arvanud, et lisaks neile paljudele hüvedele on miski muu — hüve iseeneses, mis on aluseks kõigi teiste hüvede olemasolule.“
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga?
tundnud võõristust, sest ühiskondlikud hüved, kunst ja religioon, liigitatakse mängu alla. Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks? Ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnus on ikk aveel määratlemata. Iga nauding on positiivne ja loomupärane väärtushinnang ent mitte igaüks neist ei tähenda ilu tajumist. Ilutaju keskmes on tõepoolest nauding, kuid imselt leidub temas midagi sellist, mida teistes naudingutes ei esine ja mille tõttu neid teadvuses ja keeles eristatakse. 8. Millised on esteetilise naudingu põhilised omadused? Esteetiline nauding pole omakasupüüdmatu – Öeldakse, et teised naudingud rahuldavad meie
JÄTKATAKSE SUITSETAMIST Suits kui toode on hästi kättesaadav ja suhteliselt odav. Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend Seltskondlik tava sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam vähem suitsetajad kuuluvus gruppi Suitsetamine on normaalne nähe Suitsetama hakatakse uudishimust soovist "olla nagu kõik". Suitsetamine on mõnus tegevus. Suitsetamine on üks ajaviite vorm, stressi maandaja, mõnuaine, suhtlusvahend, harjumus, nauding jne. INIMENE ON HARJUMUSTE ORI Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest, mis juhivad sigaretid teie ellu ja suitsetamine haarab teid täielikult oma võimusesse. Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall mingi tegevus või sündmus mis on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi,
tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (ingl intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (ingl duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (ingl certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid nau- dinguid. 4. Lähedus (ingl propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid. 5. Viljakus (ingl fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks ilukirjanduse lugemine on selles mõttes viljakas: lugemisega kaasneb nauding (kui kaasneb - oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada. 6. Puhtus (ingl purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda n-ö mittepuhtaks. 7
* Introduction to the Principles of Morals and Legislation (1789) Peetakse tema oluliseimaks teoreetiliseks teoseks. Teoses kirjeldab ja arendab ta moraali teooriat: 'suurim õnn suurimale hulgale' printsiipi. Bentham juhindub arvamusest, et inimest juhib valu ja nauding ning et kasulikkuse tulemuseks on õnnelikkus. Kasulikkusest sõltub kõigi meie tegude heakskiit või hukkamõist. Seadusandja peab oskama hinnata valu ja naudingu väärtust: kui teo tulemuses/tagajärjes domineerib nauding, siis tegu oli õige, kui domineerib valu, siis vale. Iga teo õigsust hinnates peab arvestama asjaolusid, kavatsust, motiivi ja tagajärgi. Olulisemad filosoofilised seisukohad · utilitarismi printsiip Tegu hinnatakse selle järgi, kuidas see suurendab või vähendab vaadeldava subjekti heaolu. See põhimõte kehtib nii indiviidi kui ka valitsuse käitumise puhul. Teguviiside väärtus seisneb nende võimes pakkuda naudinguid
Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid naudinguid. 4. Lähedus (propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid. 5. Viljakus (fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks ilukirjanduse lugemine on selles mõttes viljakas: lugemisega kaasneb nauding (kui kaasneb oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada. 6. Puhtus (purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda mittepuhtaks. 7. Ulatus (extent): kui mingi teguviis puudutab ka teiste inimeste huve, siis tuleb arvesse võtta
Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja nauding kuulub hinge juurde. Kuid neid ei saa nimetada elunautijateks, kuna mõni näeb suurt vaeva ja on üllas oma eesmärgi saavutamisel. Hüvedest võib rääkida kahte moodi - need, mis tulevad iseenesest ja need, mis tulevad abivahendiks. Teise variandi alla võib minna nii arusaamine, kui ka selgus. Samas võib sinna alla liigitada ka naudingud ja auavaldused. Kui mingi tegevus toob meile hüve, siis seda paremini ja kiiremini me selle tegevuse eesmärgini viime. Mida rohkem on eesmärke, seda
