liidrit. Üks religioosne ja teine sõjalispoliitiline juht. Siidid Islam. Islami üks suund, mis lähtub veendumusest, et Mohhamedi järeltulijaks sai tema väimees ja nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline). Dharma Hinduism. Ühiskonnas toimiv normide kogum, mis kokkuvõetuna avaldub neljas elusihis: õpilase(kasu), mahaperemehe(nauding), metsaeraku(seadmus), erakränduri(vabanemine) elusihis. Sansaara Hinduism. Budism. Ilma alguseta tiirlemine tsüklilises ümbersündide ahelas. Kõige tähtsam sündida inimesena. Nirvaana Budism. Hinduism. Seisund, milles ei toimu põhjus-tagajärg-seos ega sansaara ratta pöörlemine. Hinajaana Budism. Konservaiivne suund, mis peab võimalikuks väga väheste inimeste jõudmist kirgastumiseni ja õige eluviisina mõistab täielikku pühendmumist religioonile, soovitavalt kloostris. Mahajaana Budism
ras r asr asnr asnr asnr anr asn rnas nra srn sarn asrn asnr asnr nasnnsan sn as nasan san sanrerarns rnarnasr nsar nas rnasr nasr ansr snar ansr sn sran snas rnsa rnsa rasn rnar sn srna asnr sna srnas rn sarnas rnasrnasr ans rnas rnas rnasrasnrsanr ansr nasr nsar nsar nasrnas n rans rnsar sanrnasr nasr nasr asnr asnr snara srn ansr snar nsrasnrasnr nasr sanrasr nsa rnsanr nsan san r snas sansaara ranr arna rna rns rnsa rnsa rnsa nrs ans ansrna sn rnas nr asnr asnr asn rans rasn rnas sssssssssssssssssa ana a a a a a aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
(Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni. Sansaara Sansaara- ümbersünniahel Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri Click to edit Master text styles 1. Sutta- õpetaja kõned. Second level Third level 2. Vinaya- elureeglid, Fourth level
docstxt/130753777285599.txt
.....................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad................................................................................
Budism Keity ja Katleen Budism Indias tekkinud õpetus ning seejärel mujale levinud tarditsioon,kultuur, õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse
· Aasanade aluseks on õpetus tsakradest (energiapunkditest). · Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja.
Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati
Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine.
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus Keskendumine » on Buddha Sakjamuni õpetus » Eesmärgiks Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine » Aluseks on tõdemus On olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus Põhjuseks on soov ehk janu Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus
Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta saatis elava tagasi , t2his III tehakse tavaliselt laubale Hinduismis ei kardeta surma, surma all m6istetakse maailma vahetust Sahtism Kummardatakse jumala loovaat vaimu, kasutatakse maagilisi silte e
muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. ¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla
Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5
BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu...
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) T...
puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale.
Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt (1). 2. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine
Otsustanud raskustest meele jõuga üle saada, istus ta nädalaid Boddhipuu all mõtiskledes, jõudes lõpuks nirvaanasse. Ta nägi selgelt fenomenaalse elu põhjust ja selle tekitatud kannatusi, aga ka teed nendest vabanemiseks. Ta taipas, et murede allikat tuleb otsida sansaarast ehk olemasolu tsüklitest ning leidis, et kui me ei sünniks mitu korda, siis me ka ei kannataks (poleks haigusi, vaesust, vanadust eda surma). Ta jõudis järeldusele, et sansaara põhjuseks on soovid ning et nende katkematus on tingitud teadmatusest järelikult, kes saab teadlikuks ja on nii tugev, et suudab tappa endas soovid, võib vabaneda sansaara ikkest, taassündide ketist ja jõuda nirvaanasse ehk rahusse. 4. Budismi koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud
budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu
Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
* Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid * Preestrid - braahmanid * Veedausunditest ja braahmanidest kujunes välja tänapäeva hinduism. Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata. * Isanda laul Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud,
10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki? eesmärk on leida vahend reinkarnatsioonist vabanemiseks moksa. 11. Milline seadus mõjutab hinduismis inimese elu? Hinduistliku uskumuse kohaselt mõjutab iga tegu tulevikku - karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? Mida enam karma mõiste juurdus, seda enam kujunes välja kujutlus kõikide olendite taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: "Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit?
Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutanud budaks. Väga vana on ka veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge: nii maailma kui isikut võrreldakse vooluga, milles dharmad üksteisest funktsionaalses sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle lahknevad . Isik on seega pidevalt muutuv, nii praeguses elus kui ka läbi kõigi elude vaadelduna . Et kõik
õigusemõistmist. Iga teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad omakorda olla mistahes eluvormis, kas inimese, looma või ka taime kujul. Taassündi inimesena peetakse kõige märkimisväärsemaks, sest ainult inimeseks kehastununa saame omandada head karmat. Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile
sellist pole. Nii hinduism kui budism parve? Parv on üleminekuks, mitte selle kujutavad kannatusi ja taassünde kui ookeani külge klammerdumiseks." Õpetust või jõevoogu, mis lahutab inimkonda sellest, et budistliku õpetuse külge ei ole nirvaanast. India budistidele on Gangese jõgi vaja klammerduda, arendasid mahajaana olnud sansaara lõppematuse sümboliks. õpetlased hiljem edasi. Karma Inimeste ja ka teiste elusolendite üle Kui inimene kasutab oma sõbralikku olekut valitseb peale sansaara ka teine selleks, et saada kelleltki midagi, siis nähakse seda seadus, mis määratleb nende elu ja tõsise vägivallateona, kuna kavatsus oli olemise universumis (vt sansaara)
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda ni...
Saivism. Austatakse Sivat, kes nii hävitav kui ka loov jumalus. Tema poeg on elevandipäine Ganesa. Saktism. Austatakse jumalikku loovat jõudu, saktit, mis avaldub tavaliselt jumaluste erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara
[email protected] 16.november 2016. Džainism Tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres Tuleneb sanskr. k. sõnast Jaina /džaina/ - „jina järgija“ Õpetaja tiitel - Jina „alistaja“ Kogudus - Tīrtha „jõekoole“ On palju ajastuid. Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes ...
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete: tathagata ("nõndaläinu") sugata ("hüvesläinu") dzina ("võitnu") bhagava Väga vana on ka samuti veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge. Maailma kui isikut võrreldakse vooluga.
Brahma on looja jumal;Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine, selleks kehastub avataarana aegajalt maapeal; Sivat seostatakse destruktiivsusega ehk hävitava jõuga. Pühad tekstid: Veedad (teadmine), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud. Mõisted hinduismi teoloogiast: dharma (õpetus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused). Sansaara (ümbersündimine). Karma (inimese teod olevikus mõjutavad järgmist elu). Moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Arusaamine meenutab ringjoont (ehk tsükliline maailma pilt), kus kõik hakkab lõputult otsast peale. Universum on jumalik looming (loomad, taimed) ning kõigel on hing ehk Atman. Inimesega seotud rituaalid -Olulised etapid, mida saadavad riitused brahmiini juhtimisel (ohverdamine ja horoskoop): 1) Sünd ja nimepanemine
askeetlust 5. võimu · Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga
· Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed
b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23
Jumalaks kehastumine: see pole p ääsemine. Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine);
Tänapäeval tuleb budismi all mõista tervet hulka erinevaid religioosseid vorme, mida ühendab seos Buddhaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID I. Neli õilsat tõde i) Elu on kannatus ii) Kannatusi põhjustavad janud Janud- inimolendis kõige sügavamalt juurdunud kired, ihad, soovid iii) Kannatused lakkavad, kui janud on täielikult kustunud iv) Janude kustumisele viib kaheksaosaline tee II. Kaheksaosaline tee III. Sansaara Karma seadus IV. Nirvaanasse jõudmine V. Ühelgi olendil ei ole muutumatut oma „mina“ 12.2 Mahajaana allvoolud TIIBETI busdism (lamaism) Levinud eelkõige Tiibetis ja Mongoolias. Enne budismi jõudmist Tiibetisse 6-7 saj valitses Tiibetis loodususund, mida nimetati bön-usundiks. Selles usundis olid olulised loodusvaimud, ennustajad, ravitsejad, šamaanid. Budism segunes bön-usundiga. Lõplikult kujunes välja 15
9) Nimeta islami 5 sammast. Usutunnistus, palvus, annetamine, palverännak ja paast. 10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester. OM-silp kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon uuesti sündimine, seda mõjutab karma. karma põhjuse ja tagajärje seadus, hinduismis ei saa muuta, budismis saab. sansaara hingede rändamine. nirvaana vaimne virgumine, vabanemine igapäevaelu kirgedest ja pettumustest, olevikus viibimise kirgas seisund, kuhu jõutakse budismis Teed järgides. Tao põhimõte taoismis, mis tähendab teed, kuid ka tegutsemisviisi ja eluseadust, on olemas taevatao ehk maailmakõiksuse kord, millega peaks ka inimese tao kooskõlas olema. menoraa judaismis seitsmeharuline küünlajalg.
