liidrit. Üks religioosne ja teine sõjalispoliitiline juht. Siidid Islam. Islami üks suund, mis lähtub veendumusest, et Mohhamedi järeltulijaks sai tema väimees ja nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline). Dharma Hinduism. Ühiskonnas toimiv normide kogum, mis kokkuvõetuna avaldub neljas elusihis: õpilase(kasu), mahaperemehe(nauding), metsaeraku(seadmus), erakränduri(vabanemine) elusihis. Sansaara Hinduism. Budism. Ilma alguseta tiirlemine tsüklilises ümbersündide ahelas. Kõige tähtsam sündida inimesena. Nirvaana Budism. Hinduism. Seisund, milles ei toimu põhjus-tagajärg-seos ega sansaara ratta pöörlemine. Hinajaana Budism. Konservaiivne suund, mis peab võimalikuks väga väheste inimeste jõudmist kirgastumiseni ja õige eluviisina mõistab täielikku pühendmumist religioonile, soovitavalt kloostris. Mahajaana Budism
ras r asr asnr asnr asnr anr asn rnas nra srn sarn asrn asnr asnr nasnnsan sn as nasan san sanrerarns rnarnasr nsar nas rnasr nasr ansr snar ansr sn sran snas rnsa rnsa rasn rnar sn srna asnr sna srnas rn sarnas rnasrnasr ans rnas rnas rnasrasnrsanr ansr nasr nsar nsar nasrnas n rans rnsar sanrnasr nasr nasr asnr asnr snara srn ansr snar nsrasnrasnr nasr sanrasr nsa rnsanr nsan san r snas sansaara ranr arna rna rns rnsa rnsa rnsa nrs ans ansrna sn rnas nr asnr asnr asn rans rasn rnas sssssssssssssssssa ana a a a a a aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
(Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni. Sansaara Sansaara- ümbersünniahel Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri Click to edit Master text styles 1. Sutta- õpetaja kõned. Second level Third level 2. Vinaya- elureeglid, Fourth level
docstxt/130753777285599.txt
....................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad...............................................................................
Budism Keity ja Katleen Budism Indias tekkinud õpetus ning seejärel mujale levinud tarditsioon,kultuur, õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse
· Aasanade aluseks on õpetus tsakradest (energiapunkditest). · Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja
Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati
Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus Keskendumine » on Buddha Sakjamuni õpetus » Eesmärgiks Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine » Aluseks on tõdemus On olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus Põhjuseks on soov ehk janu Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus
Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta saatis elava tagasi , t2his III tehakse tavaliselt laubale Hinduismis ei kardeta surma, surma all m6istetakse maailma vahetust Sahtism Kummardatakse jumala loovaat vaimu, kasutatakse maagilisi silte e
muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. ¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla
Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5
Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund kuhu soovitakse jõuda kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist. Mõtlus ehk meditatsioon
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud:
puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline ja filosoofiline. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr Induse kultuuri. Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma(seadmus, isiklik ja üldine eetika, kombed ja kohustused), sansaara (ümbersündimine), karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja mokša (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmesuguseid. Hinduistlik jumalateenistus on individuaalne. Seda viiakse läbi kodus, looduses või templis. Templiteenistuse oluliseks osaks on ohverdamine, protsessioonid ja mantrate laulmine. Hinduisti kohustuseks on minna vähemalt kord elus palverännakule Gangese äärde.
Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares)
Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale.
Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt (1). 2. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine
Hiljem võeti budistlikesse pühakirjadesse ka Hiina ja Jaapani vaimulike kirjutised 1.3. Budismi sümboolika Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib Hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi. Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatsakra ("olemise ratas")(joon.1), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara). Hiljem hakati budismi sümbolina kasutama ka Buddha kuju (joon.2). Joon.1 Bhavatsakra Joon. 2 Buddha kuju Joon. 3 Svastika Budismi sümboliteks on ka bodhipuu (puu mille all Buddha virgus), Budda kerjakauss ehk pott Patra, kapala ehk kolp, katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra
Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine
Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja
varastada, kõlvatut elu 2) põhjuseke elujanu 2) ramadan 7 surmapattu elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n
* Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid * Preestrid - braahmanid * Veedausunditest ja braahmanidest kujunes välja tänapäeva hinduism. Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata. * Isanda laul Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud,
10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki? eesmärk on leida vahend reinkarnatsioonist vabanemiseks moksa. 11. Milline seadus mõjutab hinduismis inimese elu? Hinduistliku uskumuse kohaselt mõjutab iga tegu tulevikku - karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? Mida enam karma mõiste juurdus, seda enam kujunes välja kujutlus kõikide olendite taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: "Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit?
Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutanud budaks. Väga vana on ka veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge: nii maailma kui isikut võrreldakse vooluga, milles dharmad üksteisest funktsionaalses sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle lahknevad . Isik on seega pidevalt muutuv, nii praeguses elus kui ka läbi kõigi elude vaadelduna . Et kõik
õigusemõistmist. Iga teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad omakorda olla mistahes eluvormis, kas inimese, looma või ka taime kujul. Taassündi inimesena peetakse kõige märkimisväärsemaks, sest ainult inimeseks kehastununa saame omandada head karmat. Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile
Inimisiksuse lõpp. 2 ,,Mitte-mina" õpetus ütleb, et kõik nähtused on ilma hingeta ehk ,,iseta". Inimisiksuse keskmes pole püsivat hinge, ,,mina" ega ego. Inimolendid koosnevad viiest püsitust ,,kogumist". Need on: kehaline vorm, tunne, taju, päritud karmilised moodustajad ja teadvus. Need klammerduvad ego mõiste külge, mis neid ühendab, kuid tegelikult on tegemist vaid rea protsessidega. Kõige selle lõpp, mis võiks taassündida. Ihade surm. Eraldumine. Vaibumine." Ja nagu sansaara tähendab lõpmatut taassündimist, on nirvaana ,,sündimatu, algupäratu, loodamatu, kujundamatu. Kui ei oleks olemas sündimatut, loodamatut, kujundamatut, siis poleks pääsu sündinute, loodute ja kujundatute maailmast." Sansaara Indialaste arusaama hingede rändamisest nimetati Buddha eluajal sansaaraks. Sanskrit keeles tähendab see ,,igitiirlemine", mis viitab hingede rännakule läbi lõpmatu hulga soovimatute elude. See surma ja taassünni tsükkel toimub universumis, kus toimub
Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon.
Saivism. Austatakse Sivat, kes nii hävitav kui ka loov jumalus. Tema poeg on elevandipäine Ganesa. Saktism. Austatakse jumalikku loovat jõudu, saktit, mis avaldub tavaliselt jumaluste erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara
eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes on inimene. Eesmärk – vabanemine maisest ümbersünnist. Jīva – hing (teadmine, õnnistus) Mitte-jīva – kõik maine Sansaara (ümbersünniahela), karma (teo ja tagajärje seaduse) ja mokša (kirgastuse) mõisted nagu hinduismis. Keskne palve on Sāmāyika – 48 minuti pikkune mediteerimine Usupühadel korratakse „Viie austusavalduse“ mantrat Tähtsaimad pühad on Mahāvīr Jayantī märtsi lõpul või aprillil algul (Mahavira sünd), Katika oktoobris (Mahavira kevela) ja Paryušana koos 8- päevase paastumisega augustis (Mahavira mokša saavutamine).
kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid sakrament salat samaan Samskara Sangha sangha sansaara Sarasvati seik Sekularisatsioon Seloodid shahada shingon shinto Shoah sikh panth Page 3 Sheet1 sionism stupa sufism Sünagoog Tallit Talmud Tanah taoism Tefillin Tetragrammatron theravaada torii treife Trimurti tripitaka Triratna trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1
Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete: tathagata ("nõndaläinu") sugata ("hüvesläinu") dzina ("võitnu") bhagava Väga vana on ka samuti veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge. Maailma kui isikut võrreldakse vooluga.
Brahma on looja jumal;Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine, selleks kehastub avataarana aegajalt maapeal; Sivat seostatakse destruktiivsusega ehk hävitava jõuga. Pühad tekstid: Veedad (teadmine), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud. Mõisted hinduismi teoloogiast: dharma (õpetus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused). Sansaara (ümbersündimine). Karma (inimese teod olevikus mõjutavad järgmist elu). Moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Arusaamine meenutab ringjoont (ehk tsükliline maailma pilt), kus kõik hakkab lõputult otsast peale. Universum on jumalik looming (loomad, taimed) ning kõigel on hing ehk Atman. Inimesega seotud rituaalid -Olulised etapid, mida saadavad riitused brahmiini juhtimisel (ohverdamine ja horoskoop): 1) Sünd ja nimepanemine
askeetlust 5. võimu · Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga
· Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid
b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23
Jumalaks kehastumine: see pole p ääsemine. Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine);
Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida. „RAMAJANA“ Käsitleb kuningas RAMA elu, tema võitlust deemonite valitsejaga, kes on röövinud tema naise SITA. Siia kuuluvad ka puraanad=õpetusluule Kõige olulisem hinduismiõpetuses on usk hingede rändamisse (sansaara) Sansaara lõppeb siis, kui aatman ühineb maailma hingega- braahmaniga. Siis toimub vabanemine e mokša. Inimese kogu elu eesmärk ongi jõuda mokšani. Kas ta saavutab vabanemise selles või mõnes teises elus sõltub tema tegudest. See on karma seadus- teo ja tagajärje seadus. Hindu jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. 11 Jumalakäsitlus hinduismis 1. Filosoofiline suund- väga haritud hindule. Tegeletakse maailma tasakaaluprobleemidega 2
9) Nimeta islami 5 sammast. Usutunnistus, palvus, annetamine, palverännak ja paast. 10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester. OM-silp kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon uuesti sündimine, seda mõjutab karma. karma põhjuse ja tagajärje seadus, hinduismis ei saa muuta, budismis saab. sansaara hingede rändamine. nirvaana vaimne virgumine, vabanemine igapäevaelu kirgedest ja pettumustest, olevikus viibimise kirgas seisund, kuhu jõutakse budismis Teed järgides. Tao põhimõte taoismis, mis tähendab teed, kuid ka tegutsemisviisi ja eluseadust, on olemas taevatao ehk maailmakõiksuse kord, millega peaks ka inimese tao kooskõlas olema. menoraa judaismis seitsmeharuline küünlajalg.
