"pastor" - 616 õppematerjali

Thor Helle

Thor Helle, Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senises...

Jakob Hurt eluloo info

Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla ­ 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 1865­66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868­72 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 1872­80 Otepääl ja 1880­1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­ 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880

Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid?

Seetõttu elasid siinsed pastorid paremini kui Saksamaal. Lisaks tegid mõisnikud kirikule kingitusi. See näide toob esile looduse loomulikku kulgu, keemias öeldakse selle kohta madalama kontsentratsiooniga tasemelt minnaks üle kõrgema kontsentratsiooniga alale ehk madalamalt palgalt suuremale palgale. Kas eestlastest äratajate eesmärk oli hea palga peale saada? Mina seda ei usu. Kuid samas tõid baltisakslased meile ka palju positiivseid „valguskiir“.1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse Uue Testamendi ja 1739 ilmus täielik Piibel. Üheks põhilisemaks tõlkijaks oli hilisemal perioodil Anton Thor Helle, kes samuti andis välja eesti keelse õpiku. Põhjaeestikeelne piibli tõlkega kujunes just see keel eesti kirjakeeleks. Tõlkelt hea põhjaga, üpris mahukana pakkus Piibel eestlastele väga hea lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid

Motett

Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu" 15. saj tuli motett kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr Kuulsamaid motette Guillaume de Machaut "Bone pastor Guillerme - Bone pastor qui pastores" (kolmehäälne motett) J. S. Bach "Lobet den Herrn alle Heiden"  Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjalid http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/motett.html http://et.wikipedia.org/wiki/Motett

R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“

meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob põhjalikult välja loa saamise kahe aasta pikkused keerdkäigud. Baltisakslaste arvates olevat eestlaste priiusepidu mõisnike võimu langemise leinapidu. Ka kubernerivahetus 1868.aastal ei toonud loa saamist lähemale. Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud, näitamaks kohalikku võimu. Pastor A.H.Willigerode hurjutas kirikukantslist ,,maarahva" muutumist ,,eesti rahvaks" ja Maarja koguduse jagunemist kaheks, millest teise poole moodustavat ,,Vanemuise" selts. Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo korraldamist ei tahetud keelata, kuid nõusoleku viivitamisega loodeti peopidamine nurja ajada. Õnneks olid korraldajad ennem rohkelt ettevalmistusi teinud

Liivimaa kroonikad 13. kuni 17. sajandil

pöörduti kaugemasse ajalukku, kuna lähiajalugu ei tahtnud keegi kirjeldada. Lennart Meri pöördus muinasaega nt. ) 6. Kristjan Kelchi Liivimaa ajalugu 1657-1710 Kristjan Kelch Ilmus 1695. Ise on nimetanud seda ka: Liivimaa sõja ja rahu ajalugu Kujutab Rootsi aja lõppu, lähenemas on Põhjasõda. Käsitleb sündmusi 1707 aastast alates, kui põhjasõda oli 7 aastat kestnud. Tähtsus: oluline allikas põhjasõja ja sellele eelnevate aastate kujutamisel. Järvajaani ja Jaagupi pastor, rajas Järvajaanis talurahva kooli, 1710 suri katku. 2 osaline teos.

I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid

Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov Suletud uste taga Maarja kirikus

Kas Nipernaadi on halb või hea inimene?

Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust.

Otto Wilhelm Masing

Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees. Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777

Character sketch - Melanie, Oranges are not the only fruit by Jeanette Winterson

Melanie lived with her mother who often wasn't home. She had no father. Jeanette also learned that Melanie had such a funny name because when she was born she had looked like a melon. In my opinion, this indicates that Melanie was not that smart and had limited intellectual capacity. Melanie's church was not a very lively one and Jeanette invited her to theirs. The first time that Melanie went to Jeanette's church she acted shy and didn't sing along with others. When the pastor urged sinners to raise their hand Melanie pushed hers into the air. Churchgoers prayed for her and Jeanette started going to Melanie's each Monday to read the Bible together and pray. Girls became friends, but soon after felt differently towards each other. `Do you think this is Unnatural Passion?' asked Jeanette once. `Doesn't feel like it. According to Pastor Finch, that's awful.' answered Melanie. The more they spent time together, the stronger their feelings got