Eesmärgiks on soosida tublilt elamist, nii et hea ja õige käitumine tuleneks inimese seest. Küsimused, millele eetika peab vastama, jagunevad põhiliselt kaheks: millised asjad on iseenesest head ja milliste muude asjade tagajärjed need asjad on. Asjal, millel on ühtedel asjaoludel head tagajärjed, võivad teistel asjaoludel olla halvad tagajärjed. Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka: "Mis laadi asjad on head?" Eetika peab näiteks uurima, kas on tõene, et nauding on hea. Nauding ja heaolutunne on kõige tähtsam asi meie elus. Naudingu tundmine kuulub hinge juurde ja igaühele pakub naudingut see, millesse ta on väidetavalt kiindunud. Näiteks kui iga asi, mida nimetatakse heaks, paistab olevat nauditav, siis võidakse kergesti teha järeldus, et proportsioon "Nauding on hüve" ei väida seost kahe eri mõiste vahel, vaid selles on juttu ainult naudingust. Mis on kõlbeliselt õige, see sõltub kultuurist, millesse antud isik kuulub Inimesed peaksid
#tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi) *Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne- ataraxia(hingerahu),mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises *Selline seisund saavutatakase vaid vooruse läbi: -häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises *Platon, Aristoteles, stoikud-õnn on teatud sorti tegutsemisvõime *epikuurlased-õnn on teatud passiivne seisund
Ta suri 6.juunil 1832.aastal, jättes endast maha tuhandeid lõpetamata käsikirju, mille avaldasid hiljem tema õpilased. Benthami rahaline pärandus läks Londoni ülikooli University College rahastamiseks, mis oli Inglismaal esimene ülikool, kus lubati õppida kõigil olenemata rassist ja usust. Nagu juba varem mainitud keskendub Bentham ühiskonna toimimisele. Filosoof leiab, et loodus on andnud inimese kahe isanda võimu alla - need on nauding ja kannatus. Nauding kujutab kõike seda, mis on hea inimesele(lõbu, varaline tulu) ja kannatus kõike halba(kurbus, varaline kahju). Naudingute ja kannatuste mõõtmisel tuleb arvestada kuut aspekti: intensiivsus, kestvus, tõenäosus, lähedus, viljakus, puhtus ja ulatus. Mida intensiivsem, pikem, tõenäolisem, ajaliselt lähem, viljakam(arendab nautimisvõimet), puhtam(ei põhjusta kannatusi) ja ulatuslikum(hõlmab võimalikult paljusid inimesi) seda parema naudinguga tegu on
Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c. mõni nauding ei ole taskukohane. Küsimus 6 Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele Stoikud nõustuksid selle väitega võimaluse karastuda eluraskustes Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust Stoikud ei nõustuks selle väitega (õigustust) Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole Stoikud ei nõustuks selle väitega mõistuspärane Küsimus 7
Kr) ja epikuurlased Kui teame, et niikaua kui oleme meie, ei ole surma, ja kui surm on käes, ei ole enam meid, siis ei tarvitse meil surma karta, sest meil ei tule seda kunagi kogeda. Olles nõnda maha rahustatud, võime pühenduda elule selles ilmas, seades eesmärgiks elu nautimise. Nauding (kr. k. hedone) ei ole E.-l üldse see, mida rangemad filosoofid on alati hedonismi all tauninud ja arvustanud ning omastanud selle epikuurlastele- nimelt nagu oleks see hoolimatu kombelõtvus. Õige nauding on hoopis tark ja mõistuspärane. Nautida tuleb nii, et alati oleks sõpru, et teiste kadedus ei kahjustaks meid ning et keha ei saaks kannatada. Õige nauding on mõõdukas nauding vaikses rõõmus, ilma suurema võimu- ja kuulsusejanuta. ``ela tagasitõmbunult `` Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie jaoks suurem
Loomutäius seostud naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidised, siis hävib- et millistest tegudest ta sünnib, nende puhul ta ka toimib. Hingenähtusi on kolm: tunded, võimed, seadmused Tunneteks pean ma himu, viha, hirmu, julgust, kadedust, rõõmu, armastust, vihkamist, igatsust, kiivist, haletsust ja kõike, millega käib kaasas nauding või kannatus. Meid kiidetakse või laidetakse loomutäiusest või pahelisusest lähtuvalt. Loomutäis on seadmus valida seda, ms on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest. Sõprusest Ilma sõpruseta ei tahaks keegi ju elada, kui ka kõik ülejäänud hüved oleksid. Sõbrale tuleb head soovida ta enda pärast.
