Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must  ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see,
3 looduskaitse infoatlas, 2006). Kaitseala loodeosas paiknevad Mustjärv ja Tänavjärv, soostikku läbib Vihterpalu jõgi. 1 kategooria taimeliiki -1( nõmmluga), loomaliike - 5 ( kaljukotkas, toitekülalisena must-toonekurg , madu,- kala- ja merikotkas); 2 kategooria taimeliike -3, loomaliike- 5 (Eesti kaitsealad, 2007). Kaitsealal on seitse sihtkaise- ja seitse piiranguvööndit. Esindatud on kolm soo arenguastet: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu. Kaitseala vööndid: · Hindaste piiranguvöönd (305,7 ha) · Inka sihtkaitsevöönd (58,7 ha) · Jõe piiranguvöönd (166,4 ha) · Karuste sihtkaitsevöönd (265,9 ha) · Kõrgeraba sihtkaitsevöönd (899,4 ha)
botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit
märtsist maini ja septembris-oktoobris. Et linnud saaksid segamatult puhata ja edasilennuks jõudu koguda, tohib sel ajal liikuda vaid teedel ja matkaradadel. Parimat võimalust linnueluga tutvumiseks pakuvad arvukad linnutornid. Õigel päeval ja kellaajal võib neist tornidest kümneid tuhandeid rändlinde näha. Vaatetornid on paigutatud selliselt, et anda võimalikult mitmekülgne ülevaade eriilmelistest maastikest. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Kaitse-eeskirjas esitatakse tegevused, mis on kogu kaitsealal keelatud või mis nõuavad kaitseala valitseja luba. Hanna Liis Kiho 7. klass Kasutatud kirjandus: http://www.westest.ee/files/Dokumentide%20alla
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal.
suurenenud vees olevate orgaaniliste ainete ja toitesoolade hulk. [2] Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati siinsetest metsadest alles eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel savileiukohtade otsingul, need arvatakse olevat umbes 6000 aastat vanad.[1] Kerttu Luik YASB-51 072877 8 SISUKORD Meenikunno maastikukaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine, pooled neist kuuluvad haudelindude hulka. Kaitsealal on I kaitsekategooria  kalakotka (Pandion haliaetus)  elupaik ning II kategooria metsise (Tetrao urogallus) elupaik ja mänguala. Kaitseala elab teadaolevalt üks paar kalakotkaid. Metsise mängualaks on arvatud 87,3 ha kaitseala loodeosas Vinso sihtkaitsevööndis ning 284,9 ha Meenikunno ja Nohipalu sihtkaitsevööndites, kokku 372,2 ha. Haruldastest ja kaitsealustest liikidest on kaitsealal nähtud meri- (Haliaetus albicilla) ja kaljukotkast (Aquila chrysaetos), kuid teateid
Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud 3 kohtades, liikuda järvedel mootorita ujuvvahenditega, püüda kala ning korjata marju ja seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Viidumäe looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=74
2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad.
Just servaaladelt võib leida laane- ja salumetsale iseloomulike liike (Reier ja Kukk, 2000). Kaitsealustest taimeliikidest leiduvad Piiumetsa servaaladel tavalisematest käpalistest kuradi- sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Lisaks eelnevatele on kaitseala servaaladelt leitud laialehise neiuvaiba eksemplare ning Punase raamatu liikidest metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000). Samblarinde tähtsus rabas on erakordselt suur, kuid spetsiaalselt ei ole antud kaitsealal samblaid ja samblikke uuritud. Piiumetsas kasvavad kogu Eestis laialt levinud sammalde ja samblike liigid (Reier ja Kukk, 2000). Piiumetsal leiab ka ohtralt märke inimtegevusest. Otsene mõju inimtegevusest ulatub vähemalt 19. sajandi lõppu, kui kohalik mõisnik lasi ehitada kuivenduskraavi, mille kaudu juhiti vesi rabajärvest kaugemale. 20. sajandi alguses koos mõisamaade ostmisega kujunes välja terve kuivenduskraavide võrgustik. Koos kuivenduskraavide rajamisega sai võimalikuks
VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneÂEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. Leida uusi linde. Tänan kuulamast!
