Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apo...
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protes...
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristus...
KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus Neli evangeeliumi- Matteuse, Luuka, Johannese ja Markuse pane pilt nüüd siia :D Kristluse sümbolid Rist- kannatuse, lunastuse sümbol Krutsifiks- lunastus Kristuse ristisurma kaudu Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus Ristimärkide värvussümbo...
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk
hadzi lõppu. Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh. Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida. Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Islami seosed teiste usunditega Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis
Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Jeesuse ristilöömine Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma. Jumalariiki maa peale ei tulnud. Hakati arvama, et jumalariik on hoopis taevane paradiis, kuhu saavad vaid tõelised kristlased (ristiusku uskuvad inimesed). Juudi usust ja kristlusest said kaks erinevat usku, mis sest, et nad usuvad tegelikult samasse jumalasse. Meelde võiks jääda : Mis usu Jeesus asustas ? Asustas Ristiusu/kristluse Mis usust see välja kujunes ? Kujunes juudi usust. Kuidas see sellest erines ? Kristlased pidid kogu südamega jumalasse uskuma ja teda armastama. Täname vaatamast! J
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega.
mõistuse tahtest. Valgustuse eeskujuks oli loodus. Loodus on hea ja inimene on hea, kuid kõik halb tuleb ühiskonnast. Seetõttu, peaksid lapsed üles kasvama maal, looduseläheduses. Loodus oli nende silmis väga tähtis ja puhas, kõik muu, mis pole sellega seonduv, vaadati kurja pilguga. Prantuse valgustusfilosoofide vaadetest tooksin välja humaniseeritud kristluse ja inimõigused. See valdas seda, et religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega. Seepärast tuli kristlusest kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik. Võideldi ka väga innukalt inimõiguste eest: naisõigused ja isikupuutumatuse põhimõte. Taheti saavutada vabadus ja võrdsus. Selle eest võitles Rousseau. Tema arvates lähtub võim rahvast ja rahvas on võimu allikas. Võib öelda, et valgustust iseloomustavad kõig rohkem mõistus ja valgus. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Prantsusmaalt või Saksamaalt.
Ta võis ka kirju kirjutada • Roomas paigutati ta koduaresti, kuid ta võis külalisi vastu võtta. Ta võis ka kirju kirjutada • Järgnrvatel aastatel langes keiser Nero tagakiusamise ohvriks. Tal raiuti möögaga pea maha • Sellest ka möök tema embleemil • Pauluse põrm aga on maetud San Paolo fuori le Mura basiilikas. • Pauluse kirjad õhutavad noori kogudusi ühinema ühtseks kirikuks • Need on ühtlasti esimesed kirjalikud dokumendid kristlusest • Pauluse meelekindlus ja truudus oma tõekspida- miele, vaatamata tema kannatustele, olid paljudele eeskuju- ks, inspireerides muusikuid ja kunstnikke TÄNAME
poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest. Paganlus on usu vabadus mis on ajatu. Tegemist on pigem maailmatunnetuse kui usuga. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Mõned uurijad on märkinud, et paganuse kõrvaltähendus oli tsiviilelanik vastandina nn Kristuse sõjameestele. Iga religioon tunustab oma usku. Kuid neil võivad olla sarnaseid tunnusjooni.