Seksuaalsus inimese elus Perekonnaõpetus Heli Maaslieb Seksuaalsus läbi ajaloo Isiklik ajalugu Perekonna ajalugu (kahju, mida masturbatsioon võib teha, on vanemate tekitatud süütunne) Ühiskonna ajalugu (kust me tuleme, kuhu läheme) Erinevates maailmaosades erinev! Noore seksuaalsed õigused Õigus seksuaalsele eneseväljendusele õigus olla kaitstud seksuaalse kuritarvitamise eest õigus kaitsta ennast soovimatu raseduse, AIDS-I, suguhaiguste eest õigus olla kaitstud seksuaalse ahistamise eest õigus infole, nõuannetele, teenustele õigus järjepidevale seksuaalharidusele Seksuaalkasvatuse eesmärgid Isiksuse seksuaalse arengu toetamine, Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Riskikäitumise ennetamine. 1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide "Riiklikus õppekavas". Seksuaalsus ... ... Seksuaalsust ei saa võrdsustada seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on palju enamat- energia, mis paneb otsim...
millelgi muul väärtust. Südametunnistus näitab meile ainult, et meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja et pattu, mida me tegime algul jäikusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga. Kui inimene mõne absoluutse lollusega hakkama saab, siis sünnib see ikka kõige õilsamatel ajenditel. Põhjuseks, miks meile meeldib teistest inimestest nii hästi mõelda, on see, et me kõik iseenda pärast kardame. Optimismi aluseks on lihtsalt hirm. Nauding on ainus väärt asi, mille kohta tasub teooriat luua. Lõbu on Looduse katsekivi, selle heakskiidu märk. Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alti head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud. Ükski ntsiviliseeritud inimene ei kahetse iial oma naudingut, ja tsiviliseerimata inimene jälle ei tea, mis on nauding. Heades kavatsustes on midagi saatuslikku- need jäävad alati hiljaks.
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl
ARMUMINE & ARMASTUS Armumise nurgakivid · Füüsiline lähedus, · kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Armumine · "Viib mõistuse peast" · Üldiselt tore ja mõnus tunne · Ei pruugi olla ainult nauding · Armumine möödub aja jooksul Armastus · Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõnelevad kõik, kuid keda vähesed on näinud. · Armastust eristab sõprusest KIRG ja see, mil viisil armsama eest HOOLITSETAKSE. Armastuse kolmnurkne mudel · Intiimsus · Rahulolu · Pühendumine suhtega sõltub · Kirg ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab! Armastuse värvideteooria
Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme". Meenutades oma lapsepõlve, tuleb ette hetk, mil rääkisin umbes 5 aastaselt oma sõpradele ausalt ja selgelt:" Mina ei taha suureks saada, tahan mängida!" Teised aga ei rääkinud muust kui vanematest eraldi elamisest rõõmudest ja keegi ei saa neid käsutada. Mismoodi siis ei saa? Kui meie vanemaks saame, peame vanemaid hoidma. Nagu nemad meid ülesse kasvatasid, peame meie pärast nende eest
Eestis on karistatav ainult teise isiku tapmine, mis tähendab, et enesetapmine või enesetapukatse ja sellest osavõtt (kaasaaitamine) pole karistatav. Oletame, et utilitarism kehtib. Utilitaarse eetika kohaselt peaks seadusandluse eesmärgiks olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Kuna aga eutanaasia on inimese vaba valik enda elu üle on see tema seisukohast hea ning tema lähedased peaksid nõustuma isiku otsusega. Igal inimesel on õigus ise otsustada, mis on tõeline nauding ja mis mitte- kui paranemislootuseta isiku jaoks oleks nauding pääseda oma piinadest, oleks see tema seisukohast ja utilitarismi seisukohast õige otsus. Lisaks on inimesel õigus nõuda, et tal oleks tagatud oma surma kui vältimatu saatuse väärikas kulgemine. Eetiliselt on aktiivne eutanaasia mõeldav just juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused. Utilitarismi põhimõtte (maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang) kohaselt
inimliku õnnelikkuse-püüdluse just saavutamatuse riski. Epikuurlaste jaoks seevastu on nauding nagu öeldud õnnelikkuse tingimus. Samas väljendub epikuurlaste hüve-määratluses hellenismiaja eetika individualistlikkus. Nende käsituse kohaselt on naudingute allikaks eelkõige nauditavad aistingud, aistingud on aga inimesel alati individuaalsed. Enne kui minna üksikasjalikumalt Epikurose arusaama juurde nauditavast elust, vaatame seda, kuidas ta põhjendab, et nimelt nauding on õnneliku elu tingimus. Oma eetilist positsiooni argumenteerib Epikuros kahe sammuga. Esiteks olevat võimalik kindlaks teha, et iga elusolend tunneb sünni hetkest peale naudingut millegi eelistatavana ja valu millegi sellisena, mida ta soovib igal juhul vältida. See elusolendi loomulik afekt, läbielamine (pathe), veel enne tema igasugust kultuurilist mõjutatust, olevat niisama ilmne ja edasist põhjendamist mittevajav nagu näiteks tajumused, et tuli on kõrvetav ja lumi on külm
PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“ "Pidusöök“ "Sofist“ “Platoni kirjad” Tänan tähelepanu eest! ...
