Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, mil...
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alk...
Teeninduse kvaliteet Eestis Eesti klienditeeninditeenindus on nagu sõbralt ostma minek, ehk suhtutakse sinusse kui sõpra ning julgetakse soovitada ning aidata isegi kui sa ei julge küsida. Samuti on olemas ka vastandeid, kus suhtutakse kesiselt. Klienditeenindus sõltub ka suurelt osalt töökohast. Kui töökoht on hea ja korras, siis on ka klienditeenindaja abivalmim ja tahtmist täis teenindada. Tekib küsimus, kas meeldiv klienditeenindus on isiksuse või koolituse küsimus ?! Arvan siiski, et pigem isiksuse, kuna kui koolitada inimene välja aga tal puudub korralik isiksus, siis ta suhtub sellesse töösse ükskõikselt. Teenindajal peab olema tahtmine ja motivatsioon, kuna
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
peaks kõik paika minema. Tuleb endasse uskuda, et viia see täide. Kui unistatakse millestki heast siis arvatakse, et temaga nii ei juhtu või ei ole piisavalt võimalusi ning julgust seda täide viia aga kui keegi tõesti tahaks seda siis suudab selle teoks teha igaüks. Suurelt unistamiseks ei ole mitte ühtegi takistust peale selle, et seda teha. Unistuste täideviimist segab tavaliselt teiste kartus, et nad ei suuda seda täide viia. Kui unistatakse suurelt nagu ollakes hästi rikas ja on olemas kõik asjad mida eluks vaja on siis ei osata kusagilt peale hakata ning lihtsalt lastakse see unistus veest alla. Need kes tõesti unistava ja tahavad, et see tõeks saaks, siis tuleb lihtsalt teha see teoks kui isegi alguses näeb see olevat kõige võimatum asi mida üldse teha saaks. Tuleks unistada võimalikult suurelt ja ainuke asi mida on vaja thea on see, et usutakse sellesse mitte ei unustata see ja siis mõeldakse mingi uus välja
või kosmonaudiks või veel kellekski kolmandaks. Alles lapsekingades olles ei mõistagi me tihtipeale, et nende unistuste täitumine on üsnagi võimatu. Sirgudes täiskasvanuks julgeme unistada üha vähem, sest saab selgeks, et paljud soovid ei täitugi kunagi ja targem on unistamisele mitte aega raisata, sest teatavasti on aeg see, millest meil tihti puudu jääb. Kuid siiski leidub ka inimesi, kes veel vanaduspõlveski julgevad unistada suurelt. Kas või nii suurelt, et see puudutab sadu teisigi inimesi. Näiteks oli Eesti üks viimaseid suuri unistajaid Lennart Meri, kelle sooviks oli Eesti riik teha tuntuks ja tunnustatuks mujal maailmas. Ainult praegu ei unista keegi võimatust, aeg on inimesed muutnud kalkuleerivateks pragmaatikuteks. Suureks probleemiks aga unistustega seoses on see, et nende täide viimine on enamasti väga raske ning nõuab suurt sihikindlust ning viitsimist selle nimel vaeva näha. Paljuid unistajaid
Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad meile tööd, teaduse ja tehnika toodangut me tarbime ja mis peamine, need muudavad meie maailmapilti ja meie igapäevaelu. Inimesed on teaduse ja tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Teadus ja tehnika panevad meid mõtlema suurelt. Tänu nende hiilgavatele saavutustele oleme me kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda üle terve maailma inimestega ja kui sul on olemas arvuti või mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub sulle seljakotti. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on olemas erinevad infowebid, kus on tohutult informatsiooni kõige vajaliku kohta. Teaduse ja tehnika