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta si...
Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni.
1. Mitte tappa (maad ei tohi harida) 2. Mitte varastada 3. Mitte rikkuda abielu 4. Mitte valetada 5. Alkoholi/narkootikumi keelt ------------------------------------ Munkade lisa 6. Söögi piirangud – 1x päevas, ei sööda liha 7. lõbustuste keeld – tantsimine jne 8. ehete, lõhnaõlide keeld – hõbe/kuld eriti 9. kõva ase - Põhiline sõltuvuste põhimõte – sansaara: 1. Nõudlus – pime mees sümboliseerib 2. Tahte moodustaja 3. Teadvus 4. Organism 5. 6 meelt 6. Kokkupuude 7. Tunne ------------------ ära pööramise koht 8. Himu 9. Kippumine/kiindumine 10. Saamine 11. Sünd 12. Surm - Mahajaana ja Hinajaana põhilised erinevused: Hinajaana – eneseravi õpetus; Mahajaana – Buddhade kultus, paradiis, ilmalikud
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
Lisaks nendele lugematu arv väikseid jumalakehastusi. Õiglane kuningas Rama (Rama eepos), ustava kaaslasena esineb ahvikuningas Hanuman. Jumal Krišna, kõrgema teadmuse kehastus. Krišna austamine tõusis esile 15. sajandil. Šiva, kuninglik tantsija, kes tantsib loomise ja hävitamise tantsu, hävitab ka rumalust ja rahutust ning inimesi kiusavaid deemoneid. Askeetide jumal, laubal olev kolmas silm suletult. Jumal Šiva on inimese selge ja meelepuhtuse sümbol. Mantra vabastab Sansaara ahelaist. HIndu traditsioonis on kõikidel meesjumalate juures ka naisenergia. Šiva naine on emajumalanna. Šaktism - jumalannade austamine, ohverdused. Jumalanna Kali, mustanahaline, raevukas. 3 teed: teadmiste tee, armastuse/pühendumise tee, tegute tee (karma). Esineb teisigi jooga vorme. Vaadates Hindu vaimseid traditsoone, et iga isiksusetüübi jaoks on olemas oma mokša, vabanemistee. Joogid - jooga praktiseerijad. Jätnud maha oma sidemed igapäevaeluga,
77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Sikhism- Indias Punjabis 16. saj. tekkinud monoteistlik religioon, mille rajaja oli Guru Nanak (1469 – 1539) (Sikhide ühiskond on ajalooliselt militaarne, et vastu seista moslemitele. Sikhid tunnistavad ainujumalat, keda nimetatakse paljude nimedega ja kelle poole pöördutakse palves pühakirja värssidega, kuid keda ei tohi pildil kujutada. S-i õpetuses on hinduismist pärit karma ja sansaara mõisted, kuid ühiskonnas ei ole varnasid ega kastikorrraldust. Kuna iga sikh peab lugema pühakirja, ei ole s-s vaimulikke, vaid eespalvetajad). 78. Mis on sikhide püha raamat? Sikhide pühakiri on pandžabikeelne Adigranth (´Alusraamat´) 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? Tähtsaim kultuskeskus on Amritsaris asuv Kuldtempel. 80. Mis on sikhi nn 5 K-d ja kuidas sikhi välimuse järgi ära tunda? 5K järgi tuntakse sikhi: 1. Keša - lõikamata juuksed 2
Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks. Budistlikes suutrates on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu sünd, kasvamine, iseseisva elu alustamine, vaevanägemine, puudused, frustratsioon, puuduse all kannatamine, ihaldatust ilma jäämine, haigused ja surm toob endaga inimestele kannatusi kaasa. Inimlike kannatuste rada tähistavaks mõisteks on sansaara, millele vastandub kõigi maiste kirgede ja kannatuste lõpliku ületamise seisund nirvaana. Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Eksisteeriva efemeersuse mõistmisel on budismis oluline tähendus. Maailma muutuvuse, pidetuse ja püsituse nägemine vabastab liigsest klammerdumisest väliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lõpuks ka elu külge
Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus Paljud hindud usuvad lõputute ümbersündide ahela ehk sansaara olemasolu. Mitmes India usundis on põhieesmärgiks viia see ringkäik lõpuni. Pilt maailmast kui kohast, kus igavene hing pidevalt ümber sünnib, on indialaste kujutlustes olnud valdav üle kolme aastatuhande. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimeste teod määravad ära tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma vältimatu tagajärg. Hea mõttega luuakse ingel, halva mõttega kurat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
