Seda kõike korraldab tema ümber olev keskkond, mis mõjutab inimest küllaltki tugevasti nii hea kui ka kurja poole. Keegi ei saa maailmas olla kogu aeg hea või halb, vaid on mõlemat: kord hea, kord halb. Inimene on tihti valikute ees, kus tuleb valida hea ja kurja vahel. Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige, sest Aljona Ivanovna oli vaestelt inimestelt raha välja petnud ja see ei olnud Raskolnikovi arust hea. Aga
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos Minu arvates oli Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos suur. Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas
Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, ...
, põhjusi võib olla palju. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis parata, ka ise kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla väga julmad ja vägivaldsed. Tihti ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivalda kasutab hoopis õpetaja. Arvan, et ükskõik, milline õpetaja julgeb tõsta kätt lapse
kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus" Veab Nimetamisel pliiatsiga näitab kriipse tuttavaid esemeid Näitab kolme ...
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja teg...
rahuldamiseks oli vaja vallutada juurde uut maad. Energiakriis on vältimatu ning selle ära hoidmiseks tuleb inimkonnal tulevikus palju konflikte, mille tagajärjel pannakse ohtu ka liik ise. Inimkonna säilitamine ei ole vaid valitud seltskonna käes, sest igal ühel on meil siin roll oma mängida. Inimkonna suurimaks probleemiks ongi inimkonna arvamus sellest, et nad on ainult väiksed osad sellest masinavärgist nimega Maa ning nende tegudel ei ole mingit tähtsust. Võiks arvata, et kui inimesed oleks targemad, suudaksid nad hoiduda enda välja suretamisest, samas kui nad oleksid rumalamad, siis nad ei oskakski seda teha. Võib-olla ongi inimesele saanud saatuslikuks tema mõistus, mille tõttu inimene ei vaja vaenlast, vaid ta hävitab ennast ise.
Kõike ei ole võimalik osta, sest neil puudub rahaline väärtus. Meil tuleb vastutust kanda oma tegude eest. Harva ollakse raha nimel isegi võimelised tapma. Kuritegevuste toime panemisel, minnakse vangi võiks makstakse trahvi. Meil tuleb tagajärgede eest vastutust kanda. Samuti mõjutab meie käitumine suhteid teiste inimestega. Teistele halba tehes, tuleb meile endile kõik tagasi. Seetõttu öeldaksegi, et tee teisele seda, mida tahad et sulle tehtaks. Meie tegudel võib olla nii suurem kui ka väiksem tagajärg ehk hind. Kõik meie halvad teod maksavad meile kunagi elu jooksul kätte. Meie ühiskonnas saab raha kasutada paljudes erinevates situatsioonides. Raha annab paremaid võimalusi, võimu ning edukust. Mitte kõigel siin ilmas ei ole hinda. Suure pangaarvega ei saa osta me tervist ega tõelist õnne. Rikkuse nimel on sooritatud kohutavaid tegusid, kuid kõik see halb tuleb meile endale tagasi. Kõigel siin ilmas ei ole oma hinda, on
Iseloomuste peategelast, tema suhteid teiste tegelastega. Mida, keda ta hindab? Miks ta suhted selliseks kujunevad, nagu need kujunevad? Petšorin ei oska inimestega suhteid hoida, eriti naistega. Samas on ta julge ja otsusekindel, proovib inimestele meeldida ja tundub, et ka talle meeldivad inimesed. Petšorini suhtub nendesse pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga?
Olen vaadanud poliitikute debatte ning ka seal oli liiga palju seda suure mulla ajamist. Väitlemine on aus asi, mis toetub faktidele, kuid nemad proovivad toetust saada demogoogia abil, mis on vale. Mina arvan, et inimest, kes on konkreetne, võib usaldada rohkem kui seda, kes keerutab. See konkreetne inimene rakendab oma lubadused tõenäoliselt ka tegudesse. Poliitikute puhul tuleb vaadata ikka nende tegusid, mitte öeldud sõnu. Elust saab tuua piisavalt näiteid selle kohta, et tegudel on suurem tähtsus kui sõnadel, sest teod näitavad konkreetsust ning enne tegutsemist peab ikka mõtlema. Sõnasid on kergem kasutada ja on võimalik keerutada ehk suurt mulli ajada. Lisaks saab öeldud lauseid ka tagasi võtta, kuid tegudest nagu vägivallaakt võib jääda tagajärg alatiseks. Teod näitavad elu tõelist, sõnad on selle kaunistus.
Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju tegema. Pakuti talle küünlaid ja erinevaid seepe. Öeldi, et Jaan oleks nõus isegi väljaheiteid sööma, kui sellel oleks vaid huvitav lõhn. Huumori kohta on raske mõnd sündmust välja tuua, kuna minu arvates oli huumor rohkem varjatud kui iroonia. Üldjuhul läheneti kõigele...
vastutus. Aga mitte ainult noored ei ole need ,kes seda iidset tõde ei mõista. Võtame kas või kurjategijad , need kelmid kasutavad ära igat auku ,mis seadustesse on tekkinud ning pööravad selle oma kasuks. Kui kuskilt kasu lõigata ei saa ,teevad nad näo et ei tea seadustest midagi ning röövivad ja tegelevad siiski kuritegevusega. Kõik tundub toimivat kuni hetkeni , mil varem vaid kaugelt kumav vangla on silme ees. Siis hakkavad mõned neist mõistma ,et nende tegudel on tagajärjed ning sooritatud kuritegude eest tuleb ka vastutada. Kurjategijad võtavad endale voli olla vabad , vabad kõigest ka seadustest. Ning sel juhul on võetud vabadusel ka suur vastutus. Mina isiklikult arvan ,et see tõde ei saa ennem mitte kellelegi täielikult selgeks kui kõik on seda omal nahal tunda saanud. Inimene võtab omale voli olla vaba kõikidest reeglitest ja eemalduda teiste soovitustest ning paraku unustab kaasneva vastutuse! Ühel hetkel annavad
1995. aastal ning Konrad Mäe medaliga 2005. aastal. i Tema maal kujutas endast urineerivat meest, kelle ees paiknes suur värviline järv. Veekogu oli kujutatud sellele esmapilgul mitteomaste värvidega kasutatud oli punast, kollast, valget, pruuni ja veidi loomulikumat sinist. Mees pildil ning taust tema taga olid hallikas-valged, et nendele mitte tähelepanu tõmmata. Mulle meeldis see teos, kuna see oli väga otsekohene, aus. Minu arvates tahtis autor näidata, et kõigil meie tegudel on kas otsene või kaudne mõju loodusele ning enne millegi korda saatmist tuleks veelkord järele mõelda. Teine autor, kelle teosed mind väga paelusid, oli Marko Kompus. Tegelikult on mees hoopis luuletaja, kes on andnud välja mitmeid kogusid, näiteks "Make love not love" ja "Koirohusein". Peale luuletamise ja maalimise mängib Kompus Tartu Parmupillide Orkestris parmupilli.ii Tema teosteks olid "prügimosaiigid", teostes oli kasutatud erinevaid pakendeid,
kuuluvus. Nimelt on meie ellusuhtumine drastiliselt erinev olenevalt sellest mida või keda usume. Näiteks, kristlik mõttelaad näeb ette elu taevas, kuid on ka inimesi, kes usuvad hoopis elu lõputusse kordumisse. Esimese puhul on oluline olla nii-öelda heas nimekirjas, mida kujutatakse ka seriaalis „The Good Place“, kus inimesed postuumselt muutuvad heatahtlikumaks, ja teenivad sellega ära koha taevas. Teisel puhul aga puudub isiku tegudel tagajärg, sest elu justkui ei lõppe kunagi jäädavalt. Lisaks usulisele poolele mängib rolli ka riiklik režiim, sest diktaatorlik riigikord tagab valdavalt inimeste teadmatuse, ja kaotab sellega ära ka erinevalt maailma mõistmise. Näiteks, Põhja-Koreas ei ole kodanikel ligipääsu välismeediale, seega demokraatliku maailmapildi olemasolust ei oska enamik isegi mõelda. Maailmavaade sõltub mitmetest aspektidest, mis on enamasti olemas alates inimese sünnist,
Tema asemel tegi seda kooli sotsiaalpedagoog. Paar päeva hiljem sundisid 13-aastased poisid kaht esimese klassi poissi neid seksuaalselt rahuldama. Kui asi päevavalgele tuli ja direktor küsis, et miks nad seda tegid, siis poisid vastasid, et filmis oli nii. Minu arvates on Ilmar Raag jätnud oma filmi natuke poolikuks. Filmi lõpus võiks olla kasvõi lühidalt näidatud , mis saab kui selliselt teisi inimesi kohelda. Siis lapsed saaksid aru, mis tagajärjed sellistel tegudel on ja ei matkiks kõike, mida filmis näevad. Õnneks on viimasel ajal pandud kinos filmidele vanusepiirangud. Näiteks ühel päeval ootasin ma Võru politseiprefektuuri juures bussi. Seal on aga suur stend, kus on igasugused kuulutused, mis toimub Võru klubides, kuna toimuvad kontserdid ja mis filmi näidatakse hetkel kinos ,,Kannel". Siis ma silmasin ühte filmikuulutust, mille all servas oli kiri ,,Alla 14-aastastele keelatud." Ma tükk aega mõtlesin, et miks nii
Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma
622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja kultuuri poolest. Kaliif islami usujuhi tiitel. Vesiir kõrgem riigiametnik. Emiir asevalitseja. Sariaat islamiseaduste süsteem. Sunna põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus. Anglosakside vallutused algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016
ning suundub tööle Peterburi Jaani kirikusse pastorina, C.R. Jakobson suri 1882 2.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele. Pimedus ja valgus ning nendega ühes pimeduse ja valguse teod, need on nii kaua üksteisega võitlemas, kuni maailm seisab...Olime kaotanud oma priiuse, oma isamaa, oma inimõigused, ühe sõnaga oma paradiisi... Aga pimedus ei kesta igavesti ja tõusis koit hommiku poolt ja kuulutab heledat valgust. Meie keisrihärra arm on see koit, mille ees pimeduse tegudel enam pidamist ei ole. Kes on nimetatud sõnavõtu autor? Sõnavõtu autor on Carl Robert Jakobson Millise kõnega on tegemist ja millises linnas ja millises seltsis see ette kanti? Isamaaline kõne, Tartu linn, Vanemuise selts Milles nägi autor pääsemist raskest olukorrast? Autor näeb pääsemist rahuslikus liikumises, teadlikkuse saabumises, vabaduse ja isamaa hindamises, rahva harimises 3.Kirjutage õige nimi Holstre kooliõpetaja, Aleksandrikooli idee autor Jaan Adamson
Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais-...
mitte-eestlastest Keskerakond 37%. Neid, kes eitasid absoluutselt kõiki teispoolsusele viitavaid uskumusi ehk nn. täisateistid, oli uuringus vaid 3 inimest. Eestlaste arvamus surmast 2015 Inimese hinge eksistents jätkub ka peale surma: Nõus või pigem nõus 50,7%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 36,2% On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma uude kehasse: Nõus või pigem nõus: 44,3%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 43,8% Inimese tegudel on mõju tema surmajärgsele saatusele (karma): Nõus või pigem nõus 37%, Pigem ei või üldse ei ole nõus: 51,7% 2011.a. uuringu tulemusi On olemas isikuline Jumal: 21% Onn olemas paradiis: 15% 3% loeb korra nädalas Piiblit 5% käib korra kuus kirikus 9% palvetab vähemalt korra nädalas Kõik hea ja halb, mkis inimene teeb, tuleb elu jooksul tagasi: 88% Loomadel on hing: 84% Taimedel on hing: 65%
kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumusele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt, sealhulgas kus tekib selleks tegelik oht. Sellega edasi peaks tegelema juba valdkonnad kõlbluse ja seaduste vallas. Kui teatud indiviidi teod on ühiskonnale vastuvõetamatud siis peaks ühiskond neid suutma ka maha suruda ning karistama
Kas elu ilma sihita, on elamist väärt? See on mõte, mille üle juurdles Faust kogu oma elu jooksul. Ta oli hingelt filosoof, kes oli pettunud oma eksistentsis, kuna tal oli nii vähe inimkonnale pakkuda. Raske on võrrelda seda seisukohta tänapäeva esimese maailmaga, sest on riigijuhid, kelle ülesandena elanike elujärje parandamine puudutab meid kõiki kaudselt, teisalt on paadunud alkoholisõbrad, kelle kohus on täita riigikassat aktsiisiga. Ükski inimene ei ole sihita, kõigi tegudel on tagajärg ja tulemus. Näiliselt kuritegelikuks olemine lõhestab meie ühiskonda, kuid selle tulemusena leiab tööd õigussüsteem. Arenenud riikide ühiskond on tervik, see on kui yin yang, kaks vastastikku jõudu, kus ühe puudumine välistab teise olemuslikkuse. Kolmanda maailma elanikud ei võimalda palju oma eksistentsiga maailmale pakkuda, kuna neid piirab liigne isoleeritus ülejäänud maailmaga.