Modernistlik realism Lääne-Euroopas 1920-1940 Üldine Tähtis on KUIDAS on kujutatud Isikupärane koloriit, joonistus ja pintslitöö Maaliline ilu Vormilt realistlik Värvivalik subjektiivsem ja joonistus vabam Pariisi koolkond (ilu loomine, visuaalne nauding) Amadeo Modigliani (1884-1920) lick to edit Master text styles Portreed ja aktid Second level Third level Anatoomia moonutatud Fourth level Õrn, nukravõitu meeleolu Fifth level Mõjutasid: Toulouse- Lautreci ja Picasso Punapäine naine ripatsiga Istuv akt Mu...
kõrvaltoimeid ning arutada oma arstiga. (Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2001) Seksuoloog Helgi Toomsalu tõi seksuaaliha kohta lihtsustatud näite kulinaarse kallakuga. Kujutades inimkonda jäätisega seoses: "On üks ja väike osa, keda jäätis jätab täiesti ükskõikseks: ei mingit ihalust selle järele ega naudingut selle söömisest. Lisaks sellele on üks suur-suur osa selliseid, kes ihalevad seda maiust süüa, ent kelle nauding mingil põhjusel takistub (hirmud, häbitunne, solvumised) ning kes loobuvad ajapikku selle maiuse tarbimisest ning mõtegi sellest kutsub esile ärrituse. Lõpuks on veel üks osa, kes jäätist täiel rinnal naudivad. " Seks algab ja lõppeb peas. Seksuaalerutuseks on vaja, et pinge oleks hajunud. Nauding iseenesest eeldab lõõgastunud olekut. Seksuaalsusel pole mingit pistmist otsekindluse või tahtejõuga vaid pigem vastupidi.
Armastus Keegi ei tea täpselt, mis asi on armastus. Keegi ei suuda seda kirjeldada. Paljude arust armastus on kohati eluperiood, samas harjumus, kohustus, vajadus, hirm, nauding, armukadedus, usaldus, tolerantsus, aktsepteeritavus, arvestamine, vastutulelikkus, alandlikkus, enda maha surumine, turvatunne, kirg, hellus, ühtekuuluvus ning tugi. Sellest võib küll jääda pilt, et armastus on miskit väga negatiivset, kuid tegelikult, kui kõik need komponendid kokku panna, siis polegi asi kõikse hullem. Kuid mõned inimesed arvavad ka seda, et armastust pole. See on illusioon. Asi, millesse inimesed tahavad uskuda nagu inglitesse
Kindlasti, iga inimene vähemalt kord oma elus on sellest mõelnud. Armastust on raske seletada, seda peab igaüks ise tunda saama. Kõik tahavad armastada ja olla armastatud. Tihti inimesed arvavad, et armastus on tunne, mis ilmub maagiliselt ja spontaalselt ja mis jääb terveks eluks. Mõnikord inimest köidab intelligentsus, kütkestav välimus või iseloom ja nemad arvavad, et see on juba armastus. Aga armastus on palju rohkem kui ainult emotsioonid ning palju enam kui hea tunne ja nauding. Armastus on teise inimese vastu võtmine sellisena, nagu ta on. See on teise inimese austamine, sügav hoolimine, kiindumus, lahkus – see kõik viib meid edasi sügava armastuse juurde. Armastus on valik ja kui me valime kedagi armastada, siis lihtsalt peab keskenduma teise inimese headele omadustele. Siis on palju lihtsam armastada. Keskendudes headusele, inimesed võiksid armastada peaaegu igaüht. Armastus tähendab väga palju panustamist suhtesse.
• Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1. Bonobo - http:// cincinnatizoo.org/wp-content/uploads/2014/02/bonobo.jpg • Pilt 2. MJ - https:// jakmeedia.com/wp-content/uploads/2014/07/1172813_51961371144 2964_975905282_o.jpg • Pilt 3. Gorilla - http:// i
sümmeetrilised osakesed peavad ka ilusad olema). Harmoonia on peitud hinges, hing on püha/ jumalik -> hing on ilus, sellepäarst see, mis on lähim ja meeldib meie hingele, see on harmoonilime, see on ilus. - Santayana arvas, et ilu võib väljendada nagu harmooniat inimesste "looduse" ja kogemuse vahel. Aga tema arvates ilu taga puudub vaim, ilu väljendamine toimub vormide kaudu ja peab rahuldama meie tundeid, tooma naudingut. Ilus = nauding + positiivsed emotsioonid + teaduslik objekti mõistmine. 9. Mis on kuldlõige? Kust see pärineb? Tooge näiteid selle kasutusest! Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline ( a/b = (a+b)/a = 1,618 ) (või protsentides 62%+ 38%). Kuldlõige on loodusest sageli leitav suhe. Nii on näiteteks päevalill ja inimese keha kuldlõikes.
Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus) Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtustel liigid Sokratese järgi: · Seesmine väärtus e iseväärtus väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab v mitte (rõõm, nauding, elu) · Instrumentaalne väärtus ehk vahendväärtus väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks, nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. (raha, meditsiiin) · Segaväärtused ehk kombineeritud hüved on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head (teadmised, tervis) Intrinsikalism seesmiste väärtuste pooldaja: · Seesmised väärtused on olemas
2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus).
Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi- vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku. Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel. Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked. Vähe süsinikke sisaldavad amiinid on vees lahustuvad, süsinike arvu kasvades lahustuvus väheneb. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Näiteks etüülamiin ja trietüülamiin takistavad raua roostetamist. Samuti on amiinidel mõju or...
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
Enesetadvuse kadu- ,,mina" ei lahustu selles asjas Kõrge konsentratsioonivõime; teadlikkus ja kontroll tegevuse osas- keskendumisvõime, olen ainult siin ja praegu selles domineerivas olevikus. Moonutatud ajataju- psüühilised seisundid hakkavad mõjutama (meeldiv -> pikem aeg) Balanss võime ja ülesannate väljakutse osas tasakaalus Rahuldus ja väärtuse tunne tegemise osas. Flow, kui sisemine motivatsioon ja nauding. Flow taandamine korduvtegevusele ei ole adekvaatne. Uurimine:*äri- mängud internetis (tore, ostke!) *metodoloogia- kuidas uurida ja arusaada. Millised flow parameetrid? *küberruumis käitumise seisukohalt 10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. ??? Suhete areng sõltub suhtlejate omapoolsetest soovidest. Sõber; Pikaajalised tõsised suhted Lühiajalised suhted Aktiivne partner Mäng e juhuslik kohtumine 11
· Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust · Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle · Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambakarjuseid Antoine Watteau. Armastuse nauding Antoine Watteau. Gilles Francois Boucher Venuse tualett Francois Boucher. Pastoraalistseen. Francois Boucher. Madame Pompadouri portree.