.............................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna
kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-picture_et-130 54.html http:// tartu.postimees.ee/3673887/alam-pedja-luhtadel-asuvad- toole-sarvedega- bioniidukid http://www.tammikfoto.eu/gallery/karud-2/karud-4/ http:// www.naturephoto-cz.com/voothuul-sormkapp-picture_et- 12970.html http://fotoskoop.blogspot.com.ee/2008/
aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakotkad . Kaitseala on tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad meelsasti mitme- sugused veelinnud. Piirkonnas on kokku kohatud 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas. Piirangud külastajatele
Raba katavad kidurad männid. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja älveraba väljakujunemisele. Rohkesti esineb rabasaari. Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke. Seljandike kõrgus ulatub mitukümmend meetrit üle merepinna. Rabasaartel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille tavapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Kaitsealal on rikkalik linnustik. Kindlaks on tehtud 40 linnuliigi esinemine, pooled neist kuuluvad haudelindude hulka. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid , suurlaukhanesid ja laululuiki. Kaitsealal võib kohata teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu metsist, väikepistrikku, sarvikpütti. Suurematest loomadest võib kohata põtra, karu, metssiga, metskitse ja hunti. Raba lääneosas toodetakse freesturvast, millest suurem osa moodustab alus- ja aiandusturvas
kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn  Palumäed  on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik  võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool
Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. 9 Kokkuvõte Järvselja looduskaitseala süda  ürgmetsakvartal  on hoitud inimesest puutumatuna juba üle 80 aasta. Ent tänavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusväärset. Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala suurenes sel aastal peaaegu kümme korda, nüüd hõlmab see 184,4 ha. Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks.
Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit  Mukri ja Oinamurru  ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920
Alam-Pedja Looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond Kaitsealal on kokku 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4
Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel  Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas  Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad.  Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele.  Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud  Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki.  Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki  Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra.  Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki  Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri Â 162,3 km²Â
rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi rohunepp. Must toonekurg ja Rabapüü. Teised linnud Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud: laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad: musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn laanerähn laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Imetajad Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. põdra metskitse Metssiga ilvesele, hundile pruunkarule. Ilves ja Pruunkaru Väiksemad imetajad: Kümmekond väikeimetajat: Siili, Mäkra Kährikut rebast.
tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad: Emajõgi, Pedja ja Põltsamaa) Üleujutuse ajal katavad rohkem kui kolmandiku kaitseala pindalast. Vanajõed on tähtsad kudemispaigad kaladele(haug,latikas) Sealsetes jõgedes on kindlaks tehtud 19 kalaliiki neist 2 on haruldased Elutsevad seal ka saarmad ja koprad Luhaniidud koos lammipajustikega hõlmavad peaaegu kümnendiku kaitseala pindalast Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil
Kaali kraater ·Alguses arvati, et Kaali kraater ei ole üldse meteoriidi jälg, vaid, et see võib olla vulkaaniline plahvatuslehter, keskaegne kaev, linnuse koht jne. ·Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. ·Kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Skeem Kaali meteoriidikraatritest Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit . Plahvatuse mõjul kallutatud dolomiidkihid.
Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Milliseid seaduseid rikuti? proua Männikmets härra Kobarpea § 14 lg 1 §55 lg 7 Varjas müügilepingus Kaevas I kat. kaitsealuse looduskaitse kitsendusi taime üles ja kündis taime § 56 lg 3 kasvukoha Ei registreerinud tehingut keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; § 56 lg 3 (3) I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris. §55 lg 7 (7) I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Vana Postitee ääres asuv muuseum kajastab Eesti teede ajalugu, eksponeeritud on erinevad sõiduvahendid, tee-ehitus- ja hooldusmasinad ning palju muud. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis. Avatud 11.00-15.00 ,pilet on 1.92 Eurot. · Põlva Talurahvamuuseum Põlva Talurahvamuuseum on omanäoline vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Tutvume erinevate hoonetega. Saame näha kuidas elati vanasti.9.00-15.00,pilet on 2 Eurot. · Akste looduskaitseala Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi. · Piusa külastuskeskus ja koopad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi ka koobastes. 3.80 Eurot on pilet.
karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa:  kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood,  märjad metsad,  järved, ojad ja jõed,  Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata:  kotkaid  kurgi, luiki  väikseid laululinde.  Karusi, hunte, ilveseid  Kopraid, saarmaid ja minke Ma soovitan kõigil, kellel on huvi looduse vastu külastada Endla looduskaitseala. Kokkuleppel saab ka Endla metsamajas ööbida ning lõbusalt sõpradega aega veeta ning Endlas käimiseks tuleb endale varuda kindlasti terve päev, et näha võimalikult palju looduskaitseala väärtuseid.
järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi. Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m).
Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega.
Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega.
Biosfäärikaitseala on kaitseala, mille ülesandeks on säilitada mingi tüüpilise ala loodust, kui tervikut. Eesmärk on põhjalikumalt uurida looduslikke ökosüsteeme ja inimtegevuse tagajärjel tekinud muutuseid. Täpsmalt  1.) luua looduslike ökosüsteemide kaitse 2.) korraldada pikaajalisi uurimusi ning keskkonna järgimist mingi bioomi tüüpilistel aladel. Mis asi on biosfäärijaam Biosfäärijaam on biosfäärikaitsealal või sellega võrdsustatud kaitsealal pikaajalisi ökoloogilisi uurimisi teostav stsionaalne labor. Selle põhiülesanne on anda kaitsealakohta põhjalikku teaduslikku informatsiooni ja jälgida seal toimuvaid muutusi. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (inglise West Estonian Archipelago Biosphere Reserve) on alates 1990. aastast UNESCO biosfäärikaitsealade hulka kuuluv looduse ja pärandkultuuri kaitse territoorium. UNESCO UNESCO (United Nations Educational, Scientific
vettkandev kiht lõikab maapinda. Kõrgustiku lagi on 150 m üle mere pinna, allikad avanevad tema nõlval 60-80 meetri kõrgusel. Sügavalt maapõuest uhkav vesi on karge: +2o-+8oC. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Puhas allikavesivesi paistab läbi põhjani, olgu see või mitme meetri sügavusel. Sopa allika sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. See on Eesti sügavaim allikas, mille vooluhulk on aastaringselt ühtlane. Kaitsealal voolab 5 jõge ja 5 oja. Põltsamaa (Piibe) jõgi koos lisajõgedega moodustab ühtse keeruka vetesüsteemi järvedega, mida täiendab Räägu kanal. Teljena läbi kaitseala keskosa loogeldes koondab Põltsamaa väiksemate jõgede, ojade ja kraavide veed. Alamjooksul kohtub ta Pedja jõega, et ühiselt Emajõe poole voolata. Põltsamaa paremkalda lisajõed saavad alguse veerohketest allikatest ning neid toidavad ka jõgede põhjas olevad allikad
rangelt kaitstavatest Rohunepp linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, Click to edit Master text styles kaljukotkas, must toonekurg, Second level Third level suur- ja väike konnakotkas, Fourth level niidurüdi ja rohunepp. Fifth level Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaal ja selle ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi ka metssiga. Ameerika naarits Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele Click to edit Master text styles ilvesele, hundile ja pruunkarule. Second level
vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. 2 1.Valgejärve maastikukaitseala Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Länäe-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Nissi vallas Siimika külas. Kaitseala pindala on 719,4 ha. Kaitsealale jääb Turvaste Valgejärv. Kaitsealal on moodustatud üks piiranguvöönd – Valgejärve sihtkaitsevöönd (719,4 ha). Kaitseala kuulub ka Natura-ala Valgejärve loodusala koosseisu. 3 Aastal 1981 loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala. Oma praeguse nime ja piiridega on aastast 1999. Eesmärgiks on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Valgejärv on Eestis unikaalne
Keema järvede maastikukaitseala asub Sõmerpalu vallas, 7-9 km Antslast idas, Karula ja Otepää kõrgustiku vahelisel moreenmaastikul. Kaitseala rajati Keema järvestiku ja Suur-Keema järve kui Eesti sügavaim järve ning seda ümbritseva maastiku ja puhkeala kaitseks. Hino järve maastikukaitseala asub Misso vallas, Missost umbes 2 km lõunas. Kaitseala põhieesmärk on linnukaitse, kuid ka järve kaitse. Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki. Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu pool. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Paganamaa maastikukaitseala asub Varstu vallas, Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järveaheliku ja Piiriojaga, süda- Paganamaa, uhtorud, Tseamägi ja Trumbipalo mägi.
ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe, kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas) ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 3. Kaitseala kaitsekord Lubatud tegevus Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Allmaakaeveõõntes on lubatud viibida ainult kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Allmaakaeveõõnte vaatlemiseks mõeldud vaateplatvormil on viibimine lubatud. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
mõnikord mättal (Renno, 1993). Metsaski elab palju erinevaid liike üks neist on Händkakk (STRIX URALENSIS), kes on väikesearvuline haudelind, kes eelistab kuuse-segametsi või kuusikuid. Pesitsemiseks kasutab kulliliste, must-toonekure ja ronga vanu pesi või teeb pesa avarasse puuõõnde või murdunud tüve tüükale (Renno, 1993). 2012. aastal Meenikunno looduskaitsealal Ain Nurmla jt. poolt läbiviidud lindude inventuuri tulemusel selgus, et händkakke elab kaitsealal neli paari. Laanerähn (PICOIDES TRIDACTYLUS) on Eestis üsna väiksearvuline haudelind, elutseb enamasti kuusesegametsades ja kuusikutes, harvem kuusesegustes männikutes. Pesa raiub kuuse või lehtpuu tüvesse (Renno, 1993). Metsis (TETRAO UROGALLUS) eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad Eestis rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat. Kaitsealal asub kolm metsisemänguala.
Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala, mille pindalaks on 13059ha. [] 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimestel on keelatud minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse 1. veebruarist kuni 30. juunini ning Ratva raba looduslikku sihtkaitsevööndisse ei tohi minna 1. veebruarist 15. juulini. Kogu kaitsealal on aasta läbi keelatud kalapüük. Mootorsõidukite ja jalgratastega tohib liikuda vaid üldkasutavatel teedel. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi võib korraldada vaid kaitseala valdaja  Ida-Virumaa keskkonnateenistuse nõusolekul. Jahitegevus on lubatud ainult kindlal perioodil. [] Muraka soostik on üks kuulsamaid muraka- ja jõhvikakasvupaikasid ning nende korjamine on lubatud. Soostikus leidub mitmeid erinevaid kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Kaitseala
pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi.
Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama. Kivi hüütakse ka Lindakiviks Looduslikud ressursid (mets, metsa kõrvalkasutus, turvas jne) Natura 2000 metsad Turism (õppe- ja matkarajad, turismiettevõtjad, kes kaitsealal või selle naabruses tegutsevad) Neerutis ja Viitnal (TTÜ geoloogia instituut), Kreutzwaldi sünnikoht (keskkonnaamet) korraldatakse matk Kalevipoja radadel..(viide) Neeruti MKA matkaraja kogupikkus on 14 km, mida saad läbida 3,3 km, 6,9 km või 9 km retkedena. Rada kulgeb piki 10000 a tagasi tekkinud oose. Matkarada algab Kuresöödilt suundub Pariisi ja tuleb ringiga alguspunkti tagasi. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi
Metsast stabiilse tulu saamiseks on mõistlik metsa majandada säästvalt ja looduslähedaselt. Näiteks raiet plaanides tuleb tähele panna kõiki looduselemente ning nendega arvestada. Metsa tähtsust inimkonnale ja metsast saadavate hüvede mitmekülgsust on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil, kusjuures ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992. aastal võeti vastu metsadeklaratsioon, kus esitatud põhimõtteid võib pidada metsade säästva majandamise ja metsa kaitsealal esimesteks maailmas üldtunnustatud põhimõteteks. Euroopas aga on metsanduse eest vastutavad ministrid kokku leppinud põhimõtted, mis puudutavad metsade säästvat majandamist ning samuti ka vastavad meetmed nende rakendamiseks. Ettevõtjate ja riigi esindajate hinnangul on Eesti metsa ja puiduklastri arengu seisukohalt kaks kõige olulisemat võimalust: liikumine väikese keskkonnamõjuga rohemajanduse poole ning tehnoloogilised läbimurded puidutöötlemises ja tööstuses:
ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja-likud tegevused, nagu kraavide sulgemine, hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. (Ibid l k 93) (6) Kaitsekorrast või kaitsekorra lduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitse korraldaja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valda ja tasuta kasutusse
Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jääaja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Kaitsealal pesitsevad mitmeid kaitsealuseid linnuliikide ning ka taimeriigist on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Kõik kaitse all olevad objektid, linnu- ja loomaliigid on väärt säilitamist ning on omakorda suureks turismimagnetiks. Loodushuvilistele on rajatud ka palju matkaradasid. 4. HINNANG INIMMÕJULE Inimmõju on Kõrvemaal suure huvi ja külastatavuse tõttu vältimatu. Küll aga kannavad olulise negatiivse inimmõju eest hoolt tänasel päeval kehtivad maastiku- ja looduskaitsealad
mitmekesised looduslikud kooslused (Pohla Kodumajutus 2013 Kõrvemaa 2013). · Esineb nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv  Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide  näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus
Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest. 1957. aasta 7
Pindala 48 610 ha Tähtsus: · lindudele rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikadeks (Matsalu) · Lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste (Kasari jõe suudmeala) · Luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning ulukite arvukuse reguleerimiseks jahti pidada kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Kaitsealal on keelatud: · puhtpuistude kujundamine · ajujaht ning püüniste kasutamine jahipidamisel ulukite arvukuse reguleerimiseks; · lennud kõrgusel alla 1 km Hoiuala - elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused
kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisa ladeks nimetatakse pikaajalise i nimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku e lustiku kooslustega a lasid, kus on niidetud he ina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja likud tegevused, nagu kraavide sulgemine, hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. 13 ,,Pärandkoosl used Õpi k-käsi raamat" koostanud ja toi metanud Toomas Kukk, Tartu 2004. l k 91- 92. 14 Ibid l k 93 10 (6) Kaitsekorrast või kaitsekorra lduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitse
vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi. Kaunis vaade vaatetornist. Jussi looduse õpperada Õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N
Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli- Sillaotsa õpperaja rahuloluuuringu raport Piirkonna ülevaade Uuritavas objektid asuvad Tartu maakonnas Laeva- ja Kolga Jaani vallas Alam-Pedja looduskaitsealal (musta joonega piiratud alal joonisel 1). 3 Joonis 1. Uuritav piirkond Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja kaitsealal. Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada. Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest talukohtadest, läbi liivaste männikute, üle kõrg- ja madalsoo ning soosaarte
Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark. Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas ehitustegevus, kus meistrite käeall valmib osa linnuse-ja mulderajatistest. Selle tegevuse jälgimine on turismiväärtuse lisaväärtuseks. Kaitsealal tegutseb Mokko turismitalu. Igal aastal lisandub midagi uut. Pidevalt hooldatakse linnamäge, korrastatakse rajatisi, korraldatakse folklooripidusi, õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi, sportlike üritusi. Ettevõtmisi on toetanud Jõgeva vallavalitsus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja paljud teised organisatsioonid ja ettevõtted. Üritused, mis on toimunud Kassinurmel alates kaitse alla võtmisest: · Pärandikultuuripäev Kassinurmel
Hea juurdepääs, piirilähedane ning pealinnade vaheline asukoht muudab Lepanina hotelli parimaks paigaks Baltikumi ja Eesti- Läti ühiskonverentside ning -koosolekute korraldamiseks! Lisavõimalusteks on saunakompleks (soome ja aroomisaun, mullivann, kümblusbassein. puhkesaal), tenniseväljakud, minigolf, grillikoda, soolakamber, solaarium, Algoane kehahooldused. Ettetellimisel kaatrisõidud ja kajakimatkad merel, massaaziteenus, loodusmatkad Luitemaa kaitsealal, seiklusmängud looduses, seltskonna- ja rollimängud. Kes soovib aktiivset puhkust ,on võimalik minna mängima tennist.Siis on veel võimalus minna räätsamatkale , kanuumatkale ja kajakimatkale.Lisaks neile on veel linnuvaatlus , seiklusrajad kaljuronimine, paintball ja vibulaskmine. Toa hinnad on alates 75 eurost. Riida Turismitalu Asub Pärnust 40 km kaugusel. Sõites Audru-Tõstamaa suunas, jõuate Pootsi külla, sealt pöörate vasakule (teeviit ,,Munalaiu sadam 3,5 km")
annaabi.ee 