Näeme iga päev, mida saadavad korda alkoholijoobes noored. Nad rikuvad oma elu ja võimalused juba varases eas. Nad ei ole aru saanud, milline on nende vastutus. Alates 14. eluaastast saab inimest võtta kriminaalvastutusele. Selle seadusega eeldatakse, et inimene on selleks vanuseks võimeline oma tegude eest vastutama. Ometi satuvad ka selles vanuses noored seadusega pahuksisse. Nad ei mõtle, et nende tegudel on tagajärg ning nad peavad ka selle eest vastutama. On inimesi, kellelt on võetud ära vastutus. Neil ei ole ka õigust valida ja otsustada. Need on psüühiliselt haiged ja vaimupuudega inimesed. Nad ei saa teha valikuid, sest pole võimelised oma tegude eest vastutama. Sellised inimesed on enamasti kinnistes raviasutustes või vanemate ja hooldajate järelevalve all. Nende eest vastutavad teised inimesed. Seda selle pärast, et nad
Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid.
kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme aga halvad kohastujad, mistõttu jääme oma traditsioonidele ja arvamustele kindlaks. Seepärast liigub inimene arengus aeglasemalt kui kiiresti arenev ümbritsev keskkond. On raske sammu pidada kõigi maailmas valitsevate mõttesuundade, usundite ja eluviisidega. Tänapäeva ühiskond on toimima pandud nii, et iga inimene võib vabalt oma arvamust avaldada, oma ususekti luua, mõelda välja ja teostada midagi täiesti uut. Tegudel on muidugimõista inimlikud piirid, aga kindlasti on need laiemad ja paindlikumad kui vanasti. Selline mõtte- ja sõnajõud võib küll olla vabastav ja tunduda õiglane, kuid ei ole kindlasti täiesti veatu. Piiramatu sõnaõiguse ja vabaduse jagamine toob kaasa palju erinevate mõtete esindajaid, kes kõik tahaksid maailma muuta ja oma arvamust kõigile kuulutada. Konkurentsitiheduse tõttu on aga kirjust massist erinemine oluliselt raskem, kui seda oli vanasti
Kõikidel inimestel maailmas on mingid sihid ja ülesanded, miks nad on siia ilma loodud. Kui aga pool elust on ära elatud sügavas teadmatuses, mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, siis pannakse ülepeakaela end kasutute nimekirja ja kaob eluisu. Aga kas see ongi lahendus? Mina seda ei arva. Inimesed saavad oma elu ise kujundada vastavalt valikutele, mida nad teha otsustavad ja mida mitte. Alati ei tasu minna lihtsama vastupanu teed, tegudel on tagajärjed, mille peale tuleb varakult mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma. Samas võivad just need tegurid viia peas kumisevate mõtisklemapanevate küsimuste vastusteni. Goethe raamatus "Faust" oli peategelaseks intelligentne õpetlane, kellele kuulus lausa doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes edasi anda oma tarkuseteri. Kahjuks aga Faust ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi
suhtekeeristesse. Armastusest Mait Näkissaare vastu hakkab Maarja tegelema enesemüümisega, kuna Mait oli öelnud, et abiellub ainult rikka naisega. Maarja sai vajaliku summa kogumiseks kaks aastat- kui selle aja jooksul raha koos pole, jääb ta mehest ilma. Maarja teenis elatist Paul Anderson Kippari juures, kus ta oli toatüdrukuks ja hiljem ka voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja
José loost arvab ja kas ta läheb nüüd koju. 6. Missugune on autori sõnum lugejatele? Kas nõustud sellega? Miks või miks mitte? Arvan, et autori sõnum on, et elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Mina nõustun sellega, sest elus ei saa tõesti kõike mida tahetakse, aga minu arvates ei peaks see proovimast takistama ning arvan, et enamuse ajast on tegudel tagajärjed ning nendega peab silmitsiseisma. 7. Mida see raamat sulle õpetas või milliseid uusi mõtteid-arusaamu andis? Inimesi ei saa sundida olema keegi, kes nad ei ole. Inimesed on tihti isekad ja mõtlevad vaid enda soovidele. (sa nõuad mult võimatut...Carmen jääb alati vabaks) 8. Kirjuta 7-10 lausest koosnev kokkuvõte, lähtudes sellest, mis sinu jaoks olulisim. Rändur/teadlane (jutustaja) kohtub teekonnal röövli José’ga, kellega sõbruneb. Rändur