* Teleoloogilised eetikateooriad uurivad eesmärki, tagajärge. * Tuntuim utilitalism. Rajajaks J. Benthaus, edasiviija J. S. Mill. * Põhieesmärgiks muuta maailma paremaks kohaks. Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest. * Hea on eelkõige teha seda, mis toob kige rohkem kasu (hüve) võimalikult suurele inimhulgale. * Esikohal ühsikonna heaolu, ena oma teisejärguline. * Mõtles välja karistussüsteemi alusel. * Inimese tegutsemise põhjus on mõnu, nauding. * Seakõlblus mis toodab rohkem naudingut võimalikult suurele inimhulgale. * Milli arvates on hea see, mis teeb võimalikult suure hulga õnnelikuks. Kvaliteet. * Eudaimoonia õnn. * Kõrgemad pildi vaatamine, vaimne. * Madalamad söömine, seks, kehalised. * Milli arvates on parem olla rahuldamata inimene kui rahuldatud siga. Mill oli emperist tõde kogetav meeleelundite kaudu. * Utilitalism jaguneb kaheks: * Teoutilitalism keskendub tegudele
Abiväe teoreetikud väitsid, et kirglikku armastust seletada samade tugevdusprintsiipidega, mis seletavad loomalikku isikutevahelist veetlust. Nad väitsid, et mida rohkem rahuldust nad teistelt saavad seda rohkem nad neid armastama hakkavad. Seega nad kinnitavad, et kirglikku armastust stimuleerivad intensiivselt positiivsed kogemused ja rusuvad intensiivselt negatiivsed kogemused. Lõpuks enim sotsiaalsed psühholoogid (Hatfeld ja Rapson 1993, 1995) nõustuvad sellega, et nii nauding kui ka valu võivad õhutada kirge. Nad toetavad mõttetera ,,armastuse vastand ei ole vihkamine vaid ükskõiksus". Tõestusmaterjal vihjab sellele, et enamikele seondub armastus nii naudingu kui valuga ja võib olla stimuleeritud mõlema poolt. On olemas psühholoogilised põhjused miks armastus on seotud nii naudingu kui ka valuga. Psühholoogiliselt on armastusel naudingul ja valul üks sarnane joon- nad on intensiivselt virguvad. Rõõm, iha, erutus, viha, kadedus ja vihkamine
Kuhi: Üks nisutera ei ole kuhi ja sa ei saa teha · Kujundid eralduvad kehadelt mingi korrapärusega ja säilitavad sama paigutuse ja korra. mittekuhjast kuhja, lisades sinna ühe ainsa tera. Kuid 3 · Kujundid ei säilita sama korrapärasust ja tekivad · Nauding fantastilised kujutlused (kentaur). · "Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie · Aistingud ei eksi kunagi. Vead tekivad aistingute jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel tõlgendamisel. paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie
Richard Johannes Roht Koostaja: Aliin Sepp Kuressaare 2008 Biograafia Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Sil...
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.konta...
Muusika roll aegade jooksul Muusika on tekkinud sellest ajast peale, kui tekkis mõtlev ja kõnelev inimene siia maailma.Muusika on aegade vältel teinud väga suure pöörde ja on välja kujunenud tuhandeid erinevaid muusikazanreid ja stiile. Kunagi, aegade alguses oli muusika väga lihtne ja koosnes vaid mõnest heli tekitavast `'intstrumendist''ja mille vokaalne osa oli ainult erinevad häälitsused jne.Kui arenesid välja muusikapillid, siis see muutis muusika ajalugu tunduvalt.Juba tuhandeid aastaid tagasi leiutati esimesed pillid, millega tehti muusikat ja mille järgi tantsiti ja lõbutseti jne. Kui küsida,et miks on tekkinud muusika, siis vastus minu arust kõlaks nii muusika on ülemat sorti heli, mis tekitab inimeses rahustavat,ergutavat või muud emotsiooni.Muusika annab elule rütmi või aeglustab seda.Muusika tekitab sus head tuju või vastupidi.Olenevalt muusikast tunneme me erinevat emotsiooni ja see on hea me...
1. Konkurents on võitlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Iga tootja püüab toota odavamalt ja efektiivsemalt, pakkuda kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopo...
• Peakokk: Alo Stamm • Lahtioleku ajad: E-L 12-23 • P 12-21 • “Maitsev toit, hea vein, õdus atmosfäär ja kaminatuli - mida hing veel ihkaks!?” • Me mõistame hinnata head olemist ja kuidas selle loomise juures on lisaks toidule oluline ka selle paigutamine õigesse ruumi, õigele lauale, kantuna ette õige inimeste poolt, panna seda saatma õige muusika ja sobivad veinid. Hea toit ei pea kõnelema vaid maitsete keeles, see võib olla tõeline elamus ja nauding, mis on Lusika õdusas embuses lausa iseenesest mõistetav. Me ei karda ennast ületada, sest lõppude lõpuks - ei söögilaua ääres ega köögis pole asju, millega Lusikas hakkama ei saaks.
