Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
Tartu ehitisi enne 20.sajandit Sisukord 1. Jaani kirik 2. Peetri kirik 3. Tartu Ülikool 4. Inglisild 5. Tartu Raekoda Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks. Jaani kirik Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud (käärkamber, läänetorniga 3-lööveline basilikaalne pikihoone, koor) Peetri kirik Peetri kirik Asukoht: Tartus Emajõe ürgoru nõlval Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõpli...
VIKERFORELLIKASVANDUS E ÜLESEHITUS Liivia Lints KA Mag I SISUKORD Sissejuhatus Forellikasvatuseks sobivad vee omadused Forellikasvanduse veevarustus Forellikasvatusrajatised Pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FOREL...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma. võidukat sõda, Mesopotaamia jt. Impeeriumi Vahemereäärse Vallutuste laienemine lõppeb, impeeriumi teke lõppemine. asu...
Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19
Milles väljendub Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuurile mõeldes meenub ikka ja alati miskipärast üks sõna“ vaarao“, ehk on see seetõttu, et vaarao oligi põhiline, kelle ümber Vana-Egiptuse ajalugu tiirleb? Mis kõik asjad on välja arenenud tänu vaarao suurtele soovidele? Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga
20. sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suurel määral meie keskkonna iseloomu: meie linnad ja asulad on saanud oma tänase ilme valdavalt müüdunud sajandi jooksul. Milles seisneb 20. sajandi arhitektuuripärandi omapära võrreldes eelnevate sajanditega? Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on
Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Linnad asusid Mesopotaamias
Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Suurejoonelisi ehitisi loodi ka
religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud polnud • Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni andsid Stonehenge Nazca kõrbemaalingud Loodust austav maakunst RICHARD LONG – Tema kunst seisneb ühes tegevuses – käimises Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) -
Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel. Hoone ees oli koda, mille katus toetus sammastele. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Roomlased leiutasid ka lubjamördi, mida sai segades omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama mitmekesisema plaaniga ja suuremaid ehitisi. Roomlased hakkasid ka kasutama kreeklaste sambaid. Roomas aga kaotasid sambad oma algupärase ülesande hoida üleval mingit ehitisosa. Sambad muutusid vaid kaunistusteks. Võidukate väejuhtide auks püstitati triumpfikaari. Triumfikaartel otsene ülesanne puudus. Nende dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, skulptuure. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid põletatud tellis ja betoon.
rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest said erakordselt rikkad ja rahvarohked linnad. Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, saadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon.
Või inimesed arvasid end pärinevat olevat loomadest ja kombetalitusi peeti esivanemate jaoks. Neoliitiline kunst Lähis-Idas VII-III at. eKr. Põhja-Euroopas III-II at. eKr. Põlluharimine ja loomakasvatus muutus peamiseks elualaks. Kunst seotud endiselt usuga ja rituaalidega. Neoliitiline kunst Tehti fantaasiaküllaseid maske – hingede ja vaimude esindamiseks Erinevaid esemeid ja ehitisi kaunistatii ornamentidega Eesmärk kaitsta esemeid ja nende omanikke Arhitektuur Esimesed ehitised pärit ~5000-3000 a. eKr. Polnud hooned vaid usulised monumendid. Megaliitehitised (kr.k. megalithos “suur kivi”) -Menhir – 1 suur kivi püstises asendis. Prantsusmaal kilomeetripikkune alle. -dolmen – kivikalmed, püstiste kividele asetatud üks rõthne kiviplaat. Leidub Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Arhitektuur
Paarikümne aastaga on teadmised maiadest märkimisväärselt või isegi tohutult suurenenud, suuresti tänu ootamatu maiade kirja desifreerimisele. Tänu sellele on mõneti ka inimeste arusaamad maiade kui metsikute vihmametsade elanike suhtes paranenud. Maiasi võib pidada Mesoameerika võimsamaks ja omanäolisemaks rahvaks. Nende kõige mõjukam valitsusaeg jääb vahemikku 200- 900 pKr. Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekitanud ägedaid vaidlusi maiade olemuse üle.