John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumustele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul, kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis, kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt. Edasi peaksid sellega aga tegelema juba kõlbluste ja seadustega tegelevad ametkonnad. Inimeste vabadust taltsuvad seadused. Seadused võivad olla inimeste piiramiseks või nende kaitseks. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid
esindab paremini eetilisi printsiipe 3. inimõigus 4. suurem osakaal kohtutel; kohus kui õigusallikas- igat kaasust vaadatakse põhjalikumalt 5. õigluse ja hea usk 6. ilma loomuõiguseta ei eksisteeriks positiivset õigust 7. parima ühiskonna aluseks 8. POSITIIVNE ÕIGUS 1. baseerub tavadel; on objektiivsem 2. õiguse rakendamine on kiire; võimaldab efektiivsemalt karistada. 3. ennetab paremini- inimene teab, et tema tegudel on tagajärjed 4. õiguskindluse printsiip- tagab parema õiguskindluse avaliku võimu organite töös. 5. õigusselgus- Positiivne õigus kinnistab loomuõigust!
teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist
Lapsel ei tohiks olla tunne, et ta ei jõua ära teha seda, mida õpetaja temalt ootab. Pigem peaks lasteaed olema koht, kus lapsele antakse võimalus ja ka keskkond arendada kõiki meeli ning ka aidata lapsel ennast ja oma emotsioone tundma õppida. Samuti on oluline luua alus väärtushinnangute ja maailmapildi tekkeks, mis on ka väga olulised edaspidiseks eluks. Laps ei õpi mitte täiskasvanute ja õpetajade sõnadest, vaid tegudest. Halbadel tegudel on lapsele ka negatiivne mõju. Laps õpib matkides. Esialgu oma vanemaid, siis juba tuttavaid ning ka õpetajaid. Kui laps näeb kellegi negatiivset käitumist, võib see muuta ka lapse käitumist. Laps võib arvata, et see oli õige käitumine, eriti juhul, kui seda ei seletata lapsele lahti. Last ümbritsevatest täiskasvanutest sõltub lapse suhtumine, väärtushinnangud ja käitumine aga ka see, kui õnnelik, usaldav ning tasakaalukas on laps. Juhul kui vanemad ja
Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu. -Eetikat üritatakse rajada emotsioonidele, aga need ei ole faktid. Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks käituma, kui soovitakse käituda eetiliselt. Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti
suunduvad. tähtsusetud. Tähtsusetu elu elamine on kerge. Kergus muutub aga talumatuks, kuna enda tähtsusetusega on raske leppida. Samuti on meie Lühike sisukokkuvõte tähtsusetutel tegudel tegelikult talumatult suur vastutus, kuna saame kõike Prahas resideeruv kirurg Tomas kohtab ühes väikelinna kohvikus teha vaid korra. juhuslikult noort ettekandjat Terezat. Tereza, nähes kedagi enda maailmast Väikese rahva vangisolek. Teos keskendub täpsemalt pärit (intellektuaalset inimest, kes loeb raamatuid), armub temasse
mida seadus ei luba- niisiis toimib ta ebaõiglaselt. Seda siis riigi suhtes. Riik karistab sellisel juhul enesehukkajat n: enesetapja käsi maeti kehast eraldi. Inimesed arvavad, et ebaõiglaselt käitumine on enda teha ja seepärast on kerge olla õiglane. Mis on üldiselt õiglane selle määrab seadus. Põhimõtteliselt õiglane toimimine pole kerge, sest see eeldab vastavat seadumust (hexis), mis kujuneb aja jooksul harjutamise tulemusena. Vahet tuleb teha juhuslikel tegudel ja harjumuspärastel tegudel. Edasi korralikkusest rääkides kasutades Aristotelese põhimõtet, otsustatakse õiglase käitumise üle ka tegevuse subjektiivseid momente arvestades: hinnangu andmisel võetakse lisaks üldisele seadustähele arvesse konkreetsed asjaolud ja üksikjuhtumid. Aristotelese järgi on ülekohut teha ja ülekohtu all kannatada mõlemad halvad. Kokkuvõte. Aristotelese järgi püüdleb inimene ülima hüve poole, seega õnne poole. Aristotelese meelest
Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. (valib ise) Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks.