Koolisüsteemide võrdlus 20. sajandi alguse Eestis ja tänapäeval Toetudes romanaile A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa Viimase sajandi jooksul on haridus, mis veel sadakond aastat tagasi oli enamjaolt siseriiklik asi, muutnud suurelt globaalseks nähtuseks. 20. sajandi keskpaika saab kõnelda hariduskriisi perioodiks, mis võrreldes tänapäevaga on totaalselt muutunud, mida valgustas ka selgelt A.H.Tammsaare kirjutatud romaan ,,tõde ja õigus" II osa. Antud teosest võis välja lugeda, et suureks probleemiks 20. sajandi alguses oli hariduskriis. Inimestel oli raske omandada haridust, suurelt pidi leppima kõigest algharidusega. Alles aastatel
GMO-toidu ehk muudetud pärilikkusega organismide üle meie toidus pole peaaegu mingisugust järelevalvet. Me ei tea enamikul juhtudel, kas meie toit on geneetiliselt muutmata või muudetud. Alex Lotmani loengus öeldi, et pakendi peal peab kirjas olema, kui on tegemist GMO-ga. Aga poodides ringi vaadates ei näe me peale nimetuse: tomat + kilohind midagi, kuigi enamasti on ka päritolumaa märgitud. Äkki peaksid teadlased leiutama geeni, mis ,,kirjutaks" tomati koorele suurelt: GMO..? Minu arvamus GMO-toidust on suurelt negatiivne. Ma ei ela selleks, et süüa, aga ma ei söö ka selleks, et surra või haigeks jääda. Kui ma teaks, millised toidud Eesti poodides on geneetiliselt muudetud, jätaks ma nad ostmata, sellepärast et see rikub mu tervist, mitte seepärast, et sellega hävitatakse põllumeeste iseseisvus.
Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Himmelstoss Oli üheksanda jao ülemus ja allohvitser. Nõudis üldist korda ja pidevat valmisolekut. Andis väga palju ülesandeid ja oli väga karm. Sisu kokkuvõte Paul ja ülejäänud seltskond jõuvad näljastena rindelt tagasi ning kuna lahingus on nende kompanii arv suurelt vähenenud, siis nad saavad rohkem süüa. Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad. Koos Katczinskyiga läks Paul hanesid varastama, et midagi paremat nahka pista. Hanesid püüdes tuli neil mõningaid sekeldusi, kuid need lahenesid ning nad lasid lasid oma roal hea maitsta. Paul ja ülejäänud kompanii koos nekrutitega läksid rindele. Ühel päeval tehti nende
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus.
Seda aga, et midagi täielikult soovida või unistada on vaja tahet ja ka usku, kuid tihti see inimestel puudub. Inimeste puhul on peamine probleem see, et unistused ja soovid on pigem seotud reaalsusega. See tähendab seda, et unistused sõltuvad pea alati reaalsuse võimalustest. Nagu on öelnud eesti teatri-ja kunstikriitik Alvar Loog:” Mitte reaalsus ei kasva meie unistuste järele vaid meie unistused reaalsusele.” Ei julgeta unistada suurelt ja kui alguses ongi suur unistus siis poole tee peal loobutakse sellest. Püütakse säilitada kainet mõistust niivõrd, et need unistused oleksid näiliselt teostatavad, mitte võimatuna näivad. Unistatakse asjadest, mis on täitumisest kahe sammu kaugusel ja mis teeb elu kergemaks, see tähendab minnakse lihtsama vastupanu teed. Nagu on öelnud kunagi Walt Disney, et kui sa suudad sellest unistada, suudad sa seda ka teha. See tsitaat peaks andma kõikidele kahtlejatele julgust