segavad väga palju sinu isiklikku elu. Üks hea asi on Islami juures see,et nad on väga lahked inimesed ja toetavad abivajajaid. Nüüd paar näidet ka Judaismist, et sa ei tohi jumala nime suhu võtta ilmaasjata-samuti on ka Kristluses. Judaismis on ka mõned väga ajulagedad piirangud näiteks: Ei tohi süüa sealiha ega vähki või lihatoidu kõrvale ei tohi juua piima. Headest asjadest ka Judaismi puhul, ei tohi varastada, tappa, rikkuda abielu. Mõni sõna ka Kristlusest, et sa pead armastama issandat, oma jumalt kõigest hingest ning sa pead armastama oma ligimest nagu iseennastki. Sikism on küllaltki optimistlik usk. Võtame näiteks: Et jumal tunneb rõõmu ausast töösta ja õiglasest eluviisist, jumala ees ei ole ei rikast ega vaest inimest, musta ega valget inimest ja üksnes sinu teod näitavad, kas sa oled hea või halb inimene. Mina jään ikkagi oma seisukoha juurde, ükski usk ei ole piisavalt hea, et ainult sellele pühendada
terve mõistuse tahtest), valgustusidee (rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks), kultuurioptimism (edu oleks kohe võimalik, kui eeldused (valgustamine) oleks täidetud), looduslähedus (loodus on hea ja inimen on hea, kõik halb tuleb ühiskonnast, nii et lapsed peaksid kasvama looduses, maal), humaniseeritud kristlus (religioon tuli vastavusse viia inimese ,,loomuliku" mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik ja õpetussõnad, mis olid Jeesuse lihtsale õpetusele aegade jooksul külge poogitud) ja inimõigused (võideldi nende eest igapäevaelus: trükivabaduse õigus, isikupuutumatuse põhimõte, naisõigused). Saks valgustuses oli esiplaanil idealism ning rahvusliku ühinemise idee. Teistes riikides kanda kinnitanud sotsiaalsed ideed siin kasvupinda ei leidnud. Saksa mõtlejate Kanti, Fichte, Schellingi
peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi
mõistetav. Aga kõik, millest me ei saa aru, pole veel mõttetu. MESSIAS Juutide pühakiri tõotab, et jumal saadab neile messia, kes jumala valitu on ja uue ajastu kuulutaja. Messias sünnib jumala poolt määratud ajal ning on targem kõikidest prohvetitest, kes on alates Moosesest olemas olnud. Jumala esindajana toob messias maailma rahu-, õigluse- ja üksmeeleajastu, mis rajab jumala riigi maa peal ning sõjad ja vägivald lõpevad. KRISTLUSEST VÄLJA KASVANUD USUNDID Aegade jooksul on kristlusest tekkinud palju uusi rühmitusi, kes on ise end nim kristlikeks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks ei pea. Sellised rühmitused võtavad sageli omaks kristliku õpetuse, kui arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund. VIIMSEPÄEVA PÜHADE JEESUS KRISTUSE KIRIK Selle kiriku liikmes, kes tavaliselt kutsutakse mormoonideks, usuvad, et piibel
Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad
Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad
Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus Negatiivsed mõjud: Pietismi mõju vähenemine Kristlusest sai moraaliõpetus. Usu võrdumine humanismiga. ettevalmistus sekularismiks Kirikust sai haridusasutus Kirikutes ei kuulutatud enam usutõdesid Üleloomulikku häbeneti
On vaieldav, kummal poolel oli õigus tolle aja arusaamade järgi, tänapäeval aga kannatatake erinevate maailmavaadete või religiooni eelistuste pärast palju vähem või ei kannatata üldse. Toetudes eelöeldule võib märgata, et kiriku roll keskaja ühiskonnas oli väga suur ja võimas. Paavst kui kirikupea ning kõik tema kaaskondlased mõjutasid nii lihtinimesi kui ka keisreid ja kuningaid, et suurendada oma võimu ja jõukust. Kahjuks aga ei seisne piibliõpetus kristlusest selles, et endale rikkust ja vara hankida, vaid Jumalat austada ja armastada. Jelizaveta Dokutsajeva
Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet Igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervisehoiule. 4)Loetle inimõigusalased põhidokumendid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) 5)Mille poolest erineb Ameerikalik lähenemisviis inimõigustele Euroopalikust?
Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Autori sõnadest võib välja lugeda, et on olemas ainult üks ainus kristlane ning temagi suri ristil. Olen ka ise ristitud, seega oli veidi keeruline seda teost lugeda. Tundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem sõnastatud piisavalt selgelt, seega tundus, nagu oleks seal rohkem kui üks lahendamatu seik. Nietzsche mõistis kristlust päris karmilt kohati hukka, see tekitaks minus veidi vastakaid tundeid. Igal inimesel on õigus teha oma elus ise valikuid. Pole õige kellelegi midagi peale suruda või teiste arvamusi, otsuseid halvaks kiita. Igalühel
5) Millesse usuvad Jehoova tunnistajad? Mis eristab neid kristlastest? ei tunnistata mitte ühtegi teist autoriteeti peale Piibli kogu õpetus põhineb ainult sõna-sõnalisel piiblitõlgendamisel. Nad ei tunnista kolmainuõpetust ainult Jehoova on jumal. Nad õpetavad ka, et inimese hing ei ole surematu. Jehoova tunnistajate usk on küll kristliku algupäraga, kaugenenud aga kristlusest nii õpetuses kui kultuses, sarnanedes pigem juutlusega. 6) Millal, kus ja kuidas tekkis rastafarianism? Kes oli Ras Tafari (Haile Selassie)? a) Ajalooliselt on rastafarianism kasvanud välja 19. ja 20. sajandi vahetuse Jamaikast, kus mustanahaliste elu oli väga raske. Enamik olid orjad, paljud lihtsalt puruvaesed. Oodati väljapääsu, unistati imelisest paigast, kus kõik on hea
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka
a. uuringu tulemusi On olemas isikuline Jumal: 21% Onn olemas paradiis: 15% 3% loeb korra nädalas Piiblit 5% käib korra kuus kirikus 9% palvetab vähemalt korra nädalas Kõik hea ja halb, mkis inimene teeb, tuleb elu jooksul tagasi: 88% Loomadel on hing: 84% Taimedel on hing: 65% Hing või vaim võib eksisteerida kehast eraldi: 39% Sensitiiv võib haigeid tervendada: 75% Ca kolmandik eestlasi pooldab religioosseid ideid, mis ei pärine kristlusest On olemas maailma käivitav ja juhtiv vägi või energia: 57% Hinge taassünd uude kehasse: 37% 2009.a. oli Eestis 524 uue vaimsuse (new age´i) tervendajat, õpetajat, koolitajat, meistrit jne ja toimus vähemalt 1600 koolitust, kursust, laagrit jne. 2010.a. oli uue vaimsuse kirjandust lugenud vähemalt 25% eestlasi ja 12% osalenud vastavatel praktikatel (jooga, meditatsioon, reiki, sütelkõnd, vabastav hingamine jne). Vastavaid tuttavaid on ca kolmandikul eestlastest.
Surnute ristimine (st et ka surnud mittemormoone saab ristida mormooni usku, kui nimi ja daatumid teada saada). Sellepärast koguvad mormoonid genealoogiaid kogu maailmast. Rituaal „varustus“ ehk surma puhuks taevase parooli saamise rituaal Templiabielu ja pitseerimine (ka pärast surma ollakse koos) Ühenduskirik / Unification Church ehk Muuni sekt San Myung Mun/Moon 1950ndad aastad, USA Segu judaismist, kristlusest ja korea usundist 3 Pühakiri ´Jumalikud põhimõtted´ Moon jätkab Jeesus Kristuse poolejäänud tööd Yin ja yang – kui teineteist täiendavad looduse ja inimkonna vastasjõud Mooni abiellumine ehk „Püha pulmapidu inimkonnale“ 1960.a. Massilaulatused staadionidel Saientoloogia Kirik Veel nimesid: Initsiatiiv Iseseisva Õppimise Soodustamiseks,
Kuna enamik rahvast polnud valmis esiisade usust loobuma, muudeti uus kultus sunduslikuks, teiste uskude kirikud ja templid suleti. Osale poliitikutest sai siiski selgeks, et sunniviisiline käitumine võib olla revolutsioonile kahjulik. Seetõttu tekkis teine kultuse vorm. 2. Kõrgema Olevuse kultus alates 1794 aasta kevadest Robespierre pooldajate juhtimisel levitatud kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt
loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud mõistlik maailma ette kujutada ilma Jumalata, selleks oli maailm liiga mõistuslikult korraldatud. Valgustusfilosoofide arvates oli vaja kristlusest välja rookida kõik ebamõistlikud dogmad, mis kiriku ajaloo jooksul Jeesuse lihtsale kuultusele olid külge poogitud. Paljud pooldasid sedagi, mida nimetatakse deismiks. See on käsitusviis, mille järgi Jumal lõi küll kunagi ammu maailma, ent sellest ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Niimoodi taandati Jumal kõrgeimaks olevuseks, kes ilmutab end inimestel ainult looduse ja selle seaduste kaudu. INIMÕIGUSED
keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud võõramaa kultused, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Viimane oli mõneti sarnane kristlusega. Ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest Nero ja Diocletianuse ajal. Constantinus I (oli ainuvalitseja 324-337) sai kristlusest keisririigi ametlik religioon. Keiser Theodosius I ediktiga 392 keelati kõik paganlikud kultused.
Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ’’Jumala uut sõna’’. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas. Õpetus on segu judaismist ja kristlusest ning korea usutraditsioonidest. Varemalt ka antikommunistlik ideoloogia. SMM kui messia, kes jätkab jeesuse pooleli tööd. Yin ja yang. Massilaulatused. ÜK jagunenud pljudeks üksikorganisatsioonideks. Tipus SMM, tema naine ja lapsed. Eestis ametlikult pole, kuid veidi on siin misjonitööd tehtud. 3. Saientoloogia. Palju variorganisatsioone, nt Initsiatiiv Iseseisva Õppimise soodustamiseks, Vaba Religioosse arenemise aktsioonikomitee, politseireformi komisjon jt
Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine ja liigne austamine oli kurjast. Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. Tänapäeva religioosses kunstis kasutatakse nagu tollalgi kristlusest pärinevaid kujutusobjekte, nagu näiteks orantit, keda peetakse palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks, ja karjast, kes oli ja on inimarmastuse sümbol. Karjasena kujutati ka Jeesust. Ristiusu teemad on olnud inspiratsiooniks mõnedele suurtele Euroopa meistrite poolt loodud maalidele, nagu näiteks Rubensi '' Taaniel lõvide augus", kus on kujutatud Taanieli suurt häda, kui too jumalale pühendunud mees otsustas kuninga asemel kummardada siiski vaid oma jumalat Jehoovat. Samuti on
filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust
ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal.
aastasadade, mil ajaloo sündmustest tingituna on see rahvas elanud teiste kultuuride ja rahvuste keskel. Lisaks sellele on judaism olulisel määral mõjutanud kahe suure maailmareligiooni kristluse ja islami kujunemist. Mis on need põhimõtted, millest kinni hoidmine on kandnud ühe rahva läbi ajaloo keerdkäikude? Kristlus-Kristlus on religioon, millega siinse laiuskraadi elanikel peaks olema vähemalt teoreetiliselt kõige enam kokkupuuteid. Mis on see, mis teeb kristlusest kristluse ning milliseid erinevaid kristluse vorme leidub tänapäeva maailmas. Islam-Viimase kümnendi kestel on islam sageli seostatud vägivalla, terrorismi ja religioosse fundamentalismiga. Mis on aga islami usus oluliseks? Kas ainult usk või ka teod? Miks on prohvet Muhamedil islami traditsioonis selline roll, et tema karikatuuril kujutamine võib tuua kaasa rahvusvahelise konflikti? Islami mitmepalgelisus on see, millele selle religiooni käsitlemisel tuleb pöörata tähelepanu.
Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese elamine maailmas, kus teda tabavad õnnetused, sunnibki teda looma unistusi ideaalist. Mida vaesem ühiskond, seda rikkam jumal. Kõik ideed tulenevad inimese peast, enda põhjustatud. Inimese olemus on sama mis inimese keha, mis on minu ainus tõeline olemus. Ka filosoofia saab alguse inimese aistingutest ning kehast. Kui inimesed loobuksid kristlusest, siis ei tähendaks see seda, et loobutaks ideaalidest, vaid tuleks humanism (usk inimesesse), mis pööraks tähelepanu lisaks hingele ka vajadustele, tuleb armastus. A.Comte positivist. Comte jaoks tähendab positivism metafüüsika eitamist ja sellest loobumist. ,,Lähtuma peaks ainult tegelikest e positiivsetest tõsiasjadest." Kõik muu võib kõrvale heita. Meile on antud positiivsena/tegelikuna ilming. See, millega teadus ja filosoofia saab tegeleda on ainult ilming
ususüsteemiga, kus küsimuseks oli, kumb usund ja milline pühakiri pärineb Kristuselt ja apostlitelt?16 ,,Pühakiri" tähendas algselt kristlaste jaoks ainult Vana Testamenti. Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17 Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik
esietendus Vanemuises 19. mail 1992 Albert Camus'e monument Prantsusmaa Villeblevin 7 Kokkuvõtte Kuigi Albert Camuse looming kutsus peale tema surma esile vaidlusi, paljud kriitikud arvavad et tema on üks kõige tähelepanuväärsemaid isikuid tol ajal. Kirjanikku kritiseeriti, sest ta keeldus marksismist ja kristlusest , kuid ikkagi tema mõju kaasaegsele kirjandusele ei kuulu kahtlustamise alla. 8 Kasutatud kirjandus · http://kreutzwald.kirmus.ee · http://www.miksike.ee/ · http://n-t.ru/ · http://et.wikipedia.org/ 9
Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada. Kristlust eristas teiste jumalate kultusega range monoteism, kuid oli ka ühiseid jooni. Tõelise kristlase arvates eksisteeris ainult üks jumal, kõikidesse teistesse jumalatesse suhtuti põlastusega. Kristlased pidasid ristiusu levitamist paganate seas oma kohustuseks, seega ei näidanud nad välja oma vastumeelt paganate ja ebajumalate vastu. Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud. Selline suhtumine aga tekitas kristlaste vastu vaenu ja pahameelt, eriti Rooma riigivõimu hulgas. Arvati, et Rooma jumalate põlgamine toob kaasa nende viha inimeste vastu, seepärast süüdistati kristlasi mitmetes loodusõnnetustes ja ootamatutes sündmustes. Rahva seas levisid kristlaste kohta erinevasd halvustavad kuulujutud, mis olid täiesti alusetud. Sellised kuulujutud tekitasid paratamatult konflikte
suutnud end kaitsta. Seni olid kuninga jumalad talle hiilgavaid võite andnud, kui ta aga 2 Jaanus Tammiste II kursus AU hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj
shukran - tänan Religioon • Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. • Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. • Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. • Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt seletada). • Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem, samas bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid koraanipalvusi, islami ja poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale üsna ära tüüdata. Egiptuse kiri • Märkidest: http://www.kidzone
subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad
subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad
Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. 27.Viis põhimõtet, mida muhameedlane peab järgima. Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Paast, Palverännak 28. Viis sarnasust kristluse ja isalmi vahel 1) eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest) 2) kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. 3) 29.Kui palju on tänapäeval islamiusklikke? 1,4 miljardit 30.Millised Euroopa riigid on tänapäeval islamiusklikud? Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi 31.Kes pani islamile aluse? Prohvet Muhammad 32.Mida loetakse islami ajaarvamise aluseks? Hezirat, mil Muhammad pidi oma
17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha. Rahva seas suurenes nõnda küll toetus valitsusele, kuid samas sugenes ka üha enam protesti üha mõttetumaks muutuva terrori vastu. Ususpoliitikas olid jakobiinid kõigepealt katsunud rakendada ateismi, kuid Robespierre leidis peagi, et see pole õige tee ning rajas Kõrgema Olendi kultuse. See oli veider segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne. Kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreetriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794
,,Püha õhtusöömaaeg" mõõtmetelt suurim, loetakse ta peateoseks, ,,Mona Lisa" Euroopa portreekunsti psühholoogilise suuna looja. ,,Madonna nelgiga" kaitsev kolmnurk. 15 sajandil muutus nelk väga populaarseks. Nelk meenutab naela Kristuse, kristliku armastuse sümbol. Laps ei vaata kunagi madonnale otsa, ,,Kuningate kummardamine". Dan Browni ,,Da Vinci kood" ja Leonardo looming Dan Brown väidab, et katoliku kirik on sündinud ja põhineb valedel, et kirik on hävitanud kristlusest naiselikkuse, et Rooma võimud kõrvaldasid terve rea evangeeliume ja koostasid Uue Testamendi oma suva järgi. Dan Brown usub, et Leonardo loomingusse on peidetud palju sõnumeid, mis kinnitavad tema teooriaid. Tizian, Raffael, Michelangelo. Ülevaade loomingust Tizian esindab Veneetsia koolkonda. Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi sügavsinine ja punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" võrdhaarne
automaatselt vanemate religioossust üle, vaid tutvuvad enne otsuse tegemist erinevate religioonidega. Kasutatud kirjandus: http://hi5songs.org/aarne-kriisk--meie-osast-jumalariigi-t%C3%B6%C3%B6s-i:...-mp3- download.html http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1457&Itemid=2 http://www.ekn.ee/doc/ajakirjad/10_Eva- Liisa_Jaanus_ja_Marge_Unt._Eestimaalaste_religioossus_Euroopa_taustal.pdf Lea Altnurme, Kristlusest oma usuni: uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20.sajandi II poolel
annaabi.ee 