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Armastusteema puudub. Saksa eepos: ,,Nibelungide laul''. Esiplaanile tõusevad probleemid nagu armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud, tegelaste isiklikud probleemid. Ei ole ajaloosündmustest. 6.Rüütliluule. trubaduur. Teemad. Millal lauldi? Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Oli värsivormis ja võeti kasutusele riim. Trubaduurid olid Euroopa esimesed kunstlüürikud Lõuna-Prantsusmaal. Auasjaks oli daame võluda ja teisi ületada. 7. Rüütliromaan. Milline oli tüüpiline sisu? Rüütliromaanide põhilised teemad olid armastus ja sõda (sündmused üleloomulikud ja muinasjutulised).
jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid
Vormipuhtuse taotluselt sarnanes ta parnassi liikumise luuletega. Baudelaire'i erootiline luule oli kujundeis julgeim kui ühelgi teisel prantsuse poeedil, samas hämmastasid need kujundid oma täpsuse ja peenusega. Neid inspireeris tema vahekord mulatitar Jeanne Duval`iga (,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja ,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine kirg ja nauding luua elutäiuse illusiooni, mille luuletaja aga tihti ise kohe lõikus groteskse või iroonilise madalduse teel, näidates elutäiuse mandumist roiskumiseks, lagunevaks ihuks (,,Vampiiri metamorfoosid"). Pärast ,,Kurja lillede" esikväljaannet muutus Baudelaire aktiivsemalt kriitiliseks ühiskonna suhtes. Tema kunstikriitilised esseed äratasid laia tähelepanu ja tagasid talle esteetilise autoriteedi. Postuumselt ilmus ,,Luuletusi proosas" (1869, e. k. 1930 "Väikesed poeemid proosas").
Ballotine lõigatakse horisontaalselt viiludeks, et oleks näha ilusti täidis. Üldiselt kasutatakse täideseks värvi ja kontrasti andvaid toiduaineid. Täidis võiks olla teist värvi mis välimus. Väga hästi sobib rohekas täidis valge või roosa kalaga. Ühele inimesele arvestatakse paar viilu, millega serveeritakse ohtralt kastet. Ballotine on kõrge rasvasisaldusega toit, eriti kui seda serveeritakse rohke kastmega. Harva süües, on ballotine tõeline nauding. Kasutatud kirjandus http://www.wisegeek.com/what-is-a-ballotine.htm http://www.nami-nami.ee/Vocabulary/View/2296/ballottine http://en.wikipedia.org/wiki/Ballotine#cite_note-1 http://culinaryarts.about.com/od/glossary/g/Ballotine.htm
sest tihtipeale on kohustusliku kirjanduse teosed igavad võib-olla nad pole just igaühele lugemiseks mõeldud, kuid on palju neid raamatuid, mis on ja kohustuslik läbi lugeda. Sellega seoses meenutan ma üht, kui olin algkooli õpilane, siis ma lugesin suvel kohustusliku kirjanduse raamatuid ainult sellepärast, et ma õue pääseksin. Nagu ütles ka inglise leksikograaf, siis tuleks lugeda seda, mis sind tõeliselt huvitab. Väga paljudele on lugemine nauding, aga paljudele samas kohustus. Raamatuid loetakse selleks, et saada teadmisi, seista silmitsi maailmaga või laiendada silmaring.
Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis. Neli rohtu õnnelikuks eluks: Jumalaid pole vaja karta. Surm on teadvusetus. Hüvet on kerge saavutada. Pahet on kerge vältida. Eetika : Hinge kõige suurem mõistatus on valu. Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga. Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib hingerahu. Kolmesugune nauding: 1)Loomulik nauding, mis on hädavajalik, NT:soov juua. 2)Loomulik nauding, mis pole hädavajalik, NT:iha delikatesside järele, samuti suguline armastus (tark ei abiellu). 3)Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik, NT:kuulsuse ja au tagaajamine, tulemuseks on hingelised rahutused (tark elab varjatult). Vaimne nauding tuleb alati valida, sest: 1)see peab meelelisi naudinguid meeles. 2)See annab meelelisele naudingutele kestvuse. 3)fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid.
· Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). · Neli põhipahet: 1. Kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. Lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. Väärusk 4. Nõmedus e. teadmatus (rumalus). · Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) EETIKA · Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. · Kõik mungad on väliselt võrdsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