Sisukord 1. Meediazanrid 1.1. konspekt 2. Arvamuslugu 2.1. konspekt 2.2. “Vihavaba vigurisuusk” 2.3.“Eluleohtlikud koolikotid” 3. Uudis 3.1. konspekt 3.2. “Tallinna-Pärnu maantel sõitis 30 inimesega buss kraavi” 4. Reportaaz 4.1. konspekt 4.2. “Kui midagi teha, siis suurelt! Võru noored korraldasid maskiballi” 4.3. “Parim Eesti sünnipäeva aktus” 5. Intervjuu 5.1. konspekt 5.2. “Koolipsüholoog: konfliktist peab alati rääkima” 6. Kuulamine 6.1. ”Vikerhommik. Laura Remmel. Muusikast.” 6.2. ”Intervjuu matkajatega”
Armastus Armastus, mis püsib kui kalju. Armastus, mis ei küsi luba, armastus, mis vajab südames tuba. Armastus, mis ei ole valju. Seda kõike ei ole ju palju. On armastuseks vaja vaid koda, kus on kallimaga koos kõike juba. Armastust pole nagu metsas marju. Su armastavad silmad säravad suurelt, kui mullas sirguvad juured. Su käte vahel on soe. Pole olemas teiste sõimu. Kui soovid, mu kaissu poe. Armastus vaid annab jõudu. Eliise Vilepill 10.a
ringi ja kolmnurga perimeeter ja pindala, silindri ja püramiidi ruumala. Üldiselt ehitasid egiptlased väga täpselt, seda on näha tänapäevani säilinutel ehitustel. Ning kõige arenenud oli egiptlastel arstiteadus. Juba nende ajal osati nad teha väga raskeid kirurgiliseid operatsioone, isegi silmade peal. Nende arust haigust ei aita plavetamine, vaid täpne diagnoos ja kohane ravi. Mina arvan, et Muistne-Egiptus on suurelt aidanud teiste riikide, tsivilatsioonide ja üldse inimeste teaduse arengut, sest ta andis nendele baasi,kuidas ja millest alustada, edastas meile teadust ning ajalugu sellest riigist, mis on väga tähtis ajaloo uurijatele. Ja kõik need panused on suurelt mõjutanud järgmisi aastatuhandeid ja inimeste elu üldse.
Minu Eestimaa Kolletavad kased, punavad vahtrad, rohevad kuused, sinavad kadakad. Kui palju teate? Kui palju vestate? Aegadest iidsetest, uutest või kesksetest. Ei ole palju palutud või suurelt Isalt anutud. Sa hoia lindu, liblikat ja last, kui kõige väetimat. Nüüd prii oleme ikkestki ja dogmast nii mõnestki. Mu mõtted ja lapsed on seal, et elame oma kodumaal. Las lendab lind ja õitseb lill ja pihku tuleb vesivill. Kui õitsev lill ka seemneid annab, siis kodumaa ka noorust kannab.
16.5°C. Isegi lõuna Mongoolias on temperatuur läinud 32.8°C kraadini. Keskmine talve kõige külmem temperatuur on 40°C, kuid suvel on seevastu kuni +45°C. Amplituud võib olla siis kuni 85°C. Kuigi lõunapool jõuavad mitmed mussoonid Gobi kõrbele on ikkagi Gobit iseloomustatud kui ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena. Seega liiva ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel. Gobi kõrb on suurelt osa savi ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest. Idapoolmikus on poolkõrb. Nõgudes on solontsakke. Mitmetes kohtades on ka luiteid. Luited erinevad kuju ja suuruse poolest. On olemas näiteks täht, vall,paraboolluited. Mõned luited ei liigu üldsegi, mõni jällegi 20m aastas. Luitevallide pikkus ulatub mõnest kilomeetrist kuni 10 kilomeetrini
- Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika Reimand, Neidude ansambel Vocamble - juhatab Arno Tamm ja lisaks oli seal kõigile tuntud olevav bänd Tanel Padar &The sun kes esitles peaaegu kõik oma laulud. Ta esitles seal ka oma sel hetkel kõige uuemat laulu mida ma kahjuks ei mäleta. Seal üritusel oli üsna palju rahvast ja õnneks nägi kõike laval toimunut ka ühelt suurelt ekraanilt. Kõik oli näha mis seal lava peal tehti. Need orkestrid mulle eriti ei meeldinud aga see bänd meeldis küll. Lõpus lasti ka ilutulestikku, mis mulle väga meeldis.Mulle isiklikult see üritus meeldis ja ootan juba, et tuleks uuesti selline vahva üritus.