Hilisemal perioodil kaldus gootika lausa liialdustesse. Enamus dekoratsioone tehti võimalikult keeruliselt, kasutades erinevaid nurki, kaari ja kujusid. Iseloomulikuks oli ülepakutult palju mustreid ja tervakaarsed akna ja ukse avad, kirikute seinad oli paksud, et vastu pidada välistele jõududele. Renessanssi ajastul võeti kasutusele ümarkaar. Kui gootikas taheti pääseda jumalale võimalikult lähedale, ehitades kõrgeid ehitisi, siis renessansi ajastul pöörati rohkem rõhku sümmeetriale, kasutati kuldlõiget. Renessansiajastul olid ukse ja aknaavad kaarjad. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Ei pandud enam rõhku hõljuvale stiilile, vaid jäädi kindlalt maa peale püsima. Kuna põhilised ideaalid kandusid üle antiigist, siis mehised ja tugevad piilarid asendusid antiigipäraste sammastega. Samuti polnud mingit liialdamist, vaid
Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. ARHITEKTUUR Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. MAAL Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad
Monumendid olid kõikides Rooma linnades. Paljudes erinevates maades kasutati templeid, mis olid pühakojad. Naos tähendab erinevates kultuurides erinevaid asju. Egiptuse templites oli naos peidetud püha paik. Roomas tähendas see kas templisisest kambrit või näoga tänava poole olevat poodi. (http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010) Vana-Roomas rajati palju ka akvedukte, et juhtida vett jõgedest linnadesse. Kui vaadata tänapäeva ehitisi ning antiikajast säilinud ehitisi, võime täheldada, et tänapäeva ehitised on muutunud palju tavalisemaks ja kergemaks, enam ei pöörata tähelepanu detailidele ja ei nähta nii palju vaeva ehitamisega. Tahetakse ehitada kiiresti ja ei pöörata tähelepanu sellele, et ehitus kaua säiliks. Antiikkunstis ohverdati ehitamisele palju aega ja ka inimelusid, tähtis oli, et ehitised näeksid välja ilusad, esinduslikud ja suursugused. Antiikajal kasutatud tehnikad ja ideed on imetlusväärsed.
budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Kupli tasndatud tipus oli nelinurkne aedik, millest kõrgus maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritses kiviplokkidest aed, milles olid nelja ilmakaarde avanevad värvad. Väravaid moodustanud kiviplokid olid tavaliselt kaetud skulptuuridega. Võimalik, et stuupa on välja arenenud
Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Maiade tsivilisatsioon Koostaja: Kunda 2011 Maiade tsivilisatsioon Maiade tsivilisatsioon sai alguse 2000 aastat enne kristust, aga kõrgperiood jäi ajavahemikku 250 a pKr - 900 pKr. Praegu elab veel ligikaudu 7 miljonit maiat. Maiad on ajaloos tuntud kui väga head ennustajad. Maiad on püstitanud palju ehitisi ,millest osad on unikaalsed veel tänapäevalgi. Näiteks Chichen Itzat kasutatakse veel tänapäevalgi päikesevarjutuste kindlaks tegemisel, seal- juures pole inimkond leidnud selleks paremat vahendit kui seda on too maiade ehitis. Ennustamisest rääkides spekuleerivad paljud ,et maiad olid seotud välismaailmaga. Veelgi enam on inimesi, kes usuvad ,et maiade seas elasid tulnukad, jumalad jms. Spekuleerimiseks ja oletamiseks on maiad ka kõvasti põhjust andnud
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol. Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi. Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks.
Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist
7.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena 8.Mis teemadel olid vaasimaalid? Loodusteemadel 1.Mille poolest erineb Hellenism varasemast kultuurist? Hellenistlik kunst on väga mitmeksine 2.Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? Aleksander Suure tegevus 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Ainuvalitsejad (jumalad) 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamon,Priene ja Aleksandria 5.Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Losse ja muid ilmalikke ehitisi(turu,teater,saun,raamatukogu) Joonia ja Korintose stiil 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Pharose saare 100m kõrgune tuletorn 7.Kes ja kuhu rjas Aleksandria? Aleksander Suur-Egiptusesse 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste ja raevu piina.
doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning roomlased kasutusele? lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Ehitustehnilised oskused võimaldasid rajada mitmesuguseid riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? ehitisi, kus sai korraldada koosolekuid riigivalitsemise reguleerimiseks ning samuti püstitati monumente ja triumfikaari valitsejate auks. 3
territoriaalmeres. AVAMERI – ookeanid ja nendega ühendatud mered, mis ei kuulu ühegi riigi territooriumi koosseisu ja on laevasõiduks, kalapüügiks , teaduslikeks uuringuteks jne vabad kõikidele riikidele ja nende kodanikele. ÜRO konventsiooni järgi ei kuulu avamere hulka majandusvöönd ja arhipelaagiriigi saarestikuveed. ÜRO lisab eelnevatele vabadustele vabaduse püstitada teatud tingimustel kunstlikke saari ja ehitisi ja vabaduse läbi viia teaduslikke uuringuid. Ülemvõimuakte võivad riigid avamerel teostada laevadel, ms sõidavad tema lipu all, piraatide ja ilma liputa laevadel, jälitamisel ja enesekaitseks. ERIVÖÖND – oma territoriaalmerega külgnev mereala Seal võib rannikuriik teostada kontrolli, msi on vajalik õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks.
osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism. Juba ainuüksi selle poolest erineb Akropol põhiliselt kõigist eelmistest, eriti aga Egiptuse templikavanditest, kus ehitised sulasid üksteisega täiesti ühte. Kuid teisest küljest erines see ka Kreeka varasematest pühamutest, mille üksikud isoleeritud ehitised paiknesid täiesti korrapäratult. Vaataja nägi kõiki tema poole pööratud Akropoli ehitisi ja võis iga üksiku ehitise selle ehituse järgi kergesti ära tunda. Ateena akropol Erechtheion Erechtheion asendades osaliselt suurt jumalanna Athena templit, mis pärines 6. sajandist eKr. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis, seda eelkõige nn karüatiidide koja tõttu, mille talastikku kannab kuus naisekujulist sammast. Erechtheion Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. Selles austati Athenat kui Ateena linna
rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures
3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn". Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad,
KEILA GÜMNAASIUM 14 MAAILMAIMET REFERAAT JUHENDAJA: AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat- kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Teadlased ei ole suutnud kõikide
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu
Happevihmad Kadri Jürjens 9.b klass Tekkepõhjused Inimtegevusest: * Kütustepõletamisest * Suurtööstustest Loodusest: * Põlengud * Äike * Vulkaanipursked Happevihmad kahjustavad... * Veekogusid * Kalu * Loomi * Taimi * Mulda * Metallesemeid * Ehitisi Vihmavee happesused Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9 6,5. Destilleeritud vee pH on 7. Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2. Happevihmade kuju Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.
kodanikunimega Charles Edouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 La-So-de-Fon Sveitsis üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekter, funktsionalisi rajaja, kunstnik, disainer. Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, kavandas ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandzabi osariigi pealinna Chandgarhi. suri 27. august 1965 Rokebrune - Cap Martin, Prantsusmaal
Prantsusmaa Eiffeli torn Üks prantsuse tundtuimaid ehitisi Valminud 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte. Nimes Les Arènes Maison Carrée. Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710
Orienteerumismäng läbi Vanalinna Esmaspäeva hommikul kella kümne ajal kogunesid seoses „Tallinn meie pealinn“ üritusega Tallinnas Vanalinnas Tallinna Kristiine gümnaasium ja Tallinna Juudi kool. Algselt õpilased tutvustasid üksteisele oma kooli, loeti luuletusi, tantsiti ja lauldi. Hiljem jaotati õpilased gruppidesse ning algas orienteerumisvõistlus läbi Tallinna Vanalinna. Ülesandeks oli vihjete järgi otsida erinevaid ajaloo ehitisi vanalinnast, kuulata nende kohta informatsiooni läbi MP3-play mängija ning lahendada nende kohta ülesandeid. Peale orienteerumist mindi vanalinnas asuvasse restorani Peppersack sööma. Peale söömist, hakati lahendama viktoriini Tallinna vanalinnas asuvate ajaloo ehitiste kohta. Päev lõppes parimate võistkondade autasustamisega (Auhinnaks oli: helkur, šokolaad, müslibatoon ja vanalinna infosedelid).
Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal.
taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus [2]. 1.2. Kinnisvara liigitus „Elamumaa – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.“ „Ärimaa – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, jaekaubandusehitiste maa, hulgikaubandusehitiste maa, toitlustusehitiste maa, teenindusehitiste maa, majutusehitiste maa, reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sh lennu-,
Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu.
matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Tantsija. 1932. Notre Dame du Haut' kabel Ronchampis . 1955. (all) Le Corbusier. ÜRO peakorter New Yorkis. lõpetatud 1953. (üleval) Frank Lloyd Wrighti (1889-1959) Tema loodud eramud on hästi liigendatud, et kõik ruumid saaksid ühevõrra valgust ja õhku Sulanduvad ümbritsevasse keskkonda Wright ise armastas ehitisi võrrelda elavate olenditega, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsev keskkond, kliima, maapinna reljeef jms Fallingwater. Maja kose kohal. Guggenheimi 1934-1948. Ohio, USA. muuseumi interjöör. 1956-1959. Sarnastest põhimõtetest lähtus ka soomlane Alvar Aalto (1898-1976), kelle projekteeritud ehitisi leidub ka Eestis. Sanatoorium Paimios. 1929-1932.
Teiseks kaasnes probleeme industrialiseerimisega, mille tõttu kannatasid eelkõige lihttöölised tehastes. Esile tulid uut tüüpi haigused ja vigastused, mida veel ei tuntud ning kaasnes suur saastatus, mis oli nii pinnapeale kui ka õhus ringlev. Kokkuvõttes oli siiski tööstusrevolutsioon arhitektuurile pigem kahjulik, kuna see ähvardas mehhaniseerida nende igivana kunsti ja selle võtteid. Seetõttu sai tolleaegseid ehitisi nimetada inseneriarhitektuuriks, kuna just insenerid olid need, kes projekteerisid ja ehitasid esimesed industriaalaja olulised ehitised. See kõik kulmineerus sõjaks arhitektide ja inseneride vahel, kus arhitektid mõistsid hukka nende harimatuse hoonete ehitamisel. Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Eesti pealinna vaatamis väärsused Referaat Koostaja: Svetlana Korneva 14KS1 Vana-Vigala 2014 3. Eesti pealinna vaatamis väärsused Tallinn on Eesti pealinn ja seega on seal palju erinevaid ehitisi ja inimesi. Siin on palju vaatamisväärsusi, millest osasid ma teile tutvustan. Kasutatud allikad http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175387 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175052 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_17702 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175115 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174325 http://www
siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi. Hooneid hakati paigutama tänava äärde laiema küljega. Hakati ehitama Palazzo tüüpi ehitisi. Rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadidel. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Frienze toomkirik 7. Kuhu paigutati nüüd skulptuure? Võrdlus gootikaga.
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasu...
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveev...
(väike kabel) pani aluse kõrgrenessansi arhitektuurile Kavandas Peetri kiriku Michelangelo (1475-1564) Lõpetas Peetri kiriku ehituse Michelangelo muutis kuplikavandi kergemaks, hõljuvaks Andrea Palladio (1508-1580) Võttis otsest eeskuju antiikarhitektuurist Ehitisi kaunistas sammastega Kuulsaim tema kujundatud villa Villa Rotonda
kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega.
ilma söögita) ▶ Reisibürood: Reisiekspert, ReisiGuru, Lastminute ▶ Hinnatasemed olenevad sellest, mis kvaliteet on ▶ Internetiühendus enamasti igalpool Loodusolud ▶ Valitseb mõõdukas kliima ▶ Vihma sajab aasta läbi ▶ Sademete hulk mõõdukas, 500mm ▶ Suured veevarud ▶ Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa Vaatamisväärsused ▶ Põhilised vaatamisväärsused asuvad Berliinis ▶ Saksamaal on palju muuseume ▶ Rohkesti ajaloolisi ehitisi, kohti Sündmused, üritused ▶ Berliini filmifestivali ▶ Donaueschingeni muusikapäevad ▶ GrlStuF ▶ Wacken Open Air Turismipoliitika
Saksamaa turism Üldandmed Pealinn Berliin Rahvaarv ~82 miljonit Pindala ~357 000 km² Keel saksa keel Rahaühik Euro Valitsemisvorm parlamentaarne liitriik Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik
lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine Elektrienergia kokkuhoidmine Heitgaaside filtreerimine Rahvusvahelised kokkulepped väävlisisalduse hulga vähendamiseks Kasutatud kirjandus Referaat ,,Happevihmad" Helle Pill, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, 2010. ,,Happevihmad" Maret Abel ,,Happesademed" http://www.hot.ee/happesademed/moju.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