August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana  Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö

Jakob Hurt esitlus

JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli?  Rahvaluuleteadlane  Keeleteadlane  Vaimulik  Ühiskonnategelane Elutee ja haridus  22. juuli 1839 Himmaste küla  Himmaste külakool  Põlva kihelkonnakool  Tartu Kreiskool  Tartu Gümnaasium  Tartu Ülikool (usuteadus)  Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö  Hellenurmes koduõpetaja  Kuressaare gümnaasiumiõpetaja  Tartu gümnaasiumiõpetaja  Otepää koguduse pastor  Peterburi eesti Jaani koguduse pastor  Eesti Aleksandrikooli peakomitee president  Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus  Rahvusliku liikumise edendaja  Rahvusliku liikumise suurüritused  Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist  Teaduse areng  Korraldas eesti kirjakeelt  Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp  13. jaanuar 1907 Peterburi

Kirjanduse kontrolltöö varasemast eesti kirjandusest.

üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks; · ta oli eesti kirjanduses maaelu ja rahvakombestiku esmakordne mitmekülgne kirjeldaja. O. W. Masing: · Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka; · Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks);  · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele; · ortograafias võttis kas

Teoloogiline ratsionalism ja valgustus

• rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid • näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.

Jakob Hurt

 Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja  Teenistuskäik · 1872­1880 Otepää koguduse õpetaja · 1880­1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja · 1880­96 kaardiväe diviisi pastor  Ühiskonnategelasena · 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige · 1866 Vanemuise seltsi auliige · 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president · 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president · 1872­81 Eesti Kirjameeste Seltsi president  Perekond ·Laulatatud 22.07.1868 ·Abikaasa Eugenie snd Oettel ·Lapsed: Mathilde(1869-1953) Max(1871-1938) Rudolf(1874-1918) Hildegard(1873-1877) Linda(1877-1956) Helmi(1879-1881)  Aumärgid

docstxt/.txt

Eesti kirjanduse ajalugu

Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``

Eesti Keele kirjasõna ja Anton Thor helle

keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3  Sündmused 1525 - Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 ­ Wandradt ­ Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 ­ Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 ­ Anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament,mille tõlkis ja toimetas Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 1739 ­ Ilmub esimene eesti keelne piibel Anton Thor Helle juhtimisel. 5  Eestikeelne trükisõna q 1525.aastal trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti,liivi ­ ja lätikeelse selgitava tekstiga. q Peaaegu kogu triaaz hävitati Lüübeki rae poolt. q Seepärast pole raamat tänaseni säilinud,kuid loetakse siiski esimeseks eestikeeleseks teadaolevaks trükiseks

Guillaume de Machaut

235 ballaadi. Paljud tema luuletustest kuuluvad narratiivsete luuleteoste koosseisu ning üks tähtsamaid neist ­ autobiograafilise algega värssromaan "Le Livre du Voir-Dit" ­ on 14. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid. Tema luule mõjutas ka paljusid tulevasi luuletajaid. Muusika Ars nova väljapaistvaimaks heliloojaks sai just Guillaume de Machaut, kelle juba esimeses dateeritavas teoses nähakse küpset ars nova stiili. Kolmehäälse moteti "Bone pastor Guillerme - Bone pastor qui pastores" lõi Machaut juba 1324. aastal Guillaume de Trie Reimsi peapiiskopiks pühitsemise puhul, kuid valdavalt kirjutas ta oma muusika küpsemas eas, alates umbes 1340. aastast. Notre-Dame'i missa Machaut' kuulsaim teos ­ neljahäälne "La messe de Nostre Dame" on esimene ühe helilooja loodud terviklik missatsükkel. Teose kohta on arvatud, et Machaut kirjutas selle 1360ndate aastate algupoolel Charles V kroonimiseks. Selle üle, kas see on tegelikult tsükliline tervikteos, on