2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Vabanemise eesmärgiks on jõuda nirvanasse. Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat. Pole olemas piisavat, kindlat `mina'-olekut. Seda väljendit ei kasutatagi. See on inimese meelepete. Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand. T(r)ipitaka üks pühadest kirjadest Dhiksu kurjus Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad
Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni.
1. Mitte tappa (maad ei tohi harida) 2. Mitte varastada 3. Mitte rikkuda abielu 4. Mitte valetada 5. Alkoholi/narkootikumi keelt ------------------------------------ Munkade lisa 6. Söögi piirangud – 1x päevas, ei sööda liha 7. lõbustuste keeld – tantsimine jne 8. ehete, lõhnaõlide keeld – hõbe/kuld eriti 9. kõva ase - Põhiline sõltuvuste põhimõte – sansaara: 1. Nõudlus – pime mees sümboliseerib 2. Tahte moodustaja 3. Teadvus 4. Organism 5. 6 meelt 6. Kokkupuude 7. Tunne ------------------ ära pööramise koht 8. Himu 9. Kippumine/kiindumine 10. Saamine 11. Sünd 12. Surm - Mahajaana ja Hinajaana põhilised erinevused: Hinajaana – eneseravi õpetus; Mahajaana – Buddhade kultus, paradiis, ilmalikud
Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Selles suunas on palju voole ja filosoofiaid, samuti kasutatakse riitustes mantraid (võimsaid loitse). Tähtsad mõisted: Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama. Sansaara inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetust selles elus peetakse karma seaduse täitumiseks ja eelmises elus halvasti elatu tagajärjeks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemise saavutamine
Lisaks nendele lugematu arv väikseid jumalakehastusi. Õiglane kuningas Rama (Rama eepos), ustava kaaslasena esineb ahvikuningas Hanuman. Jumal Krišna, kõrgema teadmuse kehastus. Krišna austamine tõusis esile 15. sajandil. Šiva, kuninglik tantsija, kes tantsib loomise ja hävitamise tantsu, hävitab ka rumalust ja rahutust ning inimesi kiusavaid deemoneid. Askeetide jumal, laubal olev kolmas silm suletult. Jumal Šiva on inimese selge ja meelepuhtuse sümbol. Mantra vabastab Sansaara ahelaist. HIndu traditsioonis on kõikidel meesjumalate juures ka naisenergia. Šiva naine on emajumalanna. Šaktism - jumalannade austamine, ohverdused. Jumalanna Kali, mustanahaline, raevukas. 3 teed: teadmiste tee, armastuse/pühendumise tee, tegute tee (karma). Esineb teisigi jooga vorme. Vaadates Hindu vaimseid traditsoone, et iga isiksusetüübi jaoks on olemas oma mokša, vabanemistee. Joogid - jooga praktiseerijad. Jätnud maha oma sidemed igapäevaeluga,
2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana- budismis inimese kõrgeim eesmärk – Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab vabanemist ümbersünniahelast (sansaara) ja kannatusest e ahistusest (duhkha). (Vaibumine, kustumine) 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Mahajaana(suur sõiduk) budism on levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. Indias lakkas budism moslemite tagakiusamise tõttu olemast, kuid praegu on taastumas. Hinajaana(väike sõiduk) maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodža ja osaliselt Vietnam. 30
Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks. Budistlikes suutrates on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu sünd, kasvamine, iseseisva elu alustamine, vaevanägemine, puudused, frustratsioon, puuduse all kannatamine, ihaldatust ilma jäämine, haigused ja surm toob endaga inimestele kannatusi kaasa. Inimlike kannatuste rada tähistavaks mõisteks on sansaara, millele vastandub kõigi maiste kirgede ja kannatuste lõpliku ületamise seisund nirvaana. Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Eksisteeriva efemeersuse mõistmisel on budismis oluline tähendus. Maailma muutuvuse, pidetuse ja püsituse nägemine vabastab liigsest klammerdumisest väliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lõpuks ka elu külge
Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus Paljud hindud usuvad lõputute ümbersündide ahela ehk sansaara olemasolu. Mitmes India usundis on põhieesmärgiks viia see ringkäik lõpuni. Pilt maailmast kui kohast, kus igavene hing pidevalt ümber sünnib, on indialaste kujutlustes olnud valdav üle kolme aastatuhande. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimeste teod määravad ära tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma vältimatu tagajärg. Hea mõttega luuakse ingel, halva mõttega kurat
annaabi.ee 