Galaktikad Grete Mark 11b klass Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Päike on täht linnutee galaktikast. Pöörlev tähtedest, gaasist ja tolmust koosnev ketas. Keskel hele sfääriline "tähemõhn". Noored tähed moodustavad spiraalharud. Sisemine struktuur puudub. Miljarditest tähtedest koosnev. Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD:
Konkurents mobiilifirmade vahel Mobiilifirmade vahel käib pidevalt konkurents. Kolm kõige suuremat mobiilifirmat on: Elisa, Tele2 ja EMT. Erinevad firmad pakuvad erinevaid pakette ja lepinguid. Lubades konkurentidest soodsamaid hindu.Kui vaadata netipoodidest telefonihindu, siis on kirjutatud juurde suurelt kliendihinnad. Mõnel üksikul on juures väikses kirjas ka tavahind. Võrdlesin ühe telefoni hinda erinevates poodides: EMT: Kliendile: 126.18 Eur Tavahind: 146.36 Eur Elisa: Kliendile: 127 Eur Tavahind: 146 Eur Lisaks oli Elisa lehele kirjutatud ka soodushind, selle telefoni puhul oli see: 63 Eur Tele2: Kliendile: 127.18 Eur Tavahind: - Tihti pakutakse väga soodsat hinda, vahel isegi tasuta. Kuid siis tuleb lepingut korralikult lugeda
parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. 2. Ajakirjanduslik sisu on rohkem uuriv, reklaam koosneb aga põhiliselt asjade promomisest. 3. Sisuturunduses tutvustatakse oma ettevõtte parimaid asju ehk sisuturundusega ei saa otseselt müüa toodet, vaid anda inimesele kasulikke nõuandeid ning panna nad ise tooteid tahtma.. Reklaamis reklaamitakse, aga kõike võimalikku, et seda hakkaks inimesed ostma. 4. Sisuturundust meediaväljaannetes väga suurelt pole, nt kui Postimehe veebis ilmub 300 artiklit päevas, siis sisuturundusartikleid on nendest vaid mõned protsendid. Aga näiteks Äripäevas on sisuturunduse käibemahud kasvuteel. "Sisuturunduse osakaal kogu reklaamikäibest on hetkel 11 % ning arvatakse, et lähiaastatel tõuseb see 20-30 %. 5. Kõige sagedamini võib leida sisuturundus tekste firmadega seotud persoonilugudes ja ka firmade poolt pakutavate teemade promomis lugudes. Sisuturundust leiab: Ekspress
!!! Joon 4- seotuse aste kõrge, kuid isikupäratu- pole huvitavaid mõttevälgatusi, ei leia ise töö käigus loomingulisi lahendusi. Joon 12- Seotusaste madal, kuid isikupäratu- kirjutaja rapsakus, heitlikus, loogiline mõtlemine ja distsipliin puudub. Absoluutne ja suhteline suurus: Absoluutne- märamine on lihtne. Lihtsalt vaadatakse kas käekiri on suur või väike. Väikeste tähtede kõrgus u 3mm on normaalne. *Suur kiri- peegeldab inimese enesehinnangut. Suurelt kirjutavad kõrgetele kohtadele jõudnud inimesed, kes on teadlikud omaenese tähtsusest. Samuti kirjutab suurelt ka ennasttäis inimene, ka suurte zestidega ja kergemeeelne inimene. See võib ka viidata pealetükkivusele. *Väike kiri- asjalikkus, objektiivsus, vaimne iseseisvus, tähelepanuvõime ja teistega arvestamine. Nt teadalased või need, kes seavad esiplanile oma töö, mitte oma mina. *Üleväike kiri viitab alaväärsuskomplksile Joon. 15 ja 16 on mõlemad suured kirjad
Toulouse-Lautrec 1864-1901 Fakte Toulouse-Lautrec'i elust ja loometööst · Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. · Ta oli 151cm pikk. · Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. · Ta sai kuulsaks Moulin Rouge'i reklaamplakatiga. · Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia. · Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks · 1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. · Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja jaapani puulõige. · Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon.
teadaolevalt tasub elavhõbedat: pikemas ohtlik lastele perspektiivis ja loodusele ära -Hg vajab säästab eraldi loodust ladustamist NÄIDE 3: ELEKTRIAU TO MIINUSED PLUSSID - Säilivad HÜPOTEES: kulutused pikemas energivarustu plaanis seks võimalik säästa - Nii lühemas kui pikemas perspektiivis kallis; loodus suurt ei võida JUHUL, KUI PLAAN SUURELT SÄÄSTA: - Ühistranspordivõrgustik Kasutatud materjalid Äripäeva artikkel: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=33418 [15.11.2011] PILDID: http://lifehacker.com/retirement-saving/ http://lh4.ggpht.com/-4HpF8q0WtP4/T1SCfkh5ziI/AAAAAAAABSU/TBKxN2xcoQo/s0/IMG_2012 http://terav-pliiats.blogspot.com/2008/07/elektriauto-takso.html http://www.photo-dictionary.com/phrase/2606/saving.html http://www.houseimprovement4sure
Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad lõunasse, Cairo suunas, juulis 1221. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Öises rünnakus sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks.
Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli toimunud krooni devalveerimine. [raha väärtuse langetamine] 1933 aasta sügisel pandi hääletusele vapside eelnõu see sai suure toetuse [olid populaarsed] . Eesti läks vastu valimistele Presidendi kohale oli neli kandidaati ( päts, Laidoner , .. 1934 aasta riigipööre: Vältida vapside võimuletulekut vältida, korraldasid Päts,Laidoner sõjaväelise riigipöörde : sõjakool ja kaitseliit võtsid kontrolli alla valitsus hooned
Kõigepealt hakkab ta uurima Zara teksapükste teekonda enne poeriiulitele jõudmist. Tema tahab seda muuta, ta põhiplaaniks on upcycling. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. Ta otsib võimalusi rakendada upcycling meetodit moetööstuses. Mina arvan, et tema idee on võrdlemisi väga hea ning uskumatu, et ta suutis nii suurelt asja ette võtta ja asja ka lõpule viia, et kollektsioon valmis teha. Enne selle filmi vaatamist ei olnud mul õrna aimugi, kes on Reet Aus ja mis on upcycling, äkki ta peaks seda Eestis rohkem reklaamima ning ennast rohkem näitama. Aga samas ma arvan, et seda meetodit on võimatu täielikult läbi lüüa, sest ma ei kujutaks kõiki inimesi kandmas juppidest kokku pandud riideid ning ma ei kujuta ette kui palju selline muutus võib moetööstusele maksma minna, ma usun, et see oleks laastav.
Patarei Vangla ehk Tallinna Keskvangla Superjuustusai http://f.pmo.ee/f/2011/06/07/618144t81h0439.jpg Asukoht • Tallinna lahe ääres • Algne nimetus Kaitsekasarm • Valmis 1840. a • 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis http://www.taevapiltnik.ee/blog/wp-content/uploads/2014/05/02A7220.jpg Video https://www.youtube.com/watch?v=4lioEFpcBYs Vene okupatsioon • Kaitsekasarm 1920 vanglaks • 1925.–1926. ehitati 5. ja 6. osakond • 1930. aastatel ehitati juurde II ja III korpus • Üle 3 aasta karistatud saadeti NSV Liidu vanglasse http://y.delfi.ee/norm/133035/6692511_UBgJwi.jpeg http://y.delfi.ee/norm/133035/6692519_BDBtX7.jpeg Saksa okupatsioon • 28. september 1941 • 29. juulil 1942 nimetati keskvangla Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagriks nr 1 • 1944. aastal keskvanglas nakkusepideemia • 1944. ...
teha säästlikult. Paljud unistavad paremast homsest. Palju on võimalik ka veel muuta. Mõtlematu tarbimine viib Maalt elu, loodusvarad kasutatakse ära, loodusesse jäetud prügi laguneb kaua ja selle all kannatavad paljud taimed. Energia kokkuhoidmiseks on loodud pakendid, mida saab taastöödelda. Olgem inimesed, tuleb mõelda, kuidas tarbimine mõjub keskkonnale meie ümber. Asju saab taaskasutada, ühe jaoks on toode vana, teise jaoks aga hoopis midagi täiesti uut. Tegusid tuleb mõelda suurelt, kuid peab meeles pidama, et iga tegu jätab jälje.
ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade hinnad päev päevalt tõusevad, kuid teenitud palga eest saab endale vähem lubada. Teisalt võib inflatsioon ka riigile halvasti mõjuda. Kuna teenuste ja kaupade hinnad tõusevad, nõudlus väheneb. Tarbijad
VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. Alaleütlev: kellele? millele? -le pesale, suurele, pesa/dele, suur/tele, maale maa/dele 8. Alalütlev: kellel? millel? -l pesal, suurel, maal pesa/del, suur/tel, maa/del -lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9. Alaltütlev: kellelt? millelt? maa/delt 10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni,
instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu.