Hernhuutlased Eestis, Teoloogiline ratsionalism ja valgustus

eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi"

Kokkuvõte isikutest 19.saj

Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 1824-1826 ­ toimetas "Tallorahva Kulutajat"

Maimu Berg "Seisab üksi mäe peal" kokkuvõte

M. Berg „Seisab üksi mäe peal“ Inimesed – Kristjan Jaak Peterson- peategelane Kikka Jaan- Petersoni isa Anne- Petersoni kasuema Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju

Esimene eesti üldlaulupidu ( slaidid )

Esimene eesti üldlaulupidu  Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode.  Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 ­ 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht.  Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.  Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine  Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo

Torma kirik

Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt

Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast armas" lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda. nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil. esimene laulupüha Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka · 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku ,,Maa ja Rahwa salongides. lauljatte römuks ja kasuks", kus oli avaldatud ka Paciuse laul,

Isikud Eesti muusikas

Carl Friedrich Karell ­ helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson ­ Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber ­ Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) ­ Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) ­ isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja

Kultuur Vene ajal

ülikooli katkemine).  Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine.  Kirikuhooned olid laastatud.  Kiriku mõju oli kahanenud.  Piiskoppe ametisse ei pandud.  Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk  Pietism  Sügav uskumine.  Vagadus ja meeleparandus.  Lähendas usku rahvale.  Ratsionalism  Õpetuste jagamine  Talurahva valgustamine  Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing  Pastor  Ratsinalist  Õ-täht  Aabitsate autor  Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“  „Marahva Näddala-Leht“  Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen  Vaimulik  Aianduse eriteadlane  Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis.  1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus  Vennastekoguduste liikumine.

Eesti kirjandus enne ärkamist

vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja

Eesti ja Piibel

tõlkisid isa ja poeg ­ Andreas ja Adrian Virginius. 1715 avaldati sama teos Tallinnas põhjaeestikeelsena ­ ,,Uus Testament". Selle väljaande sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest. Piibel (Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna.......") ilmus eesti keeles 1739. aastal, seda trükiti Tallinnas J. Köleri trükikojas 6015 eksemplari ja selles oli 1415 lehekülge. Seda tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683 ­ 1748), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Sellegipoolest puututi tõlkides kokku paljude raskete keeleprobleemidega: näiteks tuli leida idamaa loomadele ja taimedele eestikeelsed vasted. Tänu sellele, et piibli tõlkija Anton Thor Helle oli Jüri pastor (st elas Tallinna lähedal), tõlkis ta piibli põhjaeestikeelsena, millest sai alus tänapäevasele eesti kirjakeelel.

Piibel

sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari.

Eesti varauusaeg

ees jalgade pakkupanemine. Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent. Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat)

Vanem Eesti kirjandus - ülevaade

maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XIXII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks? + tähtsus) ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne ja PõhjaEuroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

soovi kindlasti veel lahkuda. Naine pakub aga, et kui ta peaks seda siiski soovima, saaks just tema Jutustaja sealt välja aidata, kuid Jutustaja keeldub. Naine avaldab järsku soovi üksi olla ja Jutustaja lahkub ruumist. Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Naine pakub aga, et kui ta peaks seda siiski soovima, saaks just tema Jutustaja sealt välja aidata, kuid Jutustaja keeldub. Naine avaldab järsku soovi üksi olla ja Jutustaja lahkub ruumist. Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem 3 kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav

Ajaloolised aastarvud

Otto Fabian Rosen ­ sõnastas 19.1819 ­ Pärisorjuse kaotamine Rooseni deklaratsiooni, talupoegade Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20.1849 ­ Rendiseadus Liivimaal dokument 21.1856 ­ Rendiseadus Eestimaal 15.Anton Thor Helle - tõlkis piibli 22.1857 ­ Perno Postimees 1739 eestikeelde, jüri koguduse 23.1863 ­ Passiseadus, ettepanek pastor alustada Aleksandrikool 16.August Wilhelm Hupel - estofiil, 24.1865 ­ Asutati Vanemuise selts, põltsamaa pastor, topofraafiline kehtestati teorendi nõudmine ülevaade eestimaa rahvastikust 25.1869 ­ I üldlaulupidu, balti raudtee 17.Kristjan Jaak Peterson - 26.1878 ­ Sakala asutamine algupärase eesti kirjanduse looja 18.Friedrich Reinhold Faehlmann -

Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus

 1864 „Lühike õetus kirjutamisest parandatud viisil“, tõusis ÕES-i etteotsa  1886 sai Helsingi Ülikoolis doktorikraadi  1865- 1866 töötas Hellenurmes Middendorffi perekonna koduõpetajana  1870 „Vaimult suureks“ kõne  1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president  1868- 1872 töötas Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana  1872 sai Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks  1872- 1880 Otepääl eesti Jaani koguduse pastor  1884 pühitses Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge  1888 algatas rahvaluule kogumise  1888 ilmus „Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“  1893 „Eesti- Saksa sõnaraamatu“ parandatud trükk  1880-1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor  1907 suri Peterburis EESTI HÜMN (Sõnad: Johann Voldemar Jannsen) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

Vene keele sõnad 11. klassile õpikust 4-9 peatükk

Kellegi poole pöörduma- Kohale jõudma- Ringtee- Jaamaesine väljak- Juured on Eestis- Ajaloo-ja kultuurisidemed- Kus hundist räägid, seal ta ongi!- Moskva Riiklik Ülikool- Ajaloo teaduskond- Soovitamatu külaline- Ma olen su järele igatsenud- Võtke üleriided ära- Põhjasõda- Tsaar Peeter I- Talupoja pere- Viljakas maa- Luteriusk- Õigeusk- Pärisorjust kaotama- Ikaldus- Nälg- Kunstiakadeemia- Geograafia ühing- Sõjaväe teenistus- Teenima tsaari õukonnas- Jaani koguduse pastor- Kästitööndus- Kujutav kunst- Asundus- Laegas väärtasjadega- Maavarad- Kõige sügavam järv maailmas- Elama asuma- Elanikkond- Ajavöönd- Kaug-Ida- 

Vene aeg

Oluline osa oli siin valgustusideede levimine baltikumis luteri kiriku õpetaja kaudu. Peamine nõue oli pärisorjuse kaotamine. 1765 a.kinnitas liivimaa kinral kuberner nn.positiivsed määrused(tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormiseid ja anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale.) Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik. Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde. Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda. 1. Pietism-Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi

Ajaloo spikker GUSTAV II ADOLF ja Rootsi

KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja võimu vähendamisega

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Kõik need pidid olema jumalavallatu elu märgid. Muinasusundi reeglite järgimine kõiki vaimseid ja religioosseid vajadusi ilmselt enam ei rahuldanud ning eestlaste ees seisis intellektuaalse mandumise oht. Vennastekoguduse liikumise üheks põhjuseks võib niisiis pidada alateadlikku vastuhakku sellisele väljavaatele (Vahtre, 2000). Eestikeelse Piibli väljaandmine Põhjasõda ei peatanud Piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". (Lisa 4) See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinlane Anton Thor Helle (1686- 1748), kes oli kaua Jüri pastoriks ja tundis põhjalikult Tallinna ümbruse eesti keelt. Seda tõendab muu hulgas ka tema 1732. aastal ilmunud eesti keele õpik (Vahtre, 2000).

Anton Thor Helle

Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Eesti kultuurikihi kasvatamine: Eesti kultuurikihi kasvatamisse on Jüri pastor Thor Helle andnud austust vääriva panuse kolme raamatuga. Kultuurilooliselt tähtsaim on kindlasti esimene eestikeelne täispiibel, mis jõudis trükki 1739. aastal ja mille tõlkijaks Thor Hellet on tavaks pidada. Uue Testamendi tõlkimise au siiski temale ei kuulu, kuid koos Kullamaa pastori Heinrich Gutsleffiga töötas ta 1715. Aastal ilmunud teksti teise, 1729. aastal ilmunud trüki tarvis põhjalikult ümber.