Rasketel juhtudel kasutatakse raviks metüülfenidaati, mis tegelikult kuulub stimuleerivate ainete hulka, aga paradoksaalsel moel toimib hüperaktiivsele lapsele liikumisaktiivsust ja tähelepanuvõimet korrastavalt. (Jegorova, Veisson 2009) Sellest hoolimata on põhiraviks psühhoteraapia ja vanematelt-koolilt suurt kannatust nõudev õige käitumine, mis ei soodustaks lapse ebasoovitavat käitumist ja suunaks ning hoiaks teda püsivamalt ,,õigetel" tegudel. . Tähelepanupuudulikkusega ja üliaktiivsetele lastele soovitatakse ka individuaalset psühho- ja käitumisteraapiat, et arendada lastes funktsionaalset toimetulekut ja suhtlemisoskust. (Jegorova, Veisson 2009) 5.Abistamisviisid Hüperaktiivsete tunnustega lapsele sobib piiride ja kindlate reeglitega kasvatus, kus oma osa on kindlal päevarütmil ning rutiinil. Hüperaktiivsete tunnustega lapsel tihti puudub kujutlus oma päevast. Mida väiksem on laps ja mida enam on häireid
poja surma kurja naise käe läbi. Grusnitskit kohtles ta aga igal juhul täiesti ebaõiglaselt, sest kuigi too oli rumal, suurustaja, kõrge enesehinnanguga, kiitleja jne., ei anna see veel põhjust teda halvasti kohelda. Petsorin lõi temalt julmalt naise üle, pani tolle endasse armuma, kuid ise teda ei armastanud. Petsorin oli üksnes oma kasu peal väljas ja teised inimesed jätsid ta ükskõikseks. 3) Minu arvates pole Petsorini tegudel mõjuvat põhjust ja seetõttu valin tema süüdistaja rolli. Nagu juba ennegi mainisin, oldi Petsorini emale kunagi ennustatud poja surma kurja naise käe läbi ja seetõttu võib osaliselt kangelase halba käitumist mõista, kuid siiski leian, et see pole piisavalt mõjuv põhjus selleks, et kõiki tema tegusid õigustada. Ühelgi inimesel pole luba teiste elusid tahtlikult ära rikkuda, isegi kui seda tehakse oma õnne nimel. See, kes ikkagi nii teeb, vaevleb ilmselt sügava
ta elu lõpuni üksikuks. Ta ei olnud abielus ja tema isiklik elu oli sündmustevaene. Aga erak ta ei olnud. Tal oli ustav sõpradering ja ta oli ülipopulaarne loengupidaja. Talle oli omane ajastu kasvav vabaduskirg koos sügava lugupidamisega isetusest ja kohusetundest, mis oli tingitud tema kasvatusest. Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata (http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.htm). 2 Nagu juba öeldud elas Immanuel Kant terve oma elu Köningsbergis Ida-Preisimaal. Olnud mitu aastat koduõpetaja, naasis ta kodulinna ülikooli ning temast sai lõpuks professor
ja Ants kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Indrek läheb neid vabastama. Linna tagasi jõudes läheb sadamasse sest Kristi pidi minema Ameerikasse kuid see hüppab üle parda ja sureb. Indrek annab ema palvel talle üledoosi ja Mari sureb. Põhirobleemid: 1) Koos armastusega sureb osa inimesest. 2) Kõikidel tegudel on tagajärjed. Kuidas mõjutas 1905. aasta revolutsioon Indrekut? Ta sai täiskasvanuks. Mõistis, et heategu võib kaasa tuua probleeme sulle endale. Inimesed pole need, kes nad tunduvad olevat. Pettumused. Ideaalide puudumine nägi, et paljud tahtsid revolutsiooni, et kasu saada. Indreku ja Mari vahelised probleemid. IV osa. Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Indrek, Karin, Köögertal.