Urmas Sisask Urmas Sisask Urmas Sisask • Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. • Ta on laulja Siiri Sisaski vend. • Üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis. • 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. • Ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel.
programmid, et inimesed hakkaks rohkem tööd tegema. Aktiivsuspoliitika teeb rohkem halba kui head. Parim poliitika on lihtsalt jätta majandus rahule. Tema väitel peavad vabad inimesed vabal maal ise oma saatuse eest hoolitsema ja seega ei ole õige küsida, mida riik saaks inimese heaks teha. 3. Kuidas erinevad uuendused ja eksperimendid era -ja riigisektoris? Friedmani arvates erineb era- ja riigisektoris uuendusete ja eksperimentide tegemine väga suurelt. Kui erasektoris viib ettevõte läbi projekti ja see ebaõnnestub ning ei anna soovitud tulemust siis projekt lõpetatakse või halvemal juhul läheb ettevõte pankrotti. Samas riigisektoris on lugu hoopis vastupidine, juhul kui mingi projekt ei õnnestu siis hakatakse sinna raha juurde süstima püüdes seda meeleheitlikult päästa. Sellistes olukordades on oht, et kaob ära siht, milline oli projekti eelarve, ning sellega seoses ei pruugi teostatud töö soovitud kasu tuua.
Liigtarvitamisega kaasnevad tegevused, mis ei ole omased kainele ja selge mõistusega inimesele. Teiste vara rikkumine, akente sisseloopimine ja paljud muud sellised tegevused on ainult väheseid asju mida võib kogenematu noor korda saata. Täiskasvanu peaks suutma oma olekut kontrollida ning taipama kus on piir. Riietus näitab kõige paremini inimese valmisolekut sukeldumaks vastutusrikkasse eluperioodi. Paljud kannavad moetuid riideid, kuhu peale on suurelt kirjutatud tuntud brändi nimi, selleks, et näidata, et nad on suutelised ostma kallite firmade riideid. Täiskasvanud inimene sellele ei mõtle, vaid riietub nõnda mis jätab soliidse mulje, pööramata tähelepanu hinnale. Noor, kes ei loe ajalehti ega hoia muud moodi ennast kursis riigis toimuvaga ei saa õigeid valikuid langetada. Pole võimalik anda oma häält erakonnale õiglaselt kui tuginetakse sugulaste arvamuste või eelarvamustel.
kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip %C3%A4ev
6. Kasutati multimeedia võimalusi linke 1 2 3 4 5 lisamaterjalile. 7. Esitleja täiendas ja selgitas slaididel toodud infot. 1 2 3 4 5 8. Esitleja kõne oli kuuldav ja arusaadav. 1 2 3 4 5 9. Esitlus aitas selle teema õppesisu paremini edasi 1 2 3 4 5 anda. 10. Esitluse lõpus olid viited kasutatud materjalidele. 1 2 3 4 5 5 täielikult 4 peaaegu täielikult, suurelt osalt 3 mingil määral, kohati 2 vaevu, üksikjuhtudel 1 üldse mitte, mitte kordagi
Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa suurte inimeste põhjustel enam selles korteris elada ja, et nad peavad kolima, kaugele, hoopis teise linna. Ja kui lõpuks jõudis kätte see päev, mil autosse laaditi viimane kast ja majaga jäeti hüvasti, seisis tüdruk taas aknal ja vaatas. Ta oli iga päev näinud, kuidas poiss koolist tuleb, vahel sõbraga, vahel üksi, kuid nüüd ta seda enam ei näe, sest poiss kolib ära, ilmselt igaveseks.
ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi taäga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.
ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas kaUSA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud
oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja Suurelt enamuse permikomi kirjanduse permikomi asualadest rajajad. "igaveseks ja päritavaks 1960-ndad algab valduseks", permikomid permikomide massiline pärisorjastatakse. väljarändamine oma 1925 - rajatakse Komi- ajalooliselt asualalt. Permi autonoomne ringkond. Rahvaarv Aasta Rahva Kokku arv Vene F-s 1926 117,400 149,40 0 1939 11,700 1959 126,20 143,00 0 0
Gobi kõrb Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja- Hiinas. Gobi on suurelt osalt liiva ja savikõrb. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud
Sünteetiline kubism- säravamad ja puhtakmad värvitoonid. Kas ta kujutab rohkem mehi või naisi/lapsi? Naisi. Kuidas on tema (akti)modellid riietatud? On aktimodelle, riided on ühevärvilised ja detailsed või väga värvilised ja mittedetailsed. Millega tevelevad tema tegelased pildil? Palju on näo profiilipilte ja istuvas asendis inimesi. Garcon à la Pipe (1905) Maal on Picasso lillemalisest ajastust. Õlivärvidega maalitud pildil on kasutatud paksult ja intensiivselt värve. Suurelt on näha sinise-oranzi vastandikulisust, klassitsism. Õiepärg poisi peas on kui aupaiste, halo. Seinale maalitud lilled kui tiivad, justkui noormees oled kuidagi Picasso ingel, päästja. Piip ta käes, kui ka ta hoiak näitavad idüllilisust. Poiss istus Picasso galeriis, kui seda maaliti/joonistati. Figure dans un Fateuil (1909-1910) Pilt on Picasso kurvemast ajast. Õlivärvidega maalitud, on kasutatud paksult musta. Kujutatud on kubismi võttega paljast naist istumas toolil
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaal...
edasi lõunasse Kairo suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. 11/28/15 5 Öises rünnakus sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks. 11/28/15 6 Kasutatud kirjandus http:// et.wikipedia.org/wiki/Viies_ristis%C3%B5 da http://www.google.ee/search?hl=et&q=5. +ristis%C3%B5da&bav=on.2,or.r_gc.r_pw. r_qf.& bvm=bv.41248874,d.bGE&biw=1382&bi
https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik Austria maa-alast on sobilik põllumajanduseks. Alpid muudavad palju Austria alasid elamiskõlbmatuteks. https://goo.gl/Y12CGO http://goo.gl/1U7WdA Rahvastik
ehitus kulude tasuvus on kirjutatud väga kaugesse tulevikku. Mõte iseenesest on ju suurepärane, kujutan ette, kus see lahendus annaks juurde kaupade ja inimeste liikumis kiirusele ja mugavusele Soome ja Eesti vahel. Olla jälle muidugi üks transiitmaa on kindlasti majanduslikult kasulik, kuigi ega see ei loo meie Eestile suurt lisandväärtust. Nii et tundub, et me oma logistiliste ja majanduslike ideede ja projektidega päris kohapeal ei sammu, vaid liigume ja unistame suurelt. Õnneks me oleme väike ja noor riik ning meie igapäevane bürokraatia ei tapa innovatsiooni. Põhiline mõtleme suurelt ja kui sellest poolgi õnnestub on tulemus hea. Meie rahva töö efektiivsust ja majandusliku lisandväärtust loovad nii tahtmine liikuda edasi ja lahendada erinevaid takistusi. Kasutaud kirjandus: 1) Vikipeedia 2) www.starship.xyz 3) http://www.railbaltic.info/et/ 4) http://www.tallink.com/press-releases 5) http://majandus24.postimees
Samuti saab hoolikama soojustamisega küttekulude pealt suuri summasid kokku hoida. Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest
tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline ja lünklik indust, millest on huvitatud teised riigid ja mida tesotatakse suurelt osalt ka nende jõududega. * infoühiskond kergendab inimese vaimset tööd, arvutitööstuse, digitaaltehnika ja multimeedia tormiline areng, uute sidevahendite leiutamine. IV kolooniate tüübid: 1)ümberasundus kolooniad 2)faktoorkauba ja sõjaväe tugipunkt 3)istanduskoloonia kasvatatakse toiduaineid 4)ressursikoloonia ressursside saamiseks 5)reservkoloonia varus olevad alad, mille indust ei jätkunud kapitali 6)poolkoloonia täielikult mitte äravallutatud ala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