Jüri muusikaselts

Neist esimese, ''Revalia'' sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine'' ja Tallinna ,,Estonia'' asutati 1865. aastal. Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi ,,Revalia" laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht ,,Revalia" kontserti ­ 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: ,,Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid"

Vaimuelu Vene aja alguses

Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni alustas Eestis rõugete vastu kaitsepookimist. Põltsamaa pastor Agust Wilhelm Hupel oli kirjanik, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast. Hupel osales ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Andis välja ka esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus.

Eesti keele ajalugu

1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis) Anton Thor Helle- 1683-1748, sündis Tallinnas kaupmehe perekonnas. Haridus Tallinna Gümnaasiumis(G. Adolfi) ja Kieli ülikoolis. Jüri kihelkonna pastor. Pühendus eesti murdeerinevuste tundmaõppimisele. 1732 ilmus eesti keele grammatika 7000- sõnalise sõnaraamatuga. 1736 valmis Piibli täielik tõlge. Trükiti 6015 eksemplaari. Tema tõlke alusel ilmunud 20 trükki. Nii stahli kui ka Forseliuse kirjaviis põhines saksa keelel. 19.saj. algul hakati eesti kirjakeelt arendama soome keele eeskujul. Töötati välja uus kirjaviis. Otto Wilhelm Masing- sündis 1736 Peipsi ääres. Õppis Narvas, Saksamaal Torgarus ning Helle ülikoolis

Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal

Seal õpetati lugemist, kirikulaul, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Mõisnikud ei olnud huvitatud maarahva haridusest ja hakkasid nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Alguse sai ka vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimine. Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkijateks olid Kambja pastor ning tema poeg. Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku.

Maaelu 18. sajandil

Põllutööd algasid aprillis künniga ja lõppesid suvivilja lõikamisega septembris. Seejärel algas rehepeks, millega jõuti valmis paari kuuga. Kõik pidid töötama aasta ringi selle nimel, et pere oleks toidetud ja majapidamine korras. Siiski jäi selle kõrval aega ka pere ja külaeluks. Esimesed talurahvaregulatsioonid Kõige esimesena hakkas Eesti ja Liivimaa talurahva päris-orjuse leevendamisest laiemalt rääkima Torma kiriku pastor Johann Georg Eisen 1750. aastatel. Eisen väitis, et talurahva seisundi parandamine on kasulik eelkõige riigile. Keisrinna Katariina II survel nõudis kindralkuberner George Browne 1765. aasta maapäeval Liivimaa rüütelkonnalt, et need piiraksid mõisnike „türanlikku karmust ja piireületavat despotismi". Kindralkuberner soovis, et mõisnikud tunnustaks talupoegade omandit, seaks piirid talupoegade andamitele ja teotööle ning lähtuks talupoegade karistamisel

Eesti kirjandus 19.sajandil

Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 ­ 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 ­ 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud

Hurt ja Jakobson

Rahvusliku liikumise juhid Hurt ja Jakobson  Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906  Sündis Põlvamaal  1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond  1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama”  1872. Otepääl pastor  Aleksandrikooli peakomitee juht  EKmS president  Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded  Kõned laulupidudel  Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja  Tähtsustas haridust  Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882  Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog  1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris  1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti

Referaat August Wilhelm Hupel

Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik ­ 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 1760­1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764­1804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 1754­1757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa

Jakob Hurt - CV

Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 1865­66 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868­72 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 1872­80 Otepää koguduse õpetaja, 1880­1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880­96 kaardiväe diviisi pastor, 1881­ Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja, 1884­ Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja. Ühiskondlik 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige, tegevus: 1866 Vanemuise seltsi auliige, 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president.