Panama Panama on kõige lõunapoolsem riik Põhja-Ameerika mandril ja kõige põhjapoolsem riik Lõuna- Ameerika mandril. Neid ühendab Panama maakitsus, läbi mille on ehitatud kuulus Panama kanal. Põhjast piirdub Panama Kariibi merega ja lõunast Vaikse Ookeaniga. Idast on Panamal piir Kolumbiaga ja läänest Costa Ricaga. Riiki on enim mõjutanud Euroopast alguse saanud maadeavastused. Konkistadoorid jõudsid Panamasse esimest korda aastal 1501. Peale seda sai ta väga kiiresti kaubanduskeskuseks Hispaania Impeeriumile uues maailmas. Kuna Panama asetses väga hea kohas maakitsusel kahe mandri vahel. Sinna transporditi kulda enamasti Lõuna-Ameerikast ja pandi see laevadele et viia siis see üle Atlandi ookeani Hispaaniasse. Sellele aitasid kaasa ka väga head looduslikud sadamakahad, mida Panamas oli suhteliselt palju. Ning seda teed kutsuti tollal ka kui Royal Road. Tee on kasutuses tänu Panama kanalile ro...
aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid
Ristisõjad türklaste vastu toimusid aga 15. - 17. sajandini, mil ungarlased ja sakslased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195
Ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ristisõdades vastakuti kolm tsivilisatsiooni – läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants – nende kõigi vahel vaen süvenes. - Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad (suutsid oma huvisfääris Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid oma kasumit) - Erinevad kultuurid õppisid üksteist lähemalt tundma - Edukas oli katoliku kiriku edasitung ainult Pürenee ps. Ja Läänemere regioonis § 2.4 Rekonkista Araablased olid 8. saj. (711.a.) vallutanud kogu Pürenee ps. Loodeosas olid säilinud ristiusulised riigid: Astuuria, Aragoonia, Portugal jt. Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps
Mauride (araablaste) kultuurimõjud Hispaania arengule Maurid ehk araablased tungisid 711. aastal üle Gibraltari väina ning purustasid viimase läänegoodi kuninga Rodrigo väed. Järgneva viie aasta jooksul hõivasid nad kogu Hispaania territooriumi välja arvatud Astuuria mägialad. Sellest hetkest algas rekonkista ehk Hispaania tagasivallutamine. Aja jooksul kujunes Pürenee poolsaarel kahe tsivilisatsiooni vastasseis. Alad mida Maurid vallutasid viis aastat läks hispaanlastel tagasivallutamiseks 700 aastat. Selle aja jooksul hakkas Hispaanias valitsema Mauride kultuur. Usk oli ainult üks paljudest tunnustest omade ja võõraste eristamisel, mauridel oli islamisuk ja hispaanlased olid kristlased. Astuurias tekkisid mitmed kristlikud kuningriigid- Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal
,,Laul minu Cidist" 2012 Hispaania kangelaseepos Loodud 12. sajandil Tõsielul põhinev Rekonkista Rodrigo Diaz de Vivar (elas 1034-1099) (Cid Campeador isand võitleja) Tüli Kastiilia kuningaga Maalt väljasaatmine Mauride vastu võitlemine Tähtsaim võit Valencia vallutamine Kuningaga leppimine Cidi tütarde abielu Carrióni krahvipoegadega Uued pulmad Peigmeeste tõeline pale Kohtukäik Uued kosilased Pulmad Täname kuulamast !
Maadeavastuse põhjused: Suurenes vajadus väärismetallide järele | Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes | Kauba- ja fondibörs | Hindade revolutsioon | Teadmised kasvasid maailma kohta. ...
2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3
882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Cristoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma, Hispaania lõppes rekonkista 1494 Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu 1517 Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu 1572 Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu ISIKUD Odoaker Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Attila Hunnide kuulsaim väepealik Justianus I Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal
kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Ümber ei kirjutatud mitte ainult pühakirja vaid ka muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta
Flamenko Flamenko (hispaania k flamenco) on Hispaania (Andaluusia) päritolu rütmikas muusikastiil (kitarrimäng ja laul) ning temperamentne keerukate käeliigutuste, plaksutuste ja jalalöökidega soolotants, mis moodustavad keeruka muusikalise ja kultuurilise traditsiooni. Flamenko on pärit Andaluusia alamklasside seast ja sisaldab kultuurimõjusid mustlastelt, araablastelt ja põhja-aafriklastelt, hilisemal perioodil ka Ladina-Ameerikast. Flamenko sünniaeg pole teada kuid selle juured võivad ulatuda rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus...
· Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused:
Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 313. a Milaano edikt. Lõpuks peetakse 1453 a. Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt; 1492- rekonkista lõppu Hispaanias ja Kolumbuse Ameerikasse jõudmist; 1494 Itaalia sõdade algust; 1517 reformismiliikumise algust; vahel ka inglise revolutsiooni algust 1640, aga tegu on pseudodaatumitega kõik need aastaarvud on sümboolsed, millele tähtsus omistati alles hilisematel sajanditel. Odaoakeri võimuhaaramine 476. a oli ainult järjekordne riigipööre, 1492. a ei huvtanud kedagi, et Kolumbus Ameerikasse jõudis. Puudub sündmus, mis olkeks
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Te...
Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa eepos. Anonüümse spiilmani loodud eeposes pole juttu suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud
ajaloolane Leobardo Bruni. Kuid on veel ka teise daatumeid. Näiteks peetakse keskaja alguseks aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida-Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing).
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu karavelle, millega võis sõita ookeanil. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli kõnealustes maades tekkinud seiklus ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine. Nii hävitati Ameerika
XVI saj. suure osa riigist olid vallutanud türklased. Hispaania XVI. saj võimsaim suurriik. 1492. a Ei saanud türklaste üle võimu. vallutati araablaste võimu pärandina püsinud Granada. Maadevastustega Ameerikasse said nad sealgi hiigelvaldused. Sõjalaevastik. Maa tagasi vallutamist nim. rekonkista, maadeavastus retked. Türgi Võimsaim riik XVI saj. alguses Võitlesid Vahemerel ülemvõimu Lähis- Idas ja Vahemere piirkonnas. pärast Hispaaniaga. Kõik riigid 1453. a Konstantinoopoli püüavad Türgit üle trumbata. vallutamine, pärast seda vallutasid suured alad Kagu-Euroopas. Rootsi 1521. rahvaülestõusu tagajärjel sai Hiliskeskajal Taani võimu all. Taani
Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis. 9. Otto I poolt 962. a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia. Investituuritüli - Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10. Rekonkista 711 - 1492 a. Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt. Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda. (1096–1291) Sõdade põhjused: 1) paavsti võimu tugevdamiseks usuliste ja poliitiliste vaenlaste vastu 2) saada juurde maad 3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel Tagajärjed: 1) kultuurikontaktid Lääne ja Ida kultuuride vahel
Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kannatas nälja käes. Rekonkista lõppemisega tekkis suur hulk tegevuseta väikeaadlike, kes olid end enne sõdimisega elatanud, kuid nüüd vaesuses virelesid. Huvi uuteks seiklusteks ning sõdadeks kasvas kiiresti. Ka kirik soovis levitada ristiusku ning saada ristikiriku mõjusfääri üha uusi maid ja rikkusi ning uusi kristlasi. Maadeavastamise heaks eelduseks oli teadmised geograafia- ja astronoomia vallas. Euroopa meresõitjad olid juba oskuslikud ning kaardid ja kompass tegid asja veel tüki maad lihtsamaks.
karavell, mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid saari Atlandi ja Vaikses Ookeanis. Euroopas oli palju julgeid meremehi, kes julgesid ookeanil purjetada ja suurel hulgal rüütleid, kes olid peale rekonkista lõppu töötuks jäänud ning keda sai kasutada uute avastatud maade vallutamiseks. Suurte maadeavastuste tähtsaimaks tulemuseks oligi ka maadeavastajate esialgse eesmärk Euroopasse vajus palju väärismetalli. Kuna aga kulda ja hõbedat oli palju, siis muutus see turul suhteliselt odavaks, kuid kuna hinnad toidu- ja esmatarbekaupadel ei muutunud, siis pidi sama koguse toidu või muu kauba eest välja käima suurema koguse väärismetalli. Euroopas tekkisid uued
Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud.
Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala Investituur vasallisuhete sõlmimise akt Immuniteedikirjad riigivõimu osade üleandmine vasallile Benefiits Martelli aegne feood e lään 11.saj Inglismaale rekonkista käigus Hispaaniasse 13.saj Eesti aladele rendihärrus talupojad maksid maa kasutamise eest renti mõisahärrus - maksti renti mõisas teotööl käimisega, ise kasutasid väikest maalappi sunnismaised talupojad pärisorjad; võimalus linna pageda, muidu maa-alalt ei tohtinud lahkuda 5. Suurbritannia rahvad indoeurooplased piktid keldid 10.-6.saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli tekkinud seiklus ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust. Tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine.
olid rikkad kohad ning inimesed seal olid kah jõukad, Calvini õpetus aga ütles, et jõukad on jumala poolt välja valitud. Inglise reformatsioon erines mujal toimunud reformatsioonidest selle poolest, et see toimus kuninga isiklikel soovidel-põhjustel. MAADEAVASTUSED: 1. Põhjused: a. vajadus idamaiste vürtside järele b. India kaubad olid vahendajate tõttu kallid c. (uudishimu ja seiklusjanu) d. rekonkista (türklastega sõdimise) lõpp Hispaania ja Portugali väikeaadlikud vajasid tegevust e. kullajanu ehk väärismetallide puudus f. müüdid pururikastest riikidest nt. Eldorado g. ristiusu levitamise vajadus h. oli vaja türklastest vabu kaubateid 2. Eeldused: a. karavellide kasutuselevõtt b. uued navigatsioonivahendid c. piisava meresõidukogemusega meremehed d
rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka selleks ajaks juba hääbunud kangelaslauludest. Arvukalt romansse on loo dud Hispaania rahvuskangelasest Cidist ja teistest sangareist. Osa romansse oli ka Iüürilise tundetooniga — nende materjal pärines ena masti prantsuse rüütlikirjandusest. Romanss oli 8-
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445
Idasuunalise ekspansiooni teostajateks olid sakslased. Leedu riik takistas edasitungi maismaal. Kuid selle asemel toimetati ristisõdijad kohale laevadega. Tabasid liivlasi, latgaleid. Siis tabasid eestlasi. Siis tabasid läti lõuna aladel elavaid sengaleid ja kurelasi. Edasi liikuda ei saanud, kuna Leedu jäi ette. Ettekäändeks oli sagedasti ristiusk. Drang nach Osten - Tung itta. Laienemine toimus ka edelasse. Eeskätt feodaal tsiv. laienemine Pürenee poolsaarele. A. 711 algas rekonkista. Rekonkista kestis üle 700 aasta. Lõppes täpselt a. 1492. Õnnestus araablaste poolt vallutamata jätta ainult väike osa Põhja-Hispaaniast. See piirkond kannab nime Astuuria. Sealt samast sai alguse rekonkista. Selle vallutuse käigus tekkis frontera e. piiriala, rajamaa. See on see ala, kust ühele poole jäi feodaaltsiv. ja teisele poole araabia tsiv. Frontera liikus alati põhjast lõunasse. Selle vallutuse käigus ei tekkinud ühtset Hispaaniat, vaid mitu erinevat kuningriiki(kristlikud).
Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,Nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud.
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Eirikr (erik) Punane rajas 982. Aastal esimese asunduse Gröönimaale. Leifr Eriksson jõudis teadaolevalt esimese eurooplasena 1000. Aasta paiku Kanada rannikule. Hiina meresõitjad võisid olla Ameerika avastanud juba I aastatuhande keskpaigas. Põhjused Suurem vajadus väärismetalli järele. Ülikkond tarbis üha rohkem idamiaiseid kaupu (vürtsid, siid, lõhnaained) Genova kaupmehed hakkasid kontakti otsima Pürenee poolsaare riikidega. Seoses rekonkista lõppemisega olid sõdimisest elatunud väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Ameerika avastamine 1492. A. Kolumbus purjetab üle Atlandi Ookeani ja saabub nn Uude Maailma. See ei juhtunud üleöö. I reis - Bahama saared, Kuuba põhjarannik, Haiti. II reis - Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica. III reis - Venezuela (1498) Neljas reis ei toonud kasumit ja peagi suri Kolumbus vaesusesse. Idapoolsed mereteed Indiasse 1497. A. Vasco da Gama juhtimisel asus
Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides.
Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. Bütsantsi vallutamine. Diocletianuse surm 330. a. Rooma pealinnaks sai 1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Konstantinoopol. Toimub rekonkista. 395. a. Ida-Rooma riigi teke. 1517. a. usupuhastuse ehk reformatsiooni algust saksamaal 476. a. Lääne-Rooma langemine. viimase lääne-rooma keisri Romulus Augustus võimult tõukamine 3) Kuidas piiritleksid keskaega sina? Põhjenda! 4) Kui kaua keskaeg ligilähedaselt kestis? Ligi tuhat aastat. 5) Kuidas ja kellelt sai keskaeg oma nime
KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused ( 7korda päevas palvetamist ja pslamide laulmist). Oluline roll ka raamatute ümberkirjutamisel. Ümberkirjutusi tegid mungad spets ruumis skriptooriumis.( 1 raamat = 1 aasta sageli). Ordureeglitest olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis dormitooriumis. Söödi refektooriumis. Kloostreid võib nimetada ka eeskujulikeks põllumajanduslikeks suur ettevõteteks. REKONKISTA mõiste lähtub hispaaniakeelsest sõnast reconquista(tagasivallutus) ja tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõtmist muhamedlaste käest, nii nagu augustiinlik ,,püha sõja"idee seda ette nägi. RISTISÕDASID võib pidada täielikuks ebaõnnestumiseks, sest sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhamedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Sõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia
Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra. Ilmaliku võimu märk aga kõrge kalliskividega kroon tiaara. Gregorius I Suur võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei(Jumala sulaste sulane). TRANSSUBDATSIOONIÕPETUS - Töötas välja Innocentius III 1215.aastal - Preestri pühitsusel muutuvad missal armulaualeiv ja vein Kristuse ihuks ja vereks. FEODAALTSIVILISATSIOONI EDASITUNG: REKONKISTA 11.sajandiks oli feodaaltsivilisatsioon läbi teinud suure madalseisu: rahvastik muutunud, oldi varjutud linnamüüride varju ja merele 9 Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte Kirik püüdis relvakandjate agressiivsus pidurdada nn. Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest.
6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 - Portugal liidetakse Hispaaniaga
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda.
ja iseteadev, ta usub õiglusse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 12. sajandist pärinev hispaania kangelaseepos ,,Laul minu Cidist" kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Mauride vallutuste tulemusena algas Pürenee poolsaarel sajandite pikkune rekonkista maa tagasivallutamine. Kangelaslaulude Cid oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodrigo Diaz de Vivar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühend...
Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik lavazanr, mille juured ulatuvad tagasi rooma atellaadideni. 16. sajandi lõpul jäi itaalia kirjandus hispaania ja inglise kirjanduse varju. 17. sajandil tuli esikoht vallutada Prantsusmaale. Hispaania renessanss Hispaania renessansiliikumises puudus sõltumatu linnakodanlus. Rekonkista käigus tugevnes kuningavõim. See purustas 16. sajandiks linnkommuunid Samuti arenes teisiti Hispaania majandus. Suured valdsed olid Ameerikas, kust toodi sisse rikkusi. Absolutismi toena etendas maa vaimses elus mõjuvat osa kirik, mis oli tugevam kui teistel maadel. Sotsiaalsed vastuolud olid teravad. 16. sajandil tekkis Hispaanias poliitiline ja majanduslik kriis. Humanistlik liikumine tekkis Hispaanias 16. sajandil. Humanismi peakoldeks kujunes 1508. aastal
vahetu minevik, pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia, II osa: perekonnaasjad, jätab pere maha ja saab Valencia isandaks, 18. saj ilmus ,,Laul minu Cidist" · algkeel on rahvaluule, sellele pühenduti keskajal · Pimera crónica general jutustas ümber kangelaslule · 14. saj ,,Cantar de Rodrigo" · Corneille näidendiga ,,Cid" algas hisp draama · 12. saj oli Hisp veel feodaalosades · 13. saj rekonkista peaaegu terve maa tagasi Hispil · ,,Poema de Fernán Gonzales" sõdis mauride vastu · Petrus Alfonsi ,,Disciplina clericalis" ristiusku astunud juut, arst, diplomaat, õpetlikud lood · romansside saatel tantsiti · romancero romaanikogu · cancionero lüürilise luule kogu 13. sajand Gonzalo de Berceo (1185-1265) · oli preester, vaimuliku sisuga luule, motiviid piiblist
Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud Hispaania kangelaslauludes on läbikäivaks rekonkista (taasvallutamise teema). Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