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendu...
Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine. Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta. Kui inimesed ei hakka sellest praegu mõtlema, siis ei pruugi 20. aasta pärast teatuid loomaliike või ajaloolisi kohti enam alles olla. Paraku ei aima paljud turistid, et nende käitumisel või tegudel on halvad tagajärjed. Nemad arvavad, et tulid puhkama ja võivad teha mis tahavad, küll kohalikud ära klaarivad. Teema on väga aktuaalne, kuna paljud riigid ei suuda sellise inimvooluga hakkama saada. Majutus- ja toitlustusettevõtetest ei tunta puudust, pigem ei ole võimalik kõiki turiste kaitsta ja kontrollida nende tegevusi. Massiturismi mõiste pärineb vanadest aegadest, kui inimesed rändasid ja otsisid eluks sobivat kohta
kampaania, mille raames kutsutakse tarbijaid seoses jõulueelse ostuhullusega arukalt tarbima. Jõulukuu sobib selliseks kampaaniaks imehästi, kuna inimesi haarab sageli enne pühi ostuhullus ja üldises kinkide tegemise palavikus ostetakse kokku palju tarbetuid asju, mida tegelikkuses hoopiski vaja ei lähe. ,,Alusta iseendast" kampaania käigus antakse MTV vaatajale lihtsaid näpunäited, andmaks mõista, milline mõju on väikestel tegudel kogu meid ümbritsevale keskkonnale. Kuna tarbimine on keskkonna säästmise teemaga väga tihedalt seotud tuleks sellele teemale palju tähelepanu osutada. Nii on võimalik teha midagi keskkonna jaoks ja samas propageerida ka mõistlikku tarbimist. Eesti inimestes tekitab tumedas majandusolukorras ostuhullust, nagu uuringud kinnitavad, ostjate usk enda võimetesse: naabritel võib tulevikus majanduslikult raskemaks minna, aga minul mitte.
olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe – ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, st teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. EETIKA Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Aga mis on inimese kohus? Inimese kohus on lähtuda sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada."
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate naise ja mehe erinevustest suhtes olles. Valisin selle teema, sest naisi ja mehi on alati sildistatud oma erinevustega vastassugupoolest ning on välja kujunenud kindlad stereotüübid, mis sageli ei pea paika. Seega otsustasingi selles selgust luua, kuidas asjad siis tegelikult on kas mees ja naine on tõesti erinevad kui öö ja päev või oma põhivajadustelt üsna sarnased. See teema on alati olnud päevakajaline, sest me kõik tahame vastassugupoolt mõista tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, päl...
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis seal salata, ka kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Koolipersonal peab oma silmad lahti hoidma ja igasugune koolivägivald tuleb peatada! Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivallatsejaks on hoopis õpetaja
mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti soovitusel hakkas ta sellest vabanemiseks päevikut pidama ning ajapikku mäluaugud kadusid. Lugedes nüüd tudengina üht lapsepõlves peetud päevikutest, leiab Evan end korraga minevikust. Järeldades, et see oli võimalik tänu päevikule, otsustab ta minna ajas tagasi, et muuta asjade käiku. Kuid iga kord olevikku naastes leiab poiss, et tema tegudel on ettearvamatud ja katastroofilised tagajärjed. 1.2. Sotsiaalsed faktid Sotsiaalseid fakte on antud filmis erinevaid kuna filmi ülesehitus on omalaadne ja jagatud episoodideks kus reaalsus on muutunud. Peategelase lapseea sotsiaalsed faktid on elu ühe töötava vanemaga (emaga) kes töötab haiglas med-õena, isa viibib vaimses raviasutuses. Elatakse tüüpilises ameerikalikus eramajade rajoonis, kasutuses olev sõiduk on päevinäinud ja patuga pooleks sõitev vanaraud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
